Jah, ta juba aasta aega tahab endale liivahiirt ("gerbil" rootsi k.), aga oleme ju kokku leppinud, et kui kunagi tagasi Eesti kolime, et alles siis saab ta oma hiire :)
Lasime tal ringi vaadata, et mis tema toas on teisiti kui eile...
Uskumatu, aga sellel pildil ta ei tea veel, mis tema kõrval laua peal on...unine nagu ta oli..."otsis" oma suurt üllatust :)
Oh seda õnne, oh seda rõõmu! Unistused saavad päriselt ka tõeks!
Kolmekesi ühe puuri kallal. Heal juhul mahtus ka K või siis mina ise veel sinna puuri ümber. Kuid esimesed read olid kõik hõivatud ja pikaks ajaks :)
Täpselt selline näeb välja profiilis päris 8 aastane Eesti poiss Rootsis, Stockholmis, Södermalmis, 27.septembril 2008.
Hiire pepu! Naljakad karvased sabad neil liivahiirtel. Uruloomad, kariloomad, maailma armsaimad närilised!!!
Vahepõige kööki, kus ootas pisike tordike vahukoore ja maasikatega.
Meie pere 2 uusimat liiget - Lasse ja Bosse. Vennad, kes pärit Alba Zoo nimelisest poest. Lasse on kuldse karvaga ja Bosse pruuni kasukaga. Mõlemal on randid. Lasse on pisem ja arglikum.
Bosse on BOSS. Muudkui jookseb ringi oma kahekorruselises lokaalis. Lasse peamiselt istub ühe koha peal, aga ka tema tõttab vahest jooksujalu "teisele korrusele", sest seal on värsket heina.
Mingi hetk taipasin, et sünnipäevalast polegi eriti terve päev näha. Pole ka ime, sest suurem osa päevast kulges tal oma toas täpselt niimoodi!
Kussssss, hiir tudub!
Täpselt selline näeb välja profiilis päris 8 aastane Eesti poiss Rootsis, Stockholmis, Södermalmis, 27.septembril 2008.
Hiire pepu! Naljakad karvased sabad neil liivahiirtel. Uruloomad, kariloomad, maailma armsaimad närilised!!!
Vahepõige kööki, kus ootas pisike tordike vahukoore ja maasikatega.
Meie pere 2 uusimat liiget - Lasse ja Bosse. Vennad, kes pärit Alba Zoo nimelisest poest. Lasse on kuldse karvaga ja Bosse pruuni kasukaga. Mõlemal on randid. Lasse on pisem ja arglikum.
Bosse on BOSS. Muudkui jookseb ringi oma kahekorruselises lokaalis. Lasse peamiselt istub ühe koha peal, aga ka tema tõttab vahest jooksujalu "teisele korrusele", sest seal on värsket heina.
Mingi hetk taipasin, et sünnipäevalast polegi eriti terve päev näha. Pole ka ime, sest suurem osa päevast kulges tal oma toas täpselt niimoodi!
Kussssss, hiir tudub!
Nii hea tunne on näha lapse rõõmu. See on nakatav. Ma ei pannudki tähele kuidas möödusid kõik need 6 tundi, kui sai lõigutud homse peo jaoks kartulisalat, küpsetatud 2 kooki, jagatud kommid 30-sse eri kotikesse. See kõik on kökimöki ja üldse mitte nii oluline, sest meie majas magab täna öösel üliõnnelik loomapidaja...koos oma liivahiirtega.
Homme on siis suur pidu ning kokku saabub üle 60 inimese. Homme, umbes kella 16 paiku, saabuvad koju kaks üliväsinud lapsevanemat ja üks üliõnnelik 8 aastane koos oma hunniku kingitustega :) Koju, kus neid ootavad ees S, kes peab jääma koju haiget Kristinit lõbustama...ning lisaks on siin veel ju ootamas ka Lasse ja Bosse :)
Palju õnne õnnelikule pojale ja õnnelikele vanematele! :) Mis võib veel parem olla kui saada sünnipäevaks täitunud unistus!?! Mina ise kardan kõiksuguseid hiirelisi ja enda lapsele olin nõus neid ainult üle enda laiba lubama, kuid pildil on nad üsnagi armsakesed. :)
VastaKustutaEriti hea on see pilt, kus pojakene on end laua peale külili sättinud ja andunult oma lemmikuid imetleb... :)
Jah...ma ka ütlesin, et ainult üle minu laiba. Aga näed nüüd :) Tegelikult need liivahiired, kui nad niimoodi istuvad nagu jänkud, tagakäppadel ja esimesed käpad on konksus õhus ja vaatavad Sind oma suurte pruunide silmadega...siis ei olegi nad nagu "hiired"...ja ma olen juba isegi neid peos hoidnud :)
VastaKustutaPalju õnne värskele hiireomanikule!
VastaKustutaMinul olid lapsena valged hiired ja hiljem rott ja nüüd minu poiss käib ka nagu uni peale, et kui ta kevadel 8 saab, et äkki... Aga meil on kaks paksu kassi. Ma küll ei taha, et vaesed hiired kohe südamerabanduse peaksid saama, kui neid läbi puuri näevad :D Nii et jääb ära.
Aga teile soovin ilusat pidu!
Aitäh!
VastaKustutaMeil olid Eestis elades kassid ja viirpapagoi. Ja asi toimis väga hästi. Vahest käis "jälitusmäng, aga kass sai papagoilt nokaga kui liiga ligi tuli. Ja paar korda pidime ka linnu päästma kiisu käppade vahelt. Aga muidugi hiired ju kardavad ka lihtsalt kassi lõhna :)
Ja samas see, mis hetkel nende hiirtega siin meil tehakse...ehk lastakse puurist välja lauale jooksma...sellist asja kassidega koos teha ei saa. Lisaks vaatas üks "vanamees" täna, hiir süles (tema enda sõnul "koos hiirega") telekat. Üks hiirtest, Bosse, ei jookse ära. See on nii lahe ja kummaline! Ei pea kartma ka seda kui puuriuks lahti ununeb. Ta teeb väikse tiiru ja läheb ise puuri tagasi. Okei, võibolla me oleme lihtsameelsed ning hiir strateegiliselt kasvatab oma usaldatavust, valides ainult sobivat hetke putku panemiseks :) Anyway, ma ei ole veel päris "loomainimene", aga mulle meeldib, et lapsed saavad harjutada kellegi eest hoolitsemist. Ning kahtlemata juba lihtsalt selle loomade lembusega on nad oma papsist paremad inimesed. (Mina tahtsin lapsena koera, aga minule seda rõõmu ei lubatud kunagi. Sellepärast olen ka nõrk selle koha pealt, kui mu oma lapsed tahavad looma või lindu pidida. Neelan alla oma ebamugavustunde või ma ei tea mis see on :))
Lasse ja Bosse on ägedad nimed :)
VastaKustuta:) Aitäh! Nimede au võtan täie õigusega endale. Muidu enne hiirte leidmist, oli mul küll valmis nimi JOOSEP, aga kuna neid oli kaks, siis ma pakkusin P-le välja, et mis ta arvab Lassest ja Bossest ning ta oli kohe nõus...
VastaKustutaeriti kuna Bosse on selline boss. Need papirullid, mis me neile pessa panime...ta pidevalt korraldab nende asukohta ümber ja üldse on selline üliaktiivne ja ronib pidevalt Lassest üle või ajab teda jalule, kui ta just on jälle kuhugi ennast magama sättinud :)