Nationalmuseum ja Skeppsholmen

Ajasin oma muuseumi-bande jälle kokku. Üllatus-üllatus, vastunurinad jäid seekord tulemata! Olen juba mõnda aega kibelenud Rahvusmuuseumi, ehk siis Stockholm Nationalmuseum -i vaatama, millist kunsti need rootslased teinud on. Aga ikka on midagi vahele tulnud. Nüüd aga on kogu linn täis "Lura ögat!" ehk eesti keeles "Peta silma!" või peaks ütlema "Silmapete!" näituse reklaame. Kunstitööd läbi aja, mis niiöelda vaadates tõesti inimese silmadele vingerpussi mängivad.

Kuningalossi juures avaneb Rahvusmuuseumile selline vaade. Saksa arhitekt August Stüleri 19.sajandil projekteeritud, Veneetsia ja Firenze renessanss-stiilis, 1866.aastal Blasieholmeni lõunakaldale valminud majas asub Rootsi suurim kunstikogu.

Rahvumuuseumi eest saab päris häid fotosid teha tervest kuningalossi hiilgusest!

Peta silma näituse üks tõmbenumbreid on see poiss, kes maali seest üritab välja pugeda.

Šokeeriv ja originaalne. Lura ögat -näitusel oli nii maale, kujusid, pildiinstallatsioone kui ka näiteks video, kus mererannal tulevad lained liivasele kaldale. Horisontaaliga kohakuti on kõis, mida silm ei näe, kui just otse ei vaata seda...mingil hetkel siseneb filmi tütarlaps, kes justkui kõnniks mööda horisonti! P lemmik oli "õhus iseenesest seisev telliskivi". Valgusega väga osavalt tekitatud maagiline efekt.

See siin on maal...kuigi jääb mulje, nagu tegemist oleks reljeefse teosega. Ei....see on tõesti täiesti tasasele pinnale maalitud!

Lisaks rändavale näitusele on esil ka hulganisti "aardeid". Ehk eredad näited Rembrandt-i loomingust. Esimene on "Vana naise portree" ja teine "Apostel Peetrus". Need sellised mahedad pruunid toonid on Rembrandt-ile nii omased minu meelest.

Rembrandt-i "Atoportree". Hirmus pisikene maalike. võibolla 10 x 10 cm...

Kui ma saaksin kogu majast ühe maali endale valida, siis oleks see Rubens-i "Veenuse jumaldamine". Vapustav elamus on seda lihtsalt vaadata ja nautida neid inglikesi ning detailiderohkust. Sellel maalil on kuidagi eriline aura ja atmosfäär, mida ma ei oska sõnadega seletada. See oli ka K lemmikmaal sellel näitusel. Talle jättis see tunde nagu "tited oleks pots ja pots maha sadanud ja mõned on alles kukkumas".

Need siin ongi "Tõde, Aeg ja Ajalugu", maalitud Francisco Goya Y Lucientes -e poolt. 1787.aastal.

Üks uhkemaid maale - Prantsusmaa kuninganna Marie Antoinette ja kaks tema lastest jalutamas Trianon-i pargis, 1785

Teatriaustajana jäi mulle loomulikult silma Jules Bastien-Lepage -i "Sarah Bernhardt".

Rootsi kunst - Nils Forsberg -i Sangari surm, 1888

See, aulas suurelt kõrguv "Karl XII surnukeha kojutoomine" on Gustaf Cederström -i meistriteos. Tundus, et just nimelt kohalikke oli maali ees eriti tihti ja palju.

Selle, Hanna (Hirsch) Pauli maali "Frukostdags" (Hommikusöögiaeg) eest ei saanud ma kohe kuidagi minema. See kuidas puude vahelt paistab hommikune päike lauale ning nõudelt peegeldub seda imelist valgust. Kogu see tausta-loodus ning köögi-teenijanna oma põllega ja see tool ja pink. See kõik on nii maagiline. Minu suureks rõõmuks õnnestus mul osta selle maali koopia (paberil). Tahan selle riputada oma maamaja köögi seinale! Ja siis muudkui passin ja passin :) Maalil on lähedalt vaadates näha kuidas tegelikult on sinna valgele kohale plätserdatud maali...aga kui imelise efekti see annab kaugelt vaadates...täiesti uskumatu...ning tegemist polnud ju "silmapette" näituse osaga. Vaid muuseumis samal ajal eksponeeritava "Üks maal - tuhat lugu" näituse eksponaadiga. Kuigi see kuulub Nationalmuseum -ile endale.

See Marcus Larson -i "Kosk Smålandis", 1856. aasta maal, oli S-i lemmik. P -i üks kahest lemmikust maalist oli see samuti. Teine mis P-le meeldis oli Juudit ja Olovernes (karm Juudit ja Olovernese pea korvikese sees). Üldse see on kuidagi tüüpiline, et nii minule lapsena kui ka minu lastele, kui vist üldes lastele tunduvad meeldivat rohkem sellised loodusmaalid.

Muuseumi 3.korrusel olidki maalid ning skulptuurid. Lisaks sellele "Peta silma" külalisnäitusele, oli põhirõhk Rootsi kunstil 18.sajandist kuni 20.sajandi alguseni, kuid esindatud on ka 17. ning 18.sajandi Hollandi ja Flaami ning 18.sajandi Prantsuse kunst. Korrus allpool oli "Kellade näitus" ning peamiselt Rootsi käsitöö ja disain.

P palvetas seal...ei tea mis ta sellest jumala-asjandusest ja usust üldse arvab või mõtleb. Igal juhul jumalaga seotud maalid muutsid ta mõtlikuks.

See ongi üks eksponaate 2.korruse rändnäituselt, ehk kell, mis on pärit 1600-ndatest. Kellakappide juures küsisime P-i käest, millises muinasjutus üks tegelane ronis kellakappi? Ta arvas ära pika mõtlemise peale. Aga kui näitusel jõudsime eebenipuust sekretäri juurde, küsisime, et millises muinasjutus olid ühel tegelasel "juuksed mustad kui eebenipuu". Selle vastusega jäi ta jänni. Aga selliste trikkidega annab laste muuseumikülastust teha huvitavamaks küll :)

Lapsed pidasid küll vapralt vastu (kolm ja pool tundi muuseumis rändamist!), aga kuna oli plaanis pärast muuseumi minna kastanimune korjama, siis P mingil hetkel ütles suures hirmus "Kes siis öösel kastanimune korjab!?" :)
Jalutasime muuseumi juurest üle silla Skeppsholmen -ile ning avastasime end keset värvilist lehesadu ja kõige ehtsamat, ilusat Rootsi sügist. Tegime terve seeria P-st pilte keset lehti. Siin paar näidet...

Kastanimune leidsime kokku kõigest 12 (ega me väga palju seal saarel ringi kah ei käinud, sest kõik olid väsinud). Kuigi siin fotol on näha lehti, siis millegipärast kastanite alt oli kõik piinlikkuseni puhtaks koristatud. Polnud ei mune ei lehti :) Aga vahtrate ja muude mäeveeru peal olevate puude all oli lehti palju. Samas puud ei jäta veel üldse raagus muljet...ehk siis seda värvilist sügist on veel loodetavasti kauaks!

Kristin ronis ka mäe otsa. Mul ei õnnestunud temast kuidagi näoga fotot teha, sest ta oli pidevalt upakil ning tahtis ikka kõrgemale ja kõrgemale :)

Skeppsholmen -i pardid. Sõbralikud ja inimestega ilmselt harjunud.

"Issi, koju!" Ehk siis kui ise ei mõista, siis on vaja suund kätte näidata :)

See Carl Larsson -i maal oli üks esimesi, mida Nationalmuseum -is nägin. Kuna selle reprosid või õigem oleks öelda paberkoopiaid müüdi fuajee kaupluses, siis sellisena näeb ta nüüd välja minu koduseinal! Selle akvarelli nimi "Siis kui lapsed on magama läinud". See on nii armas!!!!! Tegemist on tüüpilise Rootsi koduga 19.sajandist. Nurgas on kamin, aknal kasvavad taimed. Selline pikk pingimoodi tool ja ümmargune lauakene. Ema teeb veel õlilambi valguses näputööd ja isa loeb raamatut. Nii sossu ja eluline...leidsin kohe IKEA-st ka sobiva raami sellele. Nagu saatus!

Üldse oli üks vahva ja meeldejääv päev terve perega. Mul tuli mitu korda külmavärinad selle näituse maale vaadates. Sain sellise kultuurilaengu, et praegu neid ridu kirjutadeski võin veel ühe või teise tunde endale peale manada. Võimas elamus! Kui tihti ikka oma elus saab nautida kunsti sellistelt surmeistritelt nagu Gauguin, Cezanne, Renoir, Manet, Delacroix, Roslin, Chardin, Boucher, Rembrandt, de La Tour, Lorrain, El Greco, Perugino ning muidugi Rubens! Nad kõik on Nationalmuseum -i seintel olemas!