Laste kooli jõulupidu 2008.

Juba teist aastat järjest, on meie aasta "esimeseks jõulupeoks" kooli pidu. Ainult, et kui eelmine kord sai pärast pidu või õigemini juba poole peo pealt tormatud Eesti, siis seekord pidime veel nädalaks siia paikseks jääma. Ja kui eelmisel aastal olime K-ga kohvikus kassapidajad (eelkooli, ehk P-i klassi lippu kõrgel hoides), siis seekord oli meie ülesanne S-i klassi vanemate ridades pärast pidu koristada.

Nagu fotolt näha, pidin kingipaki pileti (mis veel hetkel asub Kristini käes) hoopis mina jõuluvanale ulatama. Sest millegipärast on 2 aastasele jõuluvana "hirmsaks" muutunud :) Eelmine aasta polnud mingit probleemi, isegi sülle minna istuma, aga mingi imelik must kass on vahepeal Kristini ja jõuluvana vahelt läbi jooksnud. Ei tea, miks "teadvusega" on tekkinud ka "hirm"... Aga ega me ei kiusanud ega käskinud teda siis kah, kui ta ei taha...kommikoti andis jõuluvana minule ka ilma luuletuse või lauluta, lihtsalt selle pileti esitamisel... hmmm...Kristin ju jorutas laulda, mis siis sellest, et pidevalt üht nooti ning "natuke" karjuvas toonis ning jõuluvanale otsa vaatamata... ta ju veel ei oska :)



Pidu algas sellega, et kooli direktor esitles lavalt kooli uusi trükiseid ja plaati ja muud sellist. Üks neist trükistest on terve kooli viimase poolaasta jooksul laste joonistatud piltidest koostatud kunstikalender. Teadupärast on kalendris 12 lehte, ehk üks leht iga kuu kohta. Ja üllatus, üllatus! Veebruarikuu "pildiks" on meie oma S-i joonistatud pilt!!! Oi ta oli uhke ja meie muidugi veel uhkemad! Kuigi teda ennast natuke ärritas, et see pilt, mis sinna kalendrisse oli pandud, see oli veel nö. lõpetamata versioon...



Aga lõplik versioon on siis selline. See pidavat olema mingi jaapani multika "Naruto" tegelane. Plix joonistas selle arvuti tabletiga. Ja minul on küll niiiiii uhke tunne. Ma ostsin kohe kaks kalendrit. S saab teise kinkida oma vanaemale jõuludeks...nii äge...kõik need varjutused ja hirmunud silmad ja mõmmi läikivad silmad...WOW!



Kui eelmine aasta olid laval meie mõlemad suuremad lapsed, siis sedapuhku "suur näitlejanna" puhkas. Eelmise aasta "usuhullust Helle" roll oli tal küll minu arust üldse kahe aasta jõuluetenduste peale kõige parem "näitlejatöö"... ma imestan, et teda lausa ei kamandatud sellel aastal lavale :) Aga P pidi siis laval oma kauni lauluhäälega kogu pere eest väljas olema! Kristin vaatas sellise suure huviga ja oli vaimustuses, et tema suur vend "laval" on. Aga P hoidis vist peaaegu terve aja sõbra A käest kinni. Samuti A otsis P-i kätt, kui see millegipärast käest lahti laskis... sõbraga koos ikka parem!



A. võtab siin küll kõvasti karmimat nooti, kui teised...aga igatahes on foto tõestuseks, et mehed "laulsid".



Kuid siiski...ma söön oma mütsi ära, kui "üks neist siin fotol ei laula" :) P-l jäi vist hääl kõhtu kinni :)

Tegelikult oli kogu show väga vinge! Samal ajal kui P ja A teises lava otsas lõõritasid, toimus teises lava otsas kaklus. Nii hull, et keegi talutati lavalt minema.

Mingi lühinäidendi ajal unustas üks poiss sõnad ära ning siis teised hakkasid kõva häälega talle iga sõna ette sosistama...muidu olekski igav olnud :) Ja kui sellest veel ei piisanud...siis keset Lucia-koori lauluesitust minestas üks "tähepoiss" ära. Või ma ei saanudki aru, mis täpsemalt toimus....keset laulu läks mingi õpetaja lava äärde ja see poiss tegi paar sammu ning kukkus sellele õpetajale sülle....aga show läks edasi nagu midagi poleks juhutunudki.



Mingil hetkel tuli saali ka Lucia oma rongkäiguga...

Lucia, kes sündis 3. sajandil, kasvas üles rikkas Sitsiilia peres. Pärast seda, kui talle ilmutas end Sitsiilia märter Agatha, otsustas tüdruk pühenduda kristlusele ja neitsilikule elule. Legendi järgi torkas Lucia oma silmad välja ja saatis need kandikul ühele oma austajatest, kellele tema "silmade ilu" oli lummavalt mõjunud. Tüdruku vankumatu usk rabas austajat niivõrd, et ta astus ka ise ristiusku. Lucia aga sai silmanägemise palvetamise ajal imekombel tagasi.

Oma varanduse jagas Lucia vaestele ning keeldus abiellumast. Solvunud peigmees andis oma pruudi Rooma võimudele üles ja kaebas, et Lucia on kristlane. Karistuseks saadeti tüdruk lõbumajja. Sinna tuli ta tirida härgadega, kuna Lucia keeldus kategooriliselt ise käimast. Ime läbi jäi ta bordellis puhtaks ja puutumatuks. Seejärel püüti Luciat põletada, kuid leegid ei hakanud talle külge. Ka keev õli ei teinud neiule viga. Lõpuks kisti tal hambad suust, lõigati ära rinnad (nagu Pühal Agathalgi) ja mõõgaga torgati läbi tema kõri. Püha Lucia suri imperaator Diocletianuse ajal märtrina Sürakuusas aastal 304.

Lucia nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast lux, mis tähendab „valgus”. Piltlikult öelduna tähendab nimi Lucia „valgusekandjat” või ka „päevavalgel sündinut”. Oma „valgusekandja” rolli täitis märterneitsi Lucia eelkõige sellega, et temast sai kristlane, hiljem pimedate ning silmahaiguste käes kannatavate inimeste kaitsepühak. Lucia kultus oli keskajal laialt levinud. Praegusel ajal ongi 13.detsembril tähistatav luutsinapäev ehk Lucia mälestuspäev tuntuim Itaalias ja Rootsis.

Ka "meie" Lucial küünlad põlesid peas ning mingi sõnulseletamatu pühalik tunne tekib alati neid "Luciaks valitud" neide vaadates niimoodi jõulueel. Lisaks on minu meelest Luciaga seotud laulud alati väga ilusa viisiga.



Siin on kooli koor Luciaga eesotsas. S-i klassiõed on Lucia kõrval...ning tegelikult Lucia ise on ka ühe S-i klassiõe õde :) pisike kogukond see meil siin... kõik on omavahel kuidagi seotud või tuttavad :)

Tegelikult ei saa ma mainimata jätta, et see näidend, mis esitati pärast vaheaega - nö. Võlur Oz (mul sai selleks ajaks fotokal aku tühjaks, sellepärast kahjuks ei saa fotot siia riputada)...seal mängis üks poiss robotit nii hästi, et me kõik olime täiesti vaimustuses. Tal olid sellised vahvad breikari liigutused ja see andis kogu etendusele mingi killukese professionaalsust. Täiesti hea mõte kasutada niimoodi jõulunäidendis ära laste oskuseid! Üldse oli kogu pidu väga armas ning südamlik. Sai küll sellise ehtsa "jõulutunde" sisse!