laupäev, 5. veebruar 2011

Kulka kirjanduse sihtkapitali 2010. aastaauhindade nominendid

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade põhižürii koosseisus: Joel Sang (esimees), Linda Kaljundi, Madis Kolk, Johanna Ross, Tauno Vahter, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

LUULE
• Jaak Jõerüüt „Armastuse laiad, kõrged hooned”
• Maarja Kangro „Kunstiteadlase jõulupuu”
• Indrek Koff „Eestluse elujõust ”
• Ene Mihkelson „Torn”
• Carolina Pihelgas „Metsas algavad hääled”
• Mats Traat „Tule rüütamine”

PROOSA
• Mehis Heinsaar „Ebatavaline ja ähvardav loodus"
• Maarja Kangro „Ahvid ja solidaarsus”
• Viivi Luik „Varjuteater”
• Aino Pervik „Matlena teekond”
• Lauri Sommer „Kolm yksiklast”

NÄITEKIRJANDUS
• Tiit Aleksejev „Leegionärid”
• Andrus Kivirähk „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…”
• Andres Noormets „Vaikus ja karjed”
• Siim Nurklik „Kas ma olen nüüd elus”
• Ivar Põllu „Ird, K”
• Urmas Vadi „Peeter Volkonski viimane suudlus”

ESSEISTIKA
• Hellar Grabbi „Seitse retke isamaale”
• Toomas Haug „Klassikute lahkumine”
• Tiit Hennoste „Kommikoer ja pommikoer”
• Aare Pilv „Ramadaan”
• Paul-Eerik Rummo „Kuldnokk kõnnib”

Lisaks sellele annab žürii välja ka vabaauhinna


TÕLKEKIRJANDUS

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali tõlkekirjanduse žürii koosseisus: Anne Lange (esinaine), Kaia Sisask ja Triinu Pakk, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

• Amar Annus / „Gilgameš“
• Eva Kolli / Mario Vargas Llosa „Tädi Julia ja kirjamees“
• Henrik Lindepuu / Adam Zagajevski „Valitud luuletused“
• Tiiu Relve / Herta Müller „Hingamise kiige“
• Vello Salo, Inderk Hirv / Johannese ilmutus
• Mati Sirkel / Edgar Hilsenrath „Nats ja juuksur“, tõlked Walter Benjamini „Valitud esseedes“, Gustav Meyrink „Milleks on õigupoolest hea valge koerasitt?“, Grimmelshausen „Saksa Simplicissimuse seiklused“, W.G. Sebald „Saturni rõngad“, George Saiko „Triivimisi“

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

• Guntars Godinš / Andres Ehin „Pak?rtais iev?r?jums“, Jaan Kaplinski „Acs“, Andrus Kivirähk „Lote no Izgudrot?ju ciema“
• Ilmar Lehtpere / Kristiina Ehin „The Scent of Your Shadow“, tõlked Andres Ehini kogus „The If Hour“ ja Mathura kogus „Presence and Other Poems“
• Eva Toulouze /Tammsaare „Indrek et Karin“
• Jouko Vanhanen / Jaan Kross „Rakkaat kanssavaeltajat II“


LASTEKIRJANDUS

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus: Krista Kumberg (esinaine), Evelin Ilves ja Andrus Kivirähk, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

• Kärt Hellermaa „Õrnad kõrvad“
• Kaspar Jancis „Seiklus Salamandril“
• Kristiina Kass „ Nõianeiu Nöbinina“
• Piret Raud „Tobias ja teine B“
• Piret Veigel „Riks ja Säde, aiasõbrad“
• Peeter Volkonski „Karukell ja kellakaru“

Märkisin rohelisega loetud, draama puhul ka "nähtud" teosed ja punasega riiulis olemasolevad raamatud. Hetkel loen Viivi Varjuteatrit. Kommenteerida võiduvõimalusi on veel vara, sest liiga vähesed on loetud. Lastekad tahaks vähemalt enne jõuda lastele ette lugeda. Nüüd tuleb siis ka Heinsaare raamat ikkagi ära osta... muudkui lükkasin ja lükkasid seda edasi :) Kangro Ahvid ja solidaarsus oli küll väga hea, seda lüüa saab olema päris raske. Samas Varjuteater tundub ka juba alguses kujunevat tugevaks proosateoseks. Sommeri raamat aga on ehk vaatet kõige enam kõlapinda saanud?! Ma pole veel lugenud Pilteri raamatut, kuid kui nimetada, et kes nö. aust ilma jäeti ja keda kiidetud on, siis tema meenub esimesena. Eks mõne aja pärast märkab veel neid, kes "oleks" võinud väärt olla siin figureerima, kuid sedapuhku siis tähelepanu just nendele teostele... Üldisemas plaanis olen tänavu žürii tööga kordades rohkem rahul.. eriti eelmise aasta palagani järel.

Aastast aastasse on näha Kulka nimekirjades teatud nimesid... neile võib ehk varsti omistada "väärtkirjaniku" nimetuse :)

9 kommentaari:

  1. Kui seda nimekirja vaadata, siis tahes tahtmata tuleb nentida, et kirjandus kaugeneb üha enam rahvast. Ma kujutan ette, et enamik eestlasi pole neist raamatutest kuulnudki, mina ka pole paljudest, ehkki olen kindlasti keskmisest suurem kirjandushuviline. Ülemistest loeteludest on mul läbi loetud vaid "Kolm yksiklast", selle raamatu liigitaksin selgelt n-ö niširaamatuks.
    Ja siis veel tundub, et mõni inimene võib kirjutada mida iganes ja kohe on pääs nominentide hulka granteeritud (Rummo, Jõerüüt, Traat).
    Viivi Luige "Varjuteater" on mul lugemissihikul.

    VastaKustuta
  2. Kas kirjandus kaugeneb rahvast või on rahvas see, kes on kirjandusest kaugenenud? Kindlasti ei saa eeldada et kõik inimesed oleksid kõiki neid raamatuid lugenud. Hullumeelsus, palju sa ikka aasta jooksul uudiskirjandust lugeda jõuad!

    Mina olen poes peaaegu kõiki sirvinud ja proosa-luule osas vähemalt pooli lugenud (sama ei saa ma seda väita näite- ja tõlkekirjanduse kohta, lihtsalt huvitab vähem), nimepidi on kõik autorid tuttavad, erilisi üllatusi ka nimekirjas pole.

    VastaKustuta
  3. Minu meelest ei kaugene kirjandus rahvast. See valik on just selline, mida üldisemalt ka kiidetakse.

    "Enamik eestlaseid" ei loegi eesti kirjandust kahjuks. Kuulnud olen küll neist peaaegu kõigist, päris paljud ju riiulilgi olemas ning päris mitut olen plaaninud lugeda. Aga eks vabalt võiksid siin olla ka sellised nimed, kellest/millest ma midagi ei tea. Kirjandust ilmub ju päris palju. Kuid tõesti pean tõdema, et sellel aastal on hästi pihta pandud just nende raamatutega, mida üldisemalt ka kiidetakse või millest paljud räägivad. Võibolla ma lihtsalt olen sattunud selliste inimestega kokku või neid tekste lugema...

    Ja ju siis Rummo, Jõerüüt ja Traat on seda väärt... minu meelest ka Kangro ning Kivirähk ikka alati jõuavad siia valikusse, kui neil midagigi ilmunud on :) Aga kui nad on head, siis mis žüriilgi teha :)))

    VastaKustuta
  4. Turvalised variandid saavad alati ära märgitud, ole sa siis luik või traat.

    Loodame siis, et Pilter või Vadi saab emb-kumb vabaauhinna.

    VastaKustuta
  5. "Õrnad kõrvad" on väga armas raamat.

    VastaKustuta
  6. Kipun selle nimekirja alusel olema Elinaga sama meelt, et (eesti) kirjandus kaugeneb üha enam rahvast. Nõus, et nimekirja on sattunud raamatud, mis pakuvad rohkelt ka üldist kõneainet. Aga kus? Sessamas siseringis, mille artikleid meiesugused ka loevad. Ka minu meelest on "Kolm yksiklast" nn nišikirjandus. Pean silmas, et ma ei julgeks soovitada seda raamatut (vähemalt tervikuna mitte) ühelegi lugemishuvilisele, kui ma just ei tea, et mingi osa sellest talle tõenäoliselt võiks meeldida. Minu arvates võiks nii kõrge tunnustusega raamat olla sisukam ja laiema kõlapinnaga. Milles seisneb näiteks "Kolme yksiklase" olulisus praegu ja siin?

    Olulisuse seisukohalt on tõlkekirjanduse valik palju parem. Kahtlemata on oluline nt "Gilgameši" tõlge, värske Nobeli laureaadi teose tõlge jne.

    VastaKustuta
  7. Kas ka Sommeri raamat ei kvalifitseeruks esseistika valda?

    VastaKustuta
  8. Ma ei oska veel Sommeri kohta kaasa rääkida...
    Pilterile ja Vadile hoiaks ka pöialt kui oleks lugenud. Mul siin kodus üks luges Vadi läbi ja ütles, et on päris hea.

    VastaKustuta