Teatrikuu on täies hoos ning igati viimane aeg on ka minul teha kokkuvõte eelmise aasta teatrielamustest. Nagu ikka lähtun mitte 2014. aastal esietendunud tükkidest, nagu Teatriliit oma auhinnakandidaatidega, vaid loomulikult ikka nendest lavastustest, mis minul selle aastanumbri sees näha õnnestus. Olgu kohe öeldud, et teatrisse jõudsin seekord tunduvalt vähem kui viimastel aastatel. Eelmisest aastast tervelt 18 etendust vähem ning rekordaastast peaaegu poole vähem kordi, ehk saldoks kogunes kõigest 45 erinevat lavastust. Teatrikülastuste vähesusel on mitmeid põhjuseid, alates ajapuudusest ja Eestist eemal elamisest (seetõttu oli möödunud teatriaasta minu jaoks ka tavalisest tunduvalt Tallinna-kesksem), lõpetades üleüldiselt valivamaks muutumisega. Tänu sellele, et tegelesin tavalisest rohkem taustauuringuga ning jätsin eelarvamuste tõttu teatud tegijate etendusi rohkem kõrvale, õnnestus mul alla "3-" hinnanguga tükke vältida sellevõrra hästi, et neid sattus ette kõigest 9 (45st, seega 20% siiski) ning neist 9st üks teatrikülastus ei olnud minu enda valitud ja isegi piletit ei ostnud ma sellele ise. Eraldi tuleks ära mainida, et neist 9st kaks oli NO-teatri lavastused ja kaks Endla omad. Ja kui Endlas õnnestus näha ka 3 lavastust, millel hinnanguks "4" ja "5", siis NO-teatri puhul olidki ainsateks teatrikülastusteks need kaks aasra 3 kehvema teatrielamuse hulka kuulunud etendust. Samas veelgi kitsim kui varem olin ma hinnangu "5" jagamisel. Ja need kaks etendust, mis nö. 5 tärni saidki, olid mõlemad koos miinusega. Selle eest hinnangu 4, nii plusside, miinuste kui lisanditeta, pälvisid 22 lavastust, mis on peaaegu pooled kõikidest nähtud tükkidest. Seega kokkuvõttes võib ju nuriseda liiga väheste tõeliste sähvatuste pärast, aga kokkuvõttes oli elamusi küll. Ja kui lavastus tervikuna polnud tugev, siis leidsin tihti häid rolle või kunstilisi ja lavastuslikke lahendusi, mis samuti teatrikülastuse piisavalt huvitavaks või mõnusaks tegid.
Täpselt nagu ka eelmisel aastal, avaldan oma arvamused edetabelite vormis. Mainimata ei saa jätta, et eks see maitse kõigub ajas ning võibolla aasta pärast ma seaksin need nimed mõnevõrra teistsugusesse järjekorda, aga usun, et lemmikud jäävad ikka lemmikuteks ning võitjad võitjateks. Nagu igal aastal, nii ka kindlasti seekord, peavad paljud sellist lahterdamist kunstiga jõhkraks ja võibolla ka ülekohtuseks, aga mina võtan seda mänguna ja lähtun lavastuste puhul võrdlustest, et millist tükki ma pigem uuesti vaataksin või julgemalt soovitaksin ning tegijate puhul lihtsast faktist, kes/mis rohkem meeldis - see on ka kõrgemal positsioonil.
Lisaks pean eraldi mainima, et suurem osa esietendustest jäi ju nägemata ja loodan parimad neist näha veel käesoleval aastal ja sellisel juhul võib neid näha siin nimekirjades aasta pärast. Kuna olen hobi-teatrifanaatik, siis muidugi ei jõua ma korduvalt neid etendusi vaadata (rahakott ka ei peaks vastu) ja kahjuks ei leia selleks ka piisavalt aega, sest uusi lavastusi tuleb ju pidevalt lavadele juurde. Tavaliselt pole ka võimalusi algmaterjali ja telgitaguste uurimiseks. Kõik siin on puhas isiklik arvamus ning kui maitse ühtib, siis saab siit ehk hea annuse inspiratsiooni ja vaatamisvihjeid või siis vastupidi kui maitse ei ühti, siis on lihtne hoiduda eemale just nendest tükkidest, mis minule meeldivad...
Arvesse lähevad need 45 lavastust/etendust, mis esmakordselt sai nähtud ajavahemikus 01.01.-31.12.2014.
PARIM ETENDUS
20. Raha ja armastus (Tallinna Linnateater)
19. Varesele valu (Eesti Draamateater)
18. Kass tulisel plekk-katusel (Eesti Draamateater)
17. Hamlet (Kell Kümme)
16. Tsepeliin (Tõstamaa Suveteater)
15. Igatsus (Tallinna Linnateater)
14. Armastus ei hüüa tulles (Kell Kümme)
13. Tsaar Saltaan (VAT Teater)
12. Massohisti pihtimus (VAT Teater)
11. Vaikus (Endla)
----------
10. Vennas (Eesti Draamateater)
09. Madissoni maakonna sillad (Vanemuine)
08. Kajakas (Vanemuine)
07. Imede aasta (RAAAM)
06. Kassirabal (Tallinna Linnateater)
----------
05. Manifest 3: Petitsioon pereväärtuste vastu (Kinoteater)
04. Kollaborandid (Eesti Draamateater)
03. Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
02. Eedeni aed (Endla)
01. Fanny ja Aleksander (Vanemuine)
Kommentaar:
Kui alustada sellest tagumisest otsast, siis "Raha ja armastus" Linnateatri skaalal küll eriline šedööver ei olnud. Tähelepanuväärne oli Külli Teetamme roll ning lavastuslikult huvitavad lahendused, aga mitmed neist "lahendustest" hakkasid ka pikapeale tüütama (näiteks videolõigud). Samuti teema ei läinud minule korda ja isegi häiris.
Draamateatripoolne depressiooniteemaline kaksiklavastuse osa "Varesele valu" oli heas mõttes eriline. Nii oma kontseptsioonilt kui ka lavastuslikult üldiselt. Lisaks "päris lood", mida etendati mõjusid. Eredaimalt näitlejatest jäi meelde Ursula Ratasepp ja tema kurbus. Ma ei teagi kas filmirollide toel või miks, aga Ursula mäng on hakanud minule jälle väga meeldima.
Draamateatri suvelavastus "Kass tulisel plekk-katusel" Laitse Graniitvillas oli näitlejate meistriklass. Tõelise üllatuse pakkus Paul Newmani rolli elustanud Ingomar Vihmar, kes ei mänginud üle, vaid oli just täpselt selline, nagu vaja. Kersti Heinloo on tüpaažilt justkui loodud kass-Maggieks, aga ta ei suutnudki ennast päriselt tollel korral lahti mängida. Ta isegi jäi justkui taustakujuks. Ei tea, kas põhjuseks liiga tugev Elizabeth Taylori poolt tehtud roll või isegi kunagine Ülle Kaljuste Maggie, aga midagi oli seekord Kerstiga lahti. Samas oli see roll ju täiesti okei ja tuge pakkusid ka teised oma tugevate rollidega - Hilje Murel, Kersti Kreismann kui ka Tõnu Oja ja Martin Veinmann.
Rakvere linnuses Roman Baskini poolt taaselustatud ja kaasajastatud "Hamlet" oli niiiii vale nii mõneski mõttes. Kuid tugev alustekst ning Üllar Saaremäe jahmatavalt tugev peaosa (kui ta on hea, siis ta on ikka VÄGA hea, viidates ka näiteks mõne aasta tagusele Cyranole) tõstsid selle teatrielamuse ning kogu projekti igati õigustatud õnnestumiseks.
Gerda Kordemets on tõstnud Tõstamaa igasuvisele teatrikaardile ja seegi kord just kohane kohaga mängimine ja lugu, mis areneb just seal kus seda mängitakse, pakkusid õdusa suveõhtu mõnusa loo ja hea mänguga.
Tallinna Linnateatri "Igatsus"-e ootused olid liiga suured ja see sai ehk ka natuke saatuslikuks, miks tükk ei trooni kusagil kõrgemal positsioonil. Lavastus ju igati tugev ja eriti hea näitlejate ansambel. Ja eks ta ju hea teater oligi. Vene lugu, kuigi Briti kirjaniku kirjutatud, on Boyd siiski tabanud "tunnet". Eredaima rolli pakkus Anne Reemann, kes selle rolliga pälvis ka oma kolleegide tunnustuse aasta parimana.
Ohtu mõisas nähtud "noortekat" - Armastus ei hüüa tulles, vaatasin 39 kraadise palavikuga. Teatrisse minnes muidugi ei teadnud, et asi nii hulluks läheb, aga sellises olekus tundus see armastuslugu armas. Isegi teiste kirutud Linda Vaheri mäng mind ei häirinud. Ja Priit Pius oli hea, nagu alati. Elasin nende suhte arengule kohe agusest peale kaasa.
VAT Teatri "Tsaar Saltaan" on lavastuslik ilutulestik. Nii lahedalt mänguline mitmete ja mitmete huvitavate lahenduste ja leidudega. Mina kuulun sellesse generatsiooni, kes ootas ja lootis, et pühapäevahommikuse pikema lastefilmina näitaks ETV just seda multikat ning kuidas üldse on võimalik 40 merest tõusvat vägilast lavale tuua, selleks on ju ikka nutti vaja. Tekst ka luuleriimis, mis kogu selle laheda lavastuse veel omakorda eriliseks tegi. Puterdada, ega vähegi režiist kõrvale kalduda sellise tükiga pole võimalik. Ja kui mõnusalt paigas kõik need detailid ja nüansid olidki. Lahe, lahe elamus! Järele mõeldes on ka muie näol :)
Ja "Masohhisti pihtimus" on ju samuti VATilikult mänguline. Trupiga on veel liidetud Raivo E.Tamm, kelle eripärane mäng keerab omakorda vinte juurde. Mõnusalt lopsakas sisu ja ilusti lahtirulluv lugu, mis algab lõpus ja jõuab lõpuks sinna välja ka. VAT Teater on tõusnud minu jaoks Linnateatri kõrvale teiseks teatriks, kus ma naljalt ühtki lavastust vaatamata ei raatsi jätta.
Endla "Vaikus"-t tahtsin hirmsasti kuidagigi mahutada aasta 10 parima teatrielamuse sekka, aga kuidagi ei õnnestunud. Juhtumisi nägin ilmselt lavastuse viimast esitust ja oh kui eriline see kõik oli. Juba see kuidas publik seda ümberringi madalamal toimuvat tükki oli paigutatud vaatama. Nagu lõkke ümber. Ja lõke põles tunnete mõttes ereda ja suure leegiga. Lugu on küll soomlase kirjutatud, aga sama hästi võisid need eesti mehed ja naised seal sõja-ajal olla. Väga tugev trupp tervikuna. Raske on kedagi eraldi välja tuua, sest tõesti olid kõik väga-väga head. Kui just peab, siis Ireen Kennik oma allasurutusega jäi hingepaeltesse kõvasti kinni. Märksõnadeks lavastuse tutvustusest: sõprus, armastus, viha, elujanu, ausus, ahnus, reetlikkus... Inimtunded äärmuslikes olukordades muidugi võimenduvad ja tulevadki paremini esile ja see tükk läks igati hinge.
Õnnepalu kirjutatud Draamateatri väikse saali tükk "Vennas" (mis võitis kunagi Monomaffia ja Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse) läks samuti hinge. Kammerlikult 3 näitlejaga - ema Kaie Mihkelson ja pojad Pääru Oja ning Indrek Sammul on tugev trupp ning elustavad kirjadel baseeruva loo laval väga tervikliku ning sujuvana. Lavastajaks Aleksander Eelmaa.
Vanemuise "Madissoni maakonna sillad" meeldis minule nii raamatu kui ka Meryl Streep-i ja Clint Eastwood-i poolt romantilise draama klassikaks mängitud filmina. Teadsin lugu, teadsin sisu ja hea meel oli, et nautisin samavõrra ka teatriversiooni. Eelkõige tahtsin vist näha Külliki Saldre elustatud Meryl Streep-i filmis mängitud rolli. Ja nagu film nii ka teater suutis mulle pisaragi silma tuua. Nõrk, ma tean, aga järelikult mõjus!
Tšehhovi Kajakat on ju nähtud juba õige mitmetes versioonides ning ausalt öeldes pole see minu jaoks üldse lemmikute seas Tšehhovi loomingust. Aga ju viga ongi siiani olnud selles, et "õige" versioon lihtsalt pole "õigel ajal" minu ette sattunud. Vanemuise suvetükk "Kajakas" oli nauding igas mõttes. Näitlejatööd eesotsas Külliki Saldre, Maria Soometsa ja eriti Merle Jäägeriga olid imeliselt head ja sügavalt läbitunnetatud (meestest tuleks kindlasti vähemalt mainida ka Karol Kuntselit ja Volki). Ja minu meelest on eriliselt oluline ja ilus kunstnikutöö Silver Vahtre poolt ja Maarja Meeru kostüümid ning Andres Sarve valgustus, mis väga hästi raamistasid seda head Tiit Palu lavastust.
Jäneda tallis elustunud Madis Kalmeti lavastatud "Imede aasta" on kasvanud minu sees veel tunduvalt suuremaks ja paremaks ajaga. See Aleksejevi kirjutatud eesti sõjast jalga lasknud eesti sõdurpoiste lugu segab endasse armastuskolmnurga, ajastule ja oludele kohased rasked otsused ning inimsaatuse saatuslikkuse. Alati ei olegi kõik enda teha...
Linnateatri "Kassirabal" lahterdab inimesed kaheks, need kes ei talu Iiri ängi ja need, kes leiavad sellest masendusest draama sügavaima olemuse ning parema sõna puudumisel - naudivad - seda valu või õigemini kuidas tegijad need tunded vaatjateni suudavad tuua. Väga valus lugu, usun, et üks aasta valusamaid. Lisaks Elisabet Reinsalu mäng, mis tundub lausa uskumatult valusana... Niimoodi see karakter läbi tunnetada, võiks arvata, et see mõjub näitleja enda psüühikale. Kuid lisaks pakub lavastus veel kamaluga häid rolle - Anne Reemann, Priit Võigemast, Külli Teetamm, Allan Noormets jne.
Kinoteatri kolmas manifest polnudki ju otseselt teater selle traditsioonilises mõttes. Eluteater, seda küll. Aga selle eest "Elamus" suure E-ga! Tegijate päriselu ja eelkõige ju ikkagi "eluvalu" teatrina võtta, võib isegi tunduda solvav. Aga väga palju mõtteid äratas. Ka väga sügavaid ja väga isiklikke.
"Kollaborandid" on hea partner mõni aasta tagasi samas teatris lavastatud "Boulgakoff"-ile. Sedapuhku suurel laval ja kui Draamateatril suurel laval midagi õnnestub, siis on see juba eriti suur asi. Minu jaoks on nende parimad tükid ikka väikses saalis või isegi majast väljas etendunud, tavaliselt. Aga Karusoo on Bulgakovi seekordse kemplemise Staliniga ikka tõeliselt ilusalt lavastanud. Just lavastajatöö oligi tüki puhul kõige silmatorkavam ja erilisem, sest Toompere jr, Kangur ja teised ju elustavad oma rollid uuesti ning teevad seda sama hästi kui Boulgakoffis, aga seekord on nii palju rohkem veel.
Suveteatri suurimaks elamuseks kujunes Rakvere Teatri "Üks pealuu Connemaras". Ühe minu ja ilmselt ka paljude teiste eestlaste lemmiknäitekirjaniku Martin McDonagh-i näidend lavastati osaliselt katuse alla ja osaliselt õue. Mõnusalt sobilik suvel (muidugi kui ilmaga veab, aga kui veab, siis annab see palju juurde). Ines Aru, Hannes Kaljujärv, Velvo Väli ja võrdlemisi uustulnuk Imre Õunapuu pakkusid mõnusalt hoogsalt ning särasilmselt mängitud ühe iiri loo, kus varem surnud naise surmaga seotud kahtlused on õhus ning eluoht külastab tegelasi praeguses ajas.
"Aasta puänt" tuli kindlasti Endla külalisetenduselt "Eedeni aed". Õnneks polnud ma filmi näinud ja seega tuli kogu asi ikka täiesti kolakaga vastu vahtimist. Ja lisaks Tambet Seling-u ja Kaili Viidas-e mäng. Ühe külmus ja teise valu, mis õhkasid mitte ainult näoilmetest, vaid kogu mängust. Kardan paljastada väiksematki vihjet, et mitte rikkuda seda elamust... inimsuhted ja nendega manipuleerimine... armastus... tegelikult seda tükki vaataks küll uuesti selle silmaga, mis juba teab, kuidas asjad lähevad. Heas mõttes pingeline kogu tükk.
Aastat jääb troonima Ingmar Bergmani klassika, mille elustas Ain Mäeots (dramatiseering kahasse teksti tõlkija Ülev Aaloega) Vanemuise väikse maja lavalaudadel. Sellest hoolimata, et see pole päris tavapäraselt "puhas ja konkreetne" Mäeotsa lavastus, vaid sisaldab ka selliseid natuke rabedamaid kohti (kogu see laste tagasivarastamine), oli selle eest päris mitmeid lavastuslikke avardusi, mis minu meelest õigustasid end, nagu näiteks kaks korrust laval või publiku sekka saali ulatuv lava esiots. Näitlejate jätmine terveks lavastuse ajaks lavasügavusse peaks olema üks kirjutamata keeld lavastamisel. See annab ikka nii palju dünaamilisust ning ka lavaltoimuva vaatajatele lähemale toomisele juurde ka mingitel teistel tasanditel kui lihtsalt ruumiliselt. Ja milline rollide prisma! Mitmed aasta parimad rollid tehti just nimelt selles lavastuses - Mait Malmsten vastiku kiriku- ja kasuisana, Liina Tennosaar vanaemana, Ott Sepp oma hoogsa ja üha hoogu keriva vingemast vingema monoloogiga, Elina Purde, Eva Püssa jne jne Ja mainimata ei saa jätta ka lapsi, eriti Aleksandrit mänginud poissi. Kuid kahtlemata tugev alustekst ehk eelkõige lugu ise on ikka pool võitu minu südames. Teise poole annavad tegijad ja sedapuhku oligi tegemist tõelise teatrisündmusega. Kusjuures filmi kordusvaatamisest polegi nii väga kaua aega, ent sellest hoolimata mõjus see perekonnasaaga võimsalt tunnetele.
PARIM LAVASTAJA
15. Aleksander Eelmaa (Vennas) - Eesti Draamateater
14. Erki Aule (Veerake) - Oma Lava/Von Glehni Teater
13. Vallo Kirs (Kahe isanda teener) - Ugala
12. Christian Röhmer (Masohhisti pihtimus) - VAT Teater
11. Madis Kalmet (Kassirabal) - Tallinna Linnateater
----------
10. Gerda Kordemets (Tsepeliin) - Tõstamaa Suveteater
09. Paavo Piik ja Mari-Liis Lill (Varesele valu) - Eesti Draamateater/Tallinna Linnateater
08. Laura Mets (Eedeni aed) - Endla
07. Ain Mäeots (Fanny ja Aleksander) - Vanemuine
06. Tiit Palu (Kajakas) - Vanemuine
----------
05. Üllar Saaremäe (Üks pealuu Connemaras) - Rakvere Teater
04. Madis Kalmet (Imede aasta) - RAAAM
03. Andres Noormets (Vaikus) - Endla
02. trupp (Tsaar-Saltaan) - VAT Teater
01. Merle Karusoo (Kollaborandid) - Eesti Draamateater
Kommentaar: Karusoo lavastus oli sõna otseses mõttes "ilus". Leidlik kunstiline tervik, kus mitmeid lavastuslikke leide veel kõigele lisaks. VAT Teatri trupi enda poolt loodud-toodud multifilm lavale oli fantaasiarikas mänguline lustimine. Noormetsa Vaikus eriline ja mõjuvate vahenditega rikastatud.
PARIM MEESPEAOSATÄITJA
10. Henrik Kalmet - Imede aasta (RAAAM)
09. Helgur Rosenthal - Imede aasta (RAAAM)
08. Imre Õunapuu- Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
07. Sten Karpov - Hiired pööningul (Endla)
06. Ingomar Vihmar - Kass tulisel plekk-katusel (Eesti Draamateater)
----------
05. Raivo E.Tamm - Masohhisti pihtimus (VAT Teater)
04. Hannes Kaljujärv - Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
03. Mait Malmsten - Fanny ja Aleksander (Vanemuine)
02. Tambet Seling - Eedeni aed (Endla)
01. Üllar Saaremäe - Hamlet (Kell Kümme)
Kommentaar: Igal muul aastal oleks Tambet võtnud esikoha kergelt oma kurva rolliga, ent Saaremäe Hamlet oli midagi enamat kui lihtsalt roll. See oli midagi sõnad-ei-piisa-seletamaks-head. Hamlet on minu meelest üks raskemaid rolle üldse ja teha seda niimoodi hooga ning veel ka nii eriliselt. Avastasin end suu ammuli lihtsalt passimast seda imet. Mait Malmsten on igati õigustatult kutsutud Vanemuisesse ning teeb samuti midagi väga erilist. Kuigi rolli tegelane on vastik ja ebameeldiv tüüp ning võibolla seetõttu ka lihtsamalt emotsioone äratav, siis Mait mängib selle täiega välja ja tulemuseks on õnnestumine ja tüki tervikut rikastav roll. Aga tõesti, Tambet Seling ja tema kurva kuju rüütel. Raevuv, pettunud, kuid enne ju ka õnnelik, armunud... milline tunnete skaala ühe rolli jooksul. Lisaks see miski, mis keeb pinna all, mis annab rollile tema mina, tema iseäralisuse, selle paneb Tambet samuti oma tegelase naha alla. Ja see on imeline.
PARIM NAISPEAOSATÄITJA
10. Katariina Ratasepp - Tsaar-Saltaan (VAT Teater)
09. Harriet Toompere - Wabadusrist (Eesti Draamateater)
08. Merilin Kirbits - Titanic (Endla)
07. Kadri Adamson - Titanic (Endla)
06. Ireen Kennik - Hiired pööningul (Endla)
----------
05. Evelin Võigemast - Raha ja armastus (Ugala)
04. Anne Reemann - Igatsus (Tallinna Linnateater)
03. Külliki Saldre - Madisoni maakonna sillad (Vanemuine)
02. Kaili Viidas - Eedeni aed (Endla)
01. Elisabet Reinsalu - Kassirabal (Tallinna Linnateater)
Kommemtaar: Naispeosadega see aasta ei hiilanud. Tegelikult tõelist teatrimaagiat pakkus minule vaid Elisabeti valus ja vaimustav roll, mis oli minu jaoks konkurentsitult aasta parim naispeaosatäitmine. Kaili tuleb kohe tema järel, kuid samuti kindlal teisel kohal. Edasi Külliki ja Anne vahel tuli juba mõelda, kumb on järgmine jne. Kui Elisabet Reinsalu pärast seda rasket tükki kummardama tuli, olin isegi üllatunud, et ta naeratada suutis ja sellest rollist nii kergelt välja oli tulnud, sest kes seda tükki on näinud ja näinud kuidas ta selles rollis peab oma rasket taaka kandma ning selle välja kandma, see ilmselt ka nõustub, et roll on ikka hullult raske ning Elisabet teeb sellega midagi uskumatut.
PARIM MEESKÕRVALOSA
10. Indrek Sammul - Wabadusrist (Eesti Draamateater)
09. Mait Malmsten - Laul, mis jääb (Eesti Draaamateater)
08. Kaarel Targo - Arabella (Ugala)
07. Velvo Väli - Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
06. Peeter Tammearu - Hamlet (Kell Kümme)
----------
05. Margus Jaanovits - Utoopia rannik 3 (Ugala/Vanemuine)
04. Martin Mill - Kahe isanda teener (Ugala)
03. Allan Noormets - Kassirabal (Tallinna Linnateater)
02. Guido Kangur - Kollaborandid (Eesti Draamateater)
01. Ott Sepp - Fanny ja Aleksander (Vanemuine)
Kommentaar: Ott Sepp, kes oma monoloogi pidades muudkui rohkem ja rohkem näost punaseks läks ja üha rohkem ja rohkem hoogu üles keris... see oli pärl. See jääb kauaks meelde. Samas üldse sobilik Rootsi onkel... ja ma tean, ma olen neid näinud... väga tabav just selles ajastus kuhu Bergman tegevustiku oli loonud. Guido Kangur oma Staliniga oli samuti lopsakalt mänguline, tundub, et ta alati suudab teha mingi liigutuse või žesti, mis ta rolli siiski värskeks ja uueks muudab. Ma ei väsi seda imetlemast. Allan Noormets on pikalt justkui seisev vesi olnud ning pean tunnistama, et ma ei osanud oodata temalt seda, milleni ta küündib Kassirabal. Tõeline üllatus. Allan on tagasi!
PARIM NAISKÕRVALOSA
10. Liina Tennosaar - Fanny ja Aleksander (Vanemuine)
09. Anu Lamp - Skangpoomijad (Tallinna Linnateater)
08. Elina Purde - Fanny ja Aleksander (Vanemuine)
07. Merle Jääger - Kajakas (Vanemuine)
06. Ireen Kennik - Vaikus (Endla)
----------
05. Külliki Saldre - Utoopia rannik 3 (Ugala/Vanemuine)
04. Külli Teetamm - Kassirabal (Tallinna Linnateater)
03. Külli Teetamm - Armastus ja raha (Tallinna Linnateater)
02. Ines Aru - Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
01. Anne Reemann - Kassirabal (Tallinna Linnateater)
Kommentaar: Anne Reemann tõi seda vajalikku kergemat nooti oma üle-ääre-purskuva karakteriga ja kui hoogsalt ning mõnusalt ta selle tüübi elama pani. Ines Aru on legend ja samaga oma parimas vormis endiselt. Ma ei väsi teda ootamast üha uutes tükkides, ta pole kunagi isegi keskpärane, alati tipptase. Külli Teetammega oli mul pikka aega fenomen, et kui nägin, et tema mängib, siis ei tekitanud see minus mingeid emotsioone ning iga kord imestasin kui hea ta alati on. Nüüd läheksin juba ka lihtsalt ainult tema pärast midagi vaatama. Tema terav ja puhas diktsioon, lai mänguväli karmidest tippjuhtidest kuni vanade teadjanaisteni välja - milline imeline näitlejanna. Tema teeb veel suuri rolle Eesti teatrimaastikul!
PARIM ANSAMBLIMÄNG
10. Eedeni aed (Endla)
09. Kass tulise plekk-katusel (Eesti Draamateater)
08. Igatsus (Tallinna Linnateater)
07. Vaikus (Endla)
06. Imede aasta (RAAAM)
----------
05. Massohisti pihtimus (VAT Teater)
04. Kajakas (Vanemuine)
03. Kassirabal (Tallinna Linnateater)
02. Fanny ja Aleksander (Vanemuine)
01. Tsaar-Saltaan (VAT Teater)
Kommentaar: Tsaar Saltaan ongi paljuski ülesehitatud ansamblimängule ning kõik peavad oma kõrre pessa kandma, muidu see lavastus ei toimikski. Ja justkui sekundilise täpsusega rullivad Vatikad selle etenduse vaatajate silme ees lahti ning selles on maagiat. Just nimelt selles nende ansamblitöös. Juba mitmendat aastat järjest (eelmisel aastal oli parimaks selles kategoorias "Faust").
PARIM MUUSIKALINE LAVASTUS (keskmisest draamalav. enam muusikat/laulu)
Kommentaar: nähtud muusikaliste lavastuste vähesuse tõttu, loobun tänavu sellest kategooriast.
PARIM KOMÖÖDIA (ka komöödiasugemetega)
03. Kahe isanda teener - Ugala
02. Titanic - Endla
01. Tsaar-Saltaan - VAT Teater
Kommentaar: Tegelikult ainult 3 esimest tasus siin välja tuua, teised oleks vaid "täiteks". Head nalja on ikka endiselt väga raske teha. Täiesti naljavaene aasta oli...
PARIM AUTORITEATER
02. Mari-Liis Lill ja Paavo Piik - Varesele valu (Eesti Draamateater/Tallinna Linnateater)
01. Gerda Kordemets - Tsepeliin (Tõstamaa Suveteater)
Kommentaar: Ka autoriteatriga oli mõnevõrra põud. Viimastel aastatel on lavastajad rohkem oma kirjutatud ja väljamõeldud lugusid lavale toonud kui 2014. Samas võib olla, et minu valik lihtsalt osutus sellel aastal autoriteatrikaugeks. Tegelikult olen suurema tõenäosusega rahul just autoriteatrit vaadates. Selles on teatavat ehedust ja autentsust, mis tõlgendustes on siiski vaid tõlgendus.
PARIM EESTI ORIGINAALTEKST
05. Indrek Hargla - Wabadusrist (Eesti Draamateater)
04. Paavo Piik/Mari-Liis Lill - Varesele valu (Eesti Draamateater/Tallinna Linnateater)
03. Gerda Kordemets - Tsepeliin (RAAAM)
02. Tõnu Õnnepalu - Vennas (Eesti Draamateater)
01. Tiit Aleksejev - Imede aasta (RAAAM)
AASTA AUDIO-NÄITLEJA
mehed:
05. Tõnu Oja (Suurenokaline lind/Rio)
04. Janek Joost (Paha lind/Rio)
03. Tõnu Oja (treener/Kuidas taltsutada lohet)
02. Andero Ermel (Blu/Rio)
01. Mikk Jürjens (Kokutis/Kuidas taltsutada lohet)
naised:
03. Mirtel Pohla (Linda/Rio)
02. Liisa Pulk (Astrid/Kuidas taltsutada lohet)
01. Evelin Võigemast (Pärl/Rio)
PARIM TELETEATRI- ja TELESARJA-ROLL
mehed:
05. Tõnis Niinemets - Süvahavva
04. Margo Teder - Süvahavva
03. Ivo Uukkivi - Süvahavva
02. Andrus Vaarik - Süvahavva
01. Uku Uusberg - Süvahavva
naised:
05. Terje Pennie - Süvahavva
04. Mari-Liis Lill - Süvahavva
03. Doris Tislar - Süvahavva
02. Ene Järvis - Süvahavva
01. Katariina Unt - Süvahavva
Kommentaar: Kuna ainus eestimaine sari või teleteater, mida sellel aastal vaatasin, oli Süvahavva, siis paraku kõik rollid pärinevad sealt.
PARIM FILMIROLL
Kommentaar: Seekord jääb kategooria täitmata, sest nägin ainult 2 Eesti filmi - Risttuules ning Väikelinna detektiivid ja Valge Daami saladus. Meenuvad küll Ülle Kaljuste, Lembit Ulfsak, Priit Võigemast, Hilje Murel, Laura Peterson...
PARIM KUNSTNIKUTÖÖ
10. Liisi Eelmaa - Vennas (Eesti Draamateater)
09. Jaanus Laagriküll - Kassirabal (Tallinna Linnateater)
08. Rosita Raud - Eedeni aed (Endla)
07. Pille Kose - Tsaar Saltaan (VAT Teater)
06. Reet Aus - Igatsus (Tallinna Linnateater)
----------
05. Kristi Leppik - Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
04. Gerly Tinn - Fanny ja Aleksander - kostüümid (Vanemuine)
03. Pille Jänes - Kollaborandid (Eesti Draamateater)
02. Vladimir Anšon - Igatsus - lava (Tallinna Linnateater)
01. Silver Vahtre - Kajakas (Vanemuine)
Kommentaar: Vahtre Kajaka kunstnikutöö oli muinasjutuline. Aus ja Anšon tegid väga hea töö Igatsusega. Jänese Kollaborandid oli niiii ilus.
PARIM SUVELAVASTUS
05. Tsepeliin (Tõstamaa Suveteater)
04. Armastus ei hüüa tulles (Kell Kümme)
03. Kajakas (Vanemuine)
02. Imede aasta (RAAAM)
01. Üks pealuu Connemaras (Rakvere Teater)
PARIM TELEST NÄHTUD LAVASTUS ("Mida varem pole näinud")
Kommentaar: Sedapuhku telekast ei näinudki uusi tükke.
PARIM LASTE- ja NOORTELAVASTUS
05. Käbekärp (Von Krahli Teater, vanusele 5+)
04. Hüvastijätt juunis (Endla/Lavakas, vanusele 16+)
03. Hiired pööningul (Endla, vanusele 4+)
02. Arabella (Ugala, vanusele 6+)
01. Armastus ei hüüa tulles (Kell Kümme, vanusele 15+)
PARIM MUUSIKA(LINE KUJUNDUS)
05. Olav Ehala - Arabella (Ugala)
04. Jarek Kasar - Skangpoomijad (Tallinna Linnateater)
03. Peeter Konovalov - Kassirabal (Tallinna Linnateater)
02. Peeter Konovalov - Kahe isanda teener (Ugala)
01. Ago Soots - Tsaar Saltaan (VAT Teater)
PARIM LAVASTUSLIK või MUU IDEE TEATRIS
05. Kriminaalne õhtusöök - teatri ühendamine söömise ja sööjatega (Gurmeeteater)
04. Veerake (magamine/voodi)
03. Vaikus - viia lava publiku keskele ja publikust madalamale (Endla)
02. Varesele valu - huvitav teatrite koosmäng ja näitlejate vahetus ning ka selle vahetuse ajal mäng (Eesti Draamateater/Tallinna Linnateater)
01. Tsaar Saltaan - kõik need kümned lavastuslikud trikid, alates sünnitamisest kuni linnulennuni välja. Tõeline lavastuslike ideede ilutulestik! (VAT Teater)
PARIM TEATER 2014
05. Endla
04. Ugala
03. Tallinna Linnateater
02. Eesti Draamateater
01. Vanemuine
Kommentaar: Nagu ikka kvalifitseeruvad parima teatri tiitlile ainult need teatrid, kuhu jõudsin vähemalt kolmel korral. Vanemuine oli tõeline üllataja ja lisaks ka aasta parima teatrielamuse pakkuja. 5 seas on tervelt 2 teatrit, mis eelmisel aastal 5 sekka ei mahtunud - Vanemuine ja Endla. Samas tuleb tunnistada, et oma üldisteks lemmikteatriteks pean hetkel Tallinna Linnateatrit, VAT Teatrit ja Rakvere Teatrit. VAT ja Rakvere jäid 2014.aasta parima teatri tabelist juba sellepärast välja, et jõudsin mõlemasse teatrisse ainult kahel korral, muidu oleksid nad sees. 2015.ndal aastal tahaks küll rohkem kolme lemmikteatrit külastada ning ka Ugalas on väga palju nägemata.
SUURIM POSITIIVNE ÜLLATAJA/AVASTUS
10. Kersti Tombak - Tsepeliin
09. Rait Õunapuu - Kahe isanda teener
08. Raivo Rüütel - Veerake
07. Robert Annus - Varesele valu
06. Allan Noormets - Kassirabal
----------
05. Karin Tammaru - Mandel ja merihobu; Vares
04. Eva Püssa - Fanny ja Aleksander
03. Merle Jääger - Kajakas
02. Ingomar Vihmar - Kass tulisel plekk-katusel (näitlejana)
01. Ireen Kennik - Hiired pööningul; Vaikus
PARIM UUSTULNUK LAVAL (keda pole "tähele pannud" või keda polegi õnnestunud varem näha)
05. Aurora Aleksandra Künnapas - Kassirabal
04. Mikk Kaasik - Fanny ja Aleksander
03. Kristjan Lüüs - Arabella
02. Imre Õunapuu - Üks pealuu Connemaras
01. Kaarel Targo - Arabella
PARIM TEATRIVÄLJAANNE EESTIS
05. RAMP
04. Teater Muusika Kino
03. Sirp
02. Eesti Teatriagentuuri koduleht www.teater.ee/
01. OP! (ETV)
KULDNE PORIKÄRBES (Kõige halvem tükk - sellel õhtul kui mina teatrisse sattusin)
05. Aiamajas (Eesti Draamateater)
04. Woyzeck (Endla)
03. Kadunud sõbra juhtum (NO99)
02. Mandel ja merihobu (Endla)
01. Mu naine vihastas (NO99)
Ohhoo, rõõmustan sellise arvamuse pärast :) Parim kunstnikutöö igatahes - 100% nõus.
VastaKustutaJa nii tore, et Sa jälle kirjutad.
Väga huvitav ülevaade, kuigi ma pole väga paljusid asju näinud.
Minu jaoks oligi vist aasta parim elamus "Kajakas". Olen üleüldse väga suur Tšehhovi austaja ja see lavastus tekitas eriti hea tunde.
"Fanny ja Alexander" meeldis ka, aga ma üldse ei nõustu Malmsteni hea rolliga. Minu jaoks jäi see kuidagi üheplaaniliseks ja ebausutavaks ja langes ülejäänud ansamblist välja. Võib-olla oli see tema jaoks lihtsalt kehv etendus ja Sinu ajal mängis paremini, ei tea.
Igatahes kirjuta ikka tihemini kui teatris käid, mitte ainult kord aastas, eks? ;)