Tänane päev oli tõeline kultuuripomm.
Hommikul lugesin K-le Majgull Axelssoni raamatut "See, kes ma kunagi ei olnud". See osutus raamatuks, mis oli väga hästi kirjutatud, aga sisu oli enamvähem alguses peale teada ning lõppkokkuvõttes kerge pettumus.
Lõunast sõitsime Tallinna ja käisime vaatamas Mamma Mia -t. Ja pärast seda Hüüru mõisas Uku Uusbergi kirjutatud ja lavastatud Vahepeatus -t. Mõlemad osutusid elamusteks ja positiivseteks kogemusteks. Aga täpsemalt neist mõne aja pärast.
Kui koju sõitsime oli meil just enne kohale jõudmist otse keset teed ees kährikute pesakond. Neid poegi oli seal vähemalt 4-5 tükki. Ma vaatasin alguses , et kassid, aga lähedale jõudes selgus tõde. Ja muidugi kui tahad teepeal või -ääres loomi näha, siis tuleb fotokas koju jätta! See on ju Murphy seadus!
Lapsed olid veel üleval, aga vanaema oli juba kustunud. Siis jutustasime nendega nii kaua kui lihtsalt pidime magama minema. Kõigil on juba koduigatsus. Kuigi Kristinis ma pole kindel. Talle meeldib toimetada päevad pikad veega ja hüpata trampliinil ja süüa vaarikaid, maasikaid, herneid, sõstraid, tikreid, kirsse ja kõike muud, mis kätte saab. Talle tõsiselt meeldib süüa ja kõike. Ta sööb kõigepealt oma portsu ja siis kõikide teiste portsudest veel lisaks nii kaua kui laua ääres üldse söömist toimub...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar