Kõige tähtsam - EMTA XXIV lend

Nikolai Jevreinovi kirjutatud "Kõige tähtsam" oli minu esmakohtumine Lavakunstikooli tulevase, ehk 24.lennu näitlejatibudega. Ja nagu varem, nõnda ka seekord tahaks enda jaoks "esmamuljed" üles tähendada. Peamiselt ikka sellepärast, et enda üle tulevikus naerda, kuidas mu maitse ajas muutunud on ning kelle "ande" tundsin ära esimesest silmapilgust ning kelle anne on avanenud minu jaoks alles aastatega.

Kuid enne veel kui ma nende värskete...alles küpsevate näitlejate "grillimise" juurde jõuan natuke sellest tükist ka...

Lavastajaks on Hendrik Toompere, kelle käekirja on ehk ka kergelt ära tunda :) Minu meelest sai sellest tükist see, milliseks "oleks" pidanud saama Viinistus mängitud "Loojang". Vastupidiselt Loojangule, on selles tükis ehtsat, rõõmsat ning vahvat komöödiat. Kuigi lood on vahest natuke segased, on selles ikkagi originaalsust ning mingit Pelevinlikku hullust. Teise vaatuse ajal märkasin, et mingil hetkel oli mul pidevalt rõõmuirve näol...see kõik oli lihtsalt nii hea! Ja sellise lustiga tehtud!

Tegemist on mingis mõttes "lavaliste segadustega". Esimeses vaatuses tekkis mul tunne, et asi jookseb natuke rappa. Kõik on kuidagi segane ning justkui mingi paksu koorega kaetud, millest ma ei suuda läbi murda. Kuigi otsustasin igal juhul lõpuni vaadata, et nende uute näitlejatega tutvust teha. Mingil hetkel sai lugu hoo sisse ja teine vaatus oli juba sula-nauding!!!

Loo keskne tegelane on üks doktor, kes ennast maskeerib ning siis erinevate tegelastena siin-seal välja ilmub. Minu versioonis mängis teda Mait Joorits. Kohe esimesest karakterist, ehk ennustajatädist alates tundsin, et tema stiil on isegi pingutustest hoolimata natuke puine. Natuke liiga ülepingutatud, kuid mitte positiivses mõttes. Ta on küll laval, aga teda ei viitsi ega taha vaadata. Ja seda mitte ainult esimese karakteriga, vaid läbi etenduse. Tema näoilmed ja üldse näitlemine on kuidagi kooliteaterilik ning ebausutavalt üle vindi.

Tema esimeseks kliendiks on "daam koerakesega" :) Daam-Sandra Üksküla; koer - Marko Leht. Sandra Üksküla oli oma mustast parukast hoolimata positiivses mõttes äratuntav. On ta ju ka ainuke, keda juba varem olen mängimas näinud, nimelt "Vahepeatus" -es. Kuid selle, üpris väikese rolliga andis ta kindlustunnet, et see tüdruk on VÄGA hea ning lootustandev. Temas on mingi lavaline sarm, mida isegi ei ole võimalik õppida, see kas on või ei ole.

Koera mänginud Marko Leht...temast ei oska ma veel midagi öelda...see roll oli liiga pisike ning teises vaatuses talle ka suuremat rolli ei antud.

Esimene armastaja, kes nii naiste kui etenduses osalevate meeste silmarõõmuks...Mikk Jürjens -i esituses. See poiss torkas silma juba esimeses vaatuses selge ning kõlava häälega. Oma prillide ja olekuga mõjus ta ehtsalt ning kuidagi usutavalt. Selline mõnus koomikusoon on sees olemas ning hääl tundus millegipärast eriline. Tema tüpaaž on ka selline kusakaaslastega võrreldes teistsugune...natuke nagu "igavane poisike" :)

Üliõpilane, kes temasse armub ning kes on sügava hingepõhjaga...selles rollis oli Mihkel Tikeerpalu, kes minu meelest on kuidagi sobimatu oma tüpaažilt. Võibolla kui tal poleks habet...aga kuidagi ebausutavana tundus tema roll. Kui ta hingestatud üliõpilasena veel sobis... siis selline vahva ning huvitav tegelane - homopoiss, kes on sügavalt armunud teise poissi...see oli ehk veel liiga suur tükk tema jaoks. Ehk selline keskmine tase võrreldes oma kursakaaslastega.

Koomik ning samuti doktor, kes mööda lava pidevalt ringi jookseb ja vahest kapis riideid vahetab ning tohutu energiaga ikka lavale ja lavalt ära käib...selles rollis on Hendrik Toompere Jr. Minule jäi mulje, et temas on kuidagi nii palju tema isaga sarnast mängu. Ilmselt geenid ühelt poolt kuid teisalt ka kindlasti kodust "isa järgimist". Ja ega minule tema isa mängustiil ka ei meeldi eriti (kuigi Viinistus Konrad Mägi -roll oli küll väga hästi õnnestunud). Lisaks on ta sellise "avatud näoga"(ma ei oska seda paremini sõnastada) punapea...ma kujutaksin teda ehk Kiire rollis ette ja komöödias küll...aga hetkel tundub tema sobilikkuse ampluaa kuidagi kitsas. Natuke tekkis küsimus küll, et kas paps võttis poja kooli sisse :) Aga samas polnud ka "kõige hullem".

Mingi erruläinud sõdur lonkab vahepeal lavalt läbi. Sülitab aga mingit vedelikku ja kallutab kõnet pidades viinapitse põrandale. Selles rollis oli Jüri Tiidus, kes oma rohmakuse ning üheplaanilise ning igava mänguga torkas silma pigem ka sellise "kooliteatri" näitleja tasemega. Samas hinngu andmine nii väiksele rollile on natuke raske ja võibolla ka ebaõiglane. Usun, et tema suhtes eelkõige võib järgmise rolliga ka mu arvamus muutuda.

Kõige ebameeldivamalt amatöörlik oli "lavastaja" -rolli teinud Artur Tedremägi (hehee...nad ongi ju "veel" amatröörid). Seda oli ausalt öeldes natuke valus vaadata, eriti kuna nii mõnedki tema kursakaaslased olid juba täiesti "valmis" näitlejad. Just see esimene stseen, kus tal on ka midagi mängida ja öelda. See hilisem pidev läbijooksmine lavalt ainult rõhutas seda ebameeldivust. Vaene poiss...okkaline saab olema tema tee püha ande juurde. Lisaks tundus ta selline pisike, ehk laval ka sedapsi eriti mitte mõjuva mehena tunduv.

Masinakirjutajana vahva koomilise triki viskab Liisa Pulk. Ta saab päris palju mängida ning ka tõsisematel hetkedel oli väga huvitav. Üks oma kursuse parimaid. Ja ka K-le meeldis. Lesbilistest stseenides tuli ta ka väga hästi välja :) Ja kuidagi selline päikseline tüdruk. Tore, pisike ja kes teab kui laialt rollidesse sobituv. Igal juhul hea!

Langenud naine, kes oma puusi hõõrutab ja meestel päid segi ajab...lisaks paljasjalgne tantsijanna...ehk Liis Proode...tema on ilmselt selle kursuse "kaunitar". Lopsakate valgete lokkidega muudkui koristas ja kraamis :) Tema suhtes vist ainukesena läksid meie arvamused K-ga lahku. K-le ei meeldinud, aga minule küll. Kõlav selge hääl, kuid hetketi mingi S-viga viskas sisse. Kuid see ei häirinud. Selliseid ilusa näoga näitlejannasid on ikka teatrisse vaja. Samas ta polnud ka selline igav klants-tibi, vaid oskas olla nii vihane, naljatlev kui ka kurb...ja mis kõik emotsioonid tal selle tüki jooksul veel läbi ei käi. Üks suuremaid rolle. Mina usun ja ootan palju :)

Ehtsalt venelane, kes venelasest inspitsenti ja koristajat mängis või mis ta seal oli. Esimeses vaatuses ütleb mõned laused, kuid teises vaatuses tuleb lavale vist ainult päris lõpus...Jekaterina Nikolajeva. No ei saa ma teatrikoolist aru. Kolmandat lendu järjest on võetud vastu vene aktsendiga eesti keelt rääkiv naisterahvas. Ok...esimene... ma saan aru...aga juba teine oli minu jaoks mõistetamatu. Kuigi see teine meeldib mulle ehk neist kolmest kõige rohkem...ja nüüd siis veel see Jekaterina. Ma ei näe hetkel eesti teatris talle nišši...lisaks oli ta ka üpris toores. Naeratas ning oli seal teiste seas, aga ma eelistan eesti teatris ilma aktsendita inimesi. Mul on temast juba ette kahju. Aga kes teab...ega selle ühe ja esimese rolli põhjal ju ei oska midagi pikemalt otsustada, ega ennustada. Lihtsalt minu jaoks mõistmatu valik teatrikooli poolt.

Ema ja pansioni perenaise rollis säras ja toimetas Kertu Moppel. Kuidagi lihtsalt tuli tal see kõik välja. Ta on mul küll sellel positiivsel poolel, kuid midagi oli ka puudu...aga tal ju ka veel tükk maad näitlejakoolitust alles. Seega lootustandev. Ja mõned stseenid õnnestusid kohe väga hästi.

Teatridirektor ning mingi asjamees, kes ka mikrofoni möirgas...selles rollis näitles Lauri Kaldoja. Koos "lavastajat" mänginud Artur Tedremägi -ga pidevalt paaris ning nemad kahekesi olid ka need kõige ebameeldivamad nii tegelastena kui ka mängimismaneerilt. Eks kindlasti oli ka ebameeldiv roll...kuid ta oli liiga närvilise mängustiiliga. Närvilist inimest mängida niimoodi ülinärvilisena, see oli liiga üle võlli. See ei pakkunud enam minule kui vaatajale elamust vaid pigem oleks tahtnud ta vaateväljast välja sulgeda. Kuid kui järgmine kord võtab rahulikumalt ning ei tee neid "hulle silmi", ega tõmble nii palju, siis kes teab...mis moodi ta veel näidelda oskab :)

Roland Laos, Katariina Ratassepp ja Kristjan Üksküla mängida eriti ei saanudki. Kristjanit oleks eriti tahtnud rollis näha küll rohkem. Ta seal lõpus laulab rahva ära saatmiseks...aga see pole see.

Ja kõige lõppu jätsin suhkruna põhjale selle kõige parema!!! Milline vapustav koomiline talent väljendus tema "vuntsidega, prantsuskeelseid väljendeid õhku vistkavas õpetajannas"! TÄHT ON SÜNDINUD!!! Marta Laan!!!! Huvitav, kui ma seda lahedat ja originaalset kava (seinakalender) sirvisin, veel enne kui ma kedagi neist näinud olin laval, mõtlesin, et temal on ehtne selline karakternäitleja välimus. Ja kahtlemata huvitav ning kelmikas välimus. Ja laval tema vinget pinget ning kõlavat ja tugevat häält kuulates oli selge. Selle kursuse priimus on teada!!! Imestasin ühes stseenis kui ta kõva häälega karjub, kaelasooned pingul ja mõtlesin, et kaua ta hääl nii selget diktsiooni sellise pingutusega vastu peab...pidas ja pidas ning kui korraks pausi tegi pani täiega edasi. Kuid tema puhul oli peale selle, et ta oma karakteri selgelt välja joonistas ja häälematerjaliga hiilgas...ka liikumiseks annet. Panin tähele mitmest kohast täiesti fantastilisi leide. Kuigi ma ei tea, kas lavastaja need talle kätte on andnud või on need tema enda loomulikust intelligentsist õnnestumised, kuid samas...miks see lavastaja siis oma pojale selliseid asju kätte ei andnud :) Vapustav roll! Täiesti võrdväärne oma kolleegidest "valmis näitlejatega". Kõigele lisaks meenutas ta mulle noort Lia Laatsi...kuigi ma päris noort Lia Laatsi laval ju näinud polegi...aga kuidagi selline assotsiatsioon tekkis.

Lõppkokkuvõttes tekkis huvitav tunne...kui eelmises lennus olid just mehed need natuke tugevamad tegijad kui naised...siis selles lennus on just täpselt vastupidi! Naised olid pea kõik vähemalt "head" ja paar neist isegi "väga head" :)

Hinnang: 4+ (Seda etendust vaadates saab nii hea tuju, sest tegemist on sellise trallitamise, lusti ning vahva tükiga, milles on heas mõttes segunenud NO99 Perikles, Linnateatri Tšapajev ja pustota, "Lavalised segadused", commedia dell'arte, Draamateatri Julia, Ugala Koturnijad... kuigi eks see oli ju suuremalt jaolt ikka selline alles teatri "harjutamine" ning näitlejatibud ikka alles väga rohelised ning mitte veel võrreldavad nende "päris" teatrite tükkidega...aga nagu öeldud, hea tuju ning mõnus vaatamine garanteeritud. Lisaks peab Heliose kinos seda tükki vaadates kindlasti istuma lavale võimalikult lähedale. See saal muidu pole minu meelest teatri tegemiseks ja vaatamiseks sobilik, eriti sellepärast, et need viimased read on kuidagi niiiiii kaugel lavast, et sealt ei seleta isegi kissitades neid nägusid, ega ilmeid ega ka näitlemist :))

Ok, edasi ma topin need näitlejatibud enda jaoks edetabelisse. Ma tean, see on "vägistamine" ja "moraalitu" ja mis kõik veel...aga ma teen selle hästi heledaks...siis ei pea seda lugema kui ei taha :) Ja lisaks sellele, ma ei tunne neist kedagi isiklikult, seega on see puhtalt selline ühe rolli põhjal esmatunnetus. Ma ei tea, millised nad päris inimesena on ja millise tasemega nad lahkuvad teatrikoolist. Seda ma siinkohal ei hindagi...ainult selle minu jaoks "esimese" tüki näitlemist (nii kahju, et AHOI-d ei näinud, aga loodetavasti tuleb kohe varsti mõni uus bakalaureusetöö neilt...ja vähemalt sama hea!)

Hindamata, sest ma ei tea nende tasemest veel üldse mitte midagi:
Roland Laos
Marko Leht
Katariina Ratasepp
Kristjan Üksküla

13. Artur Tedremägi (Hinne 3--)
12. Jekaterina Nikolajeva (Hinne 3--)
11. Lauri Kaldoja (Hinne 3--)
10. Jüri Tiidus (Hinne 3-)
09. Mait Joorits (Hinne 3)
08. Mihkel Tikerpalu (Hinne 3+)
07. Hendrik Toompere (Hinne 3+)
06. Kertu Moppel (Hinne 4)
05. Liis Proode (Hinne 4+)
04. Mikk Jürjens (Hinne 5-)
03. Liisa Pulk (Hinne 5)
02. Sandra Üksküla (Hinne 5)
01. Marta Laan (Hinne 5+)