Peaosa Peteri rollis on Jason Segel, kes on ka filmi stsenaariumi autoriks. Ehk siis mees teadis, mis mees endale näitlemiseks kirjutas (kaasa arvatud need ihualasti stseenid). Ta on noorema põlvkonna koomik, kellelt võib lähitulevikus ilmselt oodata veel selliseid vempe. Vempe selles mõttes, et siinses seksi-komöödias oli päris mitu originaalset nalja. Kokkuvõttes mõjuski see film nagu õnnestunum versioon filmist "The heartbreak kid" (see kus Ben Stiller läheb pulmareisile Malin Akermaniga, kuid avastab, et armastab hoopis teist naist). FSM -is sõidab Peter Havaile, et ravida oma murtud südant pärast seda, kui tema telestaarist pruut ta teise mehe pärast maha jätab. Otse loomulikult satuvad samasse hotelli puhkama ka ex-pruut Sarah koos oma rokkstaarist boyfriendiga. Sarah-it mängib muideks kunagi ka "Veronica Mars"-ina tuntud Kristen Bell. Hotellis töötab ka üks vaba ja vallaline kena tütarlaps, kes Peterit lohutada tahab ja eks see edasine sisu olegi ju sellest hetkest teada. See sisu nõrkus ongi minusuguse "lugude" armastaja jaoks määravaks faktoriks, miks kogu film jäi minu jaoks nõrgaks. Paari naljaga filmi üles ehitada on minu jaoks natuke vähe, kuigi eks ta selline meelelehutusjant ole ning ei üritagi olla midagi enamat. Usun, et paljudele läheb ka selline peale. Eriti mõelda pole vaja seda vaadates ja selliseid filme on ju ka vaja.
Hinnang: 3- (alla poole hinne peamiselt sellepärast, et selles stiilis komöödiad ei ole minu rida. Või siis polnud küllalt draamat tasakaaluks või ma ei oskagi öelda, mis täpselt, aga midagi jäi minu jaoks puudu. Ei julge ka teistele soovitada, aga samas paljud on kiitnud...)
The Dark Knight, ehk Pimeduse rüütel on üks viimaste aastate vingemaid action-filme. Tegelikult kõigub ta seal action-i ja thriller-i vahepeal, sest Jokker on tõeline hull ja hullude inimeste ettearvamatus tekitab vähemalt minus alati kõhedust.
Ma pole üldse selliste koomiksi-filmide sihtgrupp ja ausalt öeldes tavaliselt hoidun sellistest üleloomulikke jõudusid omavatest supersangari filmidest suure kaarega. Aga see suur kiidulaul kriitikute poolt ümber maakera, ei saanud lihtsalt jääda ka minusuguse tähelepanuta. Ja jumal tänatud! Sest hetkel on see kõige parem film, mida ma sellel aastal siiani näinud olen.
Märkasin mingil hetkel, et istun kinotooli eesotsas ja olen täiesti filmi sisu sisse neelatud. Kaotasin täiesti aja ja ruumitaju. Lõppude lõpuks kestis see elamus üle kahe ja poole tunni! Kuigi kui täpsemalt järele mõelda, et mis mulle selles filmis meeldis, siis kõik see "hea" oli üht või teistpidi seotud Heath Ledgeri ja Jokkeri tegelasega. Juba see originaalne lähenemine oma karakterile oli vapustav. Huvitav kas see oli tema või režissöri valik kaugeneda Jack Nicolsoni ja teiste eelnevate Jokkerite kahedimensioonlikkust karakterist ja anda talle veel selline õudusenoot juurde? Igatahes mõjus see minule väga tugevalt ja otse närvi pihta.
Märkasin mingil hetkel, et istun kinotooli eesotsas ja olen täiesti filmi sisu sisse neelatud. Kaotasin täiesti aja ja ruumitaju. Lõppude lõpuks kestis see elamus üle kahe ja poole tunni! Kuigi kui täpsemalt järele mõelda, et mis mulle selles filmis meeldis, siis kõik see "hea" oli üht või teistpidi seotud Heath Ledgeri ja Jokkeri tegelasega. Juba see originaalne lähenemine oma karakterile oli vapustav. Huvitav kas see oli tema või režissöri valik kaugeneda Jack Nicolsoni ja teiste eelnevate Jokkerite kahedimensioonlikkust karakterist ja anda talle veel selline õudusenoot juurde? Igatahes mõjus see minule väga tugevalt ja otse närvi pihta.
Kuid sellele lisaks meeldisid mulle need psühholoogilised mängud, mida ta korraldas. Alates, sellest kett-tapmsest pangaröövil kohe filmi alguses, kuid ka näiteks see kahe laeva lugu, kus teineteise laeva pommide plahvatamine oli teineteise laeva inimeste kätes. Lisaks see lisakiiks, et ühes laevas olid peamiselt vangid ja teises tavakodanikud. Huvitav dilemma ning ei teadnud ka ju, et kuidas see olukord lõpuks laheneb.
Joker küll kaob mingil hetkel mängust ja rõhk asetub Aaron Eckharti Kaksnägu Harvey-le, kuid siis on tunda ka mingisugust pingelangust, mis sellest, et see teine pool näost on väga hea CGI tulemus. Christian Bale on tavapäraselt kivikõva Batman-i rollis ja Gary Oldman saab vahelduseks jälle ka teha oma kurikaelte vahele hea inimese rolli. Teda on alati tore ekraanil näha! Lisaks võtavad osa ainsa naisterahvana Maggie Gyllenhaal ja Michael Caine ustava "Butler"-i Alfred-i rollis. Samuti on kõrvaliste tegelastena kaasatud Morgan Freeman ja "Julia vend" Eric Roberts ning tibatillukeses rollis ka Cillian Murphy Hernehirmutisena.
Kui rääkida vigadest, siis minu jaoks oli neid 2. Esiteks üks helikopteri allakukkumise stseen oli küll uskumatult võlts, aga see oli nüüd tilluke rikkumine. See eest kui Batmanis on ainult 1 naine, siis oleks see pidanud olema mõni universaalselt ilusam naisterahvas. See on aga minu maitse ning rikkus ainult minu jaoks seda filmi natuke, rõhutan ainult natu-natuke, sest Maggie mulle muidu meeldib.
Hinnang: 5- (vapustav ja soovitan kõigile põnevusfilmide austajatele. Heath Ledger ilmselt korjab ka Oscari selle rolliga, see on lihtsalt nii "eriline"! Muideks mu 12 aastane tütar oli ka vaimustuses!)
Wall -E ja E-eva sõpruse lugu oli peaaegu, et tummfilm. Natuke ebaolulist teksti räägiti küll seal tulevikuinimeste kosmoselaeva pardal, kuid peamiselt oli kõik sisukus ikkagi tegudes ja selles, mida vaataja oma peas kokku paneb ja südamesse võtab.
Kuigi kõige nunnum ja armsam selles loos on Wall-E ja E-eva lugu, oli kõige parem minu meelest see "tulevikupilt". Ehk milleni see meie arvutitelembus, laiskus ja võimalus teha kõik "otse enda voodist" välja jõuab. Lapsed on üha rohkem ülekaalulised, luud hõrenevad ja tõesti, isegi teise inimesega kokkusaamiseks enam ei vaevuta, vaid avatakse Messenger või Skype. Samas on tore, et leidub ikka inimesi, kes mõtlevad teisiti ja ei ole rahul sellega mis neil parajasti on.
Aga Wall-E ise on ülinunnu ning temale kaasa elada südantsoojendav. Nii lahe, et kino pakkus võimalus ka need kaks peategelast nukkude näol koju kaasa osta! Kuigi usun, et see mutifilm ei sobi ehk kõige väiksematele lastele. Minu 2 aastane jäi kinos magama ja kuigi 7 aastane väitis, et talle väga meeldis, siis tegelikult ma arvan, et ta paljustki päris hästi aru ei saanud. Aga mis sellest, ta leidis sealt ikkagi oma iva üles ja ehk see teeb filmist seda väärtuslikuma?!
Hinnang: 3+ (Võibolla mina ise olin see, kes aru ei saanud? Igatahes jäi see minu jaoks natuke igavaks ja nutma ka ei ajanud, kuigi tavaliselt sellised lood mulle mõjuvad. Meie pere on aga saanud uue parooli juurde - Wwwwooooollllliiiiiiiiiii - EEEEEEvAAAAAAAAAA....Wwwwooooollllliiiiiiiiiii - EEEEEEvAAAAAAAAAA....Wwwwooooollllliiiiiiiiiii - EEEEEEvAAAAAAAAAA....Wwwwooooollllliiiiiiiiiii - EEEEEEvAAAAAAAAAA....Wwwwooooollllliiiiiiiiiii - EEEEEEvAAAAAAAAAA....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar