Teater. Muusika. Kino. Teatriankeet hooajast 2017/18

Ajakiri "Teater. Muusika. Kino" jätkab oma meeldivat traditsiooni, saates igal hilissügisel teatrikriitikutele "Teatriankeedi" möödunud tervikhooaja kohta, ehk siis sedapuhku lavastuste kohta, mis said esietenduse ajavahemikul 1.09.2017 kuni 31.08.2018.

Teist aastat järjest oli ka minul au selles küsitluses osaleda, kuigi seekord oli ajaga suuri raskuseid, et õigeks ajaks oma tekst valmis teha. Lõpp hea kõik hea ja nõnda on ka minu teatrivaimustused just ilmunud värske ajakirjanumbri lehekülgedel olemas.

Nagu eelmisel aastal, nõnda ka seekord, on ankeetide arv 25: Jaak Allik, Eesti Teatri Agentuur (Heidi Aedma, Liisi Aibel, Kirsten Simmo, Tiia Sippol), Kaja Kann, Eteri Kekelidze, Piret Kruuspere, Valle-Sten Maiste, Margus Mikomägi, Meelis Oidsalu, Riina Oruaas, Annemari Parmakson, Madli Pesti, Laura Porovart, Marie Pullerits, Pille-Riin Purje, Heili Sibrits, Enn Siimer, Ivika Sillar, Katarina Tomps, Lea Tormis, Boris Tuch, Deivi Tuppits, Valner Valme, Keiu Virro, Eike Värk ja mina.

Natuke oli ankeeti muudetud, aga peamised 3 küsimust olid ikka nagu alati (ja see on hea!)

1. Säravaimad hetked ja põnevaimad suundumused lavastatud dramaturgias?

2. Parim, olulisim või põnevaim lavastus (selle vastuse sees võis esile tuua ka lavastusterviku komponente, nagu kunstnikutöö, koreograafia jne)?

3. Mõjusaim lavaline kohalolu (pmst parimad näitlejatööd või muud esinejad/tantsijad/artistid)?

Nagu ikka, meeldib mulle koondada need erinevad nimetatud nimed ja lavastused kokku ning luua nendest edetabelid, et saada teada mida tervikuna 25 võrdlemisi tihedalt teatrit külastavad inimesed kokku arvavad (Eelmise hooaja kokkuvõtte leiab selle lingi alt). See annab ühest küljest aimu milline osa enda maitsest teistega ühildub, mis ei ühildu (ka siin tabelis on mitmed nendest, mis minule ei meeldinud... näiteks palju kiidusõnu saanud Workshop, mille kompotist ma praeguses ajahetkes aru ei saanud... polnud minu jaoks huvitav, pigem liiga eklektiline... ilmselt tänapäeva kiiretele inimestele, a la "üks lõik ja valmis, hüppame järgmisse..." usun, et sellel ongi oma publik, aga minu meelt lahutas see vaid lõiguti... kusjuures Juhan Ulfsaki võimsust koguv osa või lugu oli tõesti eriline ja ägedalt esitatud... aga nüüd eksin juba detailidesse :)

Teine peamine põhjus, miks seda edetabelit on põnev koostada ja hiljem lugeda, on soovituste saamiseks... oma puuduvate puzzletükkide avastamiseks... Nägin küll 128 uuslavastust sellest nimetatud hooajast, ent ükski neist ei olnud Olmeulmad 2... mis tundub, et sai väga üldise suurepärase hinnangu neilt, kes seda näinud on... ja nõnda see kajastub ka siin tabelites...

See on hea kontrast ka Teatriliidu aastaauhindadele, sest seal on žürii väga piiratud - näiteks tänavuses draamažüriis on vaid 7 inimest, kes pole isegi kolmandik siinsest vastajate arvust. Samas arvestades kui lahku ka nende 25 arvamused ja vaimustused lähevad, siis võib vaid ette kujutada kui raske selle žürii töö on ühiseid nimetajaid leida... eeldades, et nad on ikka nii laialdase ilumeele, tausta ja vanustega, nagu Teater Muusika Kino ankeedile vastanud... Samas annab vastanute arvu suurem maht siiski minu arvates adekvaatsema pildi. Muidugi siin on suur vahe valimis, sest Teatrikriitikute ankeedile vastanutel paluti lähtuda teatrihooajast, aga teatriliidu žürii lähtub kalendriaastast...  Põnev igatahes kevadel siia neid tabeleid tulla tagasi vaatama, kui palju selle "pisikese" žürii arvamused siinse "laiema" grupi arvamustega ühildub?

Kuid võtame siis need edetabelid ette (märgin tärnidega ära 2018 esietendunud lavastused)...

Parim lavastatud dramaturgia.

13 teatriteksti mainiti vähemalt 3 erineva ankeedile vastanu poolt. Sama palju hääli saanud nimetused jagavad vastavat kohta:

1. "Beatrice", autor: Siret Campbell

2.-6. "Isamaa pääsukesed", autor: Andrus Kivirähk***

2.-6. "Kaarnakivi perenaine", autor: Andrus Kivirähk***

2.-6. "Kalevipoeg", dramatiseeringu autor: Karl Laumets***

2.-6. "Stiiliharjutused", autorid: J.Kaus, I.Koff, E.Koldits ja T.Täht (baseerub Queneau'l)***

2.-6.  "Workshop", autorid: E.Epner, M.Kangro, J.Ulfsak***

7. "Ilmavõõras", autor: Priit Põldma***

8.-13. "BB ilmbub öösel" autor: Ivar Põllu (Mati Unt'i põhjal)

8.-13. "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas", autor: manfred MIM***

8.-13. "Heasoovijad", autor: Jonathan Littell, instseneerija: Tiit Ojasoo

8.-13. "Kaks vaest rumeenlast", autor: Dorota Maslowska

8.-13. "Kas kalad magavad?", autor: Jen Raschke***

8.-13. "Metsa forte", autor: Mehis Pihla***

Parim lavastus.

11 lavastust said teistest rohkem hääli. Esimene koht läks jagamisele, mõlemaid mainisid rohkem kui pooled vastanutest! Mõlemad on pärit küll valimiks olevast hooajast, aga eelmisest aastast!

1.-2. "BB tuleb öösel", lavastajad; Ivar Põllu/Mart Koldits - Tartu Uus Teater/Von Krahli Teater

1.-2. "Ivanov", lavastaja: Uku Uusberg - Eesti Draamateater

3. "Workshop", lavastajad: Eero Epner, Mart Kangro, Juhan Ulfsak - Kanuti Gildi Saal***

4.-5. "Kirsiaed", lavastaja Elmo Nüganen -Tallinna Linnateater

4.-5. "Põhjas", lavastaja Uku Uusberg - Tallinna Linnateater***

6.-8. "Beatrice", lavastaja Ain Mäeots - Vanemuine
6.-8. "Ilmavõõras", lavastaja Ringo Ramul - Saueaugu Teatritalu***
6.-8. "Olmeulmad 2", lavastajad: Aadla, Linkmann, Raudva, Tõnisson - Kanuti Gildi Saal***
9. "Kalevipoeg", lavastaja: Karl Laumets - Vanemuine***
10.-11. "Primavera Paunveres", lavastaja: Saša Pepeljajev - Ugala/TÜ VKA
10.-11. "Väikekodanlased", lavastaja: Kertu Moppel - Eesti Draamateater***

Parim kunstnikutöö.
Kuna eelmise vastuse sees mainiti eraldi 5 kunstnikutööd mitme inimese poolt, siis saab ka nende kohta koostada minitabeli.

1.-2. Lilja Blumenfeldt "Ivanov" - Eesti Draamateater
1.-2. Kristjan Suits "Kalevipoeg" - Vanemuine***
3.-5. Kristjan Suits "Metsa forte" - Eesti Draamateater/Nargenfestival***
3.-5. Martin Mikson "Põhjas" - Tallinna Linnateater***
3.-5. Kristjan Suits "Õö lõpp" - Vaba Lava***

Parimad näitlejatööd.
Olgu sissejuhatuseks öeldud, et siin läksid hääled kõige rohkem erinevamatele töödele. Eraldi tuleks ära märkida, et Ita Ever, Maria Annus, Ülle Kaljuste ja Kaspar Velberg märgiti ära 3 erineva rolliga!!!

Naisnäitlejad:
Kuna 7 naisnäitleja rolli said kõik võrdse arvu hääli, jagavad nad kõik ka esimest kohta:

Anneli Rahkema "Puudutada kuud" - Rakvere Teater/Fine5***
Haide Männamäe "Cabaret Siberia" - Piip ja Tuut Teater***
Ilo-Ann Saarepera "Noad kanade sees" - Lavakool/Tallinna Linnateater***
Liisa Saaremäel "Kas kalad magavad?" - VAT Teater***
Maria Klenskaja "Isamaa pääsukesed" - Eesti Draamateater/Nargenfestival***
Maria Metsalu "Mademoiselle X" - Kanuti Gildi Saal
Sandra Uusberg "Kirsiaed" - Tallinna Linnateater

Meesnäitlejad:
1. Indrek Sammul "Ivanov" - Eesti Draamateater
2.-6. Andrus Vaarik "Noad kanade sees" - Lavakool/Tallinna Linnateater***
2.-6. Indrek Sammul "Väikekodanlased" - Eesti Draamateater***
2.-6. Jaak Prints "Richard III" - Vene Teater***
2.-6. Kaspar Velberg "Kirsiaed" - Tallinna Linnateater
2.-6. Peeter Tammearu "Kostja ja hiiglane" - RAAAM***
7.-8. Mait Malmsten "Kriidiaed" - Eesti Draamateater***
7.-8. Toomas Tross "Cabaret Siberia" - Piip ja Tuut Teater***

Ansambel
Ansambleid mainiti tervikuna ka ning 2 neist said väga palju hääli:

1. "Ivanov" Eesti Draamateater
2. "Isamaa pääsukesed" Eesti Draamateater/Nargenfestival***

---------
Toon siin ära enda täidetud, ülejäänud 24 ankeeti leiab värskest "Teater. Muusika. Kino" ajakirjast, mis praeguseks juba vähemalt R-Kioskites ja muudes kultuursemates kauplustes ja kaubanduskeskustes saadaval :)

Nagu arvata oli, ei jõudnud kogu see täidetud ankeet tervikuna ajakirja, aga ma ei osanud ka lühemalt, niigi kraapisin seda kokku. Kui veel kutsutakse tulevikus ankeeti täitma, siis lähenen sellele natuke teisiti... tahaks ju mõne sõna juurde ka öelda, miks miski või keegi meeldis... aga seekord siis sedasi... Nii hea meel on, et teatriajaloo mõttes jäädvustuvad need tipud trükituna läbi aastate.

TEATRIANKEET HOOAJAST 2017/18

1. Säravaimad hetked ja põnevaimad suundumused hooajal 2017/18 lavastatud dramaturgias (pidades silmas nii eesti kui välismaist dramaturgiat, nii sõnalist kui koreograafilist teksti, nii ühe autori kui lavastusgrupi loomingut jne).

Kodumaises dramaturgias oli tõesti üks säravam kui teised - Siret Campbell'i "Beatrice". Uskumatu, et tegemist on debüütnäidendiga! Kõik oli paigas - lugu, karakterid, seosed, üllatused ning väga korralik lõpplahendus. Nii hästi teatrilavale sobivat, komplitseeritud eesti näitekirjaniku poolt kirjutatud science fiction'it polegi mul õnnestunud oma 40 aasta pikkuse teatriskäimise-ajaloo jooksul näha. Lugu esitas ka palju huvitavaid küsimusi, millele on põnev iseenda seest vastuseid otsida. 

Lisan ka veel Urmas Lennuk "Ükssarvikute farm", Andrus Kivirähk "Kaarnakivi perenaine" ja "Isamaa pääsukesed", Karl Koppelmaa "Morten Mortensoni aed" ja 2 dramatiseeringut/mugandust - Karl Laumets "Kalevipoeg", Jan Teevel "Richard³". Dramatiseeringutest rääkides ei saa üle ega ümber ka Ott Kiluskist ("Toomas Nipernaadi", "Tsaar Saltaan"). Naistest tooksin veel esile Diana Leesalu tabavalt (ja kohati ka koomiliselt) läbi luuletuste dialoogi pandud Koidula ja Under „Kui ühest rinnast kaks me nutsime“.

Välismaistest üks mängulisemaid, Kreutzwald'ist inspireeritud Damir Salimzianovi "Pikse pill". Lauris Gundarsi "Cabaret Siberia" oli ideaalne näide mõjuvast komöödia ja tragöödia segamisest. Muidugi ka klassikud. Möödunud hooajal eriti venelased - Tšehhovi "Ivanov", Gorki "Põhjas", Turgenjevi "Kuu aega maal". Muidugi ka vana hea Shakespeare, kelle "Richard III" sai 2 erinevat tõlgendust.

Tendentse kui selliseid, peale Eesti100ga seonduvaid ei märganud. Kui, siis auteur'ide kadumist. Juba mainituile lisaks tõstaks neist esile Kaija M Kalvet "Prohvet" ning Urmas Vadi "Emmanuelle'i jälgedes".

2. Parim, olulisim või põnevaim lavastus hooajal 2017/18.
(Selle vastuse raames võib esile tõsta lisaks režiile ka teisi lavastusterviku komponente — stsenograafia, muusikaline kujundus, koreograafia, valgus, video jne —, kuna tihtipeale on neid raske tervikust lahus hinnata või otsustada, millele täpselt võlgneb lavastus oma õnnestumise.)

Jõudsin näha 128 hooaja jooksul esietendunud uuslavastust. 10 parimat tervikelamust (tähestikulises järjekorras): Eesti Draamateater "Ivanov“, Vanemuise "Beatrice", "Hüljatud" ja "Kalevipoeg" (eelkõige 2.vaatus kolmest), Piip ja Tuut "Cabaret Siberia", Tartu Uus Teater "Kremli ööbikud", RAAAM "Pikse pill", Tallinna Linnateater "Põhjas", ERMi Teater "Seitse venda ehk Uurali kajakas", TeMuFi "Toomas Nipernaadi".
Parimad lavastajatööd tulid seekord Uku Uusbergilt - nii "Ivanov" kui "Põhjas". Usun, et sellise tasemega lavastusi, nagu "Ivanov" tuleb välja vaid 1 üle mitme aasta. Gorki "Põhjas" erinevaid lavastusversioone olen näinud juba mitmeid, kuid esimest korda see lugu selles versioonis meeldis tõesti ühe aasta tipuna! Karl Laumetsa "Kalevipoeg" on väga sobiv just Eesti100 aastasse, aga see on ka muidu igati õnnestunud rahvuseepose toomine teatrilavale. Justkui võimatu missioon oleks teoks saanud. Ain Mäeots on lavastuse "Beatrice" keerulise "tulevikuloo" põnevalt tehniliselt lavale toonud. Vana hea "Hüljatud" sai Samuel Harjanne nägemusega rikastatud. Katrin Pärn ja Janek Savolainen on "Seitse venda ehk Uurali kajakas" vahvalt ERM'i näituse sisse suutnud lavastada. Taavi Tõnissoni "Gulliveri reisid" - lavastuslikus mõttes üks ime! Nii palju tehnilisi trikke! Sergei Potapovi stiilne režii "Richard III"-le. Ühtlasi seal on ka mitmeid häid lavastusterviku komponente - valgus, muusika ja kunstnikutöö. Ühe naislavastaja tahaks ka veel välja tuua - Kaili Viidas oma fantaasiarikka "Tsaar Saltaan"iga.
Kunstnikutöödest andsid lavastustele palju juurde - Lilja Blumenfeldt "Ivanov", Karmo Mende "Hüljatud", Marion Undusk (ja Allan Räim'i "hiiglane") "Gulliveri reisid", Kristjan Suits (kes on ilmselt kõige kuumem nimi praegu teatrikunstnike seas) "Metsa Forte" ja "Kalevipoeg". Eugen Tambergi kostüümid "Medeia"s ning Pille Jänes "Faust" ja Martin Mikson "Põhjas" kunstnikutööd.

Silver Sepp’a live-muusikaline kujundus "Seitse venda" tükile, samuti Ele Sonn'i töö "Tsaar Saltaani" muusikaga, unustamata Kaljustet ja Kõrvitsaid "Metsa forte" muusika seadmisel ning kogu "Stiiliharjutuste" trupp! Uuest heliloomingust rääkides, tuleb mainida ka Siim Aimla "Cabaret Siberia", Kirill Havanski "Richard³", Kaarel Orumägi ja Kärt Antoni originaalmuusikali "Sofia" laulud, Valter Soosalu "Kratt", Kristjan Kallase "Blow up", Robert Jürjendali "Kalevipoeg", Aleksandr Žedeljov/Modulshtein "Tuleb/Ei tule" ning loomulikult Rasmus Puur'i "Pilvede värvid".
Suurimad valguskunstnikud tunduvad olevat lavastusest lavastusse samad nimed, sellepärast ei hakka nende töid välja tooma, mainin vaid nimed: Priidu Adlas, Rene Liivamägi, Karl Marken, Kristjan Suits, Oliver Kulpsoo, Petri Tuhkanen, Sander Põllu, Anton Andrejuk, Arne Maasi, Margus Vaigur. Mehisest tipust leiab hooajal ka 5 naisvalguskunstnikku - Karolin Tamm, Karmen Tellisaar, Merily Loss, Triin Suvi ja Mari-Riin Paavo.

Draama-etenduste koreograafina tundub, et Olga Privis'e nime kohtab kõige tihedamalt õnnestunud seadete loojana (näiteks "Richard III", "Gulliveri reisid"). Kuid sellel hooajal sai üle pika aja näha ka väga õnnestunud draama- ja tantsuteatri sümbioosi, koreograafideks Rene Nõmmik ja Tiina Ollesk. Veel tahaks kiita: Ingmar Jõela "Kratt", Marge Ehrenbusch "Cabaret Siberia", Janek Savolainen "Sweeney Todd" ja Eesti Noorte Muusikaliteatri Marie Loviise Mänd "Sofia". Jaanika Tammaru liikumisseaded on ka olulised tema osalusel tehtud lavastuste komponendina.
Ja lõpetuseks Emer Värk'i võluritöö "Beatrice"is ning kõik "Sweeney Todd"i kunstilised küljed.

3. Mõjusaim lavaline kohalolu või sooritus hooajal 2017/18.

(Näitlejad, tantsijad, esinejad, etendajad, artistid jne, nii üksiksooritustes kui ansamblimängus.)

Kõige mõjuvaimad ja meeldejäävaimad rollid -

Meespeaosad: Indrek Sammul "Ivanov", Pääru Oja "Toomas Nipernaadi", Jaak Prints "Richard III", Juss Haasma ja Märt Avandi "Kremli ööbikud", Toomas Tross "Cabaret Siberia", Andres Tabun "Draamakuninganna". Noortest lisaksin veel Joosep Uus "Richard³" ja Karmo Nigula "Morten Mortensoni aed".

Naispeaosad: Anu Lamp "Kalevipoeg", Silja Miks "Ükssarvikute farm" ja "Hullemast hullem", Ksenia Agarkova "Kuu aega maal", Haide Männamäe "Cabaret Siberia", "Tsaar Saltaani" trio-Marika Barabanštšiova, Karin Tammaru ja Terje Pennie, Maria Klenskaja "Isamaa pääsukesed". Noortest Ester Kuntu "Kui ühest rinnast kaks me nutsime" ja "Kriidiaed" ning Lauli Otsar "Kaarnakivi perenaine".

Meeskõrvalosad: Guido Kangur, Mait Malmsten ja Aivar Tommingas "Ivanov", Kaarel Targo "Hüljatud", Indrek Sammul "Väikekodanlased", Lauri Saatpalu "Sweeney Todd", Alo Kõrve ja Allan Noormets "Põhjas", Taavi Teplenkov "Isamaa pääsukesed", Andres Roosileht "Gulliveri reisid", Ott Raidmets "Pikse pill". Noortest lisaks veel Ursel Tilk "12 vihast" ja Kristjan Lüüs "Mowgli".
Naiskõrvalosad: Maria Peterson, Ülle Kaljuste, Ita Ever "Ivanov", Merle Palmiste "Krdi loll lind", Piret Laurimaa, Marika Barabanštšikova ja Piret Krumm "Kalevipoeg", Anneli Rahkema "Puudutada kuud", Katrin Pärn ja Maria Annus "Kremli ööbikud", Natalja Dõmtšenko "Richard III", Kaie Mihkelson "Väikekodanlased" ja kõik Toomas Nipernaadi "tüdrukud". Noortest tahaks esile tõsta ka Jekaterina Burdjugova "Kuu aega maal" ja Ilo-Ann Saarepera "12 vihast".

Vingeim ansambel oli Eesti Draamateatri "Ivanov"-is, aga head kokkumängu-maagiat sai näha veel - Rakvere Teatri "Hullemast hullem", Vanemuine "Kalevipoeg", Tallinna Linnateatri "Põhjas", Eesti Draamateatri "Isamaa pääsukesed", Improteater Impeeriumi "Rõud trip", Vene Teatri "Richard III", ERM Teatri "Seitse venda", Lavakooli magistrantide "Väike jumalanna" ja Must Kast "Prohvet"i truppidelt. 

4. Eredaim teatritegu hooajal 2017/18.

(Siinkohal võib arvestada ka lavavälist, tuua välja tegu, mis mõjutanud teatrielu, arvestada ka teatripoliitilisi ja teatrielu tervikuna puudutavaid sündmusi. Tuua välja mõni sõnavõtt, akt, otsus, üritus, koolidega seotud või administratiivne tegevus, ...)

Teatriliidu aastaauhinnad, mille korraldas NUKU - ilus lavastus ja üldse hea meel selle traditsiooni üle... Muidu eredaim "tegu" või pigem "teod" oli, kuigi vahelduva kvaliteediga, aga ikkagi midagi erilist - "Sajandi lugu" -sari. Eks see oli heaks õppetunniks ilmselt mitmeski mõttes teatritele.

Oluline oli ka väga hea lavakooli kursuse lõpetamine ning uute teatritibude päris teatrimaastikule tulek. Juba on esimesed suured elamusedki mitmetelt neilt saadud. 

Laval oli eredaim "tegu" Uku Uusbergi Eesti Draamateatris lavastatud "Ivanov".

5. Mida andis(, võttis) või õpetas meie teatriilmale tänavu oma tegevuse lõpetanud NO99?

Eks ta andis palju häid lavastusi. Minu maitsele rohkem lavastused NO65+ (erandina Nodvenatsat) pärast seda vajus kuidagi asi ära või siis suunati oma lavastused rohkem välis/festivalipublikule ning hakati tegema liiga suurt kunsti ja liiga ülehomse päeva uuenduslikke lahendusi, ehk minu jaoks need enam midagi ei andnudki. Võtmise kohta ei oskagi öelda... aega ja raha inimestelt, kes ikka ootasid ja lootsid ning andsid võimalusi ka hiljem, et ehk nüüd tuleb midagi vanade heade lavastuste väärilist, aga ei, see oli mingi teine esteetika, mingi teine lähenemine, mingi teine teater. Selles mõttes sai see NO99 juba ammu läbi... nüüd tegi (nagu Mikomägi tabavalt ütles) "enesetapu" mingi NO64 vms...

Lõpetamise kohta ma arvan, et Kivirähk ütles juba kõik ära, mida minagi mõtlen. Ei näe siin põhjust rohkemateks kommentaarideks kui et kahju on.

6. Mida sooviksite kommenteerida (probleemid, mured, rõõmud, üllatused, vihastamised, tähelepanekud, vihjed teatri tuleviku kohta)?

Suveteatri elujõulisus ja kõrge tase (minu terve 2018.aasta 10st suurimast teatrielamusest 6 on pärit suveteatrist). Märgata on ka seda, et kui keegi on heas loomingulises vormis, siis õnnestuvad tal mitmed tööd ühe hooaja jooksul. Tundub, et teatrite tase üldisemas plaanis on muutunud võrdsemaks. Kui vanasti olid nö. "lemmikteatrid", siis nüüd tuleb head ja halba kõikidelt. Siiski on 2 teatrit, kellelt veel kehva elamust pole saanud - Piip ja Tuut Teater ning Teater Must Kast. Kui aastal 2017 oli "Ivanov", siis sellist taset veel novembri keskpaigaks 2018ndal aastal näinud pole.

Mõningane mure on Viljandi lavakooli kevadiste lõpetajate pärast, et vähemalt need lemmikud sealt (Silva, Stefan, Hans Kristian, Henessi, Maarja, Peep ja teised) meie teatripilti ära mahuksid. 

Vihastamise suhtes on ikka nii et kui miski kihvatabki, siis see ununeb seda kiiremini. Head asjad jäävad meelde ning neid on mõnus arutada, meenutada ning suhestada ja nendest ka kirjutada.

Usun, et tulevikus on loota projektiteatrite jätkuvat kasvu, loodetavasti ka uute teatrite teket. Loodus ei salli tühja kohta ning ka NO-teatri asemele vajame ju uut. Kuna nii teatritegijaid kui ka publikut on palju ning näib, nagu üha rohkem, seega on ka rohkem teatrit vaja nii pakkujatele kui tarbijatele.

Isiklikult pinnalt soovin tänada kõiki teatreid, kes hooaja jooksul kutseid saatsid, ilma nendeta ei omaks nii laialdast pilti ning edaspidigi jätkan vaid nendest kirjutamist.