teisipäev, 29. september 2009

Jutud - Andrus Kivirähk

Kivirähki huumor minule üldjuhul sobib. See on selline fantaasiarikas, lennukas ja isegi tihti soe ning minu meelest natuke rahvalik kuid siiski laskumata labasustesse ega nõmedasse laadapalagani. Just selline muhe, kuidagi eestilik ning sellesse maailma peab sisse minema, et see mõjuks ja tõesti naerma ajaks. Ehkki mitte just kuldaväärt "huumor", kuid segu tõsisematest teemadest, mis on ridade vahele peidetud ning sellega kokku ikkagi "kuldaväärt" :)

Pean siiski tunnistama, et tema "pikemad" vormid sobivad minule veelgi enam kui need lühijutud ja tema näidendid. Sest nii "Rehepapp" kui ka "Mees, kes teadis ussisõnu" on minu jaoks pika vahega kõrgemal tema muust loomingust. Kuigi neid eredamaid tippe on ka nii draamas kui lühijuttudes. Ja enamvähem kõik on vähemalt üle keskmise... kui nüüd ise labaselt hinnanguid lahmida.

Juttude kaante vahel on nii uusi kui ka juba tuttavaid lugusid, ehk siin nad kõik järjekorras on väikeste meeldetuletavate "paroolidega":
Püha Graal (Püha Kondenspiim);
Kotkas (Kotkas, kes põgenes loomaaiast, et aru saada, et loomaaias on ikkagi parem);
Vaene Üliõpilane (lõuapoolik Üliõpilane);
Paljad (Vend Johannes, kellele tegid muret viimasel ajal igal pool ette sattuvad paljad inimesed);
Pastori poeg (Kuidas Veroonikast Taaveti abiga sai kommunistist Kristlane);
Viimnepäev (Ussid, kes peavad söödud laibad tagasi toimetama);
Olen jumal (Rätsep, kes leiab oma lõpu nii et rinnas on nool millel silt "Olen jumal");
Mees, kes sündis liiga vara (Vargamäe Sauna Madis ja Juss ja kirikuõpetaja ja vingerdavad roosad kehad kraavis);
Romeo ja Julia;
Retk läbi Euroopa;
Tormine rand (Tõnu, Ram, Ernesaks ja Petrov);
Kuus monoloogi raha asjus;
Põrgu väravas (Kalevipoeg ja Sarvik).

Minu lemmikuteks: Kotkas, Viimnepäev ja Retk läbi Euroopa. Millegipärast üldse sellised loomadega seotud lood olid kuidagi paremad... ja ma pole üldse mingi looma-inimene :) Lihtsalt see huumor oli minu jaoks lahedam ning nendes lugudes läks Kivirähk kuidagi eriti särama oma tekstiliste mängude ja üldse sisuliste vallatustega. Samas eks neid häid lugusid oli veel mitu-mitu, ehk mitte ainult need kolm mis ma välja tõin. Väga hooga läks edasi, sest pidevalt olli huvi, et millega järgmises loos Kivirähk hakkama saab... kugu ta ettekujutluse piire lükkab :) Eks midagi tuttavat oli ka siin-seal, aga see ei häirinud mind, pigem oli just põnev vaadata, et kuidas see selles raamatus lahenduse leiab - näiteks see "Olen jumal" sildiga noolte lugu... Sellest on nii filme kui multikaid kui raamatuid ja lugusid, kuid ikkagi oli põnev lõpuni lugeda.

Ainus, mis mulle ei meeldi, on see kui võetakse täiesti tuttav põhi ning hakatakse sinna peale oma looma. Näiteks ei meeldi mulle üldse kui Kivirähk neid oma Vargamäe lugusid kirjutab. Need lihtsalt ei mõju mulle naljakana, ega ka mitte huvitavana. See on kuidagi tema enda pooltki juba ära leierdatud ja sealt pole justkui enam midagi kaevata. Sellepärast olid ehk ainsad kehvad lood kogumikus "Mees, kes sündis liiga vara" ja ega mulle see Tormine rand ka eriti peale ei läinud. Ja kui kolm on kohtu seadus, siis liidaks siia ka "Vaene üliõpilane", aga rohkem ei olekski võimalik, sest ülejäänud meeldisid kõik ja ka Üliõpilase loos olid omad voorused :)

Väike näide mahlakast Kivirähki tekstist, mis pärineb minu selle raamatu ühest lemmikloost "Retk läbi Euroopa":
Ka Tambet Täitmatuks kutsuti teda tema üüratu isu tõttu, ning polnud veel nähtud sellist jänest, kes oleks suutnud rohkem sünnitada kui Tambet tema peret süüa. Sellepärast austati ja armastati teda metsas ning karu Manivald ja ilves Uku tervitasid hunti aupaklikult ega paljastanud oma kihvu.

Hinnang: 4 (Kivirähk kunagi ähvardas, et ta ei taha enam pikka raamatut kirjutada. Oh kuidas ma loodan, et ta seda tõsiselt ei mõelnud. Ta ju ikka natuke naljavend ja vast seegi oli selline sünnitusvalude järgne olukord, mis ehk muutub kunagi loomisvajaduseks :) Aga ka tema lühijutte olen alati valmis lugema. Ja see kogumik on ju päris rikkalik nii juttude arvu kui heade juttude kui ka laheda sisu poolest. Kivirähki fännidele täiesti "kohustuslik" :) aga usun, et üks või teine lugu meeldiks ka neile, kes just hullemad fännid pole...)

2 kommentaari:

Tiina ütles ...

"Kotkas" ilmus 2001 aastal kogumikus "Lugusid loomadest", kus autoriteks Andrus Kivirähk, Mart Kivastik, Toomas Hussar ja Ervin Õunapuu. Ma lugedes ei pannud ilmselt tähelegi, et Kivirähk just selle jutu kirjutas. Hea jutt tõesti.

Danzumees ütles ...

Jah... ja kui ma õieti mäletan, siis see "Vaene üliõpilane" ilmus samasuguses kogumikus (vist samade autorite poolt ka) "Lugusid armastusest" vms.