kolmapäev, 10. jaanuar 2018

2017 Teatriaasta autahvel. 3.osa. Kõik tipud ja ainult tipud!

Ja siit see tulebki - Kõigi "teatriaasta kokkuvõtete" emalaev :)

Ma ei tea kui huvitav seda alljärgnevat lugeda on, aga seda läbi mõelda ja neid parimate elamuste nimetusi pingeritta seada oli küll lahe - nagu tõsine mäng. Veel kord meenutada aasta jooksul nähtud lavastusi, rolle ja lavamaailmaid. Vaevalt, et ma ühel aastal kunagi veel nii palju teatrisse saan (kuigi kui võrrelda näiteks Pille-Riin Purjega, kes aasta varem käis 200 korda, siis olen ma tema kõrval "poisike" :))  

Kui ma ise sellise blogi peale satuksin, nagu see minu oma siin, siis ilmselt arvaksin, et see kes seda kirjutab on peast soe või muidu põrutada saanud. Ilmselt pole tal oma ajaga paremat peale hakata vms. Samas selliseid kokkuvõtteid lugeda on minu enda jaoks alati olnud huvitav ja kahjuks tehakse neid väga vähe. Hetkel meenub ainult Teater Muusika Kino iga-aastane aasta esimene number, kus rida kriitikuid toob välja hooaja lemmikuid ning teiseks on Teatriliidu nominatsioonid ja aastaauhinnad. Pisut rahuldab seda infonälga ka ERR kultuuriuudiste kriitikute aasta-kokkuvõte. 

Teater nimelt on mu suur kirg. On olnud juba väiksest lapsest peale. Ja üks mu põhimõtteid on, et kui üldse midagi teha, siis teha seda kirega. Sedasi lõpetasin kunagi ülikooli oma kursuse parimana, kirega pidasin dieeti ja võtsin kaalus alla 52 kilo, kirega hakkasin pikamaajooksjaks ning viisin oma maratoniaja 4 tunnilt 3:30le ning pikima ultramaratoni olen venitanud 136km pikkuseks. Eelmises töökohas valiti mind 300 töötaja seast korra ka aasta parimaks töötajaks jne jne jne... Hobisid on mul ju veel mitmeid, lisaks perele ja tööle, mis alati tulevad kõigepealt. Aga usun, et ainult kirega asju tehes jõuabki kuhugi, ainult siis ongi asjas point sees. Samuti ootan ju alati, et teater, mida vaatan, oleks kirega tehtud...
Seega pean seda siinset blogi ka suure kirega. Loodan, et saan andeks need ülemeelikused, et võtan reastada kunsti - teen seda ju elamuste pinnalt. 

Uus töökoht - Tallinna Tehnikaülikoolis - ilmselt ei võimaldagi enam nii tihti teatris käia (ja seda mitte otseselt rahalises mõttes, vaid ka seda uut tööd tahan teha kirega), kuigi paljud teatrid ja teatritegijad on olnud nii lahked ja lubanud oma etendusi tasuta vaatama (nagu ilmselt ka paljusid teatrikriitikuid). Ka käesoleval aastal on juba neli kutset laekunud (aitäh!) Tahan kõikidest kutsutud tükkidest kirjutada ka ja teades oma jõudlust, mis enam-vähem on max 2 arvustust nädalas, siis tuleb ikkagi teha valikuid. Omalt poolt muidugi ei saagi 100% kindlalt lubada, et nähtu ka sellevõrra kõnetab, et sellest kirjutada (ja ega alati ei saa ju ka "head" kirjutada), aga sellel aastal läks küll nii hästi, et kutsutud tükkide kohta oli alati midagigi blogis ka arvata. Mõned korrad tuli töö tõttu või juba lubatud teiste teatrite külastuste tõttu loobuda pakutud kutsetest. Ja ega tegelikult nii palju ju polegi vaja teatris käia, et suurt pilti hõlmata. Olulisem on ehk need olulised ja potentsiaalselt endale meeldivad teatrielamused üles noppida. Ega teatris käimine teatris käimise või suure külastusarvukordade kogumise pärast saagi olla eesmärk. Teatriskäimine peab ikka olema nauding ja rõõm. Möödunud aastal sattus olema õnneks hea teatriaasta ja küllastumiseni sellise mahu juures ei jõudnudki (varasematel aastatel on seda ka poole väiksema teatrikülastuste arvu juures juhtunud). Kui vaadata palju jama jama otsa, siis möödunud aasta 141 lavastuseni ei jõuaks juba sellepärast, et lihtsalt tekivad hetketi pikemad pausivajadused taastumiseks ja teatriisu kasvatamiseks ning isegi vastuvõtlikkuse turgutamiseks. Oma hinnangutes, ega arvustustes siiski kordagi nö. "allahindlust" pole teinud (viidates neile u.60-le tasuta teatrikülastusele, mis blogis kajastatud sai - nende seas oli nii 1, 2, 3, 4 kui 5 tärni tükke). Muidu kaotaks kogu asi lihtsalt mõtte. Olen nagu teatri"narkomaan", kes on ülihead teatrit maitsta saanud ja nüüd ajan neid samaväärseid elamusi taga. Eks muidugi "lood" meeldivad ka ja inimpsüühika nurgatagused. Neid on teatris mõnus turvalise neljanda seina taga uurida ja vaadata kui need nö. luubi alla on pandud :)

Siit tulevad siis need mu tavapärased Teatriaasta "OSCAR"id. Mõned uued kategooriad leidsin ka. Arvesse läksid 141 lavastust (loetletud autahvli eelmises osas), mida õnnestus esimest korda näha ajavahemikul 01.01.2017 - 31.12.17.




AASTA SUURIM TEATRIELAMUS

30. KUNST - Lavakooli 28.lend/Von Krahli Teater
29. EMADEPÄEV - Ugala
28. KAKS VAEST RUMEENLAST - Tallinna Linnateater
27. PRIMAVERA PAUNVERES - TÜVKA 12.lend/Ugala
26. KAARNAKIVI PERENAINE - Endla/Kuressaare Linnateater
25. AJU JAHT - Tallinna Linnateater
24. TEINETEISETA - Vanemuine
23. GRAVITATSIOON - Rakvere Teater
22. KUI SEDA METSA EES EI OLEKS - Kukruse Polaarmõisa Teater
21. SÄÄRANE MULK ehk SADA VAKKA TANGUSOOLA - Endla
20. GOGOLI DISKO - Ugala
19. SARABAND - Eesti Draamateater
18. ÜKSSARVIKUTE FARM - Rakvere Teater
17. KOLM TALVE - Eesti Draamateater
16. SOMNAMBUUL - Rakvere Teater
15. SIURU ÕHTU 100 - Eesti Kirjanike Liidu teatriprojekt
14. PALJASJALGNE DEBORA - Kuressaare Linnateater
13. ÜRITUS - Vanemuine
12. HÜLJATUD - Vanemuine
11. NODVENATSAT - Lavakooli 28.lend/NO99
---------------------------------------------------
10. BEATRICE - Vanemuine
09. VAIMUDE TUND KOIDULA TÄNAVAL - Eesti Draamateater
08. VÄLJAHEITMINE ehk ÜHE ÕUNA KROONIKA - Eesti Draamateater
07. UHKUS JA EELARVE - Lavakooli 27.lend/Endla
06. VIIMANE VÕLLAMEES - Rakvere Teater
05. JA PEAKSIN SADA SURMA MA - Lavakooli 28.lend
04. SEE HETK - Tallinna Linnateater
---------------------------------------------------
03. PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS - RAAAM
02. IVANOV - Eesti Draamateater
01. PRAKTILINE EESTI AJALUGU - Tartu Uus Teater
---------------------------------------------------
Kommentaar: Ilmselt on nüüdseks kommentaarid juba liigsed, sest see on Teatriaasta autahvli 2.osa tipp ning seal sai juba küllalt seletatud. Tore on tõdeda, et "tipus" on nii väike- projekti-, suurte riiklike teatrite kui ka lavakooli lavastusi. Tervel TOP3-l olid esietendused 2017.
---------------------------------------------------


PARIM LAVASTAJA

30. AARE TOIKKA - Don Quijote
29. EVA KOLDITS - Soo
28. LEMBIT PETERSON - Nähtamatu daam
27. KRISTJAN SARV - Minu India
26. ANTTI MIKKOLA - Macbeth
25. PEEP MAASIK - Tom Sawyeri seiklused
24. MEHIS PIHLA - Uhkus ja eelarve
23. DIANA LEESALU - Aju jaht
22. TANEL SAAR - Eine murul
21. HENDRIK TOOMPERE JR - Kaks vaest rumeenlast
20. YAEL RASOOLY - Bon voyage ja teised valed
19. PRIIT PEDAJAS - Vaimude tund Koidula tänaval
18. KAILI VIIDAS - Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola
17. PRIIT PEDAJAS - Kolm talve
16. RAIVO TRASS - Paljasjalgne Debora
15. SULEV KEEDUS - Somnambuul
14. SAŠA PEPELJAJEV - Primavera Paunveres
13. ANDRES NOORMETS - Suluseis
12. SAMUEL HARJANNE - Hüljatud
11. ÜLLAR SAAREMÄE - Viimane võllamees
---------------------------------------------------
10. ALO KÕRVE - See hetk
09. UKU UUSBERG - Üritus
08. AIN MÄEOTS - Beatrice
07. OTT AARDAM - Gogoli disko
06. DAMIR SALIMSJANOV - Praegu pole aeg armastamiseks
05. HENDRIK TOOMPERE JR - Väljaheitmine ehk ühe õuna kroonika
04. ANNE TÜRNPU/MART KOLDITS/EVA KOLDITS - Ja peaksin sada surma ma
---------------------------------------------------
03. SAŠA PEPEJAJEV - Nodvenatsat
02. UKU UUSBERG - Ivanov
01. IVAR PÕLLU - Praktiline Eesti ajalugu
---------------------------------------------------
Kommentaar: Eks tihti need suurimad elamused ja lavastajatööd käivad tihti käsikäes, nagu parimate filmide puhul on ka nende filmide reˇissöörid need nö. "parimad". Mõnevõrra siiski need tabelid erinevad ja seda just seetõttu, et mõne lavastuse puhul võib sisu paljuski vormi kompenseerida ja sellepärast mõjub ka erilise lavastajatööta tugevamalt. Samuti võib mõni lavastaja muidu mitte nii erilise loo tuua lavale nii eriliselt, et see üldse pääseb kaardile. Sellel aastal siiski olid 2 lavastust nii sisult kui vormilt teistest üle (minu jaoks). Tervel TOP3-l olid esietendused 2017.
---------------------------------------------------


PARIM NAISPEAOSA

30. ÜLLE LICHTFELDT - Lendas üle käopesa
29. MERILIN KIRBITS - Paljasjalgne Debora
28. LIINA VAHTRIK - Furby tagasitulek
27. MARIN MÄGI-EFVERT - Kuhu küll kõik lilled jäid
26. ÜLLE LICHTFELDT - Kuhu küll kõik lilled jäid
25. MAARJA JAKOBSON - BB ilmub öösel
24. KERSTI HEINLOO - Vanad ajad
23. KLAUDIA TIITSMAA - Soo
22. PIRET LAURIMAA - Klarissa kirjad
21. MAARJA MITT - Praktiline Eesti ajalugu
20. MAARJA JAKOBSON - Praktiline Eesti ajalugu
19. ANNELI RAHKEMA - Küllus
18. HELE KÕRVE - Kaks vaest rumeenlast
17. MARI-LIIS LILL - Praegu pole aeg armastamiseks
16. ELINA REINOLD - Sirgu Eesti
15. LAINE MÄGI - Eluhingus
14. HILJE MUREL - Grace ja Glorie
13. HAIDE MÄNNAMÄE - Hamlet
12. SILJA MIKS - Ükssarvikute farm
11. ELISABET REINSALU - Jäneseurg
---------------------------------------------------
10. HILJE MUREL - Vanad ajad
09. GARMEN TABOR - Me olime kodutütred
08. LAULI OTSAR - Kaarnakivi perenaine
07. KAIE MIHKELSON - Eluhingus
06. TIINA MÄLBERG - See kõik on tema
05. RIINA MAIDRE - Pärast proovi
04. KÜLLIKI SALDRE - Üritus
---------------------------------------------------
03. ÜLLE LICHFELDT - Kui seda metsa ees ei oleks
02. ANNELI RAHKEMA - Somnambuul
01. ÜLLE KALJUSTE - Grace ja Glorie
---------------------------------------------------
Kommentaar: Ülle Kaljuste mängis endast vanemat, surevat naist nii ehedalt ja andumusega. Lisaks mingi teistsugune noot kui tema teistel rollidel kumas ka läbi, mis tõstis mängu väärtust. Üldiselt oli see suurte naispeaosade suhtes eriliselt kitsi aasta. Neid lihtsalt polnud eriti. Anneli Rahkema, Ülle Lichtfeldt, Hilje Murel ja Maarja Jakobson on rohkem kui ühe rolliga tipus. 2017. aastal esietenduse saanud lavastustest oleks TOP3: 1. Riina Maidre - Pärast proovi; 2. Tiina Mälberg - See kõik on tema; 3. Kaie Mihkelson - Eluhingus.
---------------------------------------------------


PARIM MEESPEAOSA

30. MAIT JOORITS - Perplex
29. PEETER RÄSTAS - Furby tagasitulek
28. AARNE SORO - Furby tagasitulek
27. SEPO SEEMAN - Klarissa kirjad
26. LAURI SAATPALU - Kuidas ma koera sõin
25. ÜLLAR SAAREMÄE - Lendas üle käopesa
24. MARTIN MILL - Krdi loll lind
23. SANDER ROOSIMÄGI - Kunst
22. GUIDO KANGUR - Pärast proovi
21. MADIS MÄEORG - Kui seda metsa ees ei oleks
20. HANNES KALJUJÄRV - Perekond Linden
19. EDUARD SAMISTU - Kui seda metsa ees ei oleks
18. SIIM MAATEN - Maailma ilusaim tüdruk
17. AGO ANDERSON - Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola
16. INDREK OJARI - Aju jaht
15. HENRIK KALMET - Macbeth
14. ARGO AADLI - Kaks vaest rumeenlast
13. ALLAN NOORMETS - Aju jaht
12. INDREK TAALMAA - Sinised kilesussid jalas
11. NERO URKE - Hamlet
---------------------------------------------------
10. RAIVO E.TAMM - Viimane võllamees
09. PRIIT LOOG - Tramm nimega iha
08. KRISTO VIIDING - Praegu pole aeg armastamiseks
07. TAAVI TEPLENKOV  -Vaimude tund Koidula tänavas
06. TAMBET SELING - Praktiline Eesti ajalugu
05. INDREK SAMMUL - Ivanov
04. ARVI MÄGI - Gravitatsioon
---------------------------------------------------
03. KRISTO VIIDING - Väljaheitmine ehk ühe õuna kroonika
02. STEN KARPOV - Othello
01. AIVAR TOMMINGAS - Üritus
---------------------------------------------------
Kommentaar: Aivar Tommingas teeb imet Ürituses. Palju ka Tommingalikku, aga samas tõsisematel hetkedel ka uut ja teistsugust. Parimad hetked olid siiski need "ägedamad" :) Kuigi tegelikult oli see täiesti Kristo Viidingu aasta. Mitu head rolli temalt - heas mänguvormis! Samuti oli see Arvi Mägi ja Eduard Salmistu aasta. Sten Karpovi Iago ongi Othellos natuke suurem roll kui Othello ise, see on üld teada-tuntud, aga Karpov mängis selle veel eriti võimsaks. Üllatajaid oli mitu - Priit Loog Tramm nimega ihas teeb oma karjääri parima rolli, Indrek Taalmaa on tagasi tipus, Nero Urke mängis Hamleti ometi selleks, kes Hamlet oli - hull! Tambeti fänklubi-liikmelisuse pikendasin järjekordselt :) Ja oioioi kui mõnusa rolli teeb Teplenkov Mati Undi vaimuna!
2017. aastal esietendunud lavastustest oleks TOP3: 1. Arvi Mägi - Gravitatsioon; 2. Indrek Sammul - Ivanov; 3. Tambet Seling - Praktiline Eesti ajalugu.
---------------------------------------------------


PARIM NAISKÕRVALOSA

30. LIINA TENNOSAAR - Tagahoovish
29. PIRET KRUMM - Magamistoad
28. HILJE MUREL - Magamistoad
27. PIRET KALDA/KÜLLI TEETAMM/MAIKEN SCHMIDT - Macbeth
26. PIRET LAURIMAA - Laineid murdes
25. INGRID ISOTAMM - Tagahoovish
24. TIINA MÄLBERG - Viimane võllamees
23. MARJE METSUR - Tagahoovish
22. TERJE PENNIE - Emadepäev
21. TIINA TÕNIS - Pollyanna
20. LEILA SÄÄLIK - Suluseis
19. MARIA KLENSKAJA - Kolm talve
18. MAIKEN SCHMIDT - See hetk
17. KARIN TAMMARU - Väljast väiksem kui seest
16. ESTER KUNTU - Uhkus ja eelarve
15. LIISA AIBEL - Gravitatsioon
14. SAARA NÜGANEN - Uhkus ja eelarve
13. KATA-RIINA LUIDE - Soo
12. ITA EVER - Omade vahel
11. MERLE PALMISTE - Krdi loll lind
---------------------------------------------------
10. MARIKA BARABANŠTŠIKOVA - Perekond Linden
09. ITA EVER - Ivanov
08. ÜLLE KALJUSTE - Ivanov
07. KATRIN PÄRN - Laineid murdes
06. MARIA PETERSON - Ivanov
05. LIISA SAAREMÄEL - Kolm talve
04. ESTER KUNTU - Saraband
---------------------------------------------------
03. PIRET KALDA - See hetk
02. HARRIET TOOMPERE - Praegu pole aeg armastamiseks
01. ANU LAMP - See hetk
---------------------------------------------------
Kommentaar: Kui ma peaksin üldse valima kõige parema näitlejatöö sellel aastal kõikidest pea- ja kõrvalosadest, siis oleks see Anu Lamp lavastuses "See hetk". Võin vaid ette kujutada kui raske seda surevat daami mängida on... hmmm... mis värk on nende "surevate daamidega", et nende mängimine nii hinge läheb?!  Kuid see tugevaloomuline, ent ometi surmale määratud naine... see oli sõnulseletamatu, mis Hobuveski saalis toimus. Igal teisel aastal oleks võinud vabalt ka Piret Kalda oma psühholoogilise teekonnaga - mehe suremisega leppiva naisena olla aasta parim. Ent sedapuhku mahtus veel tema ja Anu vahele Harriet Toompere vaimustava koomilise pärliga. Midagi täiesti uut ja hoogsat Harrietilt. Tõesti "vaimustav" on just õige sõna seda kirjeldamaks!
2017.aastal esietendunud TOP3: 1. Anu Lamp - See hetk (see lavastus tuli küll mängukavva varem, aga Anu Lamp mängis seda esimest korda 2017); 2. Harriet Toompere - Praegu pole aeg armastamiseks; 3. Ester Kuntu - Saraband.
---------------------------------------------------


PARIM MEESKÕRVALOSA

30. KALJU ORRO - Kaks vaest rumeenlast
29. TÕNN LAMP - Praegu pole aeg armastamiseks
28. LEINO REI - Roosi nimi
27. MAIT MALMSTEN - Finaal
26. MEELIS RÄMMELD - Väljast väiksem kui seest
25. PRIIT PIUS - Kirsiaed
24. MÄRT AVANDI - Kaarnakivi perenaine
23. ANDRUS VAARIK - Kirsiaed
22. MÄRT AVANDI - Tramm nimega iha
21. KRISTO VIIDING - Ivanov
20. ARGO AADLI/JAN UUSPÕLD - Linnukaupleja
19. MADIS MÄEORG - Lendas üle käopesa
18. MEELIS PÕDERSOO - Don Quijote
17. TOOMAS SUUMAN - Somnambuul
16. AARNE SORO - Gogoli disko
15. PRIIT STRANDBERG - Roosi nimi
14. KASPAR VELBERG - Kirsiaed
13. EDUARD SALMISTU - Lendas üle käopesa
12. MADIS MÄEORG - Viimane võllamees
11. ARVI MÄGI - Paljasjalgne Debora
---------------------------------------------------
10. ANDRUS VAARIK - See hetk
09. TÕNU OJA - Kolm talve
08. KAAREL TARGO - Hüljatud
07. AIVAR TOMMINGAS - Ivanov
06. MAIT MALMSTEN - Ivanov
05. GUIDO KANGUR - Ivanov
04. ANDRES RAAG - Paljasjalgne Debora
---------------------------------------------------
03. VELVO VÄLI - Viimane võllamees
02. JAAN REKKOR - Saraband
01. MARGUS TABOR - See hetk
---------------------------------------------------
Kommentaar: Margus Tabor-i rolli võiks võtta peaaegu nagu peaosa, kuigi tegelikkuses räägib ju tervik kolmest surijast ning nende lähedastest, seega oli Marguse osa kolmandik ja seega mitte päris võrdeline rollidega, milleks on vaja suurem osa olla mängu keskmes või laval. Kuid tegelikult mängis Tabor tõesti selle oma rolli võib-olla tükis kõige olulisemaks. Ja see ühtlasi iseenda olukorraga leppiv ja samas pojale seda suutmata seletada või naise psüühikat lepitada olukorraga - raske ja ülimalt hästi õnnestunud mitmetasandeline roll. Jaan Rekkor pole juba mitu aastat nii sügavat, tugeva mängusäraga/tahtega rolli teinud. Ma ei tea kui palju mängib selles rolli tema partner Ester Kuntu, aga mulje jäi, nagu Ester oleks süstinud oma partnerlusega nii Rekkorile kui Veinmanni mingit uut värskust sisse. Velvo Väli koomiline talent leidis järjekordselt kinnitus. Sedapuhku täiesti ennastsalgavalt perverdist lollpead mängides. Vapustav!
2017. aasta esietenduse saanud lavastustest TOP3: 1. Jaan Rekkor - Saraband; 2. Velvo Väli - Viimane võllamees; 3. Guido Kangur - Ivanov.
---------------------------------------------------


PARIM ANSAMBLIMÄNG

20. LAVAKOOLI 28.LEND - Impeerium
19. TÜVKA 12.LEND - Primavera Paunveres
18. VAT TEATER - Eine murul
17. EESTI DRAAMATEATER - Väljaheitmine ehk ühe õuna kroonika
16. VANEMUINE - Üritus
15. VON KRAHLI TEATER - Kummi T
14. KURESSAARE LINNATEATER - Paljasjalgne Debora
13. ENDLA - Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola
12. TARTU UUS TEATER/VON KRAHLI TEATER - BB tuleb öösel
11. ENDLA - Väljast väiksem kui seest
---------------------------------------------------
10. TALLINNA LINNATEATER - See hetk
09. EESTI KIRJANIKE LIIDU TEATRIPROJEKT - Siuru õhtu 100
08. RAAAM - Praegu pole aeg armastamiseks
07. RAKVERE TEATER - Viimane võllamees
06. LAVAKOOLI 28.LEND - Nodvenatsat
05. LAVAKOOLI 28.LEND - Ja peaksin sada surma ma
04. LAVAKOOLI 27.LEND - Uhkus ja eelarve
---------------------------------------------------
03. RAKVERE TEATER - Gravitatsioon
02. TARTU UUS TEATER - Praktiline Eesti ajalugu
01. EESTI DRAAMATEATER - Ivanov
---------------------------------------------------
Kommentaar: Nagu FBs õhkasin - nii palju ja nii häid rolle ühest lavastusest ei ole tulnud aastaid ja ilmselt ei tule ka aastaid pärast Ivanovi. Lisaks olid need partnerimängud vaimustavalt head ning kogu trupp nagu üks suur pere. Heas mõttes peretunne tekkis ka Praktilist Eesti ajalugu vaadates ning samuti ka Rakvere Teatri vanadekodu sooja ja armast draamakomöödiat vaadates. Lavakooli tegemistel on alati ansamblimängupool tugevam kui just egod ei pääse teineteist lämmatama. Huvitav, kas õpilased alluvad lavasta tervikpildi-nägemusele paremini, et nende töödes kumab see ansamblimäng palju paremini või on nende suunitlus juba rohkem ansamblimängu ja partneritunnetamise peal ehitatud? Terve TOP3 on esietenduse saanud 2017.aastal.
---------------------------------------------------


PARIM NOORE NÄITLEJA ROLL(LAVAKA v. TÜVKA LÕPETANUD VIIMASE 10 AASTA JOOKSUL VÕI KÄIB ALLES KOOLIS)

40. LIISA SAAREMÄEL - Ivanov
39. KÄRT TAMMJÄRV - Suluseis
38. JAANUS TEPOMEES - Rännakud. Maarjamaa laulud
37. OTT RAIDMETS - Väljast väiksem kui seest
36. UKU UUSBERG - Üritus
35. ELAR VAHTER - Lembitu-Kuningas ilma kuningriigita
34. LIISA SAAREMÄEL - Väljaheitmine ehk ühe õuna kroonika
33. MARKUS HABAKUKK - Pollyanna
32. MADIS MÄEORG - Gravitatsioon
31. PRIIT PIUS - Kirsiaed
30. LIISA SAAREMÄEL - Uhkus ja eelarve
29. SAARA NÜGANEN - Väljast väiksem kui seest
28. PIRET KRUMM - Magamistubades
27. MAIKEN SCHMIDT - Macbeth
26. KLAUDIA TIITSMAA - Soo
25. KRISTO VIIDING - Ivanov
24. MADIS MÄEORG - Lendas üle käopesa
23. MEELIS PÕDERSOO - Don Quijote
22. PRIIT STRANDBERG - Roosi nimi
21. MAIKEN SCHMIDT - See hetk
20. MARKUS TRUUP - Kunst
19. HENRIK KALMET - BB ilmub öösel
18. SILVER KALJULA - 5 grammi sisemist rahu
17. URSEL TILK - Ja peaksin sada surma ma
16. LAULI OTSAR - Kaarnakivi perenaine
15. MAIT JOORITS - Perplex
14. KASPAR VELBERG - Kirsiaed
13. MARTIN MILL - Krdi loll lind
12. ESTER KUNTU - Uhkus ja eelarve
11. MADIS MÄEORG - Viimane võllamees
---------------------------------------------------
10. KAAREL TARGO - Hüljatud
09. SANDER ROOSIMÄGI - Kunst
08. MADIS MÄEORG - Kui seda metsa ees ei oleks
07. SIIM MAATEN - Maailma ilusaim tüdruk
06. SAARA NÜGANEN - Uhkus ja eelarve
05. LIISA SAAREMÄEL - Kolm talve
04. ESTER KUNTU - Saraband
---------------------------------------------------
03. HENRIK KALMET - Macbeth
02. KRISTO VIIDING - Praegu pole aeg armastamiseks
01. KRISTO VIIDING - Väljaheitmine ehk ühe õuna kroonika
---------------------------------------------------
Kommentaar: See oli Kristo Viidingu aasta, nagu mainitus... Samas noori tugevaid rolle oli palju ja samuti võib siit tabelist leida õige mitu Ester Kuntu ja Liisa Saaremäel'i rolli. Kummaline, et 27.lennuga ma ei haakunud alguses üldse ja siis vahetult enne lavakooli lõppu läksid neist nii mitmed lahti ja nii mitmed hakkasid kohe väga meeldima. Henrik Kalmet on ka "tagasi". Pikalt oli teda lausa rakse vaadata teatris, sest teda tuli igas meediast ja liiga palju, mis tappis tema näitlejavormi. Aga sellel aastal tuli lausa tema karjääri vingeid roll - Macbethis. Madis Mäeorg on täiesti märkamatult liitunud minu lemmikutega. Uskumatult palju häid rolle - praktiliselt kõik mis ta teeb, nendes rollides on oma elu sees ja mingi isemoodi nõks, mis need ka teineteises erinevaks teeb ja sellepärast ilmselt nii mitu neid rolle on ka siin tabelis. Sander Roosimägi tegi Kunstis midagi noore näitleja kohta harvakohtavat - täiesti läbitunnetatud ja lavalt publikusekka jõudev küpsus, sügavus, kohalolu ja rollisolek.
2017.aastal esietendunud lavastustest oleks TOP3: 1. Kristo Viiding - Praegu pole aeg armastamiseks; 2. Henrik Kalmet - Macbeth; 3. Ester Kuntu - Saraband.
---------------------------------------------------


PARIM NÄITLEMINE EKRAANIL

Naised:
20. LEE TREI - Merivälja
19. KADRI RÄMMELD - Kättemaksukontor
18. ELINA PURDE - Svingerid
17. JAANIKA TAMMARU - Vabad mehed
16. KARIN RASK - Nukumaja
15. MERLE PALMISTE - Merivälja
14. KÜLLIKI SALDRE - Nukumaja
13. ANNE REEMANN - Tramp ja Puutin
12. MARIKA VAARIK - Kättemaksukontor
11. EVA KOLDITS - Varjudemaa
---------------------------------------------------
10. KÄRT KROSS - Merivälja
09. ELINA REINOLD - Svingerid
08. KERSTI TOMBAK - Nukumaja
07. MARIKA BARABANŠTŠIKOVA - Sangarid
06. LAULI OTSAR - Merivälja
05. REA LEST - November
04. LIINA TENNOSAAR - Merivälja
---------------------------------------------------
03. MAARJA JAKOBSON - Nukumaja
02. KATARIINA UNT - November
01. URSULA RATASEPP - Nukumaja
---------------------------------------------------

Mehed:
20. VEIKO PORKANEN - Sangarid
19. TAMBET TUISK - Nukumaja
18. SILVER KALJULA - Vabad mehed
17. STEN KAPROV - Svingerid
16. TARVO VRIDOLIN - Varjudemaa
15. ANDRES TABUN - Varjudemaa
14. IVO REINOK - Lillepood
13. MEELIS RÄMMELD - November
12. TARVO KRALL - Merivälja
11. JANEK JOOST - Varjudemaa
---------------------------------------------------
10. MARTIN ALGUS - Varjudemaa
09. ARVO KUKUMÄGI - November
08. ANDRUS VAARIK - Merivälja
07. KRISTO VIIDING - Merivälja
06. IVO REINOK - Varjudemaa
05. ANTI REINTHAL - Vabad mehed
04. MART NURK - Varjudemaa
---------------------------------------------------
03. ANDRES LEPIK - Merivälja
02. ANDRES ROOSILEHT - Nukumaja
01. IVO UUKKIVI - Svingerid
---------------------------------------------------
Kommentaar: Ursula Ratasepp näitas ära, miks on vaja panna head näitlejad mängima tüpaaživastaselt. Nad tulevad sellest välja ning loovad täiesti harukordselt tugeva ja hea karakteri. Iga tema ekraaniloleku stseen oli kulda väärt! Kuigi üldiselt oli imekspandav kui hea näitejuhtimine või siis jube hästi valitud näitlejad olid sügisestes sarjades "Merivälja" ja "Nukumaja". Mõlema sarja lõppudega ma sisuliselt rahul ei olnud, aga teekond sinna oli huvitav ja no tõeliselt häid rolle oli niiiii palju. Ivo Uukkivi homona teeb mõnusalt stereotüüpidest vaba rolli ja see on nii hea ja ootamatu. Andres Roosileht Nukumajas on kahtlemata vastik roll ja ta on seal nii tõsine ja teistusugune kui Nukuteatri rollid, et see jahmatab ja paneb teda kui näitlejat veel rohkem hindama. Mart Nurk ja Andres Lepik oleks vaja rollidega üle külvata!
---------------------------------------------------


PARIM AUDIONÄITLEMINE

20. TÕNU OJA - Coco (vaim)
19. TAAVI TEPLENKOV - Ferdinand (koer)
18. TAMBET TUISK - Aasta pärast (mees)
17. KAIT KALL - Murru 422/2 (jutustaja)
16. LIISA PULK - Aasta pärast (naine)
15. AIVAR TOMMINGAS - Murru 422/2 (jutustaja)
14. TIIT SUKK - Mina supervaras 3 (Dru & Gru)
13. EVALD AAVIK - BB ilmub öösel
12. TERJE PENNIE - Coco (ema)
11. AIN MÄEOTS - Lego Batman film (Alfred)
---------------------------------------------------
10. LAURI SAATPALU - Coco (libaisa)
09. KATARIINA UNT - Boss Beebi (ema)
08. TIIT SUKK - Lego Batman film (Robin)
07. INDREK OJARI - Ferdinand (pull Kont)
06. KASPAR VELBERG - Coco (Hector)
05. MARILYN JURMAN - Ferdinand (rahustuskits Lupe)
04. RAIVO E. TAMM - Boss Beebi (Boss Beebi)
---------------------------------------------------
03. KALJU KOMISSAROV - Katariina (Katariina II isa)
02. INDREK OJARI - Lego Batman film (Batman)
01. ÜLLAR SAAREMÄE - Lego Batman film (Jokker)
---------------------------------------------------
Kommentaar: Wow - Saaremäe ja Ojari duett, aga tegelikult ka teised hääled "Batman"is olidki multika kõige suurem väärtus! 
---------------------------------------------------


PARIM MUUSIKALINE/TANTSULINE LAVASTUS

20. KRDI LOLL LIND - Ugala
19. IMPEERIUM - Lavakooli 28.lend/Von Krahli Teater
18. ÜLE LINNA VINSKI - Emajõe Suveteater
17. VÄGA HAIGE - VHK/Theatrum
16. PETTSONI JA FINDUSE REBASEJAHT - Teatribuss
15. GOGOLI DISKO - Ugala
14. SAATUSLIK NAHKHIIR - Varius
13. TOM SAWYERI SEIKLUSED - TeMuFi
12. KANGELASED - Must Kast
11. HAMLET - Piip ja Tuut
---------------------------------------------------
10. PRIMAVERA PAUNVERES - TÜVKA 12.lend/Ugala
09. SIURU ÕHTU 100 - Eesti Kirjanike Liidu teatriprojekt
08. MEISTER JA MARGARITA - Vanemuine
07. THIJL ULENSPIEGEL - TÜVKA 11.lend/Rakvere Teater
06. MAMMA MIA! - Vanemuine
05. LINNUKAUPLEJA - Estonia
04. HÜLJATUD - Vanemuine
---------------------------------------------------
03. NODVENATSAT - Lavakooli 28.lend/NO99
02. JA PEAKSIN SADA SURMA MA - Lavakooli 28.lend
01. PRAKTILINE EESTI AJALUGU - Tartu Uus Teater
---------------------------------------------------
Kommentaar: Mis muu :) Kukerpillide töötlused olid nii lahedad ja head, üks olulisemaid tüki väärtuseid. Kuigi neid olulisi väärtusi oli seal hulgi :)
---------------------------------------------------


PARIM KOMÖÖDIA (ka komöödiasugemetega)

20. LINNUKAUPLEJA
19. KUIDAS PÄÄSTA EESTI FILM
18. PETTSONI JA FINDUSE REBASEJAHT
17. KUMMI T
16. BON VOYAGE JA TEISED VALED
15. FURBY TAGASITULEK
14. GRAVITATSIOON
13. VÄGA HAIGE
12. PEKS MÕISATALLIS
11. HAMLET (Piip ja Tuut)
---------------------------------------------------
10. ÜKSSARVIKUTE FARM
09. SIURU ÕHTU 100
08. EMADEPÄEV
07. SINISED KILESUSSID JALAS
06. VAIMUDE TUND KOIDULA TÄNAVAS
05. PRAKTILINE EESTI AJALUGU
04. VIIMANE VÕLLAMEES
---------------------------------------------------
03. SÄÄRANE MULK ehk SADA VAKKA TANGUSOOLA
02. PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS
01. UHKUS JA EELARVE
---------------------------------------------------
Kommentaar: Vene absurd, mis truppi on tiivustanud sellist "hirnu herneks" tükki kokku kirjutama oli tõeline aasta naljapomm. Hea tuju tükiks ajaks! Kärna ja kassi armastus ja ülevõlli naljad panna niimoodi tööle - ura, ura ura! Lisaväärtusena veel poliitsatiir ja  eel hea selline. Aasta komöödia - kahtlemata!
---------------------------------------------------


PARIM AUTORITEATER

10. HEIDI SARAPUU - SAATUSLIK NAHKHIIR
09. TIIT PALU - PÕLENUD MÄGI
08. URMAS VADI - FURBY TAGASITULEK
07. KRISTJAN SARV - MINU INDIA
06. SIIM MAATEN/KAISA ROOVER - MAAILMA ILUSAIM TÜDRUK
05. LIIS AEDMAA - EMADEPÄEV
04. URMAS LENNUK - ÜKSSARVIKUTE FARM
---------------------------------------------------
03. UKU UUSBERG - ÜRITUS
02. ANNE TÜRNPU/MART KOLDITS/EVA KOLDITS - Ja peaksin sada surma ma
01. IVAR PÕLLU - PRAKTILINE EESTI AJALUGU
---------------------------------------------------
Komentaar: polegi midagi lisada, Põllu idee, sisu ja teostus lihtsalt oli parim! Kuigi väga heaks hindaks kõiki siintoodud auteur'e.
---------------------------------------------------


PARIM EESTI AUTORI NÄIDENDI TEKST

10. URMAS LENNUK - ÜKSSARVIKUTE FARM
09. URMAS LENNUK - KUI SEDA METSA EES EI OLEKS
08. SIIM MAATEN/KAISA ROOVER - MAAILMA ILUSAIM TÜDRUK
07. MADIS KÕIV/SULEV KEEDUS - SOMNAMBUUL
06. UKU UUSBERG - ÜRITUS
05. TRUPP - UHKUS JA EELARVE
04. URMAS LENNUK - PALJASJALGNE DEBORA
---------------------------------------------------
03. SIRET CAMPBELL - BEATRICE
02. ANDRUS KIVIRÄHK - VAIMUDE TUND KOIDULA TÄNAVAL
01. IVAR PÕLLU - PRAKTILINE EESTI AJALUGU
---------------------------------------------------


PARIM VÄLISAUTORI NÄIDENDI TEKST

10. DAVID HARE - TEINETEISETA
09. ANTHONY HOROWITZ - AJU JAHT
08. INGMAR BERGMAN - SARABAND
07. TENA ŠTIVIČIĆ - KOLM TALVE
06. ANTON TŠEHHOV - IVANOV
05. MCHAEL CRISTOFER - SEE HETK
04. YASMINA REZA - KUNST
---------------------------------------------------
03. MARTIN MCDONAGH - VIIMANE VÕLLAMEES
02. GUILHERME FIGUEIREDO/DAMIR SALIMSJANOV - PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS
01. MARIUS IVAŠKEVIČIUS - VÄLJAHEITMINE
---------------------------------------------------
Kommentaar: Polegi muud lisada kui seda, et lisaks Eesti autoritele võiks rohkem avastada meie lähiriikide värskemaid näidendeid ja meil lavale tuua ka maailmas just praegu laineid löövaid autoreid. Klassika on ikka hea tekstina, aga võiks rohkem tuua lavale sellist klassikat ka, mida siiani pole veel Eesti lavadel tehtud või mida on tehtud ammu (Ivanov on hea näide - sellest on 25 aastat).
---------------------------------------------------


PARIM KUNSTNIKUTÖÖ

30. PILLE JÄNES - Talvevalgus
29. MAARJA VIIDING - Othello (kostüümid)
28. JAANUS LAAGRIKÜLL - Jäneseurg
27. KETLIN KÜTT - Küllus (kostüümid)
26. EUGEN TAMBERG - Põlenud mägi
25. MAE KIVILO/EMMA PIPI PENELOPE VISNAP/PIRET ROOS - Väga haige
24. OTT KANGUR - Gogoli disko
23. BRITT URBLA KELLER/RAN DANIEL KOPILER - Bon Voyage ja teised valed
22. PILLE KÜNGAS - Gogoli disko (kostüümid)
21. TEET SUUR - Viimane võllamees 
20. SIRLI BERGSTRÖM - Aju jaht
19. REET AUS - Kirsiaed (kostüümid)
18. ROSITA RAUD - Mees, kes ei teinud mitte midagi
17. SERGEI ILLARIONOV - Nodvenatsat (kostüümid)
16. LILJA BLUMENFELD - Perekond Linden
15. KRISTJAN SUITS - Kaks vaest rumeenlast
14. KRISTIINA PÕLLU - BB ilmub öösel
13. JARA MARTINEZ VALDERAS/CAJA NEGRA - Nähtamatu daam
12. KRISTJAN SUITS - Roosi nimi
11. NELE SOOVÄLI - Pollyanna
---------------------------------------------------
10. JAANUS LAAGRIKÜLL - Laineid murdes
09. KRISTIINA PÕLLU - Praktiline Eesti ajalugu (kostüümid)
08. RIINA VANHANEN - Gravitatsioon (kostüümid)
07. ANNIKA LINDEMANN - Kellavärgiga apelsin (kostüümid)
06. KAIRI MÄNDLA - Soo
05. PILLE JÄNES - Kolm talve
04. JAAK VAUS - Paljasjalgne Debora
---------------------------------------------------
03. VADIM FOMITŠEV - Somnambuul
02. KARMO MENDE - Hüljatud
01. LILJA BLUMENFELD - Ivanov
---------------------------------------------------
Kommentaar: Kõik selles kunstnikutöös oli tipptase - ka siis kui laval polnud eriti palju või siis kui terve gazebo. Kostüümid, grimm, detailid. Lihtsalt parim. Muidu oleks võitu väärt ka Karmo Mende kujundirikas ja väga äge ning võimas kunstnikutöö ja Fomitšev juba ongi lõiganud loorebereid Somnambuuli kujundusega. Aga Ivanov on siiski tänavu võitmatu.
Terve TOP3 on 2017. aastal esitenduse saanud lavastused!
---------------------------------------------------


PARIM SUVETEATER (nähtud vahemikul 1.juuni-31.august)

20. MAGAMISTUBADES - Kell Kümme
19. ME OLIME KODUTÜTRED - Eesti Teatri Festival/Saueaugu Teatritalu
18. TAGAHOOVISH - Emajõe Suveteater
17. LEMBITU - KUNINGAS ILMA KUNINGRIIGITA - TeMuFi
16. PÄRAST PROOVI - Pikk Mari
15. TOM SAWYERI SEIKLUSED - TeMuFi
14. HAMLET - Piip ja Tuut
13. EINE MURUL - VAT Teater
12. ELUHINGUS - Eesti Draamateater
11. MURRU 422/2 - Kinoteater
---------------------------------------------------
10. SINISED KILESUSSID JALAS - Tallinna Kammerteater
09. KUIDAS MA KOERA SÕIN - VAT Teater
08. KLARISSA KIRJAD - Pärnu Suveteater
07. GRACE JA GLORIE - Sundown Entertainment
06. KUI SEDA METSA EES EI OLEKS - Kukruse Polaarmõisa Teater
05. SÄÄRANE MULK ehk SADA VAKKA TANGUSOOLA - Endla
04. GOGOLI DISKO - Ugala
---------------------------------------------------
03. VIIMANE VÕLLAMEES - Rakvere Teater
02. JA PEAKSIN SADA SURMA MA - Lavakooli 28.lend
01. PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS - RAAAM
---------------------------------------------------
Kommentaar: Kindlasti oli see muidu ka eriline elamus oma elektrikatkestusega, ent kogu lavastus, sisu ja näitetrupp ning isegi muusika ja kõik muu oli täistabamus! Tundub, et pea kõik, kes seda suvel nägid, pidasid seda parimaks suveteatriks.
---------------------------------------------------


PARIM LASTE- JA NOORTELAVASTUS

08. 5 GRAMMI SISEMIST RAHU - Must Kast
07. EESTI JÕULUD - NUKU
06. ÜLE LINNA VINSKI - Emajõe Suveteater
05. PETTSONI JA FINDUSE REBASEJAHT - Teatribuss
04. KUMMI T - Von Krahli Teater
---------------------------------------------------
03. TIMM THALER ehk MÜÜDUD NAER - NUKU
02. POLLYANNA - NUKU
01. TOM SAWYERI SEIKLUSED - TeMuFi
---------------------------------------------------
Kommentaar: Lasteteater on Eestis nii heal tasemel - täiesti võrreldav täiskasvanute teatriga. Tihti saab sealt isegi suurema elamuse. Eelkõige sellepärast, et ei tehta kunstilisi järelandmisi nig tõesti pingutatakse endast parimat. Tihti on laste- ja noortetükid täis ka palju huvitavaid lavastajatrikke ning lood on ka kergemini emotsioone tekitavad. Pean tunnistama, et mõnevõrra üllatuslikult osutus seee TeMuFi vana klassikalie seiklus mu aasta lemmikuks, aga see lihtsalt oli nii fantaasiarikas ja äge! Samas Pollyanna oli kohe kannul - tõi pisara silma! Mu enda pesamuna hindas asta lemmik-teatrielamuseks "Timm Thaler"-i (tema nägi siintoodud 7-t esimest lavastust ka).
---------------------------------------------------


PARIM EKRAANILT NÄHTUD LAVASTUS (mitte kino)

03. KATARIINA (TÜVKA)
02. NUKUMAJA (KANAL 2)
01. MERIVÄLJA (TV3)
---------------------------------------------------
Kommentaar: Tavaliselt toon selle kategooria all ära ainult telelavastused ja teatrite ülevõtted, mida juhtun aasta jooksul nägema. Ent sellel aastal jälgisin kahte eesti lavastatud telesarja, kus just näitlejate töö oli nii imponeeriv ja tekkis mõte, et tegelikult võib võtta neid ka kui teleteatreid. Liskas siinsele kahele esimesele kohale oli hästi mängitud ja tehtud ning ülipõnevaks ajatud ka "Varjudemaa", mis ilmselt teles oli juba paar aastat tagasi, aga mina vaatasin seda nüüd. Samas tahtsin jätta siiski ühe ekraanilt vaadatud lavastuse oma TOP3-e. See oli küll natuke lühike ja mitte väga kõrgel tasemel, aga selle eest selgelt kirega tehtud ja etenduse viimane lause oli võimas, mis jäi kõlama, mis siis sellest, et justkui feministlik loosung, aga selles kohas ja niimoodi esitatuna just täpselt nii see olema pidigi! Tõstis kogu tüki väärtuse kõrgemale tasemele.
---------------------------------------------------


PARIM MUUSIKA(LINE KUJUNDUS)

25. PRIIT STRANDBERG - Roosi nimi
24. ANDRES VAGO - Pettsoni ja Finduse rebasejaht
23. TOOMAS LUNGE - Üle linna Vinski (helilooja)
22. KRISTJAN ÜKSKÜLA - Väga haige
21. VALERI SÕRTŠENKO - Provintsitraagikud
20. OLAVI KÕRRE - Klarissa kirjad
19. ANDRE PICHEN - Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika
18. RIINA ROOSE/JAAK JÜRISSON - Siuru õhtu 100
17. SAŠA PEPELJAJEV JA KENN-EERIK KANNIKE - Primavera Paunveres
16. ADO KIRSI - Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola
15. MARKUS ROBAM - Lemuel Pitkini demonteerimine (helilooja)
14. ARDO RAN VARRES - Beatrice (helilooja ja kujundus)
13. SIIM AIMLA - Hamlet (Piip ja Tuut)
12. IVAR PÕLLU - Gogoli disko
11. VEIKO TUBIN - See hetk (helilooja)
---------------------------------------------------
10. MADIS MUUL - Eine murul
09. TOOMAS LUNGE - Tom Sawyeri seiklused
08. REIN RANNAP - Nurjatu saar (helilooja)
07. DESERT QUEEN - Kangelased (helilooja)
06. MARTIN KIRSISTE - Ja peaksin sada surma ma... (helilooja)
05. OLAV EHALA - Thijl Ulenspiegel (helilooja)
04. ARDO RAN VARRES - Praegu pole aeg armastamiseks
---------------------------------------------------
03. CLAUDE-MICHEL SCHÖNBERG - Hüljatud (helilooja)
02. BENNY ANDERSSON/BJÖRN ULVAEUS - Mamma Mia! (heliloojad)
01. RANDO KRUUS/OLIVER VARE - Praktiline Eesti ajalugu (muusikajuhid+Kukerpillide muusika seaded)
---------------------------------------------------
Kommentaar: see tabel on küll nagu pudru ja kapsad ning mul ei ole endale õigustusi. Järgmisel aastal peaks eraldi hindama muusikalist kujundust ja heliloomet. Lisaks peaks eladama eestlased ja välismaalased. Värske ja klassika... peab mõtlema, kuidas kõige parem oleks seda kategooriat tabeli(te)sse seada. Õnneks sai esikoha igas mõttes Odd Hugo seatud Kukerpillide laulud ja Praktilise Eesti ajaloo muusika. See lihtsalt oli selle aasta üllatus-vapustus-vaimustus.
---------------------------------------------------


PARIM TEHNILINE TEOSTUS/KUNSTILINE LISA

30. MARGUS VAIGUR - Laineid murdes (valguskunstnik)
29. PRIIDU ADLAS - Aju jaht (valgustus)
28. MARGE EHRENBUSCH - Eine murul (koreograafia)
27. SANDER PÕLLU - Eine murul (valguskunstnik)
26. RENE LIIVAMÄGI - BB tuleb öösel (valguskunstnik)
25. ARNE MAASI - Viimane võllamees (valguskunstnik)
24. JANEK SAVOLAINEN - Meister ja Margarita (videokujundus)
23. TIINA MÖLDER - Nähtamatu daam (liikumisjuht)
22. PETRI TUHKANEN - Hüljatud (valguskunstnik)
21. KRISTIN PÄRN - Eesti jõulud (videokunstnik)
20. STEFAN TARABINI - Bon Voyage ja teised valed (tehnilised lahendused, eriefektid)
19. ENAR TARMO - Impeerium (tehnilised lahendused)
18. KALLE KIKAS - Kogudus (heli- ja valguskunstnik)
17. KARL MARKEN - Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba (valguskunstnik)
16. MARIA UPPIN - Minu India (koreograafia)
15. PRIIDU ADLAS - Praegu pole aeg armastamiseks (valguskunstnik)
14. KAIDO OJASSALU - Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola (liikumisjuht)
13. JAANIKA TAMMARU - Tom Sawyeri seiklused (koreograaf)
12. AIRI ERAS - Ja peaksin sada surma ma (valguskunstnik)
11. MADIS KIRKMANN - Linnud (valguskunstnik)
---------------------------------------------------
10. ANN IDEON - Praktiline Eesti ajalugu (toidukunstnik)
09. PRIIDU ADLAS - Talvevalgus (valguskunstnik)
08. TIITI HYNNINEN - Macbeth (video- ja valguskunstnik)
07. KÄRT PETSER, CARMEN SELJAMAA, JOHANNA MÄGIN, KARL KOPPELMAA, SAŠA PEPELJAJEV - Primavera Paunveres (videokujundus)
06. EMER VÄRK - Beatrice (videokunstnik ja visuaal-elektrooniliste lahenduste autor)
05. SAŠA PEPELJAJEV - Primavera Paunveres (koreograafia)
04. HELLAR BERGMANN - Othello (lavavõitlus)
---------------------------------------------------
03. RENE LIIVAMÄGI - Soo (valguskunstnik)
02. ANNE TÜRNPU/MART KOLDITS/EVA KLEMETS - Ja peaksin sada surma ma (koreograafia)
01. SAŠA PEPELJEJEV - Nodvenatsat (koreograafia)
---------------------------------------------------
Kommentaar: Ka see tabel on kui pudru ja kapsad. Ilmselt tuleks eraldi hinnata liikumise seadmist ja valguskunstnikke ja kolmandana visuaaltehnilisi töid, sest need on ju täiesti erinevad asjad. Võtsin siis enda jaoks olulisuse ja mõjususe pinnalt, mis vaimustas rohkem. Tulevikus loon vähamal midagi neist eraldi kategooria alla.
---------------------------------------------------


SUURIM POSITIIVNE ÜLLATUS/AVASTUS/TAASAVASTUS

30. DAMIR SALIMSJANOV - Praegu pole aeg armastamiseks
29. JUULI LILL-KÖSTER - Linnukaupleja
28. JEKATERINA NOVOSJOLOVA - Sumu; Svingerid
27. REIN ANNUK - Hamlet
26. MART MÜÜRISEPP - Eesti jõulud
25. ROMAN BASKIN - Finaal (lavastaja)
24. INDREK APINIS - Viimane võllamees
23. INDREK KRUUSIMAA - Ivanov
22. KARIN TAMMARU - Väljast väiksem kui seest
21. RENE SOOM - Saatuslik nahkhiir
20. LAURA KALLE - Siuru õhtu 100; Krdi loll lind
19. RAHO AADLA - Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba
18. KATRI PEKRI - Bon Voyage ja teised valed
17. JAAN REKKOR ja MARTIN VEINMANN - Saraband 
16. MART KANGRO - Paradiis
15. ON TEATER - Maailma ilusaim tüdruk
14. SANDER ROOSIMÄGI/MARKUS TRUUP/JOOSEP UUS - Kunst
13. ANN IDEON - Praktiline Eesti ajalugu
12. TEATER KELM - Riverside Drive; Minu India
11. MAIT JOORITS - Perplex
---------------------------------------------------
10. NIKOLAI BENTSLER - Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika
09. TEATER TEMUFI - Tom Sawyeri seiklused
08. KÄRT TAMMJÄRV - Suluseis
07. HENRIK KALMET - Macbeth; BB ilmub öösel
06. LAULI OTSAR - Merivälja; Revolver; Minu India; Kaarnakivi perenaine
05. TEATER MUST KAST - Kangelased; Peks mõisatallis; 5 grammi sisemist rahu
04. JAANUS TEPOMEES - Põlenud mägi; Rännakud. Maarjamaa laulud.
---------------------------------------------------
03. HENDRIK TOOMPERE JR - Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika (lavastus)
02. HAIDE MÄNNAMÄE/TOOMAS TROSS/PIIP JA TUUT TEATER - Hamlet
01. SILJA MIKS - Gravitatsioon; Ükssarvikute farm
---------------------------------------------------
Kommentaar: See on üks minu lemmikkategooriaid, sest kui aasta algab, et tea, mis sellesse nimekirja kogunema hakkab. Igal aastal nimelt avastab uusi huvitavaid teatreid ja teatritegijaid, kes varem on justkui olnud taustategijad või mõni näitleja järsku saab mingitest maneeridest lahti või leiab laval uue hingamise. Samuti lavastajad. Ega kellelgi ju ei meeldi oma sõnu süüa ning Silja Miksi puhul olen alati olnud ülikriitiline, sest ma ei ole tema mängule pihta saanud. Ei oleks uskunud, et kunagi saan lahti tundest a la "hähh, jälle Silja Miks mängib". Ja siin ma nüüd olen ja söön oma sõnu. Silja oli täiesti vaimustav nii Gravitatsiooni vanadekodupidajana kui veel eriti Ükssarvikute farmi ontliku ja tädiliku Raja Teelena - vau! Samuti olen terve elu olnud üsna klounikauge-inimene. Klounaad lihtsalt pole olnud minu rida ja selline huumor mind ei köida (tavaliselt). Ja milline pauk ning elamus oli külastada Piibu ja Tuudu maja! Ning see "klounide Hamlet" üleüldse oli selline üllatuslik ning eriline. Palju parem kui mõned tavalised Hamletid! Noorem Toompere astub täiega papsi kandadele ja Väljaheitmine ning Kaks vaest rumeenlast teevad temast ühe oodatuima lavastaja! Väga hea meel on enda jaoks mitmete väga heade ja huvitavate uute teatrite avastamise üle.
---------------------------------------------------


PARIM UUSTULNUK LAVAL (ainult need, keda 2017.aastal esimest korda nägin teatrilaval)

50. HEDI MAAROOS - Hüljatud
50. ELIZABETH PAAVEL - Hüljatud
50. LAURA NIILS - Kangelased
50. KAIJA M KALVET - Kangelased
50. EVA-BRITTA SIMSON - Väga haige
50. KAROLIN JÜRISE - Tom Sawyeri seiklused
50. LIINA LEINBERG - Kangelased
50. KARL SAKRITS - Thijl Ulenspiegel
50. MARIS LÜÜS - Kirsiaed
50. MARTIN TIKK - Thijl Ulenspiegel
50. KARL KRISTJAN PUUSEPP - Tagahoovish
50. KARL EDGAR TAMMI - Kangelased
50. MAARJA TAMMEMÄGI - Tom Sawyeri seiklused
50. HENESSI SCHMIDT - Primavera Paunveres
50. LOVIISE KAPPER - Primavera Paunveres
50. LAURA KUKK - Impeerium
50. JANE NAPP - Õpetatud naised
49. GRETE JÜRGENSON - Katariina
48. MÄRT KOIK - Kangelased
47. MÄRT KOIK - Tõeajastu lõpp
46. KRISTJAN POOM - Tom Sawyeri seiklused
45. DORIS TISLAR - Eesti jõulud
44. GETTER MERESMAA - Kellavärgiga apelsin
43. SILVA PIJON - Primavera Paunveres
42. JEKATERINA BURDJUGOVA - Thijl Ulenspiegel
41. JAUNE KIMMEL - Thijl Ulenspiegel
---------------------------------------------------
40. STEFAN HEIN - Primavera Paunveres
39. SILVER KALJULA - Lembitu-Kuningas ilma kuningriigita
38. MIHKEL KALLASTE - Kangelased
37. STEFFI PÄHN - Ja peaksin sada surma ma
36. RAHO AADLA - Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba
35. INGRID MARGUS - Õpetatud naised
34. HANS KRISTIAN ÕIS - Tom Sawyeri seiklused
33. JAUNE KIMMEL - Viimane võllamees
32. MIHKEL VENDEL - Thijl Ulenspiegel
31. ANN IDEON - Praktiline Eesti ajalugu
30. MARIA ENGEL - Meister ja Margarita
29. GETTER MERESMAA - Thijl Ulenspiegel
28. INGMAR JÕELA - Ja peaksin sada surma ma
27. JAANIKA TAMMARU - Peks mõisatallis
26. INGMAR JÕELA - Õpetatud naised
25. ELAR VAHTER - Lembitu-Kuningas ilma kuningriigita
24. TEELE PÄRN - Õpetatud naised
23. SANDER ROOSIMÄGI - Õpetatud naised
22. TANEL TING - Kellavärgiga apelsin
21. REIN ANNUK - Hamlet
---------------------------------------------------
20. TEELE PÄRN - Nodvenatsat
19. SILVER KALJULA - 5 grammi sisemist rah
18. TEELE PÄRN - Ja peaksin sada surma ma
17. ILO-ANN SAAREPERA - Ja peaksin sada surma ma
16. ILO-ANN SAAREPERA - Õpetatud naised
15. MÄRTEN MATSU - Lendas üle käopesa
14. MARKUS TRUUP - Impeerium
13. OTTO TIIDERMANN - Väga haige
12. JOOSEP UUS - Kunst
11. LAURI MÄESEPP - Et Sa kaotaksid kõik
---------------------------------------------------
10. LAURI MÄESEPP - Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola
09. SILVER KALJULA - Tom Sawyeri seiklused
08. STEFFI PÄHN - Õpetatud naised
07. TANEL TING - Thijl Ulenspiegel
06. LIISU KRASS - Thijl Ulenspiegel
05. MARKUS TRUUP - Kunst
04. SIIM MAATEN - Maailma ilusaim tüdruk
---------------------------------------------------
03. TEELE PÄRN - Impeerium
02. URSEL TILK - Ja peaksin sada surm ma
01. SANDER ROOSIMÄGI - Kunst
---------------------------------------------------
Kommentaar: Siin tabelis on tõesti ainult ja ainult need, keda sellel aastal teadlikult nägin laval esimest korda. Sellepärast puuduvad siit näiteks Laura Kalle, Markus Habakukk, Karl Robert Saaremägi jne jne jne... Lisaks pidasin vajalikuks ära tuua terve nimekirja, kes vähegi sellest aastast kuidagi hinge pugesid esmakohtumistest. Lisasin ka enda arvates parima rolli nendelt noortelt teatritegijatelt. Kuigi TOP10-t võiks juba kutsuda "lemmikuteks"... mitmeid teisi ka... :)
---------------------------------------------------


PARIM TEATRIKRIITIK (kelle kriitikale olen saanud alt üles vaadata 2017)

6. HEILI SIBRITS - Postimees
6. KEIU VIRRO - Sirp/EPL
6. MEELIS OIDSALU - Sirp
6. OTT KARULIN - Sirp
6. MARIO PULVER - Egokulturism/Sirp
---------------------------------------------------
5. REET WEIDEBAUM - ERR
4. PILLE-RIIN PURJE - Sirp
3. KAJA KANN - Postimees
2. MADIS KOLK - TMK/Sirp/Postimees
1. MARGUS MIKOMÄGI - Maaleht/Teatritasku
---------------------------------------------------
Kommentaar: Tõeline nauding on olnud lugeda Mikomäe intervjuusid. Tihti on nende ka informatsiooniline väärtus, aga isegi kui seda pole, siis lihtsalt ta avab inimesi nii hästi. Ju ta on ise hea inimene, et temaga alati kõigil tundub olevat hea rääkida. Madis Kolk on mul juba nö. "vana lemmik", aga sellel aastal meeldisid paar artiklid eriti. Tõeline üllataja oli Kaja Kann, kelle artikleid ma tavaliselt pole lugenud, aga ilmselgelt alusetult, sest nii see kuidas ta kirjutab kui see millest ta kirjutab on lugedes väga nauditav. 
---------------------------------------------------


PARIM TEATRIMEEDIA

10. Ajakiri Ramp
09. Kuku Raadio - Publiku märk
08. OP
07. Postimees
06. Teatritasku
05. teater.ee - uudised
04. Piletilevi/Piletimaailm
---------------------------------------------------
03. Teater Muusika Kino
02. Sirp
01. ERR/Uudised/Kultuur/Teater
---------------------------------------------------
Kommentaar: See ERR-i kultuuriuudiste portaal on praktiliselt igapäevasel üks lehti, mida ma külastan. Lisaks uudistele on sinna mõnusalt palju muud kokku kogutud ning tihti jagatakse huvitavaid teiste kirjutatud lugusid. Näiteks Kooloni intervjuud (just teatritegijatega) on alati mu huviorbiidis. Soovitan. Sirp ja Teater-Muusika-Kino on klassikud. Piletilevist avastasin sellel aastal,e t värskelt lisatud piletite alajaotuse kaudu on mugav silma peal hoida sellel, mis teoksil. Piletimaailm võiks ka sellise variandi tekitada, muudaks elu lihtsamaks :)
---------------------------------------------------


KULDNE PORIKÄRBES (aasta halvimad elamused teatris)

05. Üle piiri - Eesti Draamateater
04. Revolutsioon - NO99
03. Nagu Soomes, aga veelgi parem - Ugala
02. lift - Eesti Draamateater
01. VAHEALA - Von Krahli Teater
---------------------------------------------------
Kommentaar: Ma tegelikul ei taha pahadest asjadest rääkida. Kolmest neist olen ka pikemalt blogis kirjutanud. Kahlustan alati, et kui minule midagi ei meeldi, siis räägib see rohkem minu enda piiratusest mõista kunsti. Antud juhul oli näiteks lift'i puhul selge see, et mina lihtsalt polnud sihtgrupp ja Vaheala oligi eksperimentaalne (kuigi minu arvates selle eest ei oleks tohtinud küsida piletiraha, olgugi, et summa oli tavapileti hindadest väiksem). Nagu Soomes, aga veelgi parem - nägin esietendust ja ehk on hiljem mõned asjad paika loksunud... kuigi seal olid mõned olulised sisulised apsud ka, mis sellest "head" tükki ei saaks nagunii. Revolutsioon oli kahtlemata minu enda piiratuse teema ja Üle piiri kohta olen kuulnud ka teistelt palju negatsiivset kriitikat.
---------------------------------------------------


Lisakategooriad:


PARIM TEATRIKOHVIK

10. Ugala
09. Tallinna Linnateater
08. Vene Teater
07. TeMuFi
06. Tartu Uus Teater
05. Rakvere Teater
04. Endla
---------------------------------------------------
03. Kell 10
02. NO99
01. Tõstamaa Suveteater
---------------------------------------------------
Kommentaar: Kõik, kes on käinud Tõstamaa Mõisas teatris, teavad kui imelised ja huvitavad toidud seal on. Kohalike kirega tehtud toidud on maitsvad ja lisaväärtus kogu kaugele teatrikülastusele. NO99 wrapid ja näiteks kurgilimonaad on mõnus kõhutäis enne etendust kui pärast tööpäeva pole jõudnud süüa. Kell 10 Ohtu Mõisas pakub ka natuke teismoodi menüüd ja see on alati teretulnud nähtus. Sobib suviste teatriõhtute juurde ideaalselt. Endla ja Rakvere Teatrite klassikalised kohvikud on hea menüüga ja mis peamine - maitsvate salatitega. Endlas on veel tihti Pavlova... seda eriti tihti teatrikohvikutes ei kohta ja sellepärast on see seal justkui igakordne ootus... Tartu Uue Teatri juustud ja Vene Teatri lai valik. Tallinna Linnateatri hea salat ning nende kohupiimakoogi viil. Lisapunkte saab tasuta küpsiste, kommide, tee ja kohvi eest! Ugala oleks oma jäätisekokteiliga tunduvalt kõrgemal, kui sealne teenindus oleks sujuvam ja kiirem. Sama probleem on Nukuteatril, kus suure saali täismüüdud etendusel alati kohvikusaba ära oodata ei jõuagi.
---------------------------------------------------


PARIM ELAMUS VÄIKE- JA PROJEKTI (INDIE) -TEATRIST

20. LEMBITU - KUNINGAS ILMA KUNINGRIIGITA - TeMuFi
19. PERPLEX - PolygonTeater
18. PÄRAST PROOVI - Pikk Mari
17. TOM SAWYERI SEIKUSED - TeMuFi
16. HAMLET - Piip ja Tuut
15. EINE MURUL - VAT Teater
14. DON QUIJOTE - VAT Teater
13. MUST KAST - Kangelased
12. KINOTEATER - Murru 422/2
11. TEATER KELM - Minu India
---------------------------------------------------
10. SINISED KILESUSSID JALAS - Tallinna Kammerteater
09. KUIDAS MA KOERA SÕIN - VAT Teater
08. KLARISSA KIRJAD - Pärnu Suveteater
07. MAAILMA ILUSAIM TÜDRUK - On Teater
06. GRACE JA GLORIE - Sundown Entertainment
05. KUI SEDA METSA EES EI OLEKS - Kukruse Polaarmõisa Teater
04. SIURU ÕHTU 100 - Eesti Kirjanike Liidu teatriprojekt
---------------------------------------------------
03. PALJASJALGNE DEBORA - Kuressaare Linnateater
02. PRAEGU POLE AEG ARMASTAMISEKS - RAAAM
01. PRAKTILINE EESTI AJALUGU - Tartu Uus Teater
---------------------------------------------------
Kommentaar. Siin tabeli tipus polegi üllatusi, sest need kaunistavad ka kogu teatriaasta tabelitippu. Ent mida allapoole tabelit, seda huvitavam. Lisaks veel, et minu arvates kõik selle tabeli 20 lavastust väärisid vaatamist ja pakkusid elamuse.
---------------------------------------------------


2017. AASTA PARIM TEATER

13. MUST KAST
12. R.A.A.A.M.
11. TALLINNA LINNATEATER
10. KURESSAARE LINNATEATER
09. NUKU
08. TARTU UUS TEATER
07. VAT TEATER
06. ENDLA
05. VON KRAHLI TEATER
04. UGALA
---------------------------------------------------
03. RAKVERE TEATER
02. VANEMUINE
01. EESTI DRAAMATEATER
---------------------------------------------------
Kommentaar: 
Kogusin kokku kõigi kolme osa autahvlite "parimate teatrite" edetabelid (3.osast lugesin kokku ja koostasin eraldi tabeli, siin mainitud (kõik peale aasta kehvema ja sajandi lavastused) lavastuse andnud teatritest ja andsin igale teatrile vastavalt ühe mainimise eest 1 punkti. Nii tekkis tabel ka autahvli 3.osast, kus 1. ja 2. kohta jagasid võrdselt Rakvere Teater ja Eesti Draamateater ning 3. kohal oli Vanemuine). Võtsin kõigist kolmest tabelist TOP30. Andsin teatritele punktid vastavalt 1.koht 30 punkti, 2, koht 29 ja nii kuni 30.kohale 1 punkt. Liitsin need kokku ja sain siin toodud edetabeli. Eks see kahtlemata natuke peegeldab ka seda, milliseid teatreid rohkem külastasin, kuigi Tartu Uus Teater näiteks on nii kõrgel ja seda kõigest 2 nähtud lavastusega. Samuti käisin RAAAMi ja teater Must Kast lavastusi vaatamas ainult 3 korral ning needki on tabelis ilusti sees. Huvitav, millal viimati oli Von Krahli Teater mu TOP5-s, aga siit selle (ilmselgelt lavakatega koostöö jõul) leiab sellel aastal!!!! Kuid kui arvestada, et Eesti Draamateatris sai 2017.aastal nähtud sellised suurepärased lavastused nagu "Ivanov", "Väljaheitmine", "Vaimude tund Koidula tänavas", "Kolm Talve" ja "Saraband"... siis oli selge juba enne kõikide arvutuste tegemist, et 2017. AASTA TEATER on Eesti Draamateater!
---------------------------------------------------


21.SAJANDI TOP21 TEATRIELAMUST

21. Utoopia rannik I ja II osa - Eesti Draamateater/Tallinna Linnateater (2013) Lavastajad vastavalt Priit Pedajas/Elmo Nüganen
20. Anna Karenina - Ugala (2005) Lavastaja Mihhail Tšumatšenko
19. Ay, Carmela! - Tallinna Linnateater (2002) Lavastaja Lembit Peterson
18. Evita - Vanemuine (2002) Lavastaja Tiit Ojasoo
17. Margarita ja meister - Lavaka 24.lend (2009) Lavastaja Saša Pepeljajev
16. Toatüdrukud - Rakvere Teater (2009) Lavastaja Hendrik Toompere
15. Onu Vanja - Ugala (2002) Lavastaja Kaarin Raid
14. Põrgu wärk - R.A.A.A.M. (2005) Lavastaja Hendrik Toompere
13. Palju õnne argipäevaks - Tallinna Linnateater (2001) Lavastaja Andrus Vaarik
12. Ivanov - Eesti Draamateater (2017) Lavastaja Uku Uusberg
11. Praktiline Eesti ajalugu - Tartu Uus Teater (2017) Lavastaja Ivar Põllu
10. Rosencrantz ja Guildenstern on jälle surnud - Rakvere Teater (2005) Lavastaja Hendrik Toompere
09. GEP - NO99 (2007) Lavastaja Tiit Ojasoo
08. Hecuba pärast - Tallinna Linnateater (2009) Lavastaja Priit Võigemast
07. Kes kardab Virginia Woolfi? - Tallinna Linnateater (2010) Lavastaja Mladen Kiselov
06. Vampiiride tants - Smithbridge Productions (2000) Lavastaja Ivo Eensalu
05. Niskamäe kired - Ugala (2002) Lavastaja Peeter Tammearu
04. Pea vahetus - NO99 (2009) Lavastaja Uku Uusberg
03. Isad ja pojad - Tallinna Linnateater (2002) Lavastaja Adolf Šapiro
02. Tõde ja õigus. Teine osa - Tallinn Linnateater (2005) Lavastaja Elmo Nüganen
01. Karin.Indrek. Tõde ja õigus. 4.osa - Tallinna Linnateater (2006) Lavastaja Elmo Nüganen
---------------------------------------------------
Kommentaar: Kogu eellugu ja valik, mida hakkan aastast aastasse kaasas kandma (kuni elan) leidub selle lingi all. Vajadusel muudan seda tabelit vastavalt mälupiltide tugevusele ning olulise-tundele, jätan õiguse teha muudatusi ning tuua sisse lisaks alles eelolevatele lavastustele ka lavastusi nendest kaasaskantavatest. Käesolevast aastast lisaks tabelisse tõstetud 2-le lavastusele, haaran kaasa veel "Praegu pole aeg armastamiseks"; "See hetk" ja "Ja peaksin sada surma ma", et vajadusel nend väärtust kõrgemaks hinnata. Nüganeni "Tõe ja õiguse" 2. ja 3. osa on olnud sellised elamused, et nendest ei pääse ilmselt ükski sajandi kokkuvõtete tegija ka 83 aasta pärast üle ega ümber :) Isad ja pojad nägin mina seda versiooni, kus Aarne Üksküla tegi kaksikrolli (algselt mängis ka Mikk Mikiver üht neist rollidest). Uku "Pea vahetus" oli nii targalt komponeeritud ning minu jaoks igatti publikut austav, võttes sellega ka riske, et kõik ei pruugi aru sellest saada (ega ma kindlalt ei tea, kas ma isegi sain, ent see versioon, mille ma enda jaoks lahti mõtestasin, meeldis mulle niiiiii väga). Ugala Niskamäe kired oma kahe põlvkonnaga... imeline! Tegelikult ei imestaks kui varsti kõrvutan seda tükki tänavuse Ivanoviga. Usun, et nende väärtus ajas ainult kasvab. Vampiiride tants on minu jaoks muusikalide lipulaev Eestis, kuigi lavastus ise ei olnudki võib-olla nii tugev, siis see, mis sellest kokku välja tuli ning see kaader, eesotsas Jassi Zahharov'i, Marko Matvere ja Rostislav Gurjev'iga - see oli nagu mingi uus tase. Kindlasti palju on süüdi ka isiklik pinnas, millelt seda vaatasin - eelkõige vanus, sest just siis mõjus see tobenaljakas vampiiride teema ja miksitud tunded 60ndatel Roman Polanski poolt tehtud filmiga Dance of the Vampires - kokku mõjus nii erilisena, et siiani on veel eredalt meeles. Rääkimata GEPist ja sellest lahedast eestluse uurimisest ning Matvere - Saaremäe duetist Rosencrantzi ja Guildensterninga Padise kloostri vareme vahel, ning kogu see Rakvere Teatri trupp kiviks meigitud nägudega! Need on kõik suured teatriimed ja kindlasti tuleb neid lisa!  Praktilise Eesti ajaloo jätan veel praegu TOP10 künnisele, sest see peab tõestama oma ajas püsimist. 

pühapäev, 7. jaanuar 2018

2017 Teatriaasta autahvel. 2.osa. TOP141 teatrielamused.


Selleks, et Teatriaasta autahvli 3.osa, ehk tavapäraste aasta-edetabelites kajastuvate lavastuskomponentide ja tegijate valiku alused oleks teada, on ju vaja ka ära tuua kogu nimekiri lavastustest, mis aasta jooksul näha õnnestus ning mille taustajõude mul sellel aastal hinnata, kiita ja kritiseerida on võimalik. Tean ju küll, et kunsti edetabelisse surumine on natuke "üle võlli", et mitte öelda ebanormaalne, aga see on minu jaoks mänguline ja meelelahutuslik vorm kokkuvõtteid koostada. Tegelikult mõtlen need järjekorrad alati hoolega läbi ning kõrvutan just nimelt saadud elamuse suurust. Elamuse suurus koosneb mitmest komponendist. Mulle tundub, et kõige suurem teatrielamus on selline, mille kohta tekib tunne, et ei tahaks, et see otsa saab. Lisaks muidugi on oluline, et läheks hinge, aga tihti võib sama tugeva emotsiooni anda ka huumor või kui nähtu teeb elu ilusamaks või siis hoopis harib. Häbi tunnistada, aga aastas korra või paar võib juhtuda ka seda, et lähen loosse nii sisse, et nähtud lugu tekitab külmavärinad või isegi kisub pisara välja. Kuigi tuleb tunnistada, et "vana"mehena ei saa ma endale lubada pisikese plika-moodi tönnimist ja sellepärast olen õppinud neid pisaraid ka täie jõuga tagasi hoidma :) Emotsioonideks on ju ka põnevus ja hirm, mida on teatri vahenditega eriti raske tekitada, ent seda ägedam, kui see haruharva õnnestub. Elamuse saamiseks on oluline ka muidugi materjali mõteteärgitamisvõime ning isiklik looga haakumine. Ja laast, aga mitte liist - põnev lavastus, head rollid ning üldine kunstiline tase ja terviklikkuse tunne või kui ongi poolik, siis arusaadava põhjusega.

2017. aasta oli hea ja väga hea teatri suhtes ülimalt helde. Pettumusi tuli harva ette ning poole etenduse pealt lahkuda raatsisin vaid üksikud korrad (ega ühevaatuselistest tükkidest minu kasvatuse juures ei õnnestugi, kuigi millegipärast just nende puhul tekib selline kihk tihedamini). Seisvaid ovatsioone jagasin kõigile 5-tärni elamustele, mida oli aasta jooksul kokku tervelt 9. Tjahh... eesti publik on tegelikult keskmiselt minust veel hulka lahkem seisvate ovatsioonidega, aga olen aastatega õppinud ka istuma jäämist kui ma päris sama meelt teistega ei ole. Teisalt, on juhtunud ka nii, et olen esimene või üks väheseid, kes etenduse lõpus seisma tõuseb. Üldiselt tahan siiski need seisvad ovatsioonid jätta vaid tõesti nendele lavastustele, mis seda tõeliselt väärivad... möödunud aastal juhtus seda u. iga 15 nähtud etenduse kohta 1 korra. Kui lõpuni aus olla, siis mõne etenduse puhul on selle headus minu jaoks alles pärast etenduse nägemist kohale jõudnud. Mõni elamus jääb mõtetesse kummitama ning mõne lavastuse meenutamine ning selle kohta blogisse kirjutamine on avanud omakorda veel uusi kihte ning tekitanud mõtteid juurde.

Eks paljuski on ju ikkagi ka "maitse asi", mis kellegile meeldib, aga siinse tabeli 4 esimese koha lavastuste ja mängude kohta olen küll kuulnud eranditult vaid ülivõrdelisi arvamusi. Tegelikult ei ole ma ühtki halba sõna kuulnud ühegi oma 5-tärni tüki kohta. Ju teatud taseme heade asjade kohta on ka arvamused universaalsemalt kõrged. Aga nagu ükski lavastaja või näitleja või kunstitöö ei saa meeldida absoluutselt kõigile ning siin ilmas leidub kõige ja kõigi kohta kritiseerijaid, seega puudub absoluut ka mistahes tegemistes ja veelgi enam arvamustes.

Mõtlesin küll pikalt, et kas tuua ikkagi välja vaid need kirsid tordil, ent terviktabel annab ikkagi suurema pildi ning loodetavasti tekitab huvi ka mõni madalama positsiooni lavastus, kui mõne sõnaga oma arvamust just selle tüki tabelisasumise asukoha kohta selgitan. Eks aasta jooksul kirjutatud 56 lavastuse täpsemat arvustust annavad nende tükkide kohta ka täpsema ülevaate, aga see on vaid 40% kõigist nähtud lavastustest ja seetõttu on lisaselgitused ilmselt eriti olulised. Katsun nendega siiski mitte liiale minna (jah ma tean ise ka, et mul on kombeks liiga pikalt kirjutada :) ), sest lugemist on niigi palju.

Ja siit see teekond algab - alates kõige negatiivsemast hinnangust ja liikudes nende aasta kõige kirkaimate teatrielamuste suunas, kuni selle kõige-kõigemani välja... kuigi tuleb veel seda ka saateks korrata, et miski pole kivisse raiutud ning see arvamus on mul just praegusel hetkel täpselt selline, ent aasta või aastate pärast võivad mälestused mõne tüki kohta tugevamalt esile tõusta ning seega jätan endale õiguse oma arvamust ajas muuta (reeglina need siiski oluliselt ei muutu). Ja kui päris aus olla, siis valisin seekord kahe esimese koha vahel just selle "võitjaks", kuigi tegelikkuses oleks tahtnud ka teisele kohale jäetud tüki sama suure aupaiste kätte tõsta :) Aga sõidame...


HINNANG 1

141. Vaheala - Von Krahli Teater
Eksperimentaalteater. Mõttetu. Kuna mul pole midagi selle tüki kohta head öelda ja sellepärast ka selline hinnang, siis ei ütlegi rohkem midagi kui juba blogis sai kirjutatud. Punkt.


HINNANG 1+

140. lift - Eesti Draamateater
Ma polnud selgelt sihtrühm ja seal ei räägitud minu keelt ega minu tunneteskaalaga. Kuna saalis istunud noored näisid kaasaelavat, siis selgelt olin lihtsalt vales kohas. Häiris liigne video kasutamine - pool tükist istus seltskond liftis kinni ja ega selles suhteski saa midagi tegijatele ette heita. Lihtsalt polnud minu tükk.

139. Nagu Soomes, aga veelgi parem - Ugala
Lahkusin pärast esimest vaatust. Ei meeldinud mitte miski selle tükiga seonduvalt, lisaks oli näitlemine ja lavastus vähemalt esietendusel kohati praak. Sisulised ebausutavused. Laulud ja laulude sõnad olid tobedad. Ainuke lahe asi olid arvutid, mis olid nagu suurendusklaasid ning sealt läbi vaatavate näitlejate näod olid lahedad.

138. Endine Wunderkind - Eesti Draamateater
Nähtud telest ja seega suurim süü negatiivsel arvamusel lasub ilmselt sellel. Ellen Alaküla ja Hans Kaldoja oli küll hea näha, ent sisu oli tobe ja liiga lühike/lihtne.

137. Revolutsioon - NO99
Võimsaid kujundeid oli küll visuaalselt, ent sisu oli kaheldava väärtusega. Paljuski on madal hinnang tingitud ka sellest, et see, mida lootsin saada sellest tükist, sellel polnud midagi pistmist. Liiga palju ka tuttavaid elemente ja seletamatut ning isegi tobedat. Pettusin.

136. Üle piiri - Eesti Draamateater
Ei haakunud kuidagi. Sisulises mõttes lavaletoomine oli minu meelest liiga ambitsioonikas, sest ei tekkinud reisimise tunnet, ent ometi see oli suur osa kogu mõttest. Ei toiminud ühelgi tasandil ja minu jaoks nii igav teostus kui ka igav sisu. Isegi näitlejatööd suuremas osas olid minu jaoks kaheldava väärtusega.

135. Mees, kes ei teinud mitte midagi - NUKU
Meeldis muusika ja meeldis kunstnikutöö (see kartulikorvide teema oli lausa vaimustav!). Meeldisid paar rolli, aga seda oli liiga vähe mittemeeldivate komponentide balansiks. Eelkõige oli andestamatu selle lühijutu puändi ära kaotamine. Heinsaare aluseks olnud lugu on lausa suurepärane, aga kahjuks laval see ei teostunud kuigi ambitsiooni oli silmaga näha.


HINNANG 2-

134. Vaimukuskuss - Von Krahli Teater
Annan endale aru, et olen täiesti erand, kellele see meeldinud. Terve saalitäis rahvast hirnus naerda, aga ma olen oma väiksema vennaga kõik need sellised möllamised ise kodus läbi teinud ja mul oli surmigav. Naerma ei ajanud kordagi (enam kindlalt ei mäleta... võib-olla korra muigasin). Minu jaoks oli tobenaljakas. Ilmselgelt polnud ma sihtrühm, kuigi olid lemmikud seal laval koos.

133. Linnud - NUKU
Istusin ühe 10 aastase lapse kõrval ja ta ema tundis pidevalt piinlikkust. Ilmselt häiris ka minu vaatamist. Mu ootused olid ka selgelt ülekruvitud. Kokkuvõttes mõjus sisutuna ning pigem oleks olnud targem vaadata Hitchcocki Linde uuesti üle. Lavastuslikust küljest siiski meeldis 1 koht ning valgus ja efektid olid väärt kogemist.

132. Mitte praegu, kallis - Endla
Tobenaljakas komöödia, mida läksin vaatama, sest kriitikud kiitsid ning rahva seas ka ülipopulaarne. Tegelikult mulle meeldisid mitmed rollid - Seling, Avandi, Nüganen meenuvad esimesena, aga antud juhul ei piisanud näitlejate heast mängust kui sisuks oli tavaline Cooney-lik jant, mida on tosinas kolmteist.

131. Midagi on viltu - Tallinna Kammerteater
Antud hinnangus on süüdi puhtalt see kuhu mind istuma pandi (veekohina äärde kus mitu eesolevat rida olid kõrgemal, sest minu pingiots oli lohus). Ma ei näinud ei kuulnud midagi. Lahkusin vaheajal. Kuigi idee tundus huvitav. Ja see rahulik ja vähene toimetamine mis eesistuvate inimeste taga toimus, oleks ilmselt pääsenud mõjule alles tervikus ning eeldusel, et oleks siiski näinud ja kuulnud midagi.

130. Wonderland - TÜVKA 11.lend
Noorte tegemisrõõm oli selle tüki väärtuseks. Sisulises mõttes pigem häiris kui tõmbas kaasa. Usun, et sihtrühm on pigem selline keskkooli laps kuni 22-23 aastane. Väiksed killud näitlejate isiklikke lugusid olid head. Lavastuslikke ideid tundus olevat liiga palju ühte patta pandud, seega teostus ja tervik kannatasid selle virr-varri all. Huvitav oli siiski värskeid näitlejaid vaadata. (Hinnangut mõjutas kindlasti ka see, et nägin ekraani vahendusel, mitte live's!)


HINNANG 2

129. Mehed, meri, maa ja naised - Endla
Pärnu Kontserdimaja oli kuidagi imelik mängukoht selleks. Jättis kuidagi kaugeks ja külmaks. Mõned Vihmari lavastuslikud nõksud toimisid, teised jällegi olid karjuvalt häirivad. Muusika samuti - mõned laulud meeldisid, teised mitte. Teatrikaaslase tungival palvel lahkusime vaheajal.

128. Leedi Macbeth - VAT Teater
Pettumus. Ootused olid ka ilmselgelt kõrgele aetud, Shakespeare ju ikkagi! Kammerlikult Rahvusraamatukogu keldris see Leedi Macbethi lugu tööle ei hakanud. Kuigi lavastuslikult olid mõned huvitavad ja isegi uudsed ideed (kaardid), aga näitlejad mängisid mitmeid tegelasi, kasutati videoprojektsiooni ning kogu asi läks lihtsalt kokku üheks suureks supiks. Näitlejatööd jäid ka keskpäraseks.

127. Homme on täna - Point
Komöödia, püstijalakomöödia, mis naerma aja... No vähemalt mind ei ajanud, kuigi oli inimesi, kes ei saanud naeru pidama. Poliitiline satiir on üks mu lemmikuid kui seda tehakse kavalalt, targalt ja teravalt. Antud juhul polnud see nii. Rohkem selline massitarbekaup. Niinemets ise on kui energiapundar ja tema hoogu on äga vaadata.

126. Saatan inimese nahas - Eesti Draamateater
Televiisorist vaadatud. Vanad head näitlejad, aga sisu selline tobe koomuskivenitamine, mis tänapäeva kontekstis vähemalt teleekraanilt vaadatuna ei tööta.

125. Pööriöö uni - NO99
Telerist nähtud. Muusika väga hea, aga see pikali mängimine oli huvitav vaid nii kaua kui korra kõik näitlejad oli ära näinud. Muidu sümpaatsed noored näitlejad ja juuste tekitatud huvitavad visuaalsed kujundid olid head, aga Shakespeare'i lugu ei hakanud niimoodi üldse tööle minu jaoks..

124. Heasoovijad - NO99
Ei ole vist võimalik öelda, et see tükk "meeldis"... kuidas selline asi üldse saakski "meeldida". Läksin seda vaatama oodates psühholoogilisemat ja sisuliselt mõjuvamat lavateksti. Alguses nagu hakkab juba minema, aga siis lavastaja otsustas siiski vere ja soolikatega asja muuta. Pingutatult mõjuvalt jälle nö. "kunsti" sisse tuua. See siiski ei mõjunud, polnud sellel ei puhastavat funktsiooni, nagu lavastaja interjuus välja tõi, ega ka vastikustunnet tekitavat efekti. Vastikustunde tekitas pigem poole tunni pikkune intsesti kirjeldus lõpus. Tekst mõjub ikkagi teatris tunduvalt tugevamalt kui visuaal ja sellepärast mul ongi viimasel ajal raske "selliste" tükkidega suhestuda kus tekst ei pääse mõjule (on muidugi ka erandeid, aga need vaid kinnitavad reeglit).

123. Vanad ajad - Eesti Draamateater
Pinter ei ole minu kirjanik. Võiksin sellega juba leppida. Seekord tegelikult oli alguses kõik hästi - pinge kasvas ja aru ei saanud kuhu lugu veereb, tekkisid peas kõikvõimalikud põnevad teooriad. Kuid kahjuks päädis kõik ikkagi üsnagi igavalt ning just lavastuse teises pooles hakkas alguse kõrge hinnang kolinal allapoole veerema. Kõik 3 näitlejat teevad küll superhead rollid... kahju, et seda tükki nende headest töödest hoolimata soovitada ma ei saa.

122. Minu vana daam - Endla
Ma selgelt polnud tüki sihtrühm - publikust moodustas minu meelest u.80% üle 50 aastased naised. Läksin seda vaatama peamiselt Lii Tedre pärast ja Nuter ning Mikiver meeldivad mulle ka, ning nendes pettuma ei pidanud (kuigi Vene Teatri akustika neelas Nuteri ja Tedre hääled esimeses vaatuses täiesti. Teises vaatuses ei tea kas kõrv oli juba harjunud või olin lihtsalt juba sisus sees, siis oli normaalsem heli ka. Lavastusele endale mõeldes, siis oleks see sama hästi võinud olla ka kuuldemäng. Keerd oli selle lihtsalt lavale visanud, kõik toimus ühes toas ja ilma igasuguse fantaasia või dünaamikata. Ka sisulises mõttes läks lõpuks lähedale intsestile ja see nagu tekstilises mõttes oli seal neil tegelastel suva, mis tekitas võõristuse kogu tükile.

121. Siis kui väikesed lapsed kõik magavad juba - Lavakooli magistrandid/NO99
Alguses oli päris hea, aga mida tükk edasi, seda fantaasiavaesemaks hakkas muutuma. Lõpuks mindi lihtsalt ainult visuaalse peale välja, kuigi mingis mõttes oli see isegi ilus. Hirm ja õudukad on teglikult minu teema, aga antud juhul suurem osa neid lugudest päris nii ilmselt ei toiminud, nagu tegijad olid mõelnud. Paar asja siis mõjusid küll. Ja üks lugu oli ikka päris karm.

120. Rännakud. Maarjamaa laulud - Vanemuine
Selle tüki tervikhinnang on seetõttu nii madal, et see kõik ei sobinud päris niimoodi kokku, nagu seda serveeriti. Sõnalises pooles oli nii mõndagi tunduvalt kõrgemat hinnangut väärt ja tantsulises pooles meeldisid ka paar kohta, aga tervikut sellest ei sündinud ning seega hakkas igav ja isegi ebameeldiv seal istuda, sest ei tahtnud lõpuks seda vaadata, mida pakuti ning teatrist lahkusin pettumusega.

119. Inimesed akendel - Endla
Tegelikult hästi mängitud ja isegi armas lugu, ent liiga lihtsake elamuse saamiseks.

118. Varjuprohvet - VAT Teater
Lugu oli päris põneva ülesehitusega ja kuhugi maani mõtlesin, et see isegi meeldib mulle kuid kahjuks tükki ei suudetud sisuliselt kokku siduda ja lõpp jättis hämmingusse, et kuidas küll niimoodi võib lõpuga kogu loo ära rikkuda. Teder tegi päris hea rolli ka ja ega teistelgi viga polnud, aga jah, lugu ise lonkas.

117. Küllus - Rakvere Teater
Western tundus alguses päris hästi hakkavat jooksma. Kuid lõpp vajus ära. Liiga vali ja sobimatu muusika ning täiesti tobe lõppstseen multifilmiga tõmbasid hinnangu kõvasti allapoole. Naised mängisid küll väga ägedalt.

116. Tramp ja Puutin - Apollo Kino
Tundub, et kinos ei ole mõtet teatrit teha. See ei pääse päriselt mõjule. Kui, siis peab materjal olema tõsiselt naljakas. Antud juhul oli huumor lahja ning lõppkokkuvõttes tüütas päris ära. Kinos tuleks ehk rohkemgi kasutada seda ekraani ära. Antud etenduse parimad hetked olidki seotud sellega kui ekraani kaudu naised mängu toodi.

115. Hedda Gabler - Vanemuine
Midagi oli ilmselt tollel õhtul liimist lahti, sest näitlejad mängisid igavalt, ütleks isegi väsinult ja ilma igasuguse eluta. Ei tea, kas sellepärast, et külalisetendus Rakveres, ehk võõral laval või mis viga oli, aga midagi oli viga. Isegi suured lemmikud ei suutnud särada. Hedda lugu ju juba läbinisti tuttav ka ning midagi uut siit ka ei avastanud. Seda on nii palju paremini ning huvitavamalt tehtud varem.

114. Kuhu küll kõik lilled jäid - Rakvere Teater
Jällegi lavastus, mis lavastusena oli igati hea ja huvitav ning näitlejad teevad lausa väga head rollid, aga kui lõpp on jama, tõmbab see kogu sellele heale kriipsu peale.

113. Laineid murdes - Vanemuine
Mage variant Von Trieri filmist. Pettusin, sest ootasin valusamat asja live's kui filmi vahendusel. Peategelases polnud üldse elu ja kaasatud Uukkivi ei mõjunud ligilähedalegi nii tugevalt ja vastikult kui filmis Skarsgård. Positiivset pakkusid siiski Katrin Pärn, kes tegi siin ühe aasta parima naiskõrvalosa ja Piret Laurimaa oli ka mõjuv. Ja väga hea, huvitava ning ülihästi kontseksti arvestades sobiliku lavakujunduse oli Laagriküll sellele lavastusele teinud!


HINNANG 2+

112. Tõeajastu lõpp - Tõstamaa Mõisateater
Ei kõnetanud need libahundid ja vampiirid mind mitte üks raas. Seda on lihtsalt nii palju juba nähtud ning ägedamalt. Mõjus oli ainult see, et etendus toimus õues ning katuse taga olevad puud tõsiselt tuulisel päeva hakkasid pahaendelisust omalt poolt tükki lisama, mis oleks võinud lavastuslikult kuidagi teadlikute otsustega sealt läbi kumada. Külmkapp oli küll lahe. Näitlejatele ei saa midagi ette heita, ent ka kiidusõnu seekord ei jagu. Ega vist alati ei saagi õnnestuda (siiani on minule Tõstamaa suvelavastused alati meeldinud)...

111. Provintsitraagikud - Kukruse Polaarmõisa Teater
Tegemist on lavastusega, kus esimeses vaatuses mängitakse üks lühinäidend ja teises vaatuses teine. Esimene oli närb, igav ja kohmakas. Vähese sisuga ja painav. Teine oli tuttav, aga mängitud sellise kire ja hooga ning lugu ka palju parem. Hinnang ja positsioon siin tabelis on kahe keskmine... tegelikult pidin pikalt veenma oma teatrikaaslast, et me vaheajal ära ei läheks... hea, et sai ikka teine pool ka nähtud, see andis pikale autosõidule, aja- ja rahakulule mingigi väärtuse.

110. Sirgu Eesti - VAT Teater/Labüritteater G9
Ekskursioonteater mõttena oli huvitav, aga ideid ehk sisu oli selles vähe. teise poole draamalavastus ei hakanud tööle, sest sisu oli konarlik ning ei toiminud. Oleks selgelt olnud vaja rohkem aega ja lavastamist ning sättimist. Kahjuks sellisena ei saanud tervikust elamust. Paar-kolm hetke pika etenduse kohta siiski. Ägedad kostüümid olid "giididel" ja lahe valge ratsu Laidoneri mänginud Elina Reinoldil.

109. See kõik on tema - Rakvere Teater
Oi kuidas see sisu minule ei meeldinud. Tiina Mälberg teeb ühe aasta parimatest naisrollidest ja Imre Õunapuu mängib ka hästi, aga kui materjal häirib, siis on seda raske alla neelata. Isegi lavastus oli hästi üles ehitatud ja põnevate komponentidega... aga jah... sisu tõmbas hinnangu alla.


HINNANG 3-

108. Mees, kes ei mahu kivile - Tallinna Kammerteater
Ingo Normet ja Kristjan Sarv on seda selgelt teinud suure hoole ja armastusega. Kuid sisu on natuke vähe, et sellest erilist elamust saada. Sarv mängib sellise hooga ja väga targa ja seeläbi huvitava tempoga - nagu lainetega hoogsamaks ja siis jälle taandudes.

107. Fenomen - RAAAM
Mamsteni monotükk on küll täis Malmstent ja minule ta mäng meeldib, kuigi eriliselt palju mänguruumi see roll ei annagi, suudab ta sellesse ikkagi nii mõndagi sisse tuua. Paar huvitavat sisulist mõtet on ka, aga tekst on loogikavigadega ja sellepärast hakkab tervikelamus natuke lonkama.

106. Katariina - TÜVKA 11.lend
Ekraani vahendusel, mitte live's nähtud... Lühike, kuigi selgelt suure armastusega tehtud. Natuke toores, aga selles oli oma võlu. Tegelikult oleks hinnang olnud madalam kui poleks olnud viimast lauset ja kuidas seda öeldi!

105. Hullumeese päevik - RAAAM
Jällegi natuke vähe elamuse saamiseks, kuigi Argo Aadli teeb, mis selle pisikese looga suudab ja paljuski töötab tükk selle peal, kas tema mäng ka muidu meeldib. Lugu ise on muidu päris lahe, aga jah, teatrikülastusest erilise elamuse saamise mõttes natuke väheks jäi.

104. Hollywoodi filmitähed - Komöödiateater
Kui ma poleks näinud telesarja "Feud" kus mängivad oscarivõitljad Susan Sarandon ja Jessiva Lange, siis oleks seda võinud ka kõrgemalt hinnata. Aga lavastuse lugu on täpselt see, mis sarjaski. Ja eks seda Bette Davis'e ja Joan Crawfordi vastaseisu kohta on kuulnud ja lugenud juba muidu ka küll ja küll. Katrin Karisma ja Helgi Sallo ju lustivad, mis jaksavad ja Helgi paneb mind ikka heldima ning Katrin on ka sõiduhoos. Kõik on siiski üsna vanade-heade-estraadilavastuste tasemel... mis iseenesest ju pole ka paha, aga aeg on kuhugile edasi liikunud, et sellisest tükist ikkagi täit naudingut saada.

103. Kriipsud uksepiidal - Tallinna Linnateater
Selle tüki suhtes olin ma igati sihtgrupp, sest tundsin oma lapsepõlve ära kui sai ka vennaga samamoodi pimedas enne magamajäämis juttu aetud ja kakeldud ning koos nalja tehtud. Selles tükis on alguses päris hea atmosfäär ja olin veendunud, et see tükk meeldib mulle rohkem... aga mida tükk edasi, seda ebameeldivam seda oli vaadata ja lõpuks tüütas see pideva allamägeminek päris ära. Oleks see tundeskaala olnud teistpidi, oleks ka elamuse saanud, aga niimoodi jäi pärast sellest paha maitse suhu.

102. Hamlet - LendTeater
Suuremalt jaolt mitteprofessionaalide poolt mängitud ja selles mõttes üllatavalt hea tulemus (kuigi nende tase oli VÄGA ebaühtlane). Mina vaatasin Vaba Lava külalisetendust ning istudes eelviimases reas, ehk üsna lae all oli hämmastav, et kui lasti kõlaritest kõva muusikat, siis viimased 5 rida katsid oma kõrvad kinni. Soundcheck vist jäeti tegemata, sest see muutis kogu tüki jälgimise üsna ebameeldivaks. Ja kui kolmveerand tükki on täitsa okeilt dramatiseeritud, siis lõpus on ilmselt tulnud dramaturgil tüdimus ja otsad on täiesti tobedalt kokku tõmmatud. Palju olulist on julmalt välja praagitud. Minu kõrval tükki vaadanud Shakespearoloog tegi kogu tüki põrmuks ja trampis selle veel jalge alla ka. Minule meeldis, et ometi on Hamletit hulluna kujutatud, nagu ta ju ka oli - ta ju nägi "isa vaimu" ja rääkis luukere kolbaga for god's sake... Ja Urke tabab oma Hamletiga midagi, mida ma siiani polegi näinud - väga vinge! Ja tema vastaseis oma kasuisaga oli ka paaris kohas ikka väga nauditav. Soovitada siiski ei julgeks.

----------------------------------------

101. Kirsiaed - Tallinna Linnateater
Mu ootused olid jälle nii kõrgel - üle 100 aasta jälle midagi uut Nüganenilt... Ent see ootus ei saanud tasutud hea asjaga. Parimal juhul keskpärane, ent natuke liiga mitmed valikud olid imelikud ning alla neelata rasked. Kokkuvõttes kuigi hinnang kõige hullem polegi, siis pettusin.

100. Mehed - Apollo Kino
Nagu juba ütlesin, siis kinos teater millegipärast hästi ei toimis. Siin on sisulises mõttes mõned päris head kohad ja natuke sisukam muidu ka kui näiteks Tramp ja Puutin, ent ometi jätab üsna külmaks kokkuvõttes.

99. 5 grammi sisemist rahu - Must Kast
Tour de force - Silver Kaljula narkomaanina - lööb oma mänguga pahviks. Teekond paipoisist narkomaaniks ja sellest välja on okkaline, karm, aga ka täis pidusid, möllu ning halbu sõpru. Väga vajalik ja oluline tükk teismelistele. Mina jäin sihtgrupist kaugele, kuigi leidsin oma elulised paralleelid ka üles.

98. Sätendav pimedus - Ugala
atmosfääritunnetuselt päris hea. Lugu ise oli nii ja naa, aga oli ka häid leide ja natuke isegi huvitavate onspiratsiooniteooriate punumise võimalust. Lõppkokkuvõttes siiski mitte nii tugev kui oleks võinud algusest ja sisukirjeldusest arvata. Tore oli näha Avandit Ugalas külas, andis mingit uut või pigem "teistmoodi" särtsu.

97. Nurjatu saar - Eesti Kontsert
Võimas kontsertmuusikal. Väga lahe oli noppida osalejate seast üles TÜVKA 12.lennu lavatudengeid :) Rannapi hea muusika, muhe Kivirähki libreto ja päris pullid Wimbergi laulusõnad. Kelleri lavastus oli ka igati võimsa muusika vääriline, eriti jäid meelde tabavalt purjeid kujutavad võimsad kujundid, samas mõned teised kunstilised otsused olid nii ja naa. Koos ajas asju sassi ja selles mõttes vähemalt Nordeas oli mitu praaki puht esituslikus mõttes sees ning eks see mõjutas ka üldist hinnangut. Matveret oli väga hea üle pika aja näha ning Tõnis Mägi, Lenna Kuurmaa, Andrus Albrecht ja Ott Lepland laulsid hästi ning näitlemine oli ka täitsa kobe. Meelde jäid veel löökpillimängija, kes tegi eesistujatele lisaetenduse oma pillidekäisitlusega ja pull laul "tilli" ära keeramisest :)

96. Roosi nimi - Vanemuine
Väga ambitsioonikas üritus panna nii pikka ja suurejoonelist kirjandusteost lavale. Kunstiliselt ilus silmale ning mitmeid huvitavaid rolle ja kuigi õhustik ja ajastu hakkas tabavas mängukohas hästi elama, siis lugu tervikuna vajus laiali (usun, et oleks kärpides ja rõhkude panemisega saanud parema) ning ei tundunud huvitav. Minu viga oli muidugi ka see, et raamatu lugemisest ei ole eriti palju aega möödas. Muusika ja muusikaseaded ning üldse koori kaasamine oli jällegi hea leid. Minul vedas - isusin lavale lähedal, aga palju nurinat on kostunud inimestelt, kes istusid väga kaugel lavale ning neil kadus kontakt lavatoimuvaga.


HINNANG 3

95. (Teisitimõtleja) - Vaba Lava
Kas punk sureb koos punkaritega? Midagi omapärast oli selles kõiges. Kindlasti ka uus mängukoht draamalavastuse jaoks ning peaosalise roll riiete vastuvõtjana garderoobis... aga ka mitmed lavastuslikud lahendused. Lugu ise mind väga ei kõnetanud. Nautisin mängu ja vormi.

94. Kellavärgiga apelsin - TÜVKA 11.lend/Rakvere Teater
Päris ambitsioonikas ettevõtmine ja kahtlemata suure huvi, armastuse ja innuga tehtud-mängitud. Vinged valgused ja värvid, huvitavad noored näitlejad, keda alles sai avastada ja eks lugugi on karm ja põnev. Ja väga äge kostüümikunstnikutöö! Lavaehituslikest ideedest rääkimata. Tehniliselt häiris kumisev heli kaarhallis, eriti kui heli põhja keerati. Tegi jälgimise natuke raskeks. Mängiti ka üsna kaugel publikust ning sellepärast ilmselt ei tekkinud seda vajalikku kontakti tegelastega. Ei saanud otseselt olla kellegi poolt. Lõpp oli tiba banaalne.

93. Fantastika - NO99
Väiksed lood ja stseenid, mis kulmineeruvad millekski eriliseks. Nagu tihti selliste mitemte lugudega lavastuste põhjal - mõned lähevad paremini kohale ja toimivad laval paremini kui teised, nii ka siin. Tauraite "kass" on legendaarne ja Simeoni Sundja Jamiroquai-tants äge. Marika Vaarikut on alati laval huvitav vaadata ja ise avastasin, et tahaks tihedamalt Helena Pruulit tihdamalt laval näha. Seal on mingi x-faktor peidus.

92. Sumu - Eesti Draamateater
Killuke Soomet Draamateatri suurel laval päris soomlaslikuna ei mõjunud. Natuke muhe, natuke tõsine, aga kokkuvõttes kuidagi keskpärane. Ei läinud aeg raisku, aga poleks ka midagi hullu kui poleks näinud.

91. Et Sa kaotaksid kõik - Endla
Mitmete inimeste soovitatud kui midagi erilist... võib-olla, aga sellisel juhul ainult Pärnu ja Endla kontekstis. Halb see küll polnud, aga midagi erilist ka minu jaoks mitte. Meelelahutus. Mingi huvitav aegadega mängimise tasand oli sees ning tegelikult täitsa okei tükk. Ootasin vist midagi hirmuäratavamat, aga õudukat on raske teatris teha. Eriti suurel laval (kuigi on olnud ka õnnestumisi selles žanris, seega mitte võimatu).

--------------------------------------

90. Kuidas päästa Eesti film? - Ajaloomuuseumi projekt
Lahe loeng-teater minu suure lemmiku -Liina Vahtriku juhendamisel. Vadi lahe huumor ja mõned päris tabavad leiud. Mõnedele asjadele oleks tahtnud vastu vaielda, sest ilmselt oleme näinud erinevaid eesti filme :) Aga muidu selline lühike ja särtsu täis tükk. Suurim viga ehk oligi see, et liiga lühike oli... materjaliaenest oleks ju küll ja veel... aga niimoodi toimis ka.

89. Riverside Drive - Teater Kelm
Veel üks tükk, mille kõige suurem viga on see, et see on liiga lühike ja elamuse küll sai, aga oleks tahtnud midagi rohkemat. See mis oli, oli väärt vaatamist - hästi mängitud ning huvitavalt lavastatud väiketükk. Minu esimene kohtumine Teater Kelmiga. Hea tunne jäi.

88. Omade vahel - Kell Kümme
Kummaliselt suuremas osas lavastatud ainult poolele lavale, vaid natuke liiguti ka teisel pool ja see lavastuslik seade jäi häirima. Üldse kaldun ma üha rohkem ja rohkem nõustuma arvamusega, et Roman on näitlejana palju-palju parem kui lavastajana. Kuigi mõnikord lavastab ta ka päris hästi. Eks tal nende Ayckbourni komöödiatega ole ka juba kogemusi ning ju talle need istuvad teha. Minu jaoks just vastupidi Ayckbourn on autor, keda ma küll lapsena nautisin (Norman vallutaja), ent täiskasvanuna tundub kuidagi lihtsake. Ohtu tallis selles tükis tegid kõik näitlejad väga head tööd ja see tegi ka lavastuse väärt vaatamist. Eredaimalt säras Ita Ever... eriti solvumuse rollis... Fantastiline, mida ta ainult silmadega suudab välja mängida. Aga tegelikult kogu trupp oli väga tugev.

87. Lennud - Varius
Alo Kõrve lavastatud lugu Lennart Merist on kui ülelend tema eluloost väikeste kõrvalpõigetega noore Lennu ja vanema Lennarti vestlustesse Lennujaama ootelounge'is. Kõiki naistegelasi mängimas Liina Tennosaar. Eks Egon Nuteri Lennarti-roll ole juba legendaarne enne Lendude lavastust, aga kuna ta teeb seda nii tabavalt, siis sellest ei tüdine kunagi. Ja seda põnevam oli vaadata ooperilaulja Priit Volmeri draamarolli Lennartina. Natuke kergeks ja kiireks ja liiga ülelennuliseks jäi lõpptulemus, aga see mis ole, see oli väärt vaatamist-kogemist.

86. Paradiis - Von Krahli Teater
5 näitlejat - igaüks jutustab oma loo ja vahele ning ümber on palju üleliigset vahtu lisatud. Kui see üleliigne oleks kuidagi paremin olnud sisustatud võiks seda tükki tunduvalt kõrgemalt hinnata, sest sisuline osa oli väga hea ja hästi mängitud ka. Mari Abel tegi minu jaoks tema senise karjääri parima rolli. Külla oli kaasatud ka Mart Kangro ja Reimo Sagor ning kõik tegid head rollid ning saavutasid oma siirusega mingi omamoodi tugeva kontakri publikuga. Kõnetas ja päris huvitavatel tasanditel ning tundekeeltel.


HINNANG 3+

85. Eesti jõulud - NUKU
Silmakomm - ilus lavastus. Armas ja hoogne. Isegi põnev. Ajalugu ongi põnev. Ja tänapäev kui see niimoodi otse vastu vahtimist lajatatakse, siis ka! Kaasahaarav. Huvitavate tehniliste ja kunstiliste lahendustega. Hea trupp.

84. Talvevalgus - Theatrum
Wau - Jan Uuspõld täiesti uuest küljest. Kummaliselt tabavalt Bergmanlik. Usun, et vana Ingmar oleks selle lavastusega väga rahul. Mälestuses mõjub nagu mustvalge film, kus kõik varjundid pääsevad mõjule. Ma usun, et mulle oleks see veelgi rohkem mõjunud kui mu teatrikaaslane poleks nii kriitiline olnud. Väga tugeva kunstilise visuaaliga ning sügava sisuga oli see minu jaoks. Aga jah, eelkõige lavastustöö tervik ise mõjus.

83. Üle linna Vinski - Emajõe Suveteater
Lahe lastetükk, mis sobib ka väiksematele. Mängiti mitmendat suve, aga minu külastatud etendus oli ka pilgeni vaatajaid täis. Armas väikse sisehoov ja värvilised karaktrid. Ka Vinskit mänginud poiss oli lahe, kuigi ma lapsnäitlejate suhtes olen tavaliselt ülikriitiline. Meeldis ja kohe väga. Laulud ja muusika ka ning terve trupp käis ühte jalga ning olid lapsikult lahedad. Hea lavastus.

82. Pettsoni ja Finduse rebasejaht - Teatribuss
Lastetükkides, et need midagi pakuksid, peab ikka olema midagi erilist. Siin oli nii hea muusika ja laulud, lahe lugu ja värviliselt tore. Aga eriti meeldejäävad olid ikkagi kanad :) Pettson ja Findus on juba kujudena nii mõnusad, et nende seikluseid vaatan ja loen alati võimalusel.

81. Revolver - VAT Teater
Kahetised tunded - ühest küljest väga huvitavad isiklikud lood ja kogu see vahelõik, hea muusika(line kujundus), lavastuslikult huvitav, aga ometi kogu see revolvrimäng mingis mõttes ka oli nii ja naa. Tervik jäi natuke eklektiline, aga siin oli, mida vaadata-kuulata.

------------------------------------

80. Saatuslik Nahkhiir - Varius
Ema-tütar Helgi Sallo ja Liina Vahtrik mängivad Variuse ema, auteur Heidi Sarapuu kirjutatud-lavastatud Gerda Murre eluloos nimitegelast kahes eri vanuses. Mängivad nii hästi ja sisse on pikitud ka natuke ooperit ja muusika on imeilus. Täpselt nagu Lennud-lavastusega, mõjus ka Saatuslik nahkhiir minu maitse jaoks natuke liiga ülevaatliku ülelennuga. Oleks tahtnud mõnevõrra suuremat sisenemist nende peategelaste teatud pöördelisematesse eluetappidesse. Mis muidugi sellisel juhul ei oleks toiminud niivõrd elulugudena kuivõrd sügavama draamana. Meeldis ka sellisena, ent ometi oleksin tahtnud rohkem.

79. Finaal - Eesti Draamateater
Lavastus, mille kohta on kostunud väga palju nurinat ja sedasi see minu jaoks toimis otse vastupidi tihti kiidetud lavastustele, milles hiljem ise vaadates pettun. Minule see perekonnalugu täitsa meeldis. Baskinil oli see ka päris hästi lavastatud päris mitmete heade nõksude ja ideedega. Ja muidugi Ita Everi näitljatöö, mängida üsna tarkade vahenditega välja kogu karakteri eludraama - muutudes koduabilisest majaprouaks ning ühtlasi laste kasuvanemaks. Samas kui need lapsed päriselt teda omaks ei suuda võtta, kuigi lapsena ilmselt armastasid teda väga. Ja lisaks Mait Malsteni mängitud vähehaaval läbi etenduse purju jäämine ja seda üha enam ja enam. Ning kirsina tipul Aleksander Eelmaa sõnatu roll, ent terve lava täitev kohalolu, kuigi mees istub terve etenduse lavanurgas tugitoolil. Üllatusin, et see tervik minule siiski hoopis pigem meeldis ja mul ei hakanud igav ega tundunud tobedana.

78. Meister ja Margarita - Vanemuine
Palju huvitavaid lavastuslikke leide. Juba tantsu ja draama segamine oli põnev lähenemine. Samas seda tegi (küll hoopis teises vormis) Saša Pepeljajev mõni aasta tagasi lavakooli tudengitega ning toonases lavastuses oli veelgi rohkem leidlikke lahendusi ja üllatusi ja ma usun, et minu jaoks see (minu lemmikraamatu) dramatiseering ning laval elustumise hinnangut mõnevõrra kärpiski. Lisaks ei olnud päris kõikide lavastuslike otsustega nõus ja mõni lausa häiris (näiteks lõbutüdruk Roxanne -laulu kasutamine Maria-tegelasega seonduvalt - midagi nii tugevalt vale oli selles, et rikkus nõksuvõrra tervikut). Samas suurepärane avastus ja tegijate poolt leid oli kasutada Maria Engel! Vau! Et üldse selline pärl meil peidus on! Nüüd oskan juba palju täpsemalt jälgida tema tegemisi. Muidu oli näitlejate tase mõnevõrra ebaühtlane. Lavastaja Katrin Pärn oli ise Peemoti rollis ja mängis täiesti teise energiga - palju hoogsamalt ja Janek Joost tõstab iga trupi väärtust. Aga muidu jah, oli nii häid kui mitte nii eriti häid rolle.

77. Soo - Ugala
Kogu aasta esimene nähtud lavastus mõjus just lavastuslikust küljest kui ilmutus. Võimas kunstiline kujundus ja see LÜHTER ja need kujundid, mis saavutati laudteega, mida vajadusel liigutati nii ja naa. Lisaks mitmed stseenid, mis väga meeldis, aga vahele ka stseene, mis mitte nii eriti. Palju mõjutab mu hinnangut ilmselt ka tolle päeva tervis. Tahaks uuesti näha, et adekvaatsemalt hinnata. Kogu trupp mängis tõeliselt hästi, sest tundus, nagu nad ka ise olid lummatud selles olustikust. Ja elav muusika veel kõigele lisaks. Usun, et teen oma hinnanguga liiga isiklikel, lavastusega mitteseotud põhjustel.


HINNANG 4-

76. Perekond Linden - Vanemuine
Kunstiliselt ilus. Justkui Vanemuise mängukava Downton Abbey. Marika Barabanštšikovalt ja Hannes Kaljujärvelt huvitavad rollid, aga tegelikult terve trupp mängis kohe eriliselt hästi. Merle Jääger kipub mul ikka viimasel ajal hinge pugema ja nii ka siin. Ma ei tahagi rohkem nimesid eraldi mainida, sest meeldisid ka need, kes tavaliselt pole meeldinud. Lugu ise oli õige pisut vähese dramaatilise laenguga, kuigi küsimusi ja teemasid, mille üle mõtteid mõlgutada oli küll.

75. Põlenud mägi - Vanemuine
Auteur Tiit Palu kirjutatud-lavastatud lugu raamatutest ja raamatute lugemisest. Tore oli kohata Ester Kuntu't Vanemuise laval, aga tegelik avastus oli siin JaanusTepomees. See ja teised tema tükid on kinnistanud ta end minu lemmikute sekka. Nii huvitav diktsioon - rahulik, malbe, selge, sõnade kohalesaatja. Lavastus oli lavastuslikult huvitav ja palju teisigi lemmikuid oli laval (Aivar Tommingas näiteks), aga sisuliselt poolelt oleks tahtnud natuke enamat. Huvitav oli ja toimis ka sellisena, aga see oleks võinud nõksa parem olla kui sisu oleks olnud natuke tugevam.

74. Ajarefrään - NUKU
Imearmas Helle Laas ja tema nukud, elulugu ja terve maailm. Mõjus, oli huvitav, kurb ja naljakas ja lavastatud väga põnevalt. Oleks seda kõike vaid natuke rohkem olnud. Tundus, et tund ja veerand läks kiiremini kui poole tunniga. Ja pikal elul oli ju kindlasti sisu veel ja veel. Aga see kõik mis oli, oli kulda väärt.

73. Peks mõisatallis - Must Kast
Täiesti omamoodi lavastus. Eestlusest. Meie ajaloost ja kujunemisloost. Ägedalt mängitud. Naljakas ja nutikas. Kaasakiskuv. Jaanika, Kaarel ja Kristjan on kõik ka väga head ja huvitavad noored näitlejad, kes selle kõik elustavad just nii põnevalt nagu vaja. Jällegi see tund ja veerand tundus ainult minu jaoks liiga lühikesena. Oleks tahtnud veel ja veel ja veel neid anekdootlikke stseene ja lugusid :)

72. Kummi T - Von Krahli Teater
Sportlik lavastus neljale meesnäitlejatele. Sobib ka täiskasvanutele. Väga lahe ja nutikate leidudega. Lavastustrikkide tulesadu. Ja kõik 4 meest mängivad juba ägeda hooga. Humoorika ning krutskeid täis. Vaataks meeleldi isegi veel üks kord.

71. Timm Thaler ehk müüdud naer - NUKU
Lastekirjanduse klassika dramatiseeritud ja lavastatud kui üks suur seiklus ja teekond. Ootasin millegipärast teistsugust lavastust, kus kunstniku poolt on lava tugevalt ära kujundatud ja kostüümid ja muu. Ja sellepärast ilmselt oleks tegelikult lavastusele ja mängule hinnang võinud ka kõrgem olla kui neid eelarvamusi poleks olnud. Aga lugu ise on ju igati oma klassikastaatust väärt ja päris keerulised loos sisalduvad ettevõtmised on suutnud Taavi Tõnisson lavale seada ja seda enne muidugi Urmas Lennuk vastavalt dramatiseerida. (Minu 11.aastase pesamuna 2017.aasta nr.1 teatrielamus! 10st erinevast lavastusest.)

------------------------------------------

70. Kogudus - Lavakooli 28.lend/Von Krahli Teater
Kohe algusest hakkab eriliselt pihta ning terve alamus on kui retk nende noorte näitlejate hinge- ja mõttemaailma. Mõnus on nendega niimoodi tuttavaks saada ning hakata nende arengut jälgima. Koguduse ajaks on juba mingeid muutuseid varasemastki märgata. Paljuski nende inimeste isiklikel mõtetel ja arvamustel baseeruv tekst.

69. Magamistubades - Kell Kümme
Kahest Roman Baskini oma teatri omast lavastusest minu meelest parem. Seekord lava täidetud magamistubadega ning tegevus ka rohkem üle saali. Lugu ise ka natuke tugevam ja mitmed huvitavad nätlejad, keda viimasel aja tihti uuslavastustes ei näe. Ometi on kõik heas mänguvormis. Eriti meeldisid selle trupi naised. Sisulises mõttes polnudki midagi nii väga erilist, ikka see eksituste komöödia ja suheterägastik. Aga mäng ja lavastus tegid materjali paremaks kui see tegelikult oli. Meelelahutuslik, ilma erilise sügavuseta, aga selliseid tükke on ka vaja.

68. Lemuel Pitkini demonteerimine - NUKU
Ameerika klassika. Karm lugu ühest ullikesest. Ülihea muusika ja mõjuv atmosfäär läbi erinevate kunstiliste tööde - lavakujundus, valgus ja nukud (eri suuruses ja eri kehaosadeta vormid. Täiskasvanutele mõeldud nukuteater on täiesti arvestatav kunstivorm ja tekitab emotsioone, nagu iga teine draamatükk. Huvitav oli algusest lõpuni. Mõned kärped oleks võinud teha, aga mitte pikkuse või lohisevuse pärast, seda ei tundnud. Lihtsalt oli lõike, mis loo kontekstis polnud vajalikud ning seega oleks sellest saanud veel teravama.

67. Furby tagasitulek - Vaba Lava
Vadilik muhe huumor. Auteur ise lavastas ka. Huvitava trio kutsus näitlema - Liina Vahtrik, Aarne Soro ja Peeter Rästas - kõik "minu" näitlejad. Kõik pisikesed lood ei mõjunud ühtviisi tugevalt, aga sellest hoolimata oli päris mitu head leidu. Näiteks sääsepeletajad tuub muige näole kohe kui sellele mõtlen - suurepärane idee! :)

66. Me olime kodutütred - Eesti Teatri Festival/Saueaugu Teatritalu
Lugu ise meeldis ja meeldis Garmen Tabori mäng, aga midagi oli tollel päeval viltu Kristel Leesmendiga. Ta oli täiesti liimist lahti. Ei olnud üldse 100% kohal. Tema purjus naine oli täiesti ebausutav ja muidu ka kuidagi mittetemalikult eemal. Külli Teetamm mängis täiega üle ja Garmen hoidis ainsana ohje käes. Aga õnneks sellest ning Eesti kontekstis üsna ebatavaline teema - lesbiarmastus, andis kokku piisavalt suure elamuse, et teatriõhtuga rahule jääda. Saueaugul uus mängukoht ka - õues, keset metsa, kuhu need naistegelased ka tegelikult telkima ja jooma olid tulnud. Vaikselt siis hakkasid hämardudes alkoholi juues lõkke ääres need saladused haisema nii, et need tuli välja rääkida...

65. Lendas üle käopesa - Rakvere Teater
Ere näide järjekordselt kuidas ootused jube kõrgele kerida, et neid ületada ongi vaadates praktiliselt võimatu. Saaremäe mängis kuidagi maru edevalt, aga andis McMurphyle enda näo. Lichtfeldt oli täpselt nii hea karmi hullumaja peaõena, nagu võib üldse ette kujutada. Aga mõlemad olid castitud just enda tüpaažile sobivatesse rollidesse ja sellepärast ei olnud nende mängus sellist vajatavat põnevust. Selle eest olid kõik "hullud" huvitavad. Ja sealt tuli mitu VÄGA head rolli. Üldiselt oli natuke tagasihoidlikum versioon võrreldes näiteks omaaegse kultusliku Noorsooteatri versiooniga või on lihtsalt aeg nii palju edasi läinud, et standardid on tänapäeval teised. Omal ajal kui Merca Candy oma tissid paljaks võttis, siis oli see äge ja ehe ja rockenroll. Nüüdne Candy oli hoopis teisest mastist. Sellised pisidetailid loovad siiski tervikule vastava tunde. Terviku väärtust aga tõstis kõvasti lõpukujund, mis oli seotud nii hullu indiaanlase kui ka kurjuse kehastuse, ehk õde Ratchedi omalaadse sümbioosi sümboliga. Üks aasta meeldejäävamaid lõppe!

64. Tagahoovish - Emajõe suveteater
Huvitav Oskar Lutsu töötlus. Tegevus toimub kahes ajas vaheldumisi, kordamööda ja koos samas ruumis - ehk samas "tagahoovis". Lavastuslikult tugev, aga mõned rollid oli kahtlase väärtusega, samas Marje, Ingrid ja Liina tegid väga tugevad rollid. Ja eraldi väärib äramärkimist Reigo Tamm, kelle laul oli üks lavastuse tipphetki ja ta ise on tohutult sümpaatne. Kahju kohe Tartlastest, et ta nüüd Vanemuisest Estoniasse üle tuleb. Aga meil tallinlastel jällegi veab :)

63. Thijl Ulenspiegel - TÜVKA 11.lend/Rakvere Teater
Tüvka lavakooli viimase lõpetanud lennu parimaks tükiks jäi minu jaoks Thijl. Noor Saaremäe mängis väga hästi ja temale lisaks noppisin omale veelgi lemmikuid - Tanel mungana ja Liisu aadlipreilina ja Getter ja Mihkel ka ning mõned teisedki. Aga kõige meeldejäävaimaks kujunes kogu etendusest üks stseen - kui Thijl kahe naisega kordamööda ja koos tantsib. Getter Meresmaa laulab (temast saab lisaks näitlejale ilmselgelt ka laulja) üht Ehala ilusaimat laulu. Selles stseenis oli kuidagi kõik õige, kõik oli paigas ja see mõjus nii tugevalt, et siiani on meeles, kuigi nägin peaaegu aasta tagasi. Järelikult mõjus!

62. Tramm nimega iha - Endla
Tundub, et Ingomar Vihmar on leidnud tee ka minu südamesse. Nimelt tema Ameerika klassikute lavastused toimivad ka minu esteetika jaoks. Lisaks väga head rollid teevad Priit Loog ja Märt Avandi. Samuti Katis ning Kleeriski nägin mingeid uusi tahke, mida ma ei oleks osanud oodata. Lugu ise on ka klassika ning mitte asjatult.

61. Lembitu - Kuningas ilma kuningriigita - TeMuFi
Selle lavastusega mul on love-hate suhe. Ürgaeg, kus kogu lava keskel on suur "teleekraan"!!! Mida kõigele lisaks eriti ei kasutata ka - ainult lõpus drooni-shot... rikkus kogu tunde ära. Ja kui seda oleks siis kompenseeritud ratsutamise ja hobuste ning teiste loomadega, et ehedust ja vajatavat ajastut sisse tuua... aga ei. Näitlejad olid küll huvitavad ja mitmed neist tegid head rollid. Eraldi tõstaks esile Elar Vahter'i, kes õpib alles TÜVKA 12.lennul. Ja üllatavalt suure sammu küpsema näitleja suunas oli hüpanud Märten Matsu. Samuti Kristjan Lüüsi ja Jaune Kimmeli duetis oli jumet... Karl Laumets, Silver Kaljula, Ragne Veensalu, Karol Kuntsel, Artur Linnus, Jürgen Gansen jne... No tegelikult meeldisid peaaegu kõik :) Urmas Lennuki tekst oli ka mahlakas.

----------------------------------------

60. Mamma Mia! - Vanemuine
Ma ei osanud oodata, et see Mamma Mia lavaversioon võib mulle nii palju meeldida. Eestikeelne Abba oli eelkõige mõnus, aga palju väga häid kõrvalrolle tuli ka ja seda "muusikalist" - see oli üllatav - ja eriti - Merle Palmiste ja Andres Dvinjaninov! Lavastuslikult väga puhas töö, nagu joonlauaga formaadilavastus. Muusikalide puhul ilmselt teisiti ei saakski, sest draama, muusika ja tantsud peavad kõik tervikut täpselt teenima. Eks ta üks banaalselt lihtsake lugu ju ole, aga kui südame ja hoogsalt tehtud ning ilusasti lauldud, siis hakkab tööe ning mängib isegi hingekeeltel.

59. BB ilmub öösel - Tartu Uus Teater/Von Krahli Teater
Mul on lausa kahju seda lavastust oma tabelis nii madalale kohale jätta. Kui kogu etendus oleks alanud Pätsu aknalt rääkimisega, siis oleks see tükk TOP10s garanteeritult. Kogu see filmimisjantimine tüütas ja olin juba käega löönud selleks ajaks kui sisu sisse tuli. Seda ülatavam oli Tapa raudteejaamast koju sõita ning tõdeda, et täna teisele vaatusele sai sealt kokkuvõttes positiivse elamuse. Nii palju leidlikke lahendusi ja silmailu ning isegi põnevat lugu. Tegelikult oli see lavastus mu tabelis isegi tunduvalt madalamal kohal, aga aeg teeb oma töö - ebameeldivused hakkavad ununema ning ehk aastate pärast alles jääbki ainult see hea :)


HINNANG 4

58. Perplex - PolygonTeater
Värvikas ja eriline materjal ning veelgi värvikamad ja erilised elustatud karakterid. Kõik neli näitlejat üllatasid, aga veelgi enam üllatas kui hästi hakkas selline indie-teatri tunnetus just sellises kohas mängides ja selliste vahenditega. Kogu see natuke sürr tervik oli midagi täiesti ainulaadset ja erakordset. Mis sellest kõigest veel suurte rahadega tehtult oleks välja tulnud... PolygonTeatri jalajälg Eesti teatrimaastikul üha kasvab ja süveneb.

57. Pollyanna - NUKU
Mait Jooritsa lavastus Nukuteatris tõi mulle pisarad silma. Nele on teinud järjekordselt väga hea kunstnikutöö ja lastelugu mõjub ilmselt tervele perele. Nukuteatril ilmselt tõeline hitt-lavastus, sest kõik kiidavad seda kui ühest suust. Peategelaseks on küll tüdruk, aga seal on ka üks krutskeid täis poisiklutt, keda kehastab väga vahvalt Markus Habakukk. Tiina Tõnis on muidu ka mu lemmikuid, aga siin pääses ta füüsiline koomikaoskus eriti hästi esile. Ja justkui tegelaselt, kellelt seda kõige vähem ootaks. Terve trupp on kuldaväärt!

56. Pärast proovi - Pikk Mari
Bergman, mis on natuke vähemtuntud tema teostest. Ja kui on Bergman, siis on ju ikka inimsuhted. Armastus ja või selle puudumine, kadumine... ja kindlasti ka laste-teema ühel või teisel viisil. Seda saab ka Pika Mari Fimimuuseumi lavale lavastatud tükist. Võib-olla ei puudutanud mitte niiiiiii palju, nagu Bermani puhul tavaliselt, aga väga head rollid tervelt triolt - Riina Maidre, Guido Kangur ja Anne Veesaar. Käisin seda vaatamas päeval kui Veesaarel oli sünnipäev ja sellepärast on veel eriti erilisust õhus. Aga see, et Riina Maidret nii vähestes rollides näha saab, see on lausa kriminaalne! Teist aastat järjest üks aasta tipp-naipeaosasid.

55. Linnukaupleja - Estonia
Matvere lavastatud ooper oli lavastuslikult võluv ja mängult mitmekülgne ja koomiline. Reigo Tamm särab Linnukauplajana sajaga, aga erilise show pakuvad "hajameelsed professorid" Jan Uuspõld ja Argo Aadli oma duetiga. Naera herneks on vist see sobiv väljend selle kohta :) Muidu ka ilus ja klassikaline. Matvere astus ise ka laval Austria joodeldajatega koos üles - lahe üllatus.

54. Nähtamatu daam - Ugala
Lembit Peterson käis külalisena Ugalas lavastamas ja ega ta ei teinud seda ilma asjata. Tulemus on suurejooneline. Kuigi ei midagi väga uut. Kaasatud Hispaania kunstnikud tõid seda vajatavat ehedust hisiaania materjali elustumisele. Koomiline ja kerge meelelahutus. Tore.

53. Tom Sawyeri seiklused - TeMuFi
Aasta parim lastelavastus tuli täiesti üllatavalt (liigagi?) tuttavast materjalist ning väga põneva kooslusega mängituna. Ja kõige lisaks väga põnevas kohas mängituna! Loodus mängis ise ka suurt rolli. Just tollel päeval kui mina käisin seda vaatamas oli tormieelne +30 kraadine leitsak ja tegelikult hakkaski suve suurim torm pihta just nimel hetkel kui pärast etendust autosse istudes ukse kinni tõmbasin. Ideaalne. Ja lavastus ise oli ka ideaalne. Laheda algusega - etenduse asukohaks oli Tartu seikluspark ja sealne ilmselt inspireeris ka Peep Maasikut, kes selle lavastas. Kuntsel oli äge Indiaani Joe. Ja Tom ning Huck - Silver Kaljula ja Kaarel Targo ilmselt ideaalseimad näitlejad praegusel hetkel Eesti teatrimaastikult just neid rolle mängima. Lisaks kõik tantsud ja laulud ja noored, alles õppivad näitlejad ja kogenud kolleegid - Anne Veesaar, Karol Kuntsel jne... Täiuslik suvelavastus. Kui poleks varem Tomi seiklustega kursis olnud, oleks hinnang olnud ilmselt 5 :)

52. Hamlet - Piip ja Tuut
Kuivõrd lahe võib üks kahe klouni mängitud Shakespeare'i Hamet olla - poleks kunagi uskunud! Läksin oma Shakespearoloogiga tema huvides seda vaatama ja olime mõlemad pahviks löödud! Piip ja Tuut ise on nii stiilipuhtad. Juba enne etendust Haide Männamäe on rollis ja askeldab seal Piibu ja Tuudu majas ringi ning suhtleb kõigi saabujatega. Mõnus, mõnus, mõnus teatrielamus - feelgood-teater ja selliseid elamusi tahaks palju tihedamalt saada. Lisaks veel Siim Aimla muusika ning tema enda musitseerimine seal. Ta esitab ka Shakespeare'i sõnadele ühe laulu, mis läks niimoodi hinge, et tahaks hullult seda veelkord kuulata. Ja mis laul see üldse on - müsteerium... aga see on ilmselt mu aasta lemmiklaul. (Kusjuures praegu kui lugesin selle aasta-edetabeli oma Shakespearoloogile ette, tahtis ta mu maha lüüa, sest see oli sellel üpris Shakespeare'i-rikkal aastal tema number 1. teatrielamus!)

51. Väljast väiksem kui seest - Endla
Ma loodan, et see oli lavastatud irooniaga... nimelt selline EKRElik madalalaubalisus, mis nende tegelaste suudest eetrisse voolas, häiris nii hullult. Kahjuks ongi see praeguse Eesti reaalsus, et sellised harimata ja kitsarinnalised inimesed meie seas toimetavad ringi... ja isegi on lastud riigijuhtimisele nii lähedale. Aga kahtlemata on see mingi rahva osa ja üldsegi vist siis mitte nii väga väike. Kuna seda kõike esitati nii tõsiselt, tekkis isegi kahtlus, et kas tõesti pole selles irooniat... see jäigi mind häirima ja isegi häirib natuke kuni siiani. Õudne. Valus oli vaadata neid rumalaid inimesi. Ja no tegelikult eks seal toodi ka välja, et raamatuid nad ei loe, haridus on olematu... Kogu trupp mängib lausa haiglaselt hästi. Eriti lõikas hinge seekord Karin Tammaru mäng. See mitte väga markeerivate vahenditega, ent ometi sügavalt ja pisidetailidega karakteri loomine, mis on tema rollideprismas täiesti erisugune tema teistest rollidest, ent samas väga psühholoogiliselt sügav ja täpsne algusest lõpuni.

----------------------------------------

50. Eine murul - VAT Teater
Tanel on jälle pisut eksperimenteerinud :) Vaimustavalt leidlik. Koomiline ja kurb. Trupimäng.

49. Don Quijote - VAT Teater
Toikka on laskunud oma fantaasial jälle lennata ning pannud selle kõik ühte lavastusse. Ja seda kõike on päris palju. Eriliselt heaks teeb kogu lavastuse Ago Sootsi ja Meelis Põdersoo karakterid. Soots teeb sellist akrobaatikat seal, mida ilmselt tavaliselt saab ainult tsirkuses näha. Kogu trupp on väga hea ja lustib materjaliga täiega.

48. Impeerum - Lavakooli 28.lend/Von Krahli Teater
Esimene kohtumine 28.lennuga andis koha ohjad kätte, milliste tulevaste näitlejatega tegemist on, sest nad rääkisid enda sünniloo ning ka selle, millist teatrit nad tahaksid hakata tegema. Tegemist oli pikematele erinevate suunitlusega stseen-lugudele ülesehitatud lavalooga. Mõned toimisid paremini kui teised, aga kõik oli huvitav.

47. Kangelased - Must Kast
Üks isemoodi üleehitusega lavastus. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis trupi juhendajaks selle looga oli Peeter Volkonski, kes andis 6-le näitlejale igale ühele 1 kuulsa kommunisti, keda siis uuriti ning kelle kohta koguti materjali. Lavastuslik ülesehitus oli selline, kus publik istutati kuute laudkonda. Kõigi lood olid enamvähem sama pikad ja seega jutustati ühe kaupa neid lugusid ja kui lugu räägiti, tuli muusikaline paus, mis muide oli veel üks selle aasta parimaid muusikalisi leide ning seejärel tuli uus näitleja oma looga. Kuni kõik kuus lugu sai kõigile laudkondadele jutustatud. Lisaks pakuti süüa-juua loo saateks. Lõpuks mõjusid kui peatükid Eesti ajaloost ning oli aru saada, et kogu loo tagamõtteks oli natuke ka panna vaatajat mõtlema kui mugavaks me oleme tänapäeval muutunud ja ideaalid ning nende eest võitlemine on uppunud selle mugavuse alla. Isegi kui see oligi kommunism ja need tegelased surid noorelt, siis nad elasid selle lühikese ajaga mingis mõttes täisväärtuslikumat elu. Koputas küll kuigi esmane reaktsioon oli kaitse - et mina küll selline ei ole, mina küll nii ei mõtle... tegelikult oleme ikka küll... ja kui ei ole, siis meie võitlus ongi selle mugavuse saavutamise suunas, mitte millegi suure suunas... pahatihti. Samas kas rahuajal ongi vaja teisiti... muidugi rahu on ka nähtus, mis ühel hetkel võib lõppeda ja mis siis... siis me pole valmis oma mugavustsoonist enam väljuma ja ongi kõik. Tegelikult võib seda teemat edasi arendada sellele, kuidas me oma lastele õpetame abitust... kõik teevad emmed issid ette taha ära ja asi mandub üha enam ja enam... sellest ka see -põlvkonna probleem, kes tahavad ainult põnevat tööd teha ja mängides ja saada selle eest palju raha või siis üldse mitte midagi teha.. ainult oma lõbuks elada... kõik see on omavahel seotud... ja selle juured võivad vanalt olla selles, mida Must Kast meile selgeks tahtis teha.

46. Bon Voyage ja teised valed - NUKU
Vapustav, vaimustav, üllatav, fantaasiarikas, hoogne, lühike ja terav. Tõeline meelelahutuspomm. Ärge kartke nukuteatri täiskasvanute lavastusi. See tund aega on väga hästi sisustatud tund aega. Te veel tänate mind hiljem, et seda soovitasin!

45. Eluhingus - Eesti Draamateater
Kammerlik kahe naise kassi-hiire mäng ühe mehe ümber, kelles nad mõlemad on ilma jäänud/jäämas. Tegemist siis mehe armukese ja naisega. Alguses tuleb üks teisele külla, ent olude sunnil jääb ööseks. Ja öösel on tunded erksamad ja jutud sügavamad... Kaie Mihkelson ja Laine Mägi teevad ühed oma parimatest rollidest. Millegipärast kohe pärast etendust olin sellest suuremaski vaimustuses kui praguseks, mil värske emotsioon on mõnevõrra tuhmunud.

44. Murru 422/2 - Kinoteater
Ekskursioon- ja osalusteater, mille käigus õpib natuke ka iseennast tundma - kuidas see ikkagi mõjub kui sind vanglasse kinni pannakse. Mis tunne on olla 6 sammu pikas väiksest õukuubikus. Kuidas Rummu vanglas kongis istumine võis tunduda... ja kogu aeg endiste vangide lood ja tunded kõrvaklappidest kõrvadesse voolamas. Pani mõtlema ja isiklikul pinnal paralleele looma.

43. Jäneseurg - Tallinna Linnateater
Lein on üks raske teema ja seda teatris vaadata ju ka väga ei taha. Antud juhul olin ka filmi näinud, kus peaosas oli Nicole Kidman. Aga Linnateatri lavastus läks ka hinge. Realism ja see olukord andis võimaluse kaasa elada. Lisaks veel palju kõrvalküsimusi, näiteks kuidas suhtuda inimesse, kes selles tahtmatult on süüdi. Ja kui palju sellel on vahet kui midagi nagunii enam muuta ei saa... kas ja kes sellest hiljem oma olemise paremaks saab kui sellest rääkida, vabandada, vabadust anda - saada.... Linnateatri tugev trupp ja mõtlemapanev lugu.

42. Minu India - Teater Kelm
Oi see oli lahe! Tõestisündinud lugu ja seda ehedam. Päris loos osalenud ka laval esitamas seda lugu. Lisaks Kelmikad ka. Üllatavalt küps ja terviklik lavastus. Natuke ka tantsu ja rohkem joogat, inimestevahelisi suhteid ja eriti õpilase ja õpetaja vahelisi suhteid, aga ka paarisuhe kui tegelikult on ju mõlemad paari liikmed ise isiksused ning elavad ühtlasi nii paari kui indiviidina. Ja lõppkokkuvõttes veel kogu see maailma mandumine ja prügi alla mattumine. Seda nii otseses kui ülekantud tähenduses. Põnev lugu ja hästi tehtud!

41. Sinised kilesussid jalas - Tallinna Kammerteater
Indrek Taalmaa on tõeline koomiline talent! Monotükk, kus ta mängib mitut erinevat rolli ja see huumor tõesti töötab. Kartsin labasust, aga kuigi kohati ta seal riivab hea maitse piiri, siis otseselt seda ta ei ületa ning pakub ühe korraliku teatrielamuse! Kivirähk ju autoriks ja Kivirähk on nö. kindlapealeminek - selliste tekstidega.

---------------------------------------

40. Macbeth - Tallinna Linnateater
Henrik Kalmeti parim roll jäi ühtlasi ta luigelauluks Linnateatris. Kas tal oli nüüd vaja oma õpetaja kallal hambaid teritada ja seda oksa saagida millel istus - ma ei tea. Pole ka minu asi otseselt. Aga Macbethis oli ta tõeline keeristorm, mis hävitas kõik, mis ta teele jäi. Huvitavad videolahendused ja dünaamiline ning üle saali (ka publiku hulgas) toimuv etendus. Lavastuslikult väga huvitav. Tekst on tänapäevastatud ning osaliselt põnev ja isegi naljakas, aga on kohti kus see pole ka nii sobiv ja hea. Üsna mitte-Linnateaterlik lavastus. Rohkem Von Krahl. Trupp on tugev ja eriti jäid lisaks Macbethile meelde 3 nõida ja 2 kõnnikeppidega prouat.

39. Kuidas ma koera sõin - VAT Teater
Vene modernne klassika. Lauri Saatpalu särab oma monotükis. Palju mõtlemapanevaid detaile. Mõnevõrra elulist huumorit. Saatpalu paneb küll kogu oma hinge karakterisse, nagu see, kellega kogu lugu juhtub, olekski Saatpalu enda lugu.

38. Väga haige - VHK/Theatrum
Noored, keda juhendas Kristjan Üksküla teevad lausa imet, arvestades nende lavalisi kogemusi - päris hästi mängisid. Lisaks ajastule sobilikku laulu ja muusikat ka. Ning Moliere-i huumorit, mis kõik toimivalt esitatakse. Klassika ei pea olema kuiv, vaid võib ka selline - täis armastust, krutskeid ja lõbu.

37. Klarissa kirjad - Pärnu Suveteater
Kahe näitlejaga, teater kirjades. Mõelda vaid kui tugev võib olla armastus... mõned siin abielluvad ja juba väiksest tülist lahutavad. Tõeline armastus ei lähe katki ja seda ei raputa ei vahemaad ei miski.

36. Õpetatud naised - Lavakooli 28.lend/Eesti Draamateater
Lavakate võidukäik muudkui jätkub. Aasta viimasel kuul õnnestus näha ka Lembit Petersoni nendega lavastatud Moliere'i klassika. Töötas ja toimis ka tänapäeva kontekstis, kuigi peamiselt käisin noorte näitlejate pärast, et nende arengut otse oma silmade all nautida.

35. Krdi loll lind - Ugala
Ugala mängitud Tšehhovi töötlus rokib täiega. Kaasatud on ka Merle Palmiste, mis värskendab oma osalusega kooslust, aga annab ka väärtust omaette juurde. Kajakat uue nurga alt vaadata oli praeguses hetkes igatahes lahedam kui klassikalist ja kuna eelmistes, just nimelt klassikaistest versioonidest pole ka eriti kaua aega möödas, siis paralleelide tõmbamine andis sellele ümbertöötlusel veelgi ühe omapärase vaatenurga juurde.

34. Maailma ilusaim tüdruk - On Teater
Mõjuv lugu, mis on jutustatud omapäraselt. Kire, hoole ja armastusega tehtud. Päris lugu ühe tüdruku eluteekonnast läbi 7 mehe jutustuse, kes temaga elus kokku puutusid. Kurb ja valus, aga põnev ka.

33. Grace ja Glorie - Sundown Entertainment
Vapustavalt hea roll Ülle Kaljustelt! Ja Hilje Murel on samuti hea. Minu jaoks suurimaks (loe: ainukeseks) miinuseks oli see, et lugu oli mulle juba tuttav Ugala versioonist, kus kahte naist mängisid samuti mu suured lemmikud - Leila Säälik ja Kadri Lepp. Ent eriline mängukoht ja teatud lihvitus ning Ülle ja Hilje topprollid tõstsid Sundown Entertainment'i versioon isegi paremaks kui Ugala oma. Ugala versioon oli ka tunduvalt tõsisem, Ülle ja Hilje pakkusid tasakaaluks ka pilvede vahel päiksekiiri.

32. Othello - Vanemuine
Shakespeare. Andres Noormetsa lavastus. Väga tugevad rollid Sten Karpovilt ja Jim Ashievilt. Jim pole kunagi minu meelest olnud parem kui selles lavastuses, aga võib vabalt olla, et Sten ka mitte. Igatahes väga sügavalt läbitunnetatud rollid. Lahe võitlusstseen, huvitavad kostüümid. Lavastuslik tervik oli meeldejääv ja mõjus.

31. Suluseis - Vanemuine
Põnevalt omapärane lavastus Andres Noormetsalt. Hea trupp, kuhu oli kaasatud ka Leila Säälik. Kärt Tammjärv teeb huvitava ning omapärase, ent siiski tabava väikse tüdruku rolli. Tema senise lavatee parim roll minu arust. Lugu ise kõnetab just praeguses ajahetkes  (rassism).

---------------------------------------

30. Kunst - Lavakooli 28.lend/Von Krahli Teater
Kolm lavakooli kutti mängivad selle modernse maailmaklassika nii ehedalt, nagu tõesti nemad oleksidki 200tuhhi maksnud valge maali ostnud mees ja tema 2 sõpra. Sander Roosimägi rollis on nii palju küpsust ja läbitunnetatust, nagu vanadel proffidel. Markus Truup pakub ühe monoloog-stseeni kus ta läheb nii ägedalt endast välja ja Joosep Uus on mõnusalt teistsuguna oma kahest lavapartnerist. Kõik kolm on täpselt õiged. Kunagine Draamateatri 3 mehega ja Ugala 3 naisega versioonid olid ka head, aga siin on mingit teistsugust ehedust.

29. Emadepäev - Ugala
Sketšidele ja stseenidele ülesehitatud lavastus on hoogne, humoorikas ning mitmeid tabavaid ja huvitavaid leide pakkuv 4 naisnäitlejaga emaduse eri tahke avav teatrielamus. Eks ju paljud kui mitte kõik tuleb ka elust tuttav ette, aga see on auteur Liis Aedmaal lahedalt ja märkitabavalt kokku kirjutatud ja lavastatud. Kõik neli laval lapsi, emasid ja vanaemasid mängivad naist teavad selgelt, mida nad teevad ja naudivad justkui kerge irooniaga seda :)

28. Kaks vaest rumeenlast - Tallinna Linnateater
Noorem Toompere külas Tallinna Linnateatris, lavastamas üht huvitavat ja ägedat road-lugu. Kohati sürr, kohati koomiline, kohati isegi hirmus :) Aga kõrgete kunstiliste ambitsioonidega. Natuke nagu Emir Kusturica, aga teatris. Ja teatris on see palju parem kui filmis. Argo Aadli energia on justkui mootoriks ja pagasnikust kiikab välja Hele Kõrve ning kõik need kreisid kõrvaltegelinskid veel kauba peale. Ainuke normaalne näis olevat Kalju Orro tegelane ja talle tehakse ka peaaegu ots peale. Äge on sellist asja teatris vaadata.

27. Primavera Paunveres - TÜVKA 12.lend/Ugala
Pepeljajev ühe aasta jooksul suisa teist korda Eesti teatris... milline hellitamine! Aga väga teretulnud - mõni teater võiks ta päris ära kodustada meile, et saaksime rohkem veel :) Samas need tema tööd lavakoolidega on nüüdseks juba eraldi ootamist väärt. Ja siis nad tulevad ja siis saab jälle vaimustuda - selles on praeguseks juba omamoodi armsat kindlustunnet. Ja Primavera Paunveres oli jällegi selline liikumise ja draama sümbioos, kuhu segatud seekord suisa Eesti klassikat, ehk Lutsu Kevadet ning maalikunsti ja isegi videokunsti ka. Elav, aga muutuv ja sisukas installatsioon. Justkui performanss, aga veel nii palju rohkem, et sellest saab emotsionaalse elamuse. Muusika oli ka nii äge, et jälle tekkis tunne, et oleks ise ka noortega tahtnud lavale jämmima minna... nagunii oli neid Tootse ja Arnosid seal mitu :)

26. Kaarnakivi perenaine - Endla/Kuressaare Linnateater
Kivirähk oma laheda ja temaliku huumoriga. Kuna minu keemiaga sellel tekib reaktsioon, siis tavaliselt tema näidendid ja raamatud mulle ka meeldivad. Ja see Endla ning Kuressaare Linnateatri ühiselt lavaletoodud EV100 sarja 50ndate Eesti lugu polnud erand. Loo nael oli Vanapagan ise! Ja teada sai ka midagi... nimelt, et vanapaganate naised on Stalini nägu ja tema vuntsidega. Lauli Otsar ja Markus Habakukk on kinnistumas minu lemmiknäitlejate sekka ja Avandi on viimastel aastatel täiesti uue hingamise leidnud laval - imetlusväärne! Nagu kambäkk... ja siin ta on jälle hea. Hoiatus - lisaks draamale nõiutakse ka! Kaarnakivil on erilised powerid.. kui keegi leiab  ma ostaks ära :)

25. Aju jaht - Tallinna Linnateater
Diana Leesalu lavastused on tänaseks päevaks juba teinud talle nii palju reklaami, et kavatsen kõik tema lavastused ära vaadata. Aju jaht on samuti oma huvitavate kiiksudega, aga kõige ägedam selle lavastuse juures on ikkagi tõeliselt vinge kassi-hiire mäng Allan Noormetsa ja Indrek Ojari vahel. Ja nende ümber ja vahel tiirlev Piret Kalda! Usun, et selle elamuse hinnang oleks veel tunduvalt kõrgem kui ma poleks näinud juba Vanemuise versiooni sellest lavastusest ning kõik need sisulised üllatused ja pöörded poleks juba ette olnud teada. Aga väiksed üllatavad nõksud oli ikkagi veel juurde leitud. Eriti vinge oli veel see lõpp! Ja täpset enne tulede kustutamist vaid sekundiks Indrek Ojari kaval naeratus pani kui täpi i peale ning jääb kauaks meelde.

24. Teineteiseta - Vanemuine
Kammelik inimsuhtedraama, mida mängitakse praegusel hetkel ka maailma suurlinnade lavadel. Igas "lahkuminekus" on alati kaks poolt, kaks versiooni ja kui neid arutada distantsilt ei tea kuhu sellega välja jõuab - oht on isegi asjad selgeks rääkida ning uuest kokku liikuda või vastupidi - saada kinnitust, et see mis katki läks ei saanudki toimida. Tõnu Oja Vanemuises külas ja ex-armukest mängib Maria Annus ning poega Karl Laumets.

23. Gravitatsioon - Rakvere Teater
Soe, armas ja koomiline lugu vanadekodus elavatest inimestest. Kuigi nad teevad näo, et neile seal meeldib, aga neil kõigil on hinges igatsus oma koju, oma laste, lapselaste ja pere järel. Ent tuleb ka selle olukorraga hakkama saada ning olla nii õnnelik kui olukord võimaldab. Lisaks tuleb mängu meteoriit, mis alla kukub ja vanadekodust saab suure huvi fookus.

22. Kui seda metsa ees ei oleks - Kukruse Polaarmõisa Teater
Urmas Lennuki kirjutatud lugu sõgedast armastusest. Ülle Lichtfeldt mängib rikast parunessi, kes majanduslikult toetab Tšaikovskit, lootes tolle armastusele. Ent Tšaikovski ju oli homo ning pigem viskas silma hoopis parunessi pojale. Etendus kulgeb Tšaikovskilt kirja oodates. Kas ja kes kirja saab ja kui pime see armastus võib olla, sellest ka kogu lugu. Ja lugu on mõjuv ning üks stseen kus Ülle seisab laual, jääb kauaks kummitama. Vastuarmastuseta armastuses on nii palju traagikat, eriti kui keegi on Su tunnetega omakasupüüdlikult mänginud.

21. Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola - Endla
Olen kuulnud, et mõnede inimeste arvates oli see labane. Minu meelest küll mitte. Rahvalik ja jantlik, seadand küll. Aga lisaks hoogne, lahe, lõbus, täis värvikaid karaktereid ja mõnusat naermist meie esivanemate ja seega ka meie endi üle. Ago Anderson ja Indrek Taalma tütre ja emana, oma suurte tisside ja maanaistele sobilike tugevate kehaehitustega, rahaahnus ja harimatus, Tõnu Oja Endla trupis külas, mõnus muusikaline kujundus ning humoorikad laulud, vette kukkumine, kapsad ja Koidula ja nii-nii palju veel jäi sellest ideaalsest suveteatrist meelde. Mõnus lavastus, kus kõikides roliides ainult mehed.

--------------------------------------------

20. Gogoli disko - Ugala
Eriline lavastus, kus Ott Aardam on istutanud publiku Ugala keerdlavale ning näitlejad pannud mängima ümber selle. Teatrielamus, nagu karussellisõit. Küll üht küll teistpidi ringi ja ringi. Süda pahaks ei läinud :) Oleks vaid sisu ka sama hea olnud kui vorm. Mõned stseenid oli head ka, aga karakterid olid kirjanduslikus mõttes lõpuni välja arendamata (kõik peale Andres Noormetsa mängitud inimese) ning see hakkas tervikuna häirima. Hea, et head näitlejad neile tegelasetele siiski hinge sisse puhusid. Gogol Janek Vadi kehastuses, Murka -laul Rait Õunapuu esituses, kilekottidega Aastne Soro oma manageeritavale kaasa elamas, eestlased, kes on põranda alla pidanud minema, kurb Kadri Lepp, Manseti Mansetovitš, kurb Vilma Luik, Ugala bänd, palju põnevaid karaktereid ja milline oleks Eesti tänapäeval kui me oleks suure Vene tsaaririigi osa... need on Gogoli diskost esimesena meenuvad osised. Ott Kangurilt hea kunstnikutöö ka ja Ivari Põllult muusikaline kujundus (tema on ka dramatiseeringu autor). Ja kõik need erinevad sopid ja mängukohad, mis akside vahelt ja lava tagaseinast on kasutusele võetud - vau!


HINNANG 4+

19. Saraband - Eesti Draamateater
Olen seda juba ka varem öelnud, et Ester Kuntu on pannud Sarabandis vanad profid - Martin Veinmanni ja Jaan Rekkori tegema Sarabandis oma parimad rollid üle mitme aasta! Temas on mingi eriline x-faktor - Esteris siis. Lummav. Päris suur doos kurbust käib tema olemuslikkusega kaasas. Kuigi vajadusel raputab ta selle ka maha. Kuid Saraband ongi üks kurb näidend. Minu jaoks eelkõige isa ja tütre lugu (kuigi põhiliin on ilmselt Stseenid ühest abielust tegelaste Marianne ja Johani suhtest või õigemini kuhu nad enda eludega on jõudnud 30 aastat pärast "stseene" kui Marianne Johanile külla tuleb... Aga see isa ja tütre liin (Rekkor ja Kuntu), kus isa on isekalt tütart ajanud küll täitma unistusi, mida ta ise omal ajal realiseerida ei suutnud, ent samas ei taha ka temast loobuda, hoides teda enda juures justkui kinni... Aga lõppude lõpuks iga inimene elab ju iseenda elu ning kellegi pole õigust teistelt seda ära võtta. Laste puhul on see manipulatsiooniga võimalik... aga oi kui vaus võib olla selle kõige vastu vahtimist plahvatamine. Armastus võib mõnikord olla ka üks vastik karvane elukas. Saraband jäigi viimaseks Bergmani filmiks (15 aastat tagasi).

18. Ükssarvikute farm - Rakvere Teater
Urmas Lennuki kirjutatud lugu kolmest eesti kirjanduse naiskangelasest, kes on oma mees-kaastegelaste varju jäänud ning nüüd elavad Peeter Rästase kehastatud Helduri vanaema sektsioonkappides ning tulevad sealt sobival hetkel välja omavahel vestlema. Muidugi jäävad nad Heldurile vahele ja siis alles hakkab nalja saama. Lisaks on kõval ka kurva alatooniga noodid. Muide siiamaani on nüüd kõnes kasutusel Maxima asemel Mahhima :)

17. Kolm talve - Eesti Draamateater
Pedajase ambitsioonikas lavastus, mis samaaegselt toimumas kolmel eri ajastul - pärast teist maailmasõda, kui Tito kommunistid tulevad võimule (1945), Jugoslaavia lagunemine ja Horvaatia iseseisvumine (1990) ja Horvaatia euroliitu astumine (2013). Ka Eesti kontekstis olid need ajastud pöördelised, väikeste nihetega etenduses toimuvate aegadega võrreldes varasemaks (teise maailmasõja lõpp, iseseisvumine ja euro kasutuselevõtt). Inimlikud tunded ja inimsuhted üldse on ju universaalsed ja globaalsed ja seega võis Eestiga paralleele ohtralt tõmmata. Seda nii sõjajärgsete teemade kui erastamisteemadega, armastuse ja vanemate-laste suhetega ning muidugi õnnetunde otsimise ja äratundmisega. Väga tugev trupp ja kuigi tiba võõrastav oli näiteks Ita Everit ja Guido Kangurit vaadata noorukitena, aga terviku nimel polnud sellel lõppude lõpuks eriti vahet. Niimoodi oli võimalik neid tegelasi viia läbi kõigi nende aastate. Meeldejäävaimad stseenid oli Liisa Saaremäel võimas ja emotsionaalne monoloog pruutkleidis ja Tõnu Oja ning Ülle Kaljuste vestlus õnnelikkusest.

16. Somnambuul - Rakvere Teater
Sulev Keeduse teatrilava versioon tema enda filmist kestis küll 4 tundi, aga oli emotsionaalselt nii tugeva psühholoogilise laenguga, et mina seda pikka kestvusaega ei pannudki tähele. Kusjuures minule meeldis just see lavaversioon tunduvalt rohkem kui film. Ju oli vaja seal majakas päriselt ka "kohal olla", et see nii tugevalt mõjuks. Kõik need Anneli Rahkema - Eetla jutustused ja Toomas Suuman'i majakavaht Gottfrid'i askeldamised. Väljaspool majakat on käimas veel teine maaimasõda ning justkui vägisi tungib see ka majakasse sisse. Imre Õunapuu sõduri falsetis laululõigud loovad atmosfääritunnetust omakorda juurde. Margus Grosnõi tegelase justkui võõrkeha - kammerliku psühholoogilise teatri musternäide, mis tegelikult on täiesti omapärane. Ja oh see viimane "uni", mille Eetla jutustab... Muinasjutuliselt lummav tervik, kus pahaendelisus on pidevalt õhus, aga ka armastus luurab ja luusib ringi. Vinge kunstnikutöö Vadim Fomitševilt!

15. Siuru õhtu 100 - Eesti Kirjanike Liidu teatriprojekt
Kabareeliku tunnetusega heategevuslik teatriõhtu, laulude, tantsude, naljade, loterii ja tõestisnidinud ajaloo elustamisega. Stiilne, südamlik, naljakas, muuhe, muusikaline etendus, mis tegi tuju heaks ning andis veel mitu kildu ajalooteadmisi juurde. Üks aasta parimaid ja vaimustavamaid truppe (nii palju lemmikuid koos)!

14. Paljasjalgne Debora - Kuressaare Linnateater
Eesti kirjandusajalootund. Urmas Lennuki huumori ja südamesoojusega kirjutatud (praegu seda tabelit kirjutades tekib tunne, et U.Lennuk on küll kõige töökam inimene eesti teatris :)). Lugu vanast (puna)luuletajast Debora Vaarandist, kes jõudis abielluda nii Aadu Hindi, Anton Vaarandi kui ka Juhan Smuuliga. Kusjuures Valgre kasutas oma "Saaremaa valsi" sõnadena Vaarandi luuletust "Talgud Lööne soos", mille too kirjutas Nõmme tuberkuloosihaiglas. Piret Rauk ja Merilin Kirbits elustavad südame ja hingega Debora vanema ja nooremana, ent aasta parimad meeskõrvalosad sünnivad just Andres Raagilt Juhan Smuulina ja Arvi Mägilt Aadu Hint'i kehastades. Vaimustavad karakterid ja hämmastavalt hea mäng! Raivo Trass on selle kõik nii osavalt ja ILUSALT lavale seadnud. Tema koostöö Jaak Vausiga tundub alati olevat täiesti tase omaette (alles hiljuti Rakvere "Maailma otsas" oli samuti ülivõrdeid vääriv... muide ka seal oli dramaturgiks Urmas Lennuk - järelikult kolme mehe ühistel töödel on suure tõenäosusega ka tulevikus jumet). Kogu lava on tabavalt justkui üks suur paat.

13. Üritus - Vanemuine
Üks aasta esimesi teatrikülastusi pani nii kõva jälje maha, et olin selle tüki lummuses terve aasta. Uusbergi mahlaselt fantaasiarikas lavastus. Eriline, sest publikult oli laenatud 3 esimest rida mängumaaks, tavalavale lisaks. Teater teatris on ikka võluv kontseptsioon ja Uku on kutsunud mängima ka need kõige tipumad - Aivar Tommingas ja Külliki Saldre. Lisaks ka mitmed muud suured lemmikud. Eraldi väärib veel äramärkimist Ott Sepp, kes teeb ühe aasta lahedamates kõrvalosadest (ja tal saetakse jalad seal maha!!! :)). Aga Aivar Tommingase "juubilar" on küll sellel aastal minu jaoks ületamatu meespeaosa! Selles oli kõike - koomikat, hoogsust, kurbust, partneritega mängu ja soolot. Võrratu!

12. Hüljatud - Vanemuine
Imeline lavastus. Uhke produktsioon. Kaunis muusika. Suurepärased lauljad. Dramaatiline, võimas ja poeb hinge. Ega eriti palju maad pole üht muusikali paremaks teha. Väga-väga rahul! Kaarel Targole veel eraldi aplaus!

11. NOДвенадцать - Lavakooli 28.lend/NO99
See Pepeljajevi lavastus on mu sees pidevalt muuskui kasvanud ja kasvanud. Ma ei saanud esialgu arugi kui head asja ma nägin. Vajas natuke seedimist ning vähehaaval hakkasin asju taipama, mida selles ideederohkuses kohe tähele ei pannudki või enda jaoks lahtimõtestada. Niivõrd mitmeplaaniline. Poeem ise, tantsud ja liikumine, karakterid ja kostüümid, muusika ja tempo - fantastiline ja fantaasiarikas. Tõeliselt eriline ning soovitaksin seda kahe käega. Ise kavatsen seda ka veelkord vaatama minna. Sellel lavakooli kursusel on nii palju head materjali ja saab olema hea täiendus eesti teatrile. Lisaks on nii tore, et nende baasilt Paide Teater käivitatakse. Seega on lootust, et nad kõik saavad ka tööd kohe pärast lavakooli lõpetamist (mul juba pilet taskus nende järgmisele tööle - Richard3).

--------------------------------------------

10. Beatrice - Vanemuine
Eesti oma scifi ja veel teatrilaval! Ja väga hea ning isegi usutav scifi! Filosoofilisi küsimusi tõstatav, mille keskele saab ka iseennast projetseerida ning esitada tegelaste valikud iseendale ning võrrelda neid tegelaste omadega. Ning see kõik on Vanemuise suurele lavale lavastatud loole vääriliselt justkui futuristlikult. Komponentidega, mida varem pole näinud ning suure lava võimalusi ning atmosfääriehitamise võimalusi ära kasutades. Nagu Londoni West End'i suurte eelarvetega tehniliste lahendustega suurlavastused. Selliseid meil siin Eestis tihti ei näe! Aga kõige olulisem ikkagi oli see sisu ning kuigi otsisin ja katsusin toppida oma küüsi siia ja sinna ääretaha, siis midagi ebaloogilist ja ebausutavat selles tulevikunägemuses mul lahtirebida ei õnnestunud. Braavo!


HINNANG 5-

9. Vaimude tund Koidula tänaval - Eesti Draamateater
Jällegi üks tükk, mille väärtus on mu sees vaikselt muudkui kasvanud. Minu jaoks toetub see lavastus kolmele tugevale sambale - esiteks mõnus lugu Kivirähkilt, kes on Undi ja Tammsaare tagasi toonud ning nende tuntud teostest ning isiksustest loonud täiesti uue teose. Teiseks mängukoht - kammerlikult pisike tuba Tammsaare majamuuseumis, kus näitlejad ja publik on teineteisele hästi lähedal ja need vaimud nagu liugleks meie peakohal ja meist läbi, jättes sinna elamuse ja vaimustuse. Ning kolmandaks just nimelt need näitlejad - Taavi Teplenkov ja Tõnu Oja. Taavi isegi aimab Unti järele päris tabavalt, seevastu Tõnu teeb Tammsaare tõsisemaks ja kurvemaks kui too on minu kujutluspildis. Taavi teeb ühe oma karjääri ja terve aasta parimatest meespeaosarollidest Matit mängides. Aga just Tõnu pani mind järeleuurima, et milline ikkagi Tammsaare päriselt oli... seda saab igaüks ise ammutada nii raamatutest kui ka väga mitmekülgsetest mälestussaadetest ERRi arhiivis, et luua oma pilt. Kahjuks siiski ei suutnud ma tuvastada kusagilt Tammsaare enda hääle salvestust. Kuid lavastus läheb teatrilukku minu jaoks kui üks 2017.aasta parimaid.

8. Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika - Eesti Draamateater
Nii mitmekülgne lavastus nooremalt Toomperelt, täis ideid ja mängulisust. Pikk (3 vaatust), aga põnev! Kristo Viiding teeb minu meelest oma senise lavaelu parima rolli, mis on üldse üks aasta parimaid meespeaosasid! Justkui road-teater teekonnast siit samas Londonisse ja mis seal suures linnas kõik juhtub ning millesse kõigesse üks inimene võib end mässida. Loost ei puudu ka Freddy Mercury ega loomulikult ka Suurbritannia kuninganna! Lisaks Viidingule teevad meeldejäävad rollid ka Inga Salurand ja Liisa Saaremäel. Tõeliselt positiivselt üllatab külalisena mängima kutsutud Nikolai Bentsler!

7. Uhkus ja eelarve - Lavakooli 27.lend/Endla
Eesti elust ja vene absurdist inspireeritud kreisi lugu, mis oli lausa hüsteeriliselt naljakas! Head komöödiat on väga raske kirjutada, mis ka päriselt naerma ajab ning see on küll aasta (ja võib-olla isegi üle mitme aasta) naljakaim komöödia! Kõik need väiksed lood, mis selles Mehis Pihla lavastuses peitusid ning mis veel kõigele lisaks on trupi enda kirjutatud - uskumatult lahe! Ja milline vaimustav trupimäng! Kõik nad olid ühtviisi head ja vaimukad. Lisaks said mängida mitmeid karaktereid ning eriilmelisi. Kilde lendas nii palju, et oleks vaja olnud kiivrit! :)

--------------------------------------


HINNANG 5

6. Viimane võllamees - Rakvere Teater
Nii tänuväärne kui teatrid võtavad oma mängukavva just praeguses hetkes maailma suurtel teatrilavadel lavastatavat dramaturgiat. Eks McDonagh ole eestlaste mõttes kindlapeale minek ka, sest tema tükid on meil armastatud ja oodatud. Ja ma ütleks, et olen vaatet suurim McDonaghi fänn siinpool Uuraleid, ent selle tüki lavaletoomise kontekstis selgus, et mul on konkurent sellele tiitlile - nimelt Võllamehe lavastaja ise - Üllar Saaremäe! :) Ja millise hoole ja läbimõeldud kontseptsiooniga ta selle seal Tapa-Loobu maantee ääres Loodi viljakuivatis lavale tõi! Ja lugu ise on täis üllatusi ning musta huumorit. Häid rolle - mängima oli kutsutud külalisena ka Raivo E.Tamm. Ja see kutsumine õigustab end igati, sest Raivo teeb ühe aasta parimatest peaosadest, ent minu jaoks veelgi mahlakamad rollid teevad kõrvalosades Velvo Väli ja Madis Mäeorg. Milline kameeleon on saanud Madisest! Ja no Velvo koomikusoon pumpab juba mitmendat aastat sellise hooga, et ainult vaata ja imesta ning imetle. See nende stseen Raivo ja surnuga oli küll nõksa perversne, ent ühtlasi ka kogu aasta koomilisi tippe.

5. Ja peaksin sada surma ma - Lavakooli 28.lend
LUMMAV! Regilaulud, vanad uskumused, unenäod ja jumalikkus ning ideaalne mängukoht augusti hilisõhtul, mis meeled on erksad just sellist asja vastu võtma! LUMMAV! Noorte näitlejate trupitunnetus ja endast kõik ja rohkem veel andmine! Olin vist natuke võrdlevas analüüsis kriitline kellegi suunal neist noortest, kuid tegelikult on nad kõik vajalikud, head ja tugevad mutrid selles tervikus. Eriti suur avastus oli Ursel Tilk ja üks teatriaasta lemmikstseene oli Ingmar Jõela ja Steffi Pähni tants. Ilo-Ann Saarepära regilaul ja Markus Truupi uni ning Teele Pärna ime... ja see kuidas mehed jooksid akendeta akendest paistvast rohelusest maja suunas ning naised olid uhketes õhtukleitides tõmmates joont alla pidulikkusele ja pühalikkusele. Ning kõige selle lavaletoomiseks kolme, ilmselgelt sama keemiaga Eesti tipplavastjaajude koostöö - Vapustav! Vaimustav! Vau!

4. See hetk - Tallinna Linnateater
Üks lavastus, mille vaatamaminemist ma jahtisin juba pikalt, ent siis võeti see mängukavast maha. Aga mu ootuseid muudkui kruvisid üles ja üles teiste, minu jaoks arvestatava arvamusega inimesed. Lõpuks toodi see hetkeks mängukavva tagasi ning ma sain selle ära näha... Olin juba üsna kindel, et eks sellise ootuse peale ole lavastusele kehv hinnang garanteeritud.... aga tuli välja, et see hoopis ületas kõik mu ootused! Alo Kõrve ruumi hästi ärakasutav lavastus ja veel nii rasket ruumi, nagu seda on Hobuveski. Kolme surema tulnud inimese lood, läbisegi ja asukohast (sanatoorium) tingitud ühiste punktidega. Tippnäitlejad tegemas oma viimaste aastate parimaid rolle ja üldse terve Eesti teatriaasta parimaid rolle - täiesti uskumatu, millega saavad hakkama Anu Lamp ja Margus Tabor! Eks neilt mõlemalt ole ka alati head rolli oodata, aga nii psühholoogiliselt läbitunnetatud karaktereid ei näegi igal aastal teatris. Anu oli küll vaid asendusnäitleja, ent tema tugevus ja see loost tulenev taust - täiesti müstiline, kuidas üks näitleja oskab ja suudab sellise rolli teha. Lisaks väga tugevad rollid ka Andrus Vaarikult, Piret Kaldalt, Maiken Schmidtilt, Epp Eespäevalt ja Kaspar Velbergilt. Mõnusalt ja eesti teatris üsna harvanähtavalt stambi ja stereotüübivabalt tehtud gay-paar Andruselt ja Kasparilt, See kurbus, millega Piret oma "SISEMISELT" maadleb mehe peatse surmaga - mängitud välja nii väheste vahenditega, ent ometi ilmselgelt. Tõeline psühholoogilise näitlemise ilutulestik! Ja see lugu ise - sügavalt kurb... kui me teatrikaaslasega lahkusime pärast etendust teatrist, ei saanud me kumbki sõnagi huulile tükk aega. Tüki mõju oli nii lihtsalt nii tugev.

3. Praegu pole aeg armastamiseks - RAAAM
2017. aasta parim suveteater! Koomiline pärl! Fantastiliselt hea lavastus, kus tempo varieerub ideaalselt. Armastus ja jumalad, armukadeduse narrus, mäng ja tõde on vaid mõned märksõnad, mis esimesena meenuvad. Eks seegi ole omamoodi teater teatris, sest mida muud need kaks armukadedusest pimestatud meest seal oma naistele korraldavad. Mõis sobis ideaalselt selle tüki etendamiseks ja terve trupp oli imeliselt hea. Isiklikult meeldisid eriti Harriet Toompere ja Kristo Viiding, aga tõesti - nad kõik olid täiesti võrratud oma rollides. Ja lugu ise oli hoogne ja naljakas kui mõelda tervikule. Ardo Ran Varreselt järjekordselt märkitabav muusikaline kujundus veel kõigele lisaks. See on nii tänuväärne, et RAAAM neid huvitavate ideedega külalislavastajaid Eestisse toob - inspireerib kindlasti näitlejaid, aga ühtlasi annab ka publikule midagi "uut ja teistmoodi".


HINNANG 5+

2. Ivanov - Eesti Draamateater
Selline trupp on ilmselt võimalik kokku ajada vaid väga väga harva. Ja selline klassikalise näidendi värske, ent igati ajastulik lavastus õnnestub veelgi harvemini. Läbimõeldud igas mõttes ning täis huvitavaid ideid. Ilus ja väärikas. Kõik tükid loksusid ideaalselt kohale, et võiks sündida selline LAVASTUS! Võtab sõnatuks. Mitte midagi pole kritiseerida, ainult imestada ja imetleda, kuidas see on võimalik. 4 tunnine etendus on nii suure psühholoogilise pingega ja otsast otsani pungil häid misanstseene. Vapustavad rollid nii mitmetelt näitlejatelt ühest lavastusest, et kahe käe sõrmed ei piisa kokkulugemiseks! Ometi on tuttav materjal ja seda on enne tehtud samal laval ülimalt hästi. Kuid eelmise versiooniga ei teki võrdlustki, sest see on uus Ivanov. Ja see lõpp! Kroonib veel omakorda muidu niiiiiii-niiiiiiii head lavastust! Siiras ja kustumatu vaimustus! Eesti teatri TASE!

1. Praktiline Eesti ajalugu - Tartu Uus Teater
Mõtlesin pikalt kumba kahest tippelamusest esimeseks tõsta. Praktilise Eesti ajaloo kasuks osutus see tunne, mida üliharva pärast elamuse saamist tunda võib ning mida tundsin just nimelt kui Tartu Uue Teatri saalist väljusin - seljataha jäi üsna pika kestvusajaga tükk, aga mul oli väga kahju, et see saigi nüüd läbi! Valdas selline rõõmujoovastus, et oleksin tahtnud karjuda kogu maailmale, millist etendust olin just näinud (tegingi seda FB vahendusel) ja mida kõigil teistel oleks ka võimalik näha! Oleksin tahtnud seda etendust veel vaadata edasi! Saada rohkem neid Kukerpillide lugudest inspireeritud stseene ja stseenikesi! Veel seda head ja huvitavalt seatud muusikat! Veel toidutegemisõpetusi! Veel lahedat huumorit! Veel ägedaid lugusid! Veel neid võrratuid ja hooga mängitud rolle ja rollikesi. Veel lavastajafantaasia kõrget lendu. Veel, veel, veel!


---------------------------------------

Huvitav on see, et 5 kõige kehvemat tükki vaatasin üksi ehk ilma teatrikaaslaseta. Ja 19st kehvemast 14 vaatasin üksi. Kokku 141st 43 vaatasin ilma kaaslaseta (kõrgeima hinnanguga neist "Hüljatud" ja "Saraband"), aga nagu näha, siis mind ümbritsevad inimesed tunnetavad paremini ära need madalama hinnanguga tükid. Minu 11-aastane laps käis minuga 10 korda koos teatris, 17-aastane käis 8 korda ning 22-aastane käis 13 korda. Lisaks sai kaht vanemat last saadetud koos pärast enda elamust neid parimaid tükke vaatama.

-----------------------------------------

40 lavastust, mis jäid ühel või teisel põhjusel nägemata, ent mida pean oluliseks välja tuua ning mille nägematajäämisest on kõige rohkem kahju (katsun uuel aastal selle vea parandada, juhul kui veel mängitakse ja mänguaeg sobib):

AK-47 (Vanemuine), Armujook (Estonia), Delhi tants (Theatrum), Don Juan (Vanemuine), Ei tao (Kinoteater), Elu on parim meelelahutus (Komöödiateater), Jõud (Must Kast), Kastanid tulest (Estonia), Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal (NUKU), KNI-Kõik normaalsed inimesed (Polygon), Krõll (NUKU), Kummardage lipud (On Teater), Lapsepõlvebänd (Vanemuine), Lollidemaa (Tallinna Kammerteater), Lovesong (Ugala), Lumekuninganna (TÜVKA/Ugala), Madu oma rinnal (Kuressaare Linnateater), Mamma lood (Hiiu Öko), Misantroop (Theatrum), Moraal (Ugala), Morten Mortensoni aed (Teater Kelm), Oranžid kõrvatropid kõrvas (Tallinna Kammerteater), Orpheus allilmas (Ugala), Persona (Kuressaare Linnateater), Pimedas ja teki all (Piip ja Tuut), Preili Landskone ja härra Pilstickeri armastuslugu (Piip ja Tuut), Pruutneitside suur saladus (Palmse Mõisa teatriprojekt), Romantiline komöödia (Improteater Impeerium), Röövel Rumcajs (Must Kast), Saabastega kass (Miksteater), Saaks veel Eestissegi (Müüdud Naer), Savann (Kuressaare Linnateater), Savoy ball (Estonia), Surmatants (Endla), Tantsud Eesti filmidest (Tallinna Tantsuteater), Tasujad (Ugala), Tsirkusprintsess (Estonia), Vaim masinas. G.F. Parrot (Vanemuine), Vai-Vai vaene Vargamäe (Ugala), Vürst ja tantsijanna ehk Klaasist mälu (Ajateater), Õhtu on salameri (Misanzen), Öökuninganna (Karlova Teater)

-----------------------------------------

Lõpetuseks ka edetabel siinses tabelis mainitud teatritest. Arvutusloogikaga, et 141.koht saab 1 punkti ja 1.koht 141 punkti. Liites numbrid kokku tekib järgmine tabel (seda on vaja selgitamaks aasta parimat teatrit 2017 Teatriaasta autahvli 3.osas.) Muidugi mõista pole otseselt võrdelised näiteks teater, millelt sai nähtud vaid 1 lavastus ning teater, millelt 10, ent elamusterohkust väljendab see aasta lõikes siiski. Kõikide teatrite ja teatrirühmituste eesmärk ei olegi mitmete lavastustega välja tulla. Riiklikel repertuaariteatritel on selles mõttes muidugi eelis ja seda näitab ju ka see alljärgnev tabel. Kuid panen selle siiski aasta parima teatri väljaselgitamisel võrdsemasse vormi. Selgitan seda autahvli järgmises, ehk viimases osas.

1. Vanemuine (1133)
2. Eesti Draamateater (1018)
3. Rakvere Teater (795)
4. Endla (660)
5. Ugala (657)
6. Lavakooli 28.lend (652)
7. Tallinna Linnateater (650)
8. Von Krahli Teater (496)
9. NUKU (467)
10. VAT Teater (419)
11. Kuressaare Linnateater (244)
12. NO99 (241)
13. Tartu Uus Teater (224)
14. RAAAM (211)
15. Must Kast (207)
16. TÜVKA 11.lend (175)
17. TeMuFi (170)
18. Theatrum (162)
19. Teater Kelm (153)
20. Kukruse Polaarmõitsa Teater (151)
21. Tallinna Kammerteater (146)
22. Emajõe Suveteater (137)
23. Lavakooli 27.lend (135)
24.-25. Eesti Kirjanike Liidu teatriprojekt (127)
24.-25. Kell Kümme (127)
26. Vaba Lava (122)
27. Varius (117)
28. TÜVKA 12.lend (115)
29. Sundown Entertainment (109)
30. On Teater (108)
31. Pärnu Suveteater (105)
32. VHK (104)
33. Kinoteater (98)
34. Piip ja Tuut (90)
35. Estonia (87)
36. Pikk Mari (86)
37. PolygonTeater (84)
38. Eesti Teatri Festival/Saueaugu Teatritalu (76)
39. Apollo Kino (68)
40. Teatribuss (60)
41. Ajaloomuuseumi teatriprojekt (52)
42. Eesti Kontsert (45)
43. LendTeater (40)
44. Komöödiateater (38)
45. Tõstamaa Mõisateater (30)
46. Lavakooli magistrandid (21)
47. Point (15)

(Ülalkasutatud foto on Tartu Uue Teatri oma)