Kon-Tiki, Teoreetiliselt peaks kõik hästi minema - 2 musketäri

Aah... suvi, Käsmu ja meri... ideaalne ilm vabaõhu-etenduse jaoks... see kõik oli nagu loodud... teater ja selle sisu polekski nagu enam kõige olulisem selles kontekstis. Nüüd tagasi mõeldes, siis tõesti polnudki oluline, et see lugu minu jaoks tegelikult nii eriti paeluv polnud. Kogu see kooslus töötas ja sellepärast jäin liiga vähesest sisukusest hoolimata rahule selle elamusega. Kui poleks seda va dieeti, siis oleks olnud ülimalt huvitav proovida ka neid ahvatlevaid "temaatilisi" toite, mida kohalik catering pakkus - haisupp ja mis seal veel oli :)

Kiitma peab kindlasti ka kunstilisi lahendusi. See parv, mis Kon-Tiki-t esindas oli kuidagi armas ja ehe. Kuigi nagu kavastki selgus, on ikka palju väiksema paadikesega Käsmu rannas tegemist. Kuid lavana töötas ideaalselt. Näitlejad rääksid mikrofoni ning tavaliselt tapab see igasuguse orgaanilisuse ning võtab kogu ehtsuse etenduselt, kuid antud olekorras oli see muidugi õigustatud, sest parv oli oma 10 meetri kaugusel esimestest publikuridadest. Lisaks lindude hääled, kes samuti olid teatrisse tulnud... rääkimata mere häältest :)

Kui näitlejatest rääkida, siis millegipärast mõjus mulle eriti hästi Raivo E.Tamm-e vaikne, kuid mingis mõttes korralik norrakas. Umbes selliste norrakatega olen ka mina kokku puutunud. Jan Uuspõld hoidid nagu kogu seda vestlust ning pidevat actionit üleval oma õlgadel ja hea, et ta pundis oli, sest just sellist saginat oligi vahepeal vaja. Margused Tabor ja Prangel on mõlemad heas vormis, kuid Kon-Tikis nad just eriti midagi mängida ei saagi. Ega keegi ei saa. Toimub pidev aja maha passimine, täpselt nagu päriselt sellistel laevaekspeditsioonidel. Kui tuult ei ole ning laev ei liigu, siis lihtsalt passitaksegi niisama.

Dramaturgilises mõttes meeldis see ajaga mängimine. Ehk päevade kulumine. Keegi midagi tegi ja oligi päev läinud. Logiraamat tõestuseks :) Selline laisalt kulgev lugu, laiskade meeste osalusel ja ilmgi oleks nagu olnud laisk - pilved ei liikunud, laineid polnud ollagi...

Ma pole kahjuks Thor Heyerdahl-i raamatut ka lugenud, et tuua võrdluseid valikute kohta, mis etendusse oli kaasatud ja mis mitte. Aga paraku ei äratanud teatriversiooni vaatamine ka isu seda raamatut niipea kätte võtta...

Meenub veel norrakate ja rootslaste nägelemine... seegi ju väga eluliselt õige. Margus Tabor rootslasest naerualuse meeskonnaliikmena ei mõjunud küll rootslasena, aga seegi polnud oluline. Kuna karakaterit ei jõudnud keegi seal otseselt luua, siis ei ole talle mitte kõige vähematki ette heita.

Väga lahe, et oli otsustatud sisse tuua ex machina... Garmen Tabori näol. Tema "mammi" (või viirastus?) mõjus nagu päiksetera. Nagu täpp punast valgel paberil. Naised on ikka meestest erinevad. No lihtsalt on. Ja hea et on :)

Chill värk igas mõttes... näitlejatel oli loodetavasti ka chill seda teha :)

Hinnang: 3 (hinnang oleks tunduvalt madalam, kui poleks olnud ideaalset ilma. Seda va iva oli liiga vähe minu jaoks. Näitlejad tegid väga tublit tööd ning mõnus, et kaasatud oli ka üks naine. Andis sellise kauaoodatud särtsu lõpus sisse. Kokkuvõttes vahva mõnus õhtupoolik. Teatri mõttes ei soovitaks, aga elamuse mõttes küll.)

Isiklik märkus: Kuna vaatamisest on juba rohkem kui kuu aega, siis ei tule detailid enam meelde. Aga fotodelt saab ehk kõige paremini aimu sellest õhustikust.

Tekst lavastuse kodulehelt:

Kon-Tiki

Neli entusiasti asuvad teaduslikel eesmärkidel ületama balsapuust parvega Vaikset Ookeani. Teoreetiliselt peaks kõik hästi minema.

Autor: Toomas Hussar

Näitlejad:Jan Uuspõld (Eesti Draamateater)

Margus Prangel (Eesti Draamateater)

Raivo E Tamm

Garmen Tabor

Margus Tabor (Linnateater)

Lavastaja: Toomas Hussar

Kunstnikud: Liina Keevallik, Mari-Ann Mardo
Etenduse koht: Käsmu Meremuuseum (Mereäärne õueala, lava ehitatud merele)

Toomas Hussari vabaõhunäitemäng “Kon-Tiki” Käsmu Meremuuseumi rannas on inspireeritud Thor Heyerdahli menukast reisikirjast “Kon-Tiki ekspeditsioon”, mis on eesti keeles ilmunud sarjas Maailm ja mõnda. Tegu on kuulsa ekspeditsiooniga 1947. aastal, kui ületati Vaikne ookean balsapuust parvel eesmärgiga tõestada teooriat võimalikust migratsioonist Ameerikast Polüneesiasse. Näidend ei taotle dokumentaalset tõde, pigem on tegemist autori fantaasiaga, kus vaatamata tühjusele ja meelepettele peaks teoreetiliselt kõik hästi minema.