Koduigatsus tagasi kodus olles

Istun siin pimedas maamajas. Arvutiekraan, oma vedelate kristallide särades on justkui lõiganud ühe ruudu välja pimedusest. Mõjudes nagu valgus pimeda tunneli lõpus.

Täna sõin ma esimese oma aia viinamarja! See oli mesimagus. Kõige, kõige magusam viinamari, mida ma eales oma suhu olen pannud. Ma ei tea, kas sellel on mingi psühholoogiline seletus, aga isegi need näidismarjad Luige laadal, kus kohast see taim sai kolm aastat tagasi ostetud, polnud nii head kui need "oma aia viinamarjad". Uskumatu, et siin, Eestimaal on võimalik täiesti edukalt viinamarju kasvatada. Lisaks kummaline, et kasvama läks taim alles kolmandal aastal, nüüd kui meie kasvuhoone oli pooleldi ilma katuseta juba kevadest saati! Kogu see kombinatsioon ilmselt meeldis meie "Viinika"-le (ok, ma tean et olen kiiksuga, et taimedele nimesid annan, aga meil on ka aias Kuldar -kuldrenett ja mõned teised "nimedega" pereliikmed, keda me tuppa ei lase...või õigemini nende vilju siiski laseme...)

Lisaks murdsin ära ka P. kõrvitsa. Lubatakse öökülma ja see oranž kaunitar on nagu "päikeseloojang". Ilus, suur ja jääb nüüd Halloween-i ootama.

Täna oli üldse üks ärev ja "täis" päev. Täis tööd ja armastust ja koju jõudmist ja koduigatsust. Hommikul laevalt välja saades kihutasin otse kontorisse. Teised kõik olid juba kohal. Ja niipea kui maha sain istutud, pidin ka aru hakkama andma. Naljakas, olin täiesti ette valmistamata, sest keegi polnud sellist raportit ette palunud. Aga ega ma võlgu ei jäänud. Rääkisin ära, sest olen seda ka varem pidanud, nüüdseks juba endisele ülemusele "raporteerima". Edasi kujunes lõuna väga kiireks. Aga toit oli päris hea...ahjukana. Päeva teisel poolel oli seminar, kus ameeriklased oma tarkust ja kogemusi jagasid ning ma panin ühe väga olulise asja sealt enda jaoks kõrva taha. Õigemini tekkis üks hullult hea idee, näis kas saab selle ka realiseerida.

Aga kui tore oli jälle kõiki näha...kolleege ümber maakera, ma mõtlen. Ja muidugi KM!!! Kes oma juuksed oli kelmikalt lühikeseks lasknud lõigata. Ja hullult armunud...ma pidin tšekkama kohe nendest suurtest kontoriakendest välja vaadates, et kas praegu on hiline kevad või algav sügis :) Selle pisikese päeva jooksul õnnestus veel näha ka teiste korruste vapraid ja ilusaid...KM-i õde ja tema "partner in crime" KP, minu "kultuurihingesugulane" MP, minu "õed" RK ja MJ. Kuigi neil jagus silmi täna teistele meestele rohkem kui minule...ei tea millega ma selle ära olen teeninud? Kas tõesti, nagu AO ütles, et ma olen "kosunud" ja sellepärast? :)

Anyway, uputasin oma "kurbust" :) teatripiletite ostmisse...nagu näha kõrval tulbast on sinna nii mõnigi 2008 aasta etendus ilmunud (millel veel hinnangut pole)...ehk nii mõnigi pilet rändas taskusse...või noh esialgu siiski on nad veel piletimaailma ja piletilevi valduses, aga igatahes on nende eest juba makstud!

Pärast tööpäeva käisin juuksuris. Nüüd olen 10 aastat jälle noorem. Nii hea on lokkidest lahti saada! Nüüd olen jälle "rets" :), ehk K maitse järgi. Ja kui naine on rahul, siis see ongi ju peamine :) Ei, tegelikult mulle endale ka meeldib võimalikult lühikeste juustega olla (ja ega nad nüüd niiiiii lühikesed ka pole. "Skalp" igatahes läbi ei paista).

Pärast juuksurit sõitsin Kristiine keskusesse. Raamatupoodi! Ma pole ju juba 10 päeva saanud eestikeelsete raamatute keskele. Aga kuna "Juhan Viidingu lapsepõlveraamat" ehk tema õe Mari Tarand -i kirjutatud "Ajapildi sees" pidi müüki saabuma alles homme, siis jätsin ka teised plaanitud raamatud praegu veel poodi. Ostan siis kui tagasi koju sõidan.

Üritasin ka Prismast "Sirp"-i ja midagi hamba alla osta, aga see ebaõnnestus, sest sabad olid üleloomulikult pikad. Läksin hoopis "Tüdrukute poodi" ja võtsin sealt salati ja juua ning põrutasingi siia maale. Nüüd suhtlesin K-ga MSN-is ning loodetavasti kustun "normaalsel ajal", muidu on homsel koolitusel ja seminaril raske. Päris mitu viimast ööd on läinud unetult...Homme õhtul on veel ka pidu AV juures kodus... ja siis tuleb veel lahendada "üks armastuse juhtum". Milles minul tegelikult osa ei ole, aga mille pööretesse ma kaasatud olen. Noored ja mesilased ja lilled ja vikerkaar ja linnukesed, kes laulavad nii ilusasti....ohhhh maailmas võiks veel rohkem olla armastust. See on nii ilus!

Loodetavasti läheb kõik veel hästi. Ja supikeetjad on oma retseptidega rahul ja tunded võidavad mõistuse ning Viinika kannab vilja ka järgmisel aastal ja nii iga sügis, nagu armastuses ikka... muidugi sellises armastuses, milles kaks osapoolt teineteist armastavad.

Ohh, kuidas ma igatsen K järele.

Täna öösel ma luuletan jälle...