Hüvasti, Hendrik Toompere seenior!

Palju neid meie hulgas on, kelle kõrvu poleks paitanud Hendrik Toompere seeniori kähisev ja mehine ning väga "hundilik" hääl. Nii minu kui ka minu laste lapsepõlves on ühe osana ka Hunt Kriimsilm. Mul kõlab praegugu kõrvus tema 9 ameti laul: "Ma olen juht, ma olen autojuht ja keegi must mööda ei saa..."

Hendrik oli kõigest 62 aastane. Teatrisse tulnudki otse nukkudega mängima - läbi Ferdinand Veike õppestuudio. Ja vähemalt terve minu eluea on ta olnud ka Eesti Riikliku Nukuteatri esinäitleja. Lapsena mäletan, et see polnudki õige tükk Nukuteatris, kui Toompere polnud kavalehel mõne tegelase taga...

Kui ma Nukuteatri kodulehelt tema rollideprismat lugesin ja üritasin meenutada, et mis tükke ma temaga näinud oles, siis eredalt on meeles tema "Pessi ja Illuusia" Pessi, kuid kõige rohkem on ta ikka meeles Hunt Kriipsilma rollist ja Leopoldi Postikana -na. Postikana oli selline tulesäde ja äge lind. Huvitav, kas ta päris elus ka nii äge oli? Näitleja paneb ju ikka oma hinge oma nukkudesse...

Kui jätta kõrvale tema otsene teatritegevus, siis minu elul isiklikult on kaks nö.kokkupuudet temaga. Esiteks lapsepõlves, elas ta minuga samas kandis. Ning ma mäletan, kuidas me poistega ei julgenud minna team juurde mardi- ja kadrisanti jooksma. Olime seal lähedal, kuid otsustasime asjast siiski loobuda - ikkagi "hunt" ju :) Teine mälestus on seotud pigem tema pojaga. Nimelt Hendrik Toompere juunior oli see, kes hoidis esimesel koolipäeval abituriendina minu käest kinni. Siis keegi ütles, vist ema, et selle poisi isa on Hunt Kriimsilm...või oli see toona mõni muu tema telestaarist tegelastest...sest neid on ju veel ja veel...
On tegelikult ka veel kolmas kogemus, aga siis ta oli niiii kuri...nimelt oli ta esinemas mu töökoha laste jõulupeol ja lapsed kiusasid teda...tulid nukke käppima. Ja muidugi oli ta siis väga kuri... Oh ei olnud ju kerge see amet, aga vastu pidas ta tervelt 35 aastat!!!

Õnneks on meil ju olemas tema lahedat häält DVD-del ja CD-del, aga see muidugi ei asenda teda ennast. Sest rohkem midagi uut ei saa me ju temaga enam kunagi näha ei kuulda. Head aega, hundu!