On päris paslik alustada oma möödunud aasta filmilemmikute kokkuvõtet päeval, mil tehti teatavaks Oscari-nominendid (22.01). Tulevikus võiks võtta selle suisa reegliks, et näiteks vahetult enne suurt nominentide avalikuks tegemist - enda lemmikud eetrisse paisata. No tegelikult ju otseselt vahet ei ole, minu maitse on üks, Akadeemial võib-olla teine... kuigi päris mitmed minu lemmikutest hakkavad ka nüüd seda va ihaldatud kuldmehikest jahtima. Küll, aga võin öelda, et tänavuste Oscarinominentide mängufilmide kategooriatest on mul vaid 1 film nägemata (Mary queen of Scots-tuleb peatselt ka Eesti-kinolevisse), dokfilmidest 2 (Free Solo, mis oli Pöffil, aga mul oli samal ajal teater ning Hale county this morning, this evening, mis linastub Docpointi festivalil mõne päeva pärast), pikkadest multikatest 3 (Imelised 2 on mul ikka veel nägemata, kuigi esimene osa on üks mu läbi aegade lemmikmultikaid, kohe tuleb kinno Ralph'i internetilugu ja kolmas, mis nägemata on jaapani anime Mirai), lühimängufilmidest 4 ja lühidokkidest 1. Ülejäänud kõiknominendid on nähtud. Mul on selline väike hobi - kõik oscarikandidaadid ära vaatada. Neid hakati jagama 1928.aastal ning praegusel hetkel on läbi ajaloo oscarile kandideerinud filmidest nägemata veel 1504 filmi ja oscari võitnud filmidest 301. Ega ma eraldi neid taga ei otsi, ega midagi erilist enam nende nägemiseks tee (kunagi vaatasin palju vanu häid klassikuid ahmides... aastatel kui neid "nähtud" filme kogunes üle 400 - ma töötasin keska ajal õhtuti ja nädalavahetuseti Soomes videolaenutuses), aga nö. võimalusel "võtan ette".
Minu isiklikud "Oscarid" tulevad nüüd siit. Ei hakka seekord kõiki neid erinevaid filmikunsti komponente lahterdama ja igas eraldi parimaid välja tooma. Toon ära oma möödunud aastal, ehk 1.jaanuarist - 31.detsembrini nähtud 165st filmist 40 parimat. See on peaaegu tippveerand. Teen seda sedapuhku edetabeli vormis - TOP40. Lisaks veel eraldi parimate näitlejate TOP10-d ja viimaseks kõikide möödunud aasta jooksul nähtud Eesti filmide edetabeli. TOP40 filmide kohta lisan ka mõne sõna selgitust ja sisu sissejuhatuse. Ehk inspireerib kedagi teist ka neid vaatama... Ühtlasi enda jaoks - tulevikuks mäluvärskenduseks - on need niimoodi ka üles tähendatud...
Seega - sõidame!
HINNANG 4:
40. Sadow / Ying (Zhang Yimou) ülimalt stiilne, ajalooline müüt-film. Võitluskoreograafia ja kunstnike töö on siin väga kõrgel tasemel. Hiina kolme kuningriigi ajastul (aastatel 220-280 maj) hargnev draama. Ajal, mil tähtsatel tüüpidel olid kasutusel "varjud", nö inimesed, kes nende eest tegid ohtlikke töid-võitluseid. Asjasse on segatud ka palee naised. Surm ja vanad huvitavad kombed ning inimeste psühholoogiad on sellesse väga ilusasse pildikeelde põimitud.
39. Seltsimees laps (Moonika Siimets) armas, südamlik ja ilusates värvitoonides pildikeel. 3 raamatut on ühte filmi kokku pandud ja sellega on makstud ka tugevalt lõivu, aga lõpptulemus on sellegipoolest päris "söödav". Raamatuid mittelugenud inimestele ilmselt meeldib rohkemgi kui neile, kes on raamatuid lugenud. Head näitlejad ja õnnestunud Eesti film igatahes. Väiksest tüdrukust, kelle ema saadetakse Siberisse ning kes peab üha tugevneva nõukogude-korra tingimustes "tubliks pioneeriks", ehk tubliks seltsimeheks kasvama. Nii nagu see elu meil kunagi oli... Eesti Filmiajakirjanike aasta film!
38. Eighth grade (Bo Burnham) viimasel aastal, enne keskkooli - viimane nädal - noor tüdruk, kes on sotsiaalselt natuke endassetõmbunud, aga muidugi tahab ise tegelikult olla rohkem "väljapoole". Hoolitsev isa, kes tegelikult armastab oma tütart ja on hea, aga samas käib teismeliselt närvidele ka. Tüdruku väljundiks maailma on youtube. Filmis on mitmed kohmakad ja tüdruku jaoks rasked olukorrad, mida vaataja saab tüdrukuga koos läbi tema läbi elada. Armas väike indie-film.
37. Taxi driver (Hun Jang) Korea film taksojuhist, kes saab tööks viia üks Saksa reporter Soulist Gwangjusse, et too saaks kajastada 1980ndatel seal toimunud mässu. Kohale jõudes kahetseb taksojuht seda, sest satub ise ka kõige selle jama keeristesse. Samas on film helge ja eriti lõpp on tõeliselt armas.
36. Cries from Syria (Jevgeni Afinevski) dokfilm Süüria konfliktist. Läbi 5 aasta kogutud materajal annab aimu erinevate kantide pealt selle sõja olemusest. Näidates kui tobe, et tavalised inimesed peavad selle jama sees olema ning oma elu eest võitlema. Lapsed ju ka! Ning maailm selle ümber, mis tegelikult kõigest aru ei saa ning igaüks võitleb veel oma võitlust...
35. Leave no trace (Debra Granik) isa ja tema 13-aastane tütar elavad ühes suures pargis. Mõni võiks arvata, et nad on kodutud, aga ise peavad oma ülesehitatud "elamist" oma koduks. Sotsiaalsed normid seda siiski ei luba. Isa õpetab ja kasvatab oma tütart ning too on väga tarmukas ja asjalik. Ühel hetkel tuleb siiski lahkuda sellest elust ja integreeruda tsiviliseeritud ühiskonda. Aga mis see endast tähendab inimesele, kes seal olla ei taha? Ja kas isal on õigus ka oma teismelise lapse eest see ära otsustada? Mitmeid huvitavaid dilemmasid ning küsimusi tõstatav. Hämmastavalt hea noor näitleja, kes tüdrukut mängib. Väga kaasatõmbav, sest raske on ka seda isa mõista.
34. RBG (Julie Cohen/Betsy West) dokfilm ühest vingest ja väga targast naisest - Ruth Bader Ginsburg'ist. USA Kõrgema Kohtu kohtunik - karm naine, aga väga austatud. Nii austatud, et temast on saanud osa pop-kultuuri. Inimesena tegelikult soe ja targalt ennast artikuleeriv. Terav. Armastab ooperit. Huvitav näha sellise klassi inimest ja kuulata tema mõtteid ning tajuda tema maailmavaadet.
33. Roma (Alfonso Cuaron) Mehhiko mustavalge ja väga ilusa ning erilise pildikeelega film ühest naisest, kes töötab teenijana kõrgema keskklassi perekonna majas 1970ndate Mexico Citys. Samal ajal on seal tänavatel rahutused, aga rahutused on ka koduses majapidamises, sest pereisa on leidnud endale armukese ning jätab naise ja lapsed + loomulikult kogu majapidamise maha. 10 oscari nominent, sh. parim film.
32. Sisters brothers (Jacques Audiard) Bestseller-romaani järgi vändatud film. 1850ndate metsik lääs. Kurikuulsa mainega mõrvaritest vennad, kes rändavad ringi ja külvavad surma igal pool kuhu nad satuvad. Kui ettevõetud missioon on vaja lõpule viia, siis seda tehakse kasvõi oma ihuliikmete ja elu hinnaga. Hea, vanakooli western, mis tehtud modernsete vahenditega.
31. Captain / Der Hauptmann (Robert Schwentke) Saksa film... elatakse 2.maailmasõja viimaseid päevi. Asjalood on juba üsna segased sealsete sõdurite jaoks. Noor desertöör leiab natsi-kapteni mundri ning otsustab hakata "mängima" kõva tegelast, millele pagunid viitavad. Ta jõuab sellega päris kaugele, aga kummalisel kombel mõjutab ka see "munder" psühholoogiliselt meest ennast ning temast saabki see inimene, kes sellist mundrit kannaks!
30. Dogman (Matteo Garrone) väike, vagur ja heasüdamlik koertehooldaja-mehike leiab end järsku olukorrast, kus tal kohalike pisimaffioosnike tõttu tuleb seista silmitsi seadusega. Kuna ta on selline väike jublakas, keda suured mehed lükkavad ja tõmbavad nagu tahavad, siis ajab see kõik väiksel mehel ühel hetkel üle ääre ning algab kättemaksutee, mis oma veriste intsidentidega polegi nii sirgjooneline.
29. Disobedience (Sebastian Lelio) Naomi Aldermani raamatu järgi, lugu kus üks naine tuleb tagasi kodukanti, kus kohast teda kunagi nö. minema aeti. Juudi kogukond, süvausklikud, kes ei sallinud tema armastust teise naise vastu. Taaskohtudes oma vana armastusega löövad armuleegid jälle loitma ning pere- ja kogukonna suhted ja sallivus saab taaskord selle teemaga tegeleda. Muidugi kõige olulisem on inimpsühholoogia selle asja juures. Ja naised ise...
28. Võta või jäta (Liina Triškina) sotsiaalrealistlik lugu mehest, kelle ex-tüdruksõber sünnitab lapse. Ema seda last ei taha. Mees jällegi ei taha lapsest loobuda ja nõnda saab karmist ehitajakutist noor isa. Kuigi ta enam nii noor vast ei olegi, on ta sellistes teemades saamatu. Tuge on väga vähe ning nõnda tulebki normaalse palgaga soome-ehitustöödest loobuda ja kogu muu elu ka lapsekasvatamise ümber uuest üles ehitada. Raske, aga inimestega on ju ikka nii, et kui on vaja ja kui on piisavalt tahet, siis kummalisel kombel on võimalik kõigega hakkama saada. Seda teekonda on siiski päris huvitav jälgida (ma ise käisin ka selle filmi episoodis osalemas ja ehk sellepärast võib mu arvamus ning huvi olla enda otseselt teadmata "kallutatud". Ise sain isaks 22-aastaselt, ega pole pidanud oma lapsi üksi kasvatama.) Ehe ja eluline film. Esindas Eestit Ameerika Filmiakadeemia võõrkeelsete filmide Oscarile kandideerivate filmide eelvalikus.
27. Quiet place (John Krasinski) Apokalüptiline maailm, kus maad valitseb mingi pahalane, kelle pärast ei tohi ühtki heli teha, muidu see tuleb ja tapab. Kammerlik film jälgib ühte perekonda, kuidas nad sellises olukorras oma elu elavad ja mis siis kui lapsed kogemata häält teevad?
26. Suspiria (Luca Guadagnino) Dario Argento õudusklassika uusversioon. Tanstumaailmast. Ühe aasta parima filmitantsuga. Noor Ameerika tantsija liitub Berliini tantsuteatriga trupiga, aga midagi selles majas on imelikku. Kohe alguses on kadunud üks tüdrukutest ning selgub, et ka teistel on närvid läbi ning midagi kahtlast pulbitseb selle kultuurse asutuse pinna all. Ka õppejõud-juhandajad (kellest üht mängib Tilda Swinton) on imelikud... See milleni film lõpuks välja jõuab on päris verine ja kurioosne, aga teekond sinnani on konspiratsiooniteooriad tõstatav ning pinev.
25. Land of hope / Oma maa (Markku Pölönen) ilus ja armas Soome ajalooline armastusdraama. Noorpaarist, kes kolib elama kohta kus nad nullist oma elu peavad looma. Alguses tuleb sõda peale ja pärast, väikses kohas muidugi on viinajoomine ka kerge ligi hakkama ja nõnda naine saab vatti ja vilet nii selle uue elu ülesseadmisega kui ka mehe kantseldamisega. Aga ajastupildina ilus ja inimsuhete mõttes emotsionaalne.
24. Mary Poppins returns (Rob Marshall) aasta suur "muusikalifilm", mille sisu oli nii ja naa, aga briti jõududega, seega tsipa teistsugune. Üldises plaanis lihtsake, nagu need Mary Poppinsi lood ikka. Aga muusika ja tantsude mõttes, ning vaimustava näitlejate-kaardiväele tänu - väga võimas vaatemäng. Väikestes rollides löövad kaasa Meryl Streep ja Colin Firth. Isegi Angela Lansbury on meelitatud osalema. Minu jaoks "Trip the light fantastic" andis tegelikult filmile poole selle väärtusest. Igatahes see lõik on kogu filmist, mis minule igatahes kõige eredamalt meelde jäi.
23. Ahto. Chasing a dream (Jaanis Valk) võrdlemisi tugeva dokfilmiaasta viiest eredaimat tähest kaks olid kodumaised! Tegemist on elulooga. Eesti mehest, kes mööda maailma meresid rändas, kuigi kodumaa hoopis Ameerikas leidis ja seal ka perega elu lõpuni pidama jäi. Meest ennast enam pole, aga filmis saab sõna näiteks tema poeg. Suuremas osas filmis on jutustajateks meremees ise ja tema isa. Nende teksti on tabavalt kaasatud lugema päriselus isa ja poeg - Lembit ja Marius Peterson. Elu, nagu seiklus, ajaline mõõde alates enne teist maailmasõda kuni tänapäevani välja ja pildikeele mõttes, eriti montaaž oli imeline! Eks selliste filmide puhul, kus on palju ajaloolisi dokkkaadreid ja uue aja asjad segamini, siis ongi vaja leida mingi huvitav moodus neid segada ja siin on lausa harukordselt hästi see õnnestunud! Olin vaadates nii põnevil, et ei saanud silmi filmilt hetkekski.
22. Sorry to bother you (Boots Riley) täiesti kreisi tulevikumaailm või alternatiivreaalsus, kus lugu viib vaataja telefonimüügifirma tegevuste keerisesse. Võrdlemisi noor must mees, hakkab peamiselt valgetele pähe määrima moonutades oma hääle "valgete hääleks". Temast saab niimoodi tõeliselt edukas müügimees. Samas kui tema kaastöötajaid nöögitakse ning nood asuvad võitlusse tööandja vastu. Peategelane tõstatakse karjääril "kõrgemasse müüjate klassi" ning tal tuleb oma "vanade sõprade" võitluse kiuste töötada edasi firmas, mille vastu teised hakkavad streikima. Samas need müüdavad tooted on täiesti moraalivastased ning see tekitab omakorda ühiskonnas suuri probleeme. Isegi tüdruksõber ei kannata seda ja lahkub... Peategelasele hakkab vaikselt selginema, mis see on mida ta oma tegevusega firmaomanikule teeb. See on midagi täiesti loomuvastast ja ebanormaalset... Sürr, aga põnev. Lõbus, aga õudne. Kreisi, aga võimalik seostada päris maailmaga. Tõeliselt ebatavaline lugu.
21. Stars don't die in Liverpool (Paul McGuigan) noore briti meesnäitleja ja vanema "suur Hollywoodi-staar" naisnäitlejanna armastuslugu, mis muudab nende tavaelu dramaatilisemaks kui see, mida nad oma töös peavad mängima. Annette Bening ja Jamie "Billy Elliot" Bell mängivad seda paari.
20. Three identical strangers (Tim Wardle) Dokfilm ühest hämmastavast juhtumist. 1980ndate New Yorgist saavad kokku pool juhuslikult 3 lapsendatud meest (nähes enda nägu ajalehes teise mehe nimega), kes avastavad, et nad on tegelikult kolmikud! Kui uurima hakatakse, et miks nad lahutati sündides, paljastub selle taga päris üllatav ja isegi hirmus tõsiasi! Mõnikord on päris elu imestamapanevam kui fiktsioon ja see on ere näide sellest! Vapustav! Ja see kõik juhtus päriselt... kes teab, mis praegusel hetkel minu, sinu või laiema ühiskonnagrupiga käimas on!
19. Molly's game (Aaron Sorkin) tõsielul baseeruv film naisest, kes oli Olümpiamängude-tasemel suusataja, aga kellest sai kõrgklassi põrandaaluse kasiino vedaja. Karm maailm, kus nii suured rahad keerlevad. Ja selliste suurte rahade peale, lisaks igasuguste pahalastele, on ka valitsus väga maias "teadmahimuline". Kus tegijaid, seal nägijaid. Inimeste kadedusele saab pigem kindel olla, kui arvata-loota, et see ennast ei puuduta. Baseerub peategelase endakirjutatud elulooraamatul.
siit edasi HINNANG 4+:
18. Capharnaüm (Nadine Labaki) Liibanoni film, mis kandideerib ka võõrkeelse filmi oscarile. Mul olid ootused pisut kõrgele keritud seda Pöffil vaadates ja esialgu nii kõrgelt ei hinnanudki, aga olen sellele filmile niiiiiiii palju ja tihti tagasi mõelnud, et hinnang on ka sedamööda tõusnud, kuivõrd olen hakanud hindama seda kõike, mida filmi paaritunnise kestvusaja sisse on suudetud mahutada. Mitu lugu, mis on kõik tegelikult suure loo teenistuses. Selgrooks 12-aastase poisi (kes on ise viieks aastaks vangi pandud) kohtuprotsess, kus poiss on oma vanemate vastu süüdistuse esitanud. Süüdistus seisneb selles, et nood on poisi ilmale toonud! Põnev, seikluslik, moraalne või pigem ebamoraalne, tolle maailmanurga lugu. Lugu toimub läbi jutustuste. Poisi teekond targast ja teravast tänavapoisist (ta peab oma nõmedate vanemate tõttu ise oma eluga hakkama saama) kuni ühe kriminaalse teo sooritamiseni välja. Lisaks saab filmi läbi teada ka teiste inimeste kohta, keda film puudutab ja nõnda tekibki huvitav suurem pilt kogu tervikust. Millegipärast oli tunda, et tegemist on naisrežissööriga ja see oli sellise loo mõttes väga hea! Eriline.
17. Cold war / Zimna wojna (Pawel Pawlikowski) väga hea kaameratööga, mustvalge Poola film, mis pidavat jutustama auteur'i enda vanavanemate loo. Kandideerib kolmele Oscarile ja seda juhtub mitte-ingliskeelsete filmidega haruharva (kuigi hispaanikeelne Roma kandideerib ju tänavu suisa 10le!) Kommunism tõstab üha tugevamalt pead pärast teist maailmasõda ning 1950ndatel ühe muusikateatri lavastaja, kes mööda Poolat rändab ja otsib esinejaid oma uude spektaaklisse, armub ühte blondi maatüdrukusse. Need on 2 eri vanuses, eri temperamendi, maailmavaate ja eluhoiakuga inimest, kes küll armastavad teineteist, ent ei saa ka teineteisega koos olla. Plaanitakse põgeneda kommunismi eest kapitalistlikule Prantsusmaale, aga kõik ei lähe nii, nagu peab... nii kohtuvad nad läbi elu - mõnikord, aga ikka tehakse mingi viga või juhtub midagi, et koos nad õnne suunas ei saa ratsutada... Võimatu armastuslugu võimatul ajal, kõlas ingliskeelne reklaamlause ja just seda see ongi... ning kõike kroonimas veel see külmavärinaid tekitav lõpp! Euroopa Filmakadeemia aasta parimaks filmiks valiti.
16. Werewolf / Wilkolak (Adrian Panek) Selle filmiga seoses oli mul kahju, et ma ei ole ajakirjanik. Režissööri agent kirjutas mulle, et kas sooviksin teha intervjuu filmi režissööriga, kes Tallinnat külastas, aga ma loobusin, sest tööl oli kiired ajad ning ma ei oskaks ka kellelegi seda intervjuud trükkimiseks pakkuda. Film meeldis väga. Tegemist Poola filmiga ja jutustuse sisuks lapsed, kes on just vabanenud natside kontsentratsioonilaagrist. Nad jäävad lõksu keset metsa asuvasse mahajäetud mõisahoonesse. Alguses on plaanis seal nagu luua lastekodu, aga siis ühel hetkel jäävad lapsed olude sunnil üksi. Lisaks tulevad sinna näljased ja kurjad natsi-laagri valvurkoerad, kes ei lase lastel majast jalgagi välja pista - kohe ründavad. Üks koer pääseb akna kaudu ka majja ning lõikab laste ligipääsu osale majast ära. Nälg ja janu on muidugi peatselt platsis... uskumatult ehe ja põnev, lapsed mängivad nagu vanad profid! Ja need koerad ja see natsi-õhkkond ning laste omavahelised suhted... kõik saavad siin väikses mõisas kokku.
15. Colette (Wash Westmoreland) lugu naisest, kelle raamat "Vagabund" on ilmunud ka Varraku kirjastuselt eesti keeles. Tegemist ühe "meeskirjaniku" naisega, kes tegelikult hoopis oma mehe raamatud kirjutab. Kuna oli aeg, mil naiskirjanike teoseid ei trükitud. Mees oli küll tuntud, ent võrdlemisi andetu, siis otsustasid abikaasad nii... Mees sai üha kuulsamaks (ning nõmedamaks) ja naine pidi kuulsa mehe varjus leppima taustategijana. Naine kirjutab kõik oma frustratsioonid raamatutesse ja need müüvad hästi. Kuni ühel hetkel muidugi saab naise mõõt täis... Tõsieluline elulugu pani kirjanikust huvituma ning tahaks sellel aastal kindlasti seda Vagabundi lugeda, kuna ta teosed on elust enesest, seega saab kindlasti ka filmiga ühendusi luua.
14. Favourite (Yorgos Lanthimos) olen Lanthimose filmide austaja juba tema kreeka õudusfilmist "Dogtooth" alates (nägin seda Stockholmi filmifestivalil). Nüüd, mil ta ingliskeelsesse maailma on üle tulnud, jätkub see kiiksude ning puäntide meistri võidukäik kinolinal. Pean küll tunnistama, et kuigi algusest kuni üle poole filmi olin ülimas vaimustuses, siis ühel hetkel hakkas film korraks kohapeal tammuma ning mu vaimustus pisut hajus. Sellest hoolimata igati äge linateos. Lugu räägib 18nda sajandi Inglismaast ja kuninganna Anne'st. See on too kuninganna, kellel oli 17 last, kes kõik enne kuningannat ennast ära surid. Siin on päris korraliku kiiksuga toodud sisse 17 küülikut, keda kuninganna kasvatab... Aga neid kiikse on veel ridamisi. Kuninganna muudetakse filmis lesbiks ja kaks tema alamat peavad omavahel võitlema tema soosiku-positsiooni pärast. Iseasi, kas ja mis ikkagi tegelikult toimub, see pole Lanthimose puhul kunagi päris kindlalt see, mida Sa vaadates esialgu arvad :) 10 oscari nominent, sh parim film, parim naispeaosa ja 2(!) naiskõrvalosa!
13. Green book (Peter Farrelly) Pärast Pöffi seanssi ma pidin ikka mitu korda kontrollima, kas see on ikka tõesti sama mehe tehtud, kelle sulest pärinevad ka "There's something about Mary" ja Jim Carrey "Dumb and dumber"! Tõesti! Aga Roheline raamat on ilus, armas ja sisukas dramöödia, mis viib endaga kaasa 50ndate Ameerikasse, kus itaalia-ameeriklasest (keda mängib TAANLANE Viggo Mortensen) peab olema autojuhiks mustanahalisele muusikule, kes läbi Ameerika tuuril siin ja seal peab esinema. Valge mees on musta mehe teenistustuses - tollel ajal. Ja must mees saab ka vatti näha ühiskonnanormidega võideldes. Valgenahaline on siin tänavatarkuse ja kommeteta, aga mustanahaline on haritud, maailmanäinud, kuid väga kitsas muusikaringi mullis elanud. Põrkuvad meeste maailmad ja nad õpivad teineteiselt elu, aga muidugi põrkutakse ka ühiskonnaga nahavärvi tõttu. Hea ja kaasatõmbav ning emotsionaalne ajastu-lugu.
12. Professor Marston & the wonder women (Angela Robinson) psühholoog William Moulton Marston'i elulugu. See on mees, kes leiutas koomiksisangari "Wonder woman" (lisaks aitas leiutada ka praeguse aja valedetektori). Ta armastas kahte naist korraga ja seadis ka vastava elukorralduse sisse. Muide mees suri ise 1947.aastal nahavähki, aga naised jäidki kokku elama ja kasvatasid kõigi lapsi kahekesi koos. Väga hästi näideldud! Film vääriks palju suuremat tähelepanu kui see saanud on.
11. Minding the gap (Bing Liu) režissöör on ka ise üks dokfilmi tegelastest. Nimelt vaatleb film noorte rulasõitjate-sõpruskonna elu ja täiskasvanuks saamist. Peamiselt 3 noore mehe läbi, aga muidugi ka nendega seotud teiste inimeste. Väga vahetu ja no kuna on tegemist dokfilmiga, siis ongi kõik täpselt nii, nagu nende inimestega need elulised keerdkäigud on. Need on tegelikult tavalised lood, aga avavad inimpsühholoogiaid hästi. Valikud, mõtted, vead, mida me kõik teeme. Muidugi tark inimene õpib teiste vigadest... Üks meestest näiteks hakkab väga noore tüdrukuga kokku elama. Saavad lapse ja siis tüdruk alles avastab, et tal vaja veel maailma vaadata... rulapoiss on titega kodus... sellest tekivad probleemid... palju käsikaamerat, palju rulatrikke, palju elu... Parima dokfilmi-Oscari nominent.
-------
AASTA TOP10 filmid
10. Движение вверх/Three seconds/Going vertical (Anton Megerditšev) sporditeemaline vene mängufilm jutustab loo, mis baseerub tõsielusündmustel ja legendaarse kossumatši eel ja ajal, mida peeti Münheni Olümpiamängude finaalis Nõukogude Liidu ja USA vahel. Nagu teada, siis 3 sekundit enne mängu lõppu ameeriklased juhtisid 1 punktiga... Korvpalli ajalugu. Aga eks siingi on palju inimestevahelist nii mängijatel oma elus kui treeneril ja treeneriga ning eelkõige spordist ja sportlaste elust.
9. Vello Salo. Igapäevaelu müstika (Jaan Tootsen) minu käesoleva aasta lemmik eesti film! Nii palju elutarkust, nii palju avastamist nii filmis käsitletavate inimeste, elu kui seeläbi iseenda kohta. Mõtlemapanev, kaasakiskuv, vaimustav teekond koos Vello, tema lugude ja mõtetega. Kui inimene on nii palju läbi elanud oma pika elu jooksul, siis on millest rääkida, on mida temalt kuulata, on mida õppida. Vaatasin ja ahmisin seda kõike endasse! Tõeliselt põnev vaatamine. Usun, et selleks peab inimene ka ise küps, avatud ja piisavalt intelligentne olema, et seda filmi hinnata. Õige pisikesed kurjusenoodid olid ka sees, ilmselt dramaatika mõttes vajalikud, aga samas minule kui inimesele hakkasid natuke vastu. Seda mitte Vello poolt, vaid filmitegijad ilmselt said inspiratsiooni olla sama ausad ja otsekohesed, aga Vello otsekohesus on natuke teistsugune. Tegelikult ka väga kurb film.
8. Bohemian rhapsody (Bryan Singer) minule kui mitte eriti suurele Queen'i fännile, pigem pole ma kunagi nende austaja olnudki väga meeldis... teades küll kogu seda tausta ja Freddy elulugu, sest üldjoontest on see tema surma ajal üht ja teistpidi läbi hekseldatud. Film ise oli võimas, ilus ja emotsionaalne. Rami Malek teeb vapustava rolli Freddyna! Lisaks tõi see lapsepõlve meelde, kui sai vaadatud televiisorist ise seda üle terve maakera 16 tundi kestnud Live Aid! maratonkontserti. Ega terves mahus ei jõudnudki, aga Queen'i (ja Madonnat, Phil Collinsit, George Michaelit ehk toona Wham'i ja Elton Johni näiteks nägin küll - vaatasime ühe mu sõbrannaga nende Lagedi suvilas - täpselt on meeles... nagu ilmselt neil, kes elasid Gagarini või Armstrongi ajal, nonde meeste suurte tegude hetkedel ja mäletavad "kus nad siis olid" :)). Film on mõjuv ning loomulikult täis Queen'i muusikat, aga ka seda bändi kokku ja lahkuminekut ja siis uuesti kokkutulekut. Kõik me oleme inimesed, teeme vigu, mõned nõrgemad, teised tugevamad, mõned loomingulisemad, teistel omad oskused, anded. Armastus lõpuks ikkagi dikteerib päris palju... kuni lõpuni välja.
7. Shoplifters / Manbiki kazoku (Hirokazu Koreeda) jaapani auteur, kelle filme ma alati pikisilmi ootan juba alates 2004.aasta "Nobody knows" filmi nägemisest alates. Ja seekord oli film üks tema tugevamaid. Lugu "perekonnast", kes "lapsendavad" ühe lapse, kes on jäetud üksi madalale rõdule külma kätte mängima. Tasapisi hakkab selle kummalise "perekonna" lugu lahti hargnema... tegelikult saab alles päris lõpus teada kogu pildi. Väga eriline film vaestest ja vähe-omavatest inimestest, kellel tegelikult on suur süda, aga see suur süda võib ka suurte jamadeni juhatada. Üllatav, tõeliselt üllatav film. Lõpus jäi mitu head küsimust mõtlemiseks, arutamiseks. Samas realistlik, ei midagi ülepakutut ja see selle juures ongi kõige vapustavam. On ju nii häid kui halbu inimesi, aga kes ikkagi on hea ja kes on halb ja kelle jaoks?
6. Skyldige / Guilty (Gustav Möller) praktiliselt terve film näidatakse ainult ühe hädaabitelefonile vastaja nägu suures plaanis. Siin filmis pildiliselt ei juhtu eriti midagi. Kogu lugu on jutustuse sees, mida tegelane oma telefoni räägib ja mida talle vastatakse. Võiks arvata, et üsna igav... tegelikult kujunes sellest aasta üks põnevamaid filme! Ja see ülesehitus, et filmi vaataja on samas olukorras kui peategelane ja teab ning otsustab loogiliselt põhimõtteliselt täpselt sarnaselt temaga... aga siis üha uute ja uute üllatustega jalust rabatuks saades. Tõeline puzzle-film, kus infokillud tulevad ja sa paned nad suurde pilti, kui järsku saad aru, et oled täiesti valesti need tükid kokku pannud! Tugev, tugev soovitus kõigile just põnevuse austajatele! Sest see on tõesti märulim kui märulifilmid, õudsam kui õudusfilmid, dramaatilisem kui draamafilmid. Ja siis veel see lõppüllatus!
siit edasi HINNANG 5-:
5. Phantom thread (Paul Thomas Anderson) sama režissöör ja meespeaosa näitleja, kes tõid meile "There will be blood" filmi... sedapuhku täiesti teistmoodi inimpsüühika hämaraid alasid uuriv. 1950ndate London - seal töötav kuulus moelooja, kes enda moemaja nii kõrgele tasemele tõstnud, et seda kasutavad tõesti need kõige kuulsamad ja rikkamad. Mees on perfektsionist, aga ka kogu tema majapidamine käib tema järgi ja ainult tema järgi. Ühest noorest naisest saab tema muusa ning armastatu... ja ka elukaaslane. Alguses proovib mees enda reeglitele allutada ka naist... abiks karm ja külm õde... nagu psühhoterror, aga armastus ei tööta nii. See vajab teistsugust õhkkonda. Varsti hakkavad lauad teistmoodi lauduma... või kas hakkavad... Ilus ja huvitav psühholoogiline draama, kus mängivad 3 vapustavalt head näitlejat, kellest 2 kandideerisid ka oscarile. Daniel Day-Lewis väitis, et see on tema viimane filmiroll - ta jääb näitlejaametilt pensionile... saab siis näha, kas meest sõnast, härga sarvest...
4. Dawn wall (Josh Lowell/Peter Mortimer) dokfilm mägironimisest. võib-olla sama palju kui ronimisest, ka inimsuhetest ning inimpsüühikast. Ekstreemolukordades võimenduvad ja joonistuvad välja mingid teatud asjad, mida tavaliselt ei näe, ega oska aru saada ega arvatagi enda kohta. Suurimaks filmi osaks on El Capitani mäge "seinalaadset" osa ülesronimine. Võimatu missioon, mida läbi interneti jälgis 2015. aastal kogu maailm. CNN tegi ülekandeid, paljud ajalehed kirjutasid. Kuidas 2 meest, kellest ühel pole kõik sõrmedki alles, ennast ületada proovivad... Muidugi saab läbi filmi ka nende inimeste täiesti eraldi dokfilmi vääriva tausta teada.
3. BlacKkKlansman (Spike Lee) film, mis on samapalju meelelahutuslik kui see on ka sügav. Meenutas natuke teatavat Tarantinolikku vaibi, kus värvid on eredad ja ilusad. Aga ega keegi muidugi värvide pärast filmi ei vaata. Tegemist on filmiga, mis baseerub tõsielul. 1970ndate USAs, MUSTAnahalisest politseist, kes suudab sulanduda Ku Klux Klani surrogaatkeha abil... ehk teine mees on "kehaks", aga tema ise ajab korda "jutupoole". Kusjuures sellest surrogaadist, saab üks tähtsamaid ja põhitegijaid valgete linade all peitvatest kollidest. Praegusel Donald Trump'i ja EKRE ajastul "otse näkku" film, kuhu me võime siin "tagasi liikuda" kui ettevaatlikud ei ole selle võimuandmisega.
2. The 12th man / Den 12.man (Harald Zwart) Norra film. Olid 12 meest, aga natsid tapsid neist 11. Film räägib sellest ühest, kes pääses. Tema teekonnast läbi Norra ja natsist, kelle jaoks oli idee fixe, leida see 1 mees üles ning temale kuhu iganes järgneda ning ta maapealt hävitada. Tark natsi on ka... nagu koer, kes lõhna järgi jälje muudkui üles leiab... Ägedalt põnev ja kaasaelamakiskuv lugu. Taustaks Norra ja lihtsad Norra inimesed, kelle jaoks see 1 mees esindab palju rohkemat kui vaid ühte tublit vastuhakkajat. Võimas ja mastaapne tagaajamine. Kuidagi nii "oma" tundus... ja nagu ise põgeneks koos selle peategelasega.
Aasta ainus film, millel HINNANG puhas 5
1. Utoya 22.juli (Erik Poppe) mitte segi ajada võrdlemisi käki Paul Greengrassi samast teemast, samal aastal ilmunud filmiga! Norrakate enda tehtud film oli midagi uskumatult peent, võimast, põnevat ja haiglaselt realistlikku! Tegemist kurikuulsa Norra massimõrvari veresaunaga Utoya saarel 2011. aastal toimunud noortelaagris. Mis sellest filmist nii erilise tegi minu jaoks, oli see väga vahetu tundmine, mida film pakub - kuidas see kõik täpselt oli. Mida tähendas tunda, et keegi maniakk Sind taga ajab ja kui juhtumisi talle ette jääd, on surm kindel. Esiteks kestab see filmis täpselt nii kaua kui need lapsed seal saarel selle hullu püssi eest pidid põgenema! Seega saad aimu kui kaua täpselt, kuidas seal saarel liikuda oli, mis toimus, kuidas põrkusid kokku teiste noortega, kes ka põgenesid, ei tea kuhu, sest saar on ju merega piiratud. Põrkasid kokku nendega, kes olid juba pihta saanud... Kuulsid selle hullu jalasamme, ise varjudes surnute alla või mätaste vahele või mereääres olevate kaljude alla. Kaamera jälgib tegelikult peamiselt ühe tüdruku olemist ja liikumist. Peategelane on seal saarel koos noorema õega, keda ta lisaks mõrvari eest põgenemisele ka pidevalt otsib. Kuidas Sa sealt saarel üldse minema põgened jättes õe maha? Nii palju küsimusi... nii palju mõtlemist... nii palju kaasatundmist... see film oli aja tunnetamise mõttes üks aasta lühemaid (kuigi hullu eest põgenemine tundus lõpmata või surmaga lõppev)... nii hinge võttis kinni ja pani enda ka seal saarel põgenema, et ei tajunud aja kulgemist üldse... kogu aeg oli tunne, et kohe on see maniakk Breivik Sul püssiga seljataga! Appi!
----
PARIM NAISPEAOSA
10. Eva Melander - Border / Gräns (scifi)
9. Helena Howard - Madeline's Madeline (film teatrimaailmast)
8. Thomasin Harcourt McKenzie - Leave no trace
7. Annette Bening - Film stars don't die in Liverpool
6 Rebecca Hall - Professor Marston & the wonder woman
5. Jessica Chastain - Molly's game
4. Glenn Close - The wife (draama)
3. Emma Stone - Favourite
2. Vicky Krieps - Phantom thread
1. Olivia Colman - Favourite
PARIM MEESPEA
10. Vladimir Maškov - Going vertical
9. Geoffrey Rush - Final portrait (draama)
8. Jamie Bell - Film stars don't die in Liverpool
7. Jakob Cedergren - Guilty
6. Viggo Mortensen - Green book
5. Rami Malek - Bohemian rhapsody
4. Thomas Gullestad - 12th man
3. Bradley Cooper - Star is born (muusikaline draama)
2. Marcello Fonte - Dogman
1. Daniel Day-Lewis - Phhantom thread
PARIM NAISKÕRVALOSA
10. Rachel Weisz - Favourite
9. Liina Vahtrik - Seltsimees laps
8. Elizabeth Debicki - Widows (põnevik)
7. Molly Parker - Madeline's Madeline
6. Tilda Swinton - Suspiria
5. Helena Bergström - Tårtgeneralen (rootsi komöödia/draama)
4. Miranda July - Madeline's Madeline
3. Julie Walters - Film stars don't die in Liverpool
2. Jennifer Jason Leigh - Annihilation (scifi)
1. Lesley Manville - Phantom thread
PARIM MEESKÕRVALOSA
10. Frederick Lau - The Captain
9. Allen Leech - Bohemian rhapsody
8. Arto Heikkilä - Oma maa
7. Kevin Costner - Molly's game
6. Nicholas Hoult - Favourite
5. Mike Myers - Bohemian rhapsody
4. Jens Ohlin - Tårtgeneralen
3. Jonathan Rhys Meyers - Den 12.man
2. Alessandro Nivola - Disobedience
1. Beulah Koale - Thank you for your service (draama)
AASTA JOOKSUL NÄHTUD EESTI FILMID PAREMUSE JÄRJEKORRAS:
Hinnang 1+
11. Pööripäev
Hinnang 2-
10. Portugal
9. Tuliliilia
Hinnang 2
8. Kolm augustikuu päeva
Hinnang 3+
7. Eia jõulud Tondikakul
Hinnang 4
6. Rodeo
5. Koma
4. Seltsimees laps
3. Võta või jäta
2. Ahto. Chasing a dream
Hinnang 4+
1. Vello Salo. Igapäevaelu müstika
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar