300 - on järjekordne film, mis on tehtud koomiksi järgi. Juba tuttav Frank Miller, kelle koomiks Sin city on eelnevalt raiutud tselluloidi. Nüüd siis on järg käes nende Sparta 300 sõduri käes. Film ongi saanud oma nime sellest, et 300 Sparta sõdurit lähevad Pärsia kuninga Xerxese vastu võitlema. Film keskendub sellele teekonnale, võitlusele ning samas ka sellele, mis toimub Spartalaste kodus. Ehk siis Kuningas Leonidase abikaasa, peab kodus oma enda lahingu maha pidama.
Kahtlemata, pole sisu see, millepärast seda filmi vaadatakse. On küll räägitud, sellest, et ajaloolased on kiitnud heaks filmi ajaloolised faktid. Et koguni 90% vastavad need tõele. Kuid tegemist on just nimelt eelkõige visuaalse meistriteosega. Meeleolud vahetuvad koos värvidega. Palju on ära kasutatud viimast arvutitehnoloogiat. Kuid see film ongi üles ehitatud efektidele ning ei pretendeeri millegile muule. Seda filmi vaatama asudes tuleb sellega arvestada.
Mind mõnes mõttes jättis see film külmaks. Sest nagu ma korduvalt olen ka siin blogis kirjutanud, olen ma suur faabulate armastaja. Ehk mida keerulisem sisuline ülesehitus, seda põnevam ja parem. Selle filmi puhul on sisu äärmiselt igav minu mõõdete järgi. Julm - jah, kahtlaselt näideldud - jah, homoerootiline (Leonidase ja Xerxese stseenid eriti) - jah, aga kõige selle juures tuleb ikkagi au anda selle tehnika kasutamise oskuste pärast. Võimsust sellel tõesti on. Muusika ja kogu muu ümbritsev oli samuti väga täpselt valitud ja kalkuleeritud.
Stseenidest mõjus kõige julmemalt see, kui isa oma pojale lehvitab ja samal ajal tuleb vaenlasest ratsanik ning lööb isa silme all pojal pea otsast. Keha seisab hetke ning kukub siis põlvedele ja pikali. See oli väga julm!
Sellist filmi on tõsiselt raske hinnata. Ühelt poolt sisu ei meeldinud, teisalt visuaalsuse mõttes oli tipptase. Ehk siis kokku selline tugev 3. Lena Heady ja Gerard Butler kuningliku paarina peaosades sobisid sellesse filmi, kuid mõlemad ei ole minu meelest eriti head näitlejad ning see film ainult tõestab seda kurba fakti. Oscarite sadu võib aga oodata nii mõnigi tehnikamees, kunstnik või operaator.
Simpsons Movie - Ok, ütlen kohe alguses ära - ma ei ole Simpsonite fän. Ei saanud minust nende austajat ka seda filmi vaadates. Lastele meeldis muidugi väga ning eks see rohkem oligi mõeldud nende itellektuaalsele tasandile. Isegi sisu oli selline üpris lihtsakoeline. Ma ei mäleta, kas ma eriti naernud oleksin kordagi, küll muigasin vahest, aga naeruni vist asi ei jõudnud. See Spider-pig...see on nüüd uus kultuslik värk noorte seas, ma mõistan isegi miks. Aga minule see korda ei lähe. Ma ei viitsi.
Kahtlemata on sellel filmil palju austajaid, sest ka telesari ju paljudele meeldib, lihtsalt mina ei ole üks nende seast.
Tegemist siis õnnetu juhusga, kus Springfield pannakse garantiini reostuse pärast. Muidugi on kõiges süüdi Homer. Kuid saatuse iroonia tahtel jääb Homer välja kupli alt, mis linnale peale pannakse, et reostus ega inimesed välja ei saaks. Muidugi on kurjadel poliitikutel kurjad kavatsused ning Homer peab koos oma perega olukorra päästma.
Hinne 3, samas ei imesta kui see multikas ka parimale multikaoscarile kandideeriks, kuid võitu ma talle küll ei suuda ennustada.
Harry Potter and the Order of Phoenix. Ehk siis Harry 5. seiklus filmilinal. Harry Potter on ju teada tuntud hea. Kuna põhja materjal on nii tugev ja vapustava ettekujutusliku rikkusega, siis ootused on juba ammu tipus enne kui film üldse valmiski on.
Ja kahtlemata ei olnud vaja ka seekord pettuda. Kõik oli olemas, kõik oli hea ja võimas. Ehk siis tegelikult võikski keskenduda nendele nõksudele, mis veel lisaväärtust andsid. Esmaselt ja kõige olulisemalt muidugi oscarikandidaat Imelda Staunton Dolores Umbridge-i rollis. Omakootud kostüümides, selline "hull" keskea ületanud vanamutt, kellel "ilgus" on keskmine nimi. Ta suutis teha sellest pisikesesst rollist täiesti eraldi märkimise suure tegelase. Näitlejatest hiilgasid üldse naised. Loomulikult Emma Watson Hermione Grangerina, Maggie Smith Professor McGonagall -ina ning uus noor Harry kambas - Luna Lovegood. Ta oli hämmastavalt sarnane sellele, millisena ma seda tegelast ette kujutasin lugedes. Ja muidugi ei saa jätta märkimata Emma Thompsonit kurva ennustusõpetaja professor Trelawney rollis. Meestest on alati tore näha Brendan Gleesonit. Tahaks teda üldse rohkem filmides näha...noh, vähemalt Hullsilm Moodyna saab natukenegi...
Ehk siis hindeks 5 miinusega. Miinus ainult sellepärast, et raamat ju enne loetud ning sellepärast jäid need üllatusmomendid tulemata. Ehk sisu ja tegelased pole enam värsked. Nüüd ei jõua ära oodata, millal Varrak viimase osa eesti keeles välja laseb. Loodetavasti ikka enne jõule, muidu ma küll rohkem ei kannata ja ostan siit 139 SEK-iga ta ingliskeelsena ära. Tuleb odavam ja saab originaalis lugeda. Aga muidugi ikka tahaks ruttu seda eestikeelset versiooni. Harjunud juba nende lahedate nimedega mis tõlkijaperekond Kaer -ad välja on mõelnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar