...on tõesti aeg oma rumalate mõtetega avalikult blogimaastikult ära kolida. Ma ei taha kellelegi haiget teha oma sõnadega, vaid rohkem enda lõbuks oma tundeid ja mõtteid ja kogemusi kirja panna. Hinnanud olen ikka ainult seda, mida kinos või DVD-lt vaadanud, raamatulehtedelt lugenud või oma tööga teenitud raha eest teatris näinud... vahest ka mõningaid muid elamusi.
Kui see aga maailma ilusamaks, paremaks ja targemaks teeb, nagu arvavad inimesed. Siis võibolla tõesti peaks oma mõtteid varjama. Ainult, et kahju kui näiteks need noored näitlejad elavad mullis, kus nad arvavad, et kriitika neid ei puuduta. Sest kui juba korra avalikult lavale astud ning siis järsku kukub kolinal kõiksugu negatiivset kriitikat...siis aga tuntakse et ei pea sellele koormale vastu...minnakse teatrist ära või veel hullem - hakatakse jooma, narkootikume tarvitama jne jne. Kellele seda vaja on?
Kas OMA tunnete, elamuste, kogemuste või emotsioonide avaldamine ei ole OMA blogis lubatud? Kas HINNANGU andmine pole lubatud? Kes seda sellisel juhul keelas? Kas on mingi kirjutatmata seadus, et kui ma olen maksnud kõrget teatripileti hinda, et ma siis oma kogemusi üles ei või täheldada? Kas on olemas mingi moraalikoodeks, mis keelab laval esinevaid (ma mõtlen just "piletiraha eest ja avalikult") artiste/näitlejaid/lauljaid hinnata oma blogis? Ja lõppude lõpuks kas siis lavakunstikoolis tõesti "õpilastele" hindeid ei anta (kas need õpetajad seal kõik on moraalitud ja ebaeetilised, et lähevad "alles kujunevatele näitlejatele" hinnetega haiget tegema? Kas siis kui ma ostan tavaliselt kahekesi koos teatris käies sadu kroone maksvad teatripiletid ...ei lunasta sellega endale õigust oma muljed ja kogemused ja arvamused mälestuseks ning mitmel muul põhjusel üles tähendada. Kas kellelgi on õigus tulla ütlema teisele, mis on õige ja mis on vale inimesel oma blogisse üles tähendada?
Kokkuvõttes - kui mulle suudetakse ära seletada, et kui keegi "ronib" avalikult lavale ja küsib selle eest piletiraha, siis miks on tal õigus "mitte saada kriitika osaliseks". Kohe kui saan õigustatud argumendi, siis ma panen ka oma blogi silmapilk kinniseks. Sama on kirjandusega - kui keegi avaldab raamatu ning müüb seda avalikult. Et miks ma ei või siis seda hinnata või hinnangut anda?
Ma arvan, et pole vaja hakata avalikult teiste ees oma loomingut jagama kui on hirm kriika ees. Nii leian ma igatahes täna ja praegu. Sama on ju selle minu blogiga. Kui ma enam ei kannata kriitikat välja, siis lahkun areenilt :) Mul on selleks õigus, samas ma ei küsi ka raha oma blogi lugemise eest. Kui ma ajalehte või ajakirja kirjutaksin, mida müüakse, siis ma püsiksin ka "üldiste heade tavade juures" ning ei kirjutaks "eelkõige iseendale". Aga siin on veel nii kaua...võibolla üpris vähe aega veel... nii edetabeleid kui ka hinnanguid ja hindeid kõige "avaliku" kohta. Ja ma ei leia, et kellelgi oleks õigust tulla dikteerima, mida ja kuidas ma kirjutan (kui ma oleksin teatrikoolis, mitte avalikult mingit etüüdide tegemist hinnanud, siis ma ei paneks seda oma blogisse...nagu ei kirjuta ma siin peaaegu kunagi tööst, sest need pole ju nö."avalikud"). Kuigi arvamuse esitamise õigus on kõigil...nii ka minul :) Ma arvan, et loodan keskmisest eestlasest enam, et kõik uued näitlejad saavad tuule tiibadesse ning hea hariduse ja hea ettevalmistuse nii teatritööks kui ka kriitika vastuvõtmiseks.
Päikest, lund ja ilusat jõuluaega!
P.S. see mu kirjatöö, mille kohta see siin kõige rohkem käis, see ei ole üldse õnnestunud. Ma pole sellega ise ka rahul. Mingi lollakas... aga ei tulnud paremini kah just sellel hetkel välja.
esimest korda kuulen, et noori näitlejaid tuleb hoida ning ei tohi midagi öelda... hmm... ja kuidas nad õpivad, et paremaks saada? kuidas nad tulevikus kõige kriitikaga toime tulevad?
VastaKustutaära lase taolistest märkustest hingel mustaks minna. igal on õigus oma arvamise peale. isegi kriitikud ei ole alati samal arvamusel! mida arvata kõigist nendest kirjutistest interneti lehekülgedel nii raamatute kui filmide kui ükskõik mille muu kohta... kas teatud asjade (näitlejate) puhul ei tohigi välja öelda, kui midagi ei meeldi. kuidas muidu saada tervikut pilti, kui nii palju inimesi kui võimalik oma mõtteid ei avalda!
jätka ikka samamoodi! sinu kirjutised on huvitavad ja põhjalikud, enamasti ei saa ma eriti kaasa mõelda, kuid annavad päris hea pildi Eesti kultuurielust. ja isegi kui ma mõne asjaga nõus ei ole, ei hakka ma sellepärast pahandama :), elu oleks väga igav, kui kõik ühtemoodi mõtleksid!
ja veel... nad peaksid hoopis õnnelikud olema, et leidub inimene, kes võtab vaevaks nõnda põhjalikult etendustest kirjutada!!! see (ja kõigi teist kirjutised - nii head kui halvad) võiks neile lausa kohustuslik kirjandus olla, mis aitab nende kujunemisprotsessi!
VastaKustutaEi maksa heidutuda tõesti. Seda arvas üks kirjutaja, vbolla arvab mõni siis kuskil veel. Enamusele on su kirjutised aga mingiks juhtnööriks, soovituseks jne. Ka see teatrikooli etenduse kirjeldus võib ju innustada mõnda vaatama minema ja kinnitust saama, kas oli ikka sedasi või oled tõesti kellelegi ülekohut teinud. Tore oli minu arvates pigem, et sa ühe noore välja tõid - pigem jääb lugejale see meelde, kui teised.
VastaKustutaMina olen väheseid tükke näinud, mida sina. Aga kui ma neid kokkuvõtteid olen lugenud, siis pean ütlema, et asjade kohta, mis ka minu arust olid head, kirjutad sinagi head. (Ainus koht maitse-erinevusteks tundus olevat Jonas Gardell, ausõna. Ma ei ole tema etendust näinud, aga internetilõigud olid igatahes mulle vastumeelsed. Ja samas - siin oli tegemist ju vastupidisega - mis mulle ei meeldi, meeldib sulle. Pole olnud sedasi, et kellegi lemmiketendus maatasa tehtaks).
Isikuandmetest lugesin hiljuti Läänemaa ajakirjaniku Tarmo Õuemaa blogist (tervisi Haapsallu!): http://ouemaa.wordpress.com/2008/12/11/isikuandmed/ ja olen tegelikult ühte meelt selles osas, mis puudutab neid eksamitulemusi. Mis seal siis nii väga varjata on...
Pole mõtet oma blogi parooli alla panna. Minu arust tekitab just see mingi "kliki", kes teavad, mida sa kirjutad ja teised, kes kiibitsevad ja fantaseerivad, et mis ta nüüd küll kirjutas - "kas sina oled lugeda saanud?" Pigem võib sind tõesti hetkel mõjutada see teadmine, et ka mõned noored näitlejad käivad sinu blogist enda kohta arvamusi uurimas (nagu Karina intervjuus väitis) ja seetõttu oled nagu ettevaatlikum nüüd.
Ah, see blogosfäär on muidugi väga kahtlane värk:)
Tere!
VastaKustutaTeatrikriitikute seas kehtib tõesti kirjutamata reegel, et tudengitest halba ei kirjutata, keskendudes pigem positiivsele. Nagu kõigi suuliste kokkulepete puhul, ei oska siingi keegi öelda, kust see reegel tulnud, kuid kriitikud hoiavad sellest väga tugevalt kinni.
Sa võid ju öelda, et sina pole teatrikriitik, kuid arvesta konteksti: pea ainus regulaarselt teatrist pikemalt kirjutav inimene Eestis - ainuüksi see muudab su propfessionaalsemaks kui sa ise plaanisid (ja selle vastu ei saa, sestap pole mõtet võideldagi).
Mis puutub väitesse, et kui juba raha eest laval näidatakse, siis olgu kõigeks valmis, siis see on minu jaoks pisut kitsarinnaline suhtumine: on ju loomulik, et esimeste ülesastumiste puhul võetakse äraootav positsioon (nii ka debüütromaanide ja esimeste näituste jms puhul), sest neid ausaid kritiseerijaid on neil koolis piisavalt.
Lõpuks on muidugi puhtalt sinu enda asi, milliseid reegleid sa oma blogis järgid, kuid samas tasub arvestada, et teises kontekstis toimivad inimesed kipuvad ikka aeg-ajalt pahandama. Kui sul on jõudu endale kindlaks jääda, lase samas vaimus edasi, kuid ükski kood küll midagi ei lahenda.
Aitäh Killuke! Ma küll pole sellele ni lähenenud, et "neile" kirjutan...ma võiksin veel süviti neile nende maneeridest või kummalistest asjadest kirjutada mida täheldasin, aga üritasin olla just nimelt leebem oma kriitikas, kuigi paar poissi vist said natuke rohkem võtta kah...aga minule ei meeldinud selles tükis. Võibolla järgmises osutuvad juba mu lemmikuteks :) Ma ise kujutan ka ette, et kui ma oleksin näitlejaõpilane, ega ma siis ei tahaks, et keegi minust halvasti arvaks...aga kõikidele ei saagi meeldida. Ühele lemmik, teisele mitte. Ja see on ju kinni just nimelt mõtlemisest. Sama on ju ka sellega, et mõni kirjutab oma elamustest mõni mitte. Kokkuvüttes mulle see tükk väga meeldis ning ükskõik kui suur hammasrattas mõni näitleja selles kogu süsteemis oli - kokku sai sellest üks väga lustiline ning head tuju süstiv etendus, mida ma´olen soovitanud kõikidele ning tean, et vähemalt 8 piletit on ostetud paljalt sellepärast, et mina seda tükki soovitanud olen :)
VastaKustutaAitäh Sehkendaja! Karina võiks tõesti teha ühe saate kunagi sellest, et kes, kas ja kuidas kultuuri võib hinnata? Teatrikoolis ju hinnatakse ka neid noori näitlejaid. Kas nad on ka kõik ebaeetilised? Ja Teatriliidu liikmed - hääletavad või otsustavad, milline etendus või näitleja on aasta parim... See kõik on täpselt samasse väravasse. Ok, ühed on noored, alles õppivad näitlemist. Aga see käib ju paratamatult sellise ametiga kaasas. Sellise ametiga eriti. Jah, ma võiksin kirjutada ainult ilusatest asjadest ning headest rollidest, aga siis jääb minu jaoks oluline võimalus...enda kunagise arvamuse üle otsustamine ära.
VastaKustutaMuidugi sellised asjad saakski siis rahumeeli kirjutada oma koodi all olevasse blogisse. Kuid nii mitmed inimesed, kes kommenteerivad ja kirjutavad ka blogi väliselt, tänavad ning küsivad soovitusi või muidu arvamust...et see on nüüd juba natuke selline "lugeja petmine", kui hakata neid asju salajas kirjutama. See kriitik - Maiste, seal Karina saates ütles ju ka, et paljud on kolinud koodi alla. Kui ma ka koliks...siis annaksin alla ning oleksin nagu teised. Ma ei tea, kuidas sellesse kõike suhtuda. Tegelikult seda teksti kirjutades ma mõtlesin küll, et kas ma ikka lasen selle eetrisse või jätan ainult draftina endale. Aga üks mu motodest on see, et kui julgesid teha, julge ka tunnistada ning niimoodi see ka "eetrisse" jõudis.
Kõik ei ole alati sama meelt ka moraalist ja eetikast. Võibolla ma olen liiga suure osa oma elust elanud välismaal (umbes kolmandiku) ja seda just "koolieas". Sellest ka ehk minu teistsugune suhtumine hindamisse ning julgusesse oma ravamust esitada.
Ja tegelikult tagantjärele targana ma tõesti oleksin tahtnud olla rohkem toetav. Seda küll. Vahest ainult see kriitikasoon pumpab üle võlli ning nad on ju eri tasemel...seda on ju ka kõikide lendude näitlejad. Mõni lihtsalt peab rohkem tööd tegema ning leidma ja katsetama teistsuguseid lähenemisi rollidele. Kui need "kes pole veel(!) nii head ja arvavad, et nad on, siis nad ei jõuagi kooli ajal veel teadvustada, et tegelikult on neil vaadata kuidas teisitti saab mängida.
Uhh...sellest võibki kirjutama ja rääkima jäädagi :) Eks ma ise olen ju ka samuti kriitika suhtes väga haavuv...võibolla veel rohkem kui need noored näitlejad :) Sellepärast kihvatas alguses, aga ma olen enavähem üle sellest. Loodan, et see teema läheb ruttu mööda ning saab keskenduda nendele teiste elamuste üles tähendamisele, mis kõik siin vahepeal veel on nähtud kuuldud. Muidu lähevad meelest :) Mitu vaadatud filmi ongi juba pooleldi meelest läinud...
Aitäh Ott!
VastaKustutaOlen viimasel ajal palju lugenud Sinu kriitikat ning tänan väga, et Sa avad minule Eesti teatrikriitika tagamaid. Mina pole ju seda õppinud ning ei tea ega oska veel ennast nii hästi väljendada, ammugi ei tea ma mingitest kirjutamata reeglitest. Ja mul on tõesti piinlik, et ma olen seest selline "segane" ja "kergelt moraalitu", kirjutasin selle ka oma teksti...et see mida teen on ülekohtune. Tean, et see ei õigusta mind, aga ma nii tahtsin seda "esmamuljet" kuidagi üles tähendada.
Ja selles suhtes on Sul ka õigus, et see mu väide, et kui juba raha eest... et see on kitsarinnaline. Ainult, et ma ei mõelnud seda päris nii. Ma mõtlen pigem nii, et kui avalikult keegi lavale ronib...siis paratamatult teised kritiseerivad. Ma olen ju ise ka mitmeid kordi erinevatel lavadel esinenud ja saanud nii head kui halba kuulda...kuigi eks see halb alati läheb hinge...olenemata sellest kui vana või kogenud oled...
Aga tänud ka jõudu soovimise eest. Ma katsun ikka olla aus enda vastu, muidu poleks blogipidamisel üldse mõtet. Mida ma ikka siia kokku umbluutan asju, mida ma ei mõtle. Ja samas kui jälle üldse ei kirjuta, siis ei jää ka mälestusi...variant ongi koodi all või sahtlisse kirjutamine. Ma veel mõnda aega lähen nii edasi. Eks ma keesin natuke üle, eelkõige sellepärast, et kui teatriinimesed ise juba ka sõna võtavad, et nii ei sobi...siis tekkis tunne, et ma olen päris valel teel. Aga nimetet inimene, kelle arvamus minu jaoks on selles kontekstis oluline, kirjutas mu kommentaaridele tema enda blogisse nii ilusti. Et ma ikka naiivselt loodan, et võimalikult vähesed loevad seda "mu tobedat isekat teksti" ja need kes juhtusid lugema -unustavad selle kiiresti. Aga ma kardan, et ma teisiti ei oskagi kirjutada nagu ma seni seda teinud olen... Aga eks ma ka õpin ja saan targemaks. Aitäh veelkord! Ma ju õpin Sinultki kogu aeg :) Aga mul on veelgi pikem tee minna kui nendel näitlejatibudel.
Aitäh, Danzumees, mina loen alati huviga Sinu kirjutisi ja saan niimoodi osa etendustest, filmidest, muusikast ja raamatutest. Oleks kurb, kui keegi Sinu elamustest ja emotsioonidest osa ei saaks, Sa oskad väga elavalt kirjeldada tekkinud tundeid ning analüüsida meeldinud ja mittemeeldinud nüansse.
VastaKustutaAitäh Valgeseelik!
VastaKustutaSeda on vahest nii hea kuulda (lugeda:)), et keegi teine ka neist mu kirjutatud asjadest midagi "saab". Andmisrõõm on üks suuremaid rõõme...kui mitte see kõige suurem :)
Ilusaid jõule ning ikka headust!!! Ma ka ei taha olla paha ega kedagi solvata. Vaatasin, et veel hetkel kui mul sellel aastal on mõned teatritükid nägemata, on see noorte näitlejate "Kõige tähtsam" minu 20 selle aasta lemmiklavastuse hulgas! Vinge saavutus ju noortelt, alles õppivatelt tudengitelt!!!