UMA kontsert ja käepigistused kuninglikega

Oli minulgi see au osaleda 17.-20. jaanuaril presidendi ja tema prouaga koos riigivisiidil oma pooleaastatagusel kodumaal. Kuigi ma olen erinevatel olukordadel nii presidendi, tema proua kui ka Rootsi kuninga ja printsiga varemgi kohtunud, oli seekord siiski kõik kuidagi eriline. Ja mitte ainult sellepärast, et esimest korda vaatasin silma sisse ja teretasin Kuninganna Silviat (kuigi ka see oli kahtlemata eriline "hetk"), vaid kogu uhke ja suurjooneline riikidevaheline hea tahte ja au teineteisele osutamine, mis lõi väga üleva ja armsa õhustiku kogu reisile.


Juba laevasõidul Tallinnast Stockholmi tervitas President absoluutselt kõiki visiidi delegatsioonis osalevaid inimesi kättpidi ja tekitas hea ühise tunde. Tema väike nali sellest, et viimati oli nii võimas delegatsioon Eestist Rootsi aastal 1189 andis märku, et President on heas tujus ja tema huumorisoon ning hea tuju nakatas meid kõiki. Ja tõeliselt uhke ning esinduslik delegatsioon ju oligi!


Kohale jõudes jäime liiklusummikusse (ohh kui tuttav see Rootsisse saabumine oli... tulid kohe "vanad ajad" meelde, kui ise tihti laevapealt maha sõites ning koju või kontorisse rutates pidin Strandvägeni liikluse venimeses oma kannatust proovile panema). Ühel hetkel siiski saime endale politsei nina ette, kes natukenegi vilkurite abil teed tegi. Ümber terve kuningalossi olid kahes reas valves kadetid, mis tekitas endas uhke tunde - meid tõesti hinnatakse ning oodatakse... või noh, mis siin ikka illusioone luua - kogu see au oli ikka muidugi mõeldud Presidendile :)

Vastuvõtud läänivalitsuses, Swedpanga peakontoris, Ericssonis, Uppsala maavanema residentsis siin ja seal ettevõtetes või organisatsioonides... Lisaks äriseminar Exportradetis ning kontsertaktus ja presidendi kõne Uppsala Ülikoolis... see kõik oli varahommikust kuni hilisõhtuni välja ja kõik need kolm Rootsis viibitud päeva järjest. Kõrgeklassiline organiseerimine Eesti Saatkonna ja Eesti Kaubanduskoja poolt - kõik oli igati tasemel.

Mingil hetkel liikusid kuuldused sellest ka Rootsi, et presidendi abikaasa riietumist jälle lahatakse tüüpilisel kombel suure kadeduse ja väiklaste sajatustega Eesti meedias... Tahtsin kirjutada, et "uskumatu", aga tegelikult see on juba üsna tüüpiliseks muutunud, ehk midaagi uskumatut selles polegi, et inimesed ei mõtle eriti muud kui ainult enda naba ümber. "Minule ei meeldi" - tähendab ei sobi ja kandja on rumal ja mis kõik veel... Tegelikult oleme ausad - tähelepanu on oluline ja palju on võimalust Eestile ja Eesti disainile tähelepanu pöörata! Millegi erilisega eristumine - see on ju suurepärane meediamagnet! Ja kui meist eestlastest räägitakse ja meedia natukenegi Rootsis tähelepanu pööraks oleks see puhas võit meile. Kusjuures pean tunnistama, et minu meelest Rootsi meedia ei tõmmanud teemat üldse üles, see on siin meie väikses Eestis ainult "teema". Nende meelest see oli kindlasti stiilne, omapärane Eesti disain, mida negatiivses valguses kommenteerida muidugi olekski madal, sest kõik tavaline on juba tehtud ja palju magedam. Või kui kleit helgib fotol kuidagi imelikult või veel tobedam, et "vaatkushäbi, presidendi proua kannab vana kleiti" - ei noh andke abi... Evelin Ilves nägi suurepärane välja oma kuldse kleidiga. Tollel õhtul oligi nö. Eestipoolne õhtu korraldamine. Seega Evelin oligi sobivalt kuldses ja kuninganna Silvia hõbedases....

Kuid seal Kuninglikus Ooperimajas toimus ka üks huvitav kontsert. Eesti duo UMA, mis koosneb Robert Jürjendal-ist ja Aleksei Saks-ist ja mehi oli kaasatud saatma ka Rootsi muusik - Lisa Nordström. Nad esitasid kutsutuile ja kuninga- ning presidendipaarile ja printsile ja kuninglikule õukonnale tunniajalise kontserdi. Hiljem saalist lahkudes oli küll natuke kuulda ka virinat siit ja sealtpoolt, et kes ei saanud sellest muusikast aru või kes oli päevast juba väsinud nii pikaks ja rahulikuks kontserdiks... mina pean tunnistama, et minule küll meeldis. Tegemist oli päris omapärase muinasjutulikku atmosfääri loova jazziga. Või kas seda nüüd enam jazziks võibki nimetada, eks mingeid omi stiiliradu kulgev erinevate muusikastiilide piire kompav omapärane muusika see kokkuvõttes oli. Kuid muusikud kõik kolmekesi väga profid ja huvitaval kombel teineteist täiendavad. Ega nad ju muidu kolmeksi koos muusikat ei teegi, see oli vist rohkem just seekordseks ürituseks kokkupandud trio... ning ma ei tea, kes seal selle valgustusega mängis, aga seegi andis kuidagi emotsiooni juurde.

Pärast kontserti ootasid VIP-id meid korrus kõrgemal - klaasterassil, et kõiki ka kättpidi tervitada. Olen ikka mõelnud, et mida nad seal tervitusi tehes omavahel arutavad, nüüd sain ise kogemuse - President oli esimene tervitaja ja ta küsis minult: "Kas kõik on hästi?" Mina vastu, et kõik on väga hästi. President: "Oled Sa kindel?"... mul käis miljon asja peast läbi, et huvitav, mida ta mõtleb (a la on see mu näost näha, et ma mõtlen, et tore oleks kui K ka kaasas oleks... või, et kas mul on ülikonnaga midagi valesti vms.) Ma ju naeratan ja minust ei peaks mingit rahulolematust välja lugema... Aga siis mõtlesin, et ju ta lihtsalt teeb muhedat juttu ning mis tal ikka minult küsida olekski, ta ju ei tunne mind ega ilmselt teagi, kes ma olen :) Järgmiseks Kuningas Carl XIV Gustav - ta oli nii ehmunud näoga, aga seda õnneks mitte ainult minule vaid üldse. Ju ta oli väsinud ka pikast päevast... seevastu Kuninganna Silvia, kui ta oli enne mind olevat meest tervitanud, pööras pilgu minule ja terve tema nägu läks naeratust täis, mul oli järsku tunne, et äkki ta arvab, et tunneb mind, no tõesti säras nagu päikene :) Ma muidugi olin ise ka suu kõrvuni, et võibolla hoopis peegeldasin ma oma head tuju talle, aga enne mind läinud mees oli tõsine vms.... ei tea. Igatahes oli Kuninganna imekaunis - TÕELINE kuninganna! Evelin Ilves oli samuti kena ning tervitas mind naeratades. Kahju kohe, et vaesekesed peavad pidevalt kogu aeg kätlema igasuguseid võõraid inimesi, kelle jaoks see hetk on eriline, kuid nende enda jaoks on see justkui töö. Kuigi seda neist välja küll ei lugenud. Nad kõik olid justkui tõeliselt oodanud "minuga" kohtumist :) Selle ilmingu üks nimedest on ka kindlasti "külalislahkus".

Viimase päeva veetsime Uppsalas, kus toimus nii ettevõtete külastusi, linnavalitsuse külastus, ülikooli külastus ja maavanema vastuvõtt. Mina sattusin millegipärast peamiselt seljaga kõigile fotodele. Naljakas, aga maavanem mitu korda noogutas mulle poodiumilt ja vaatas mitu korda otsa. President pidas minu jaoks terve visiidi lemmikkõne just nimelt siin saalis. See oli südantsoojendav ja isiklik. Ta on osav kõneleja ja see kõik tundus tulevat tal otse peast, ehk ettevalmistamata, nii vahetult ja ehedalt!

Kogu visiidi kõige "põnevam" üritus oli ehk Ülikoolis toimunud küsimuste vastuste voor, ehk nö. "vaba mikrofon". Mingid vene päritolu mehed hakkasid presidenti pommitama küsimustega, nagu näiteks vähemusrahvastesse suhtumine ja gaasitoru... Aga President osavalt lõikas porvokatsioonil jalad alt ning pani mõlemad vastused kabelimatsuga kirja. Teda kuulates oli tõeliselt uhke tunne, et Eestil on selline president! Kahju, et enne neid vastuseid oli Eesti meedia juba saalist lahkunud...

Eestisse tagasi jõudes, ehk veel lennujaamas, enne kui kõik oma kodudesse laiali läksid, kutsus President veel korraks kogu delegatsiooni kokku ning rääkis "salajuttu", mille palus jätta sinna seinte vahele. Ja presidendi palvet tuleb ikka austada ning sellepärast jätangi selle "jutu" enda teada :) Võimas ja huvitav reis oli.

(Fotod on pärit Delfist ja kuna fotograafiga koos me sama autoga sealt lennujaamast lahkusime, siis loodan, et ta ei pahanda, et neid siin kasutasin :))