Ma sain täna haiget

Üks inimene jäi täna naudingust ilma. Ta üritas tunda üleolekut minu suhtes, kuid just temale sobimatul hetkel katkestati meie vestlus. Ta mõtles, et esitades üleoleva küsimuse, paneb mu raskesse olukorda. Kujutan ette, et ta oma peas võis isegi arvata, et ta mõjus otsekohesena või isegi vaimuka sõbralikkuse taha end peites kaval. Tegelikkuses aga väga läbinähtav ning üdini ussitanud. Ja pahatahtlik. Ning see üksainus küsimus näitas, mida ta tegelikult minust arvab. (Meelega pahatahtlik ja teist inimest mitte austav on see mida ma inimestes kõige rohkem vihkan - see on "alatu")

Mis seal salata, ka mina arvan, et ta on tühipaljas kest. Mõtetu naine. Jah, võibolla on tal mingi positsioon (usun, et nii on minulgi). Eluliselt irooniline, aga see on tal mõnes mõttes tänu minule. Ta pole tegelikult ise millegagi hakkama saanud. Ta lihtsalt sõidab teiste sõiduvees ja tulla minult küsima üleolevalt midagi. Andke andeks, aga see kui tema mees on tõesti millegagi hakkama saanud (olen kuulnud, et ta olevat tubli ja tark, kuigi ma ise teda ei tunne), see ei tähenda, et naine ise on ka "tegija". Jah, eks jutuga teevad mitmed suure linna... aga kui kaevuda ikkagi sügavale, et millega inimene siis tegelikult ikkagi oma elus hakkama saanud, siis on ta täiesti tühi koht.

Meie vestlust katkestati just pärast seda "haiget tegemise" küsimust, kuid ma tegelikult oleksin talle väga tahtnud sellele vastata. Ja samaga see sama küsimus talle tagasi esitada. Nüüd jäi TEMA küsimus õhku. Ma sain teada milline inimene ta tegelikult on ja ma olen temas täiesti pettunud. Selline mäda ja haisev hing.

Ja tänu sellele ühele üleolekule, on mu hing nüüd katki (ma ei taha tunnistada endale, et tema kui inimene mulle üldse korda läheks, aga olen juba selline, kes tahab, et kõik, ka need kõige ebameeldivamad inimesed minust vaimustuses oleks). Niimoodi pettuda inimeses, tegelikult "sellistes" inimestes. Huvitav, aga ta on teatud inimtüüp, mis on väga selgelt määratletav ning kaugelt ära tuntav. Sellistele on ka väga omane sõnaosavus, tegelikult üldse jutukus ("turumuti-sündroom"). Ning ma ei osanud seda üldse ette näha. Ma tahtsin isegi austada teda mingil hetkel ning nüüd lõhkus ja laamendas ta selle austuse nii pisikesteks kildudeks, mida kokku liimida enam ei ole võimalik.

Ma ei taha teda enam kunagi näha, ega temaga mingit tegemist teha. Kusjuures võibolla ma ei kahtleks tema üleoleku tundmise vajaduses ning austamatuses minu vastu, kui ta poleks ka jätnud vastamata minu kahele e-mailile, mis ma talle saatnud olen (teistehulgas konkreetsete küsimustega!). Isegi selline käitumine näitab ta matslust! Matsid naised on seest koledad. Ja kui naised on koledad seest siis on nad seda ka väljast.

Mul on nii kahju tunda selliseid tundeid, sest tegelikult oli täna VÄGA tore päev ning kohtusin väga paljude toredate inimestega väga olulisel üritusel.

Täna sai ka alguse üks väga oluline asi Eesti jaoks ja ma soovin sellele üritusele südamest tuult tiibadesse. Sellest kirjutan mõni teine kord, sest ma olen täna täiesti omadega läbi. Nende kildude koristamine ja ära viskamine, millest just äsja kirjutasin on uuesti värske haava lahti rebinud.