Tants ingliga on Edwardsoni kolmas romaan ja ühtlasi esimene, kus ta tutvustab lugejaid oma loomingu kuulsaima tegelasega Erik Winter -iga. Erik on 37-aastane kena ja snoob politseikomissar, kellel kõvasti nutti ja armastust muusika vastu (näiteks John Coltrane). Lisaks on tal ka mingid "muud rahaallikad" peale politseitöö. Kuid "esimene raamat" neid veel väga täpselt ei paljasta. Igal juhul on tal sidemed ka allmaailmaga ning tal on kunagi olnud tihedad sidemed Londoniga. Naistest ta puudust ei tunne. Need landevad tema ees kõik ja tema muidugi kasutab neid kui tahab seksiks, aga armastust tundub tal küll jaguvat vist ainult iseenda ja muusika jaoks :) Kuigi mingi Mats, endine sõber, tänaseks surnud, on tal ka hingel.
Tegemist on kriminulliga, mis toimub nii Göteborgis, kus Erik Winter peamiselt tegutsebki kui ka Londonis. Kuna mõrvad toimuvad mõlemates linnades ning mõrvadel on sarnase taustaga ohvrid - homoseksuaalsete kalduvustega noormehed - hakkavadki Winter Rootsi poolt ja šoti päritolu MacDonald brittide poolt kaasusega tegelema. Kuigi süüdlane selgub alles raamatu lõpus, on tee sinna pikka raske ning uurijaid ja politseisid, kes asjaga seotud päris palju. Süüdlane, keda mina muideks ära ei arvanud, sest raamatusse polnud ka vihjeid peidetud, vähemasti ei suutnud mina neid tuvastada. Ja sellised lahendid mulle tavaliselt ei meeldi. Neis puudub nagu see loogika ja mängulust lugeja jaoks. Siis peab muu korvama selle.
Mul on kahtlane tunne, et see raamat oleks olnudki päris hea, kuna oli üpris huvitavalt konstrueeritud, kergelt Grishamlik kuid samas üpris rootslaslik kriminull. Ainuke viga, et tõlk oli selle nii ära solkinud, et rääkimata sellest, et ta on eesti keeles kasutanud täiesti olematuid sõnu, on mõned terved laused täiesti mõistetamatud. Täielik käkk tõlge!!! Lisaks on tõlgil puudu info eluliselt tavalisest asjadest, nagu näiteks see, et nuusktubakat ei pisteta ninna või et eesti keeles ei kasutata sõna "saatan" sellise ühendina, nagu "gävla" rootsi keeles või ka "saatana" soome keeles. Täiesti marru ajas see tõlge, sest mul on tunne, et raamat oleks olnud märksa, märksa parem. Sellisena, ei julge seda kellelegi soovitada.
Selle tõlke pärast läks mul umbes 13 peatükki aega, enne kui üldse sellesse olustikku sisse sain. Ma ei usugi, et tõlgil on probleeme rootsi keele oskamisega, vaid pigem eesti keelega. Vaatasin järgi, et ega teda rohkem pole ka lastud Edwardsoni tõlkida. Järgnevad Mirabilia Edwardsoni kirjutatud raamatud on juba teiste tõlkide poolt tõlgitud - jumal tänatud... või noh...Eesti Raamat -u otsustajad tänatud :)
Sisulises mõttes pakkus lugu isegi ühe šokimomendi...see mõrvari "viimane ohver"...see juhtus natuke ootamatult...kuigi nagu hiljuti loetud "Tuule varjus"...selgus mingi hetk hiljem, et surnu ei surnudki... Ei tea, miks kirjanikud ei julge oma sangareid tappa. Võibolla hakkas Edwardsonile see tegelane nii meeldima, et mõtles, et seda tegelast tahaks ka järgnevates Winter-i romaanides kasutada.
Muidugi ei meeldinud ka mulle see, et tegevuskohana oli kasutatud Göteborgi. Sest kuigi ma olen Göteborgis oma viis kuni kümme korda ehk käinud, ei tunne ma seda linna kaugeltki nii hästi kui Stockholmi ning palju lahedam oleks olnud järgida tuttavates kohtades toimuvat actionit:) ego, nagu ma olen :) Kuid Londoni lõigud olid küll osaliselt tuttavates kohtades...tekkist endal ka suur himu Londonisse jälle minna...aga mitte töö pärast, nagu tavaliselt seal on käidud, vaid ikka perega puhkama :)
Kummaline, et raamatu taga tutvustatakse Edwardsoni kui "Rootsi noorema põlve kirjanik"...ometi raamatu eestikeelse versiooni ilmumise ajal oli ta 47 aastane. Kas see on "noorem põlv"...Rootsis on ka palju nooremaid kirjanikke! Väga väga kummaline...panen selle ka selle tõlgi soperduste kaela...kuigi võibolla olen ülekohtune.
Hinnang: 2- (täiesti ainult solgitud tõlke pärast! Ma usun, arvestades seda millise rootslaste ja muu maailma poolt ülistatud kirjaniku ja raamatuga on tegemist, siis see raamat oleks olnud kindlasti parem, kui selle oleks keegi teine tõlkinud. Peab kindlasti hoiduma tulevikus selle tõlgi - Irja Kiisküla raamatutest. Võitis ju raamat isegi Aasta parima Krimkaraamatu auhinna Rootsis! Uskumatu! Aga 2001. aastal tegid rootslased raamatust ka filmi...peaks selle DVD kusagilt otsima.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar