Ma vihkan lolle inimesi. Läbinisti lollid inimesed viivad mu endast välja ja ma hakkan üle kere värisema.Ma ei ole siis mina ise ja inimesed tavaliselt ütlevad, et nad ei tunne mind ära. Nii ka täna. Võibolla on tegemist hoopis ülitarga inimesega, kes oskab just nimme vajutada nendele õigetele nuppudele ehk meelega lolli mängida. Ja omakasupüüdlikult mitte asjadest aru saada või nägusid teha asjade peale, mis nagu tõstaks teda kõrgemale minust ja teistest. Aga mis mul eriti kuklakarvad turri ajab on see, kui minu rahvustunnet solvatakse. Ehk solvatakse „Eestlust“ ja „Eestlaseid“ ja meie kultuuripärandit. Isegi kui see ei ühti kellegi võõramaalase maitsega, ma solvun hinge põhjani ja ei leia andestust sellisele. Eriti praeguses eluolukorras.
See on inimene, kes kõigele lisaks hakkab lähimas tulevikus suuremat rolli minu elus mängima. Aga ikkagi on minus ehk liiga palju inimlikkust ja ma südamest soovin, et oma arvamuse muudan ja kõik need mitmed asjad, mis on juhtunud siiani on ainult „kogemata“. Okei, ma tean---olen naiivne ja proovin kõigest hoolimata inimestest ilusat ja head leida. Jätkan otsinguid ka selle inimese puhul. Võibolla leian võimaluse, jõu ja oskuse teda ümber kasvatada. Eks näis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar