Poole tunni pärast algab Rootsi Melodifestivaleni ehk Eurolaulu finaal. See on selline püha siin, et kui me kella 6 ajal poest tulime olid tänavad juba tühjad. Ma ei saanud esialgu arugi, et mis värk õieti on :)
Et anda läbilõige kogu päevast, peaksin alustama eilsest ööst. Ma ei jäänud jälle kuidagi magama. On jälle üks unetuse-periood käsil...
Hommikuks olin siiski uinunud, sest silmad tegin lahti kui päike näkku siras kell 11:00 :) Lõppude lõpuks nii pikka und polegi tükil ajal olnud. No vähemalt 7 tundi tuli vist küll ära :)))
Lapsele tegin nuudlid juustuga ja (eesti) viineritega. Ise muidugi sõin ka. Poiss tahab ainult ketšupiga, aga endale tilgutasin Worchesteri kastet ja natuke tomatit kõrvale. Lisaks magustoiduks pannkooke vahtrasiirupiga, aga poiss loobus magustoidust. Edasi - mõnedele e-mailidele vastused ja poodlema...
Muidu käime siin Coop-is või Hemköpis, mis meil kohe maja all asuvad. Vahel harva ka Ringeni ICAs. Aga korra kaks kuus sõdame ka linnast välja Kungens kurvasse. Ja täna oli just see päev. Kõigepealt nagu ikka Ikea... seal algas eile rea, ehk allahindlus. Muidugi ei saanud sealt tühjade kätega välja minna. Ikka mõni mänguasi lapsele (3-aastasele Eestisse) - roheline suur krokodill (59,- panen hinnad juurde, et oleks kunagi vahva lugeda, millised hinnad "olid"... Rootsis ostetud asjade juures SEK-id ja Eestist ostetud asjade juures EEK-ides. SEK-i kurss on ümmarguselt 1,5, kuigi viimasel ajal pigem 1,6) ja kaks väikest hiirt (à 9,-), uued veiniklaasid (39,-), 10 patareid (17,-) ja 100 teeküünalt maksab neil ainul 27 krooni... Naisele kingiks murakamoosi (49,-), mul endal murakasoolikat pole, sellepärast ei oska mõista, et mis selles niiväga erilist on ja miks see nii röögatult kallis on :) Midagi erilist seekord seal ei näinudki. Enne Ikeast ärasõitu pidi muidugi ka 5 kroonise hot dogi endale pintslisse panema... "poiss nõudis" :) Aga nii nagu ma olen aru saanud teevad kõik rootslased. Mõned käivadki seal peamiselt söögi pärast... :)
Edasi SuperGross-i. Sattusin kusagilt kunagi lugema mingist foorumist, kus arutleti, et ma pidavat kuuluma "teise eestisse", (sellepärast, et käin korra nädalas odavamates suurtes toidupoodides nagu SuperGrosso ja Willys :)) Noh, kui nii siis nii. Olen "vaene eestlane"... Ise tegelikult teen seda sellepärast, et jääks raha rohkem raamatute ja teatri ning kontserdipiletite jaoks. Aga noh, Östermalmi snoobide või muidu madalalaubalistele peavad jääma ka omad lõbud tundmaks üleolekut meie, ehk "teise eesti" inimeste üle...
SuperGrossost ostsin Eestisse lastele kaasa suured šokolaadijänesed (a 12,-) - munadepühad on selgelt tulekul, arvestades poodide kaubavalikut - suurte pappmunade kuhilatega. Lisaks Melodifestivaleni kõrvale kartulikrõpse - nii minu kui mu vanamehe lemmikud on viimasel ajal äädikamaitselised Estrellad. P tahtis ka Kex šokolaadi ja ma ostsin veel igapäevakraami à la piim, liha, kanamunad (10 krooni maksid 12 muna!) ja muu selline. Lisaks meeldib mulle nende maailmatoitude sein. Ostan sealt alati midagi erilist maitsmiseks - seegi kord. Ja lisaks Teriyaki kastet, kui see otsa saab (nagu praegu), lisaks suure pudeli vahtrasiirupit (29,-, eestis vaatasin, et pisike pudelike maksis üle 100 krooni...). Ahjaa teel Kungens kurvasse hüppasime isegi (ja nüüd rikkurid värisege) läbi Lidl-ist. Sest seal on Digestivi küpsised alla 6 krooni pakk. Samuti Heinzi kilone ketšup alla 20 krooni. Eestis viimati ostsin ka neid kallimalt :) Viga on selles, et pärast seda kui me hakkasime Heinzi kasutama, ei suuda teisi ketšupeid suhu võttagi.
Lisaks tegime plaani, et teeme "poisid köögis" projekti raames täna õhtul homseks kirjut koera. Ostsime Eestist eelmine kord spetsiaalselt kondenspiima kaasa, kuid ülejäänud kraami oli samuti vaja poest osta ning toidukile oli ka otsas...
Vanamees väsis täiega ära ning nõudis koju. Kell oligi juba märkamatult peaaegu 6.
Sellest tekkiski pealkirjas kõlanud küsimus, et kui palju on shoppamine kultuuri osa, sest viimasel ajal on sellest kujunenud nagu mingi sündmus... et "nüüd lähme poodi"... Noh, raamatute ostmine on ehk kindlasti "kultuuri" osa, aga kas toidu ka? :))) Eelmisel Eesti-reisil õnnestus isegi paarist antikvariaadist läbi hüpata. Apollost muidugi ka, aga seal ma käin nagunii alati..
Antikvariaatidest parimad leiud olid Arto Paasilinna uus raamat "Tule taevas appi" (100,-), Ilmar Laaban-i "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" (125,-) - see on see paks kogumik, kus on Rroosi Selaviste lood sees ja üldse palju lahedaid sõnademänge... (praeguse hetke lemmik Rroosi ütlus "Olen iseenda nimekaim nimekaim" :)) Jüri Üdi "Käekäik"(45,-) - kuigi ma kahtlen, et kõik need luuletused on juba olemas selles mustas paksus kogumikus, Carl-Johan Vallgren "Härra Bachmanni brošüüri jaoks" (40,-), Kalev Kesküla "Külma kodumaa" (50,-) - mees võitiski oma uuema raamatuga kulka kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, Teatrielu 2008 (120,-), Ave Alavainu "Kes meist on Napoleon? (15,-), Agnes Antonini "Vermeer - Loomingu täielik ülevaade" (120,-), Justin Petrone "Minu Eesti" (100,-) ja Stephen King "Lisey lugu" (100,-). Lisaks läksin päris ahneks (sai ju tulumaksu ka natuke tagasi) ja ostsin kaasa mõned tänavused Kulka kirjanduse aastanominendid (päris mitu lasteraamatukandidaati oli puudu). No selline shopping ehk on kindlasti osa kultuuri? Noh vähemalt sellise "teise eesti " esindaja jaoks, nagu mina...
Ahjaa seda unustasingi kirjutatada, et pärast hommikust söömist ja enne poodi minekut lugesin Virginia Woolf-i "Orlando"-t paar tundi. See on täiesti uskumatult naiselik tekst ja väga ilus, justkui romaan aga nii luulelise proosa ja kirjeldustega... Üldse olen viimasel ajal hakanud teadlikult uurima naiste hingeelu ja olen üritanud neid mõista paremini. Ma tunnen, et mida aeg edasi, seda vähem ma saan naistest aru (kunagi arvasin, et olen päris proff :) Oh seda nooruse rumalust :))) Aga praegu no mitte ei mõista. Võibolla mingeid tahke, aga kokkuvõttes on naiste mõttesüsteemid minu jaoks müsteerium). Ja vaevalt, et ma kunagi täielikule arusaamisele jõuangi, aga ma igatahes üritan nii kaugele kui suudan. Selles suhtes huvitakski mind näiteks Simone De Beauvoir-i raamat "Teine sugupool".... see ilmus Avatud Eesti Raamat sarjas 1997 kirjastuselt Vagabund (vist ainus naiskirjaniku raamat, mis selles filosoofilise sisuga raamatute sarjas on ilmunud?!). Räägitakse, et raamatul olla ülikehv tõlge või toimetamine, aga sellest hoolimata, kui keegi oleks nõus sellest loobuma ja selle minule müüma, oleksin väga huvitatud ja tänulik!!! (raamatud@hotmail.com)
Nüüd aga Melodifestivalen, mis muideks toimub Globenis, mis paistab mu praegusesse kirjutamistoaaknasse ka ära :)
Esimene laul seal on saatejuhtide poolt lauldav Eye of the tiger, taustaks cheerleaderid tantsivad ja teevad trikke... vinge ja sähvakas show ikka alati neil see... mina hoian pöidlaid 4 blondile - bändile nimega Timotej (mitte et see laul oleks minu muusikamaitse). Kuigi eelsoosikuks peetakse vist paari aasta tagusel Rootsi otsib superstaari 4. või 5. kohale jäänud Anna Bergendahli.... kelle laul on ehk minugi meelest teiseks parem. Minu rootslasest töökaaslase lemmik on Ola (sinna midagi Rolf Roosalu kanti). Ise oleks veel rahul kui Andreas Johnson võidaks... Rootsi eurovisiooni muusikaline tase on kõvasti parem kui Eestis, aga sellel aastal pole otseselt ühtki minu maitse kohast laulu. Kuid nende show on alati tasemel koos taustatantsijate ning vinge valgustuse ja hea kaameratöö ning professionaalse korraldusega, milleni Eestis on veel väga pikk tee :) Samas Eestis (õnneks?!) ei võeta seda Eurovisiooni nii tõsiselt nagu siin :)
Äädikamaitselised krõpsud kõlavad omapäraselt - mismoodi see äädikamaitse saavutatud on? :-)
VastaKustutaMinu lemmikfraas Laabanil: ta kasvatas üht ühtlast ja kaht kahtlast last.
Naistega ära pead vaeva. Tegelt pole meestes ega naistes midagi ületamatult keerulist.
:))) Minule jäi ka see üks ühtlane ja kaks kahtlast omal ajal kõige rohkem kõrvu kõlama, kui Rroosi Selaviste lauseid esimest korda kuulsin. :)))
VastaKustutaPaar lemmikut veel:
-Kui eha saabub tehases, siis ihade tihased löövad kihama tööliste kehades.
-Eks ta siis kastis ekstaasis eite kastis.
-Kas Rroosi Selaviste roosiaeda poeks võimalik sootuks sootuks kuivatada? Vaevalt, tema sugugi pole ju sugugi kindel. Ah soo!
-Mööda Rroosi Selaviste salateid veereb alati alasti salateid.
-Rroosi Selaviste minija Anijas toodab animaalset valgust minimaalsest valgust.
-Kes soostub, see soostub.
-Rinnanibude asemel on Rroosi Selavistel rubiin-ninad.
-O kastraat!
-Mühaka matusel müttasid patused pühakud.
-Arvus 11 ühed ei salli üksteist.
-Rroosi Selaviste koolis itsitab igal aastal uus klass uusklassitsisti.
-Kõigi madude nadu, kõigi ännide ämm, oi Rrosi, kõigi neuroosis oidude neid!
-Paeluv paleus paelussi pealuus.
-Rroosi Selaviste katsetab, kuidas kägistamise viiru mõjutab vägistamise kiirust.
Pagan... ma võikski jääda neid siia kirjutama, need on kõik nii head :))
Äädikamaitselised krõpsud on tegelikult Eestis ka müügil. Kui satud nägema Pringles-eid sinises torus... kuigi ega see vist igaühe maitse järgi pole jah. Britid näiteks söövad neid palju. Seal on igas toidupoes olemas. "Vinegar", on meitse nimi. Aga kuidas see maitse saavutatud on, seda ma ei tea. Ju seda saab kuivatada ning pulbrina kasutada, umbes nagu soola? Mul on tunne, et see mis ma nüüd kirjutasin on täiesti rumal :)
Mis puutub meestessse ja naistesse, siis mina arvasin ka kunagi, et pole midagi keerulist. Praegusel hetkel aga näen ja kogen seda keerukust enda ümber... ja mida rohkem ma naisi uurin ja mida rohkem aeg edasi seda rohkem keerulisemana naised tunduvad. Kuigi kindlasti on ka "lihtsamaid" mehi ja naisi. Ma isegi arvan, et ma olen "lihtne".
Mul tuligi sellest meelde, et pean Sulle ühe pikema kirja kirjutama...
Tead, see Melodifestivalen on pigem sotsiaal-patriootiline yritus.
VastaKustutaKuna ma yhes oma norrakaga olen äärmiselt lödvalt seotud Rootsi yhiskonda (pole söpru, kellega snäksilaua taga seda yritust pyhitseda&kommenteerida - ja jumal tänatud) siis unustasin asja järjekordselt ära. Nagu ma ei mäleta hiljem neid pop-laulegi, sest muusikazhanr kui selline ei paku samuti meile pinget, kammisin eile hoopis Jazzkaare sämpleid. Lohutuseks mötlen, et kas mul on töesti möni M-festivaleni laul meeles? (OK, av Ugglas'e "Snälla, snälla" oli päris hea eelmisel aastal, aga see oli pigem blues vms). Ja kui seal oligi see aasta möni, siis seda saab raadiost löpmatuseni kuulda. Sest autoraadiot me ikka kuulame vahel.
Naiste suhtes ma avaldan sulle saladuse. Nad on lihtsalt erinevad! Vot nii erinevad kui...öö ja päev. Ja sellepärast polegi neil muud yhist nimetajat kui teatavad välised tunnused, you know ;). Joke, aga natuke ju tösi.
Poodidega on märksa hullem. Oleks siin väga palju erinevaid ja erinevatel tasemetel, siis ei tekiks seda völtshäbi, et vaat mina käin näiteks ICAs, aga tema käib Lidl'is.
Meie käime mölemis. Baaskaubad toome Lidl'ist ja suurtes kogustes (maj.paber, WC-paber; nöudepesumas. tbl-d, jahu, munad, juustud, konservid jms). Mida veel tasub osta sealt, on friiserikaubad, nn igaks juhuks. Eriti hea on kylm.kala valik, neil on selliseid firmasid, mida mujal pole, avamere kalad ntx. Ka paella ja pitsad.
Teiseks on seal kohupiima ja kreeka jogurtit, mida mujal eriti pole. Ja eri maade toitude päevad on ka huvitavad. Ning teemaletist oleme saanud tarbekaupu, mis maksavad pea poole vähem, kui mujal ja pole sugugi kehvemad (voodilinad jms).
ICAst ostan neid gurmaani-asju, mida mujal pole. Ja ka ICAd on erinevad, olenevalt linnaosast. Danderyd'i yks ICAdest on ikka super gurmee...meie keskuse oma on enam-vähem, selline keskmine tase.
Willy:st ostan ka igapäevast baaskaupa - piima juurikaid jms, Lidl ja Willy on meil körvuti.
J alguses keeldus Lidl'i sisenemast, aga nyydseks, kui ta on yht teist ka tööriistadest soodsalt saanud, enam ei keeldu. Milleks maksta rohkem ja keda me peaks häbenema? See ei loe, et Norras Lidl välja suri, kuna keegi lihtsalt neisse poodidesse ei läinud. (Norra oma poed pole paremad, aga on yyratult kallid). Rootsis on olukord samuti väga nadi. Vähe on ökopoode ja erapagariärisid. Yks-seesama s---t igal pool: samad kaubamärgid, yhtlustumine käib yle Euroopa. Taanis olla paremad lood, aga pole käinud, ei tea.
USAs on suur ökopoodide kett, nimi hetkel ei meenu, imedemaailm. Yldse, kui mandrilt sealt tagasi tuled, tundub köik nii nigel ja vaene, et siinsed rikkurid oma ICAdega on lausa naeruväärsed.
Ramloffi juures oli muide hea arutelu "teise eesti"kohta. Minu jaoks lausa ilmutuslik. Loe seda, ja siis sa enam ei räägi, et oled "teise eesti" esindaja. :)
See ON meeleseisund, mille inimene ise endale on sisestanud vöi öppinud. Öpitud abitus vms.
Sina oled sellest sama kaugel kui...noh, jälle see öö ja päev.
Mul täna vördluste koha pealt fantaasia ei lenda.
PS. Ma pean kiitma facebook'i. Olen seal see IKEA samune...fänn, ja nad saadavad kogu aeg uudiseid. Nii et ma tean, mis murdmine seal eile-täna ilmselt toimub:).
VastaKustutaMina ise lähen homme hommikul, ettevalmistatud nimekirjaga, kuna niikuinii oli plaanis uus köögilaud ja muid vajalikke asju osta.
Niisiis fb -st tuleb välja pigistada see kasulik pool ja mitte takeduda virtuaalsete söbrakeste rägastikku ja small talk'i, siis on see koht ju OK.
R, kirjutasin Sulle kirja...
VastaKustutaAga FB-l on palju häid külgi. Ainult see pagana Maffia ja FarmVille-i ja muud mängud ja mingid tobedad sellised asja... ei tea, peaks vist hakkama neid sõpru kustutama, kes nendega tegelevad. Ei viitsi seda tera sedal sõkalde vahelt muidu üles otsida. Ma ise ka mitmes communitys seal kirjas kus saab huvitavat infot, näiteks lemmikmuusikute kohta või kirjanike või ka näiteks kinode kohta jne jne...
Mis puudutab Rootsi poode, siis tõesti, see nüüd pole küll mingi näitaja. Üks mu tuttav miljonär - üks vanem härra Eestis, sõidab ringi mingi viimase panniga ja hoiab kokku igat krossi. Käib ka säästukas toitu ostmas... nojah, tänapäeva inimesed, kes hindavad ainult välist... Teine Eesti mõnede jaoks... olgu siis nii. Kurb on see, et tihti hinnataksegi asju välise põhjal ja nagu see kõik oleks üldse oluline...
Aga naiste suhtes tõid Sa küll tõe välja, eks nagu mehed nii ka naised on omavahel täiesti erinevad. Aga on mingi mõttesüsteemide kogu, mis eri sugupooltele sarnased. Ma toon ühe väikse näite miljonist - näiteks naised tunnetavad ära mehes, kui nood on üleolevad. Mõned mehed ju arvavad, et nad ongi kõrgem klass kui naised (eeldavad, et naine peabki süüa tegema ja koristama... noh mõned naised aktsepteerivad ka seda rolli, tuues ise mehele õigustusi, et too teeb raha või midagi muud sellist). Ma pole sellele kunagi mõelnud, sest ise ei tunne mehena seda enda nahal. Aga ma tahan olla teadlik sellistest asjadest, nii vältimaks vigu kui ka tundmaks ja mõistmaks kus kohast naiste lähtekohad tekivad. Et olla parem inimene ja ühtlasi tugevam oma suhetes teiste inimestega. Lisaks ma arvan, et see on intelligentsi osa.
VastaKustutaSeda, millised on mehed, see on emade teha. Aga emad jälle on oma maa kultuuri viljad. Ja kus kultuurikiht öhukesevöitu, kasvatavad emad poegadest...matse.
VastaKustutaMina olen eesti meestest näinud paari-kolme härrasmeest, kellest aga pole keegi siis poissmees olnud, et oleks saanud 'silma peale visata'. Kolm head söpra on siiani abielus oma esimese naisega, nemad oskavad olla&käituda ja naisi hinnata. Aga neid on vähe. Ja osade emasid tean ka, need ongi kultuursed naised olnud.
Skandinaavias on lastetuba olnud parem, vähemalt minu pölvkonna ajal. Mis on praegu, ei tea. Aga respekti, viisakust ja arusaamist oleks nagu rohkem? Nii need naised räägivad.
Vahel olen tahtnud lausa karjuda: eesti naised, ärge kasvatage poistest egojömme ja 'imepojukesi'. Kui ema ikka karmilt poisid lapsepölves liistule tömbab, kasvab ka korralik mees, kes naist oskab hinnata. Aga kui käib ninnu-nännu pojukese jutt, köik tehakse ette-taha ära, sest poiss ju naistetööd ei peagi tegema, siis vöib arvata, mis sest saab...
Ja önnelik pole löpuks keegi. Sest poisi ego puruneb kokkupörkes eluga ja/vöi paneb kannatama oma elukaaslase; ning kui on lapsi, ka neid - surnud ring.
Mul on tunne, et piir selles osas jookseb vanade kultuur-riikide ja ida vahel palju kaugemal läänes, kui tegelikult. Meie mötleme, et meie pole ida, see algab Venemaast, aga "tutkit brat" - selle teema ida algab juba Saksa piiri äärest (pluss Madalmaad, Skandinaavia, ehk ka Soome(?) on veel lääs).
Ida-ja Löuna-Euroopa riikides valitseb ikka bytsantsilik vöi slaavilik suhtumine naistesse...).
Kreeka, It.Hisp. sh.
R (ei viitsi sisse logistada)
Jah, laias laastus võib olla küll nii. Kuigi lõppude lõpuks läheb see ikka indiviidide tasandile. Mõnikord ei ole ka emad süüdi vaid ühiskond ja selle normid. Meestel ei sobi olla emotsionaalsed, nad peavad olema edasipürglikud ja läbi seina minema kui vaja... see on ju see, mida kodust ei õpetata vaid milliseks kasvatab karm elu. Ja see on tänapäeva igapäev. Kusjuures niipalju kui mina siin Rootsis ringi vaatan, siis meestel on mõnikord sõrmed maniküüris korda tehtud. Ei kõlba neil prügikottigi välja viia... niiet ei ole need skandinaavia mehed kah paremad. Kõik on ikkagi inidiviidist kinni. Minul on viimasel ajal tekkinud hingepiinad ja piinlikkustunne, kui naine liiga palju teeb kodu heaks ja ma liiga vähe. Et kui naine näiteks suvel rabab aias ja mina talle raamatut ette loen - see on ju tasakaalust väljas... kuigi see toimub ju minu väljateenitud "puhkus"-e perioodil... a meil on naisega puhkamisest erinevad arusaamad ka :) No ei... päris nii hull see ka pole. Mulle meeldib ka maal millegi kallal nokkida... ja see ongi nagu puhkus, kui näiteks saab oma mõtetega kahekesi puid teha talveks vms... Või näiteks marju korjata... mida mu naine jälle üldse ei taha teha... see ongi meil rohkem nii, et tema rohib ja mina korjan... Aga jah, viimasel ajal kui tunnen, et ta on liiga palju teinud ja mina liiga väge, siis tekivad süümekad ja kohe pean midagi asjalikku ka hakkama saama. See töötab mingilt selliselt tasandilt. Samas tunnen, et see on tee õigemas suunas ja on nagunii selline ülemineku-periood. Et varsti ma teen juba asju täiesti omast huvist ja tahtest...Mõned ilmingud on juba selgelt sellest näha. Nimelt ostsin raamatu kuidas betoonpõrandat siledaks teha ja plaanin ("TAHAN!!!") sellel suvel maal esikupõranda ise korda teha. Ja seda tõesti täiesti omast tahtest... Ja süüa teha ja pesu pesta meeldib mulle nikuinii ka :) Mul on küll mõned asjad, mis mul täiesti vastu karva käivad (näiteks pakkimine)... ja nendega loodan ikka naise abile. Samas on temal ka asju, mida ise ei armsata teha ja millega mina saan abiks olla. Selline see kooselu ongi... või nii ma arvan, et see peakski olema. Meil hetkel asi igatahes töötab nii.
VastaKustuta