laupäev, 23. november 2019

Pöffipäevik - 2.film - Papicha (Alžeeria 2019)

Režissöör: Mounia Meddour
Stsenaarium: Fadette Drouard, Mounia Meddour
Olulisemad näitlejad: Lyna Khoudri

1h 45 min

Minu hinnang: 7
IMDB hinnang: 7,2 (405 hääletajat)

Lõi laineid Cannes'i filmifestivalil ning on Alžeeria tänavuaastane esindaja Rahvusvahelise filmi Oscari-nominendiks.

Nii palju ilusaid inimesi! Alžeerlased on vist Hollywoodist šnitti võtnud :) Peategelane on neist veel see kõige ilusam - kena noor plika, kes oma noorest väljanägemisest hoolimata oli filmimise ajal juba 26-aastane. Lyna Khoudri mängib põhimõtetega naist, kes 90ndate teisel poolel õpib Alžeerias ülikoolis, samal ajal kui toimuvad poliitilised rahutused ning naistelt hakatakse nõudma burkade kandimist, ihu varjamist ja mehed üldse allutavad nad islamiusuliste kommete, ehk mehe käskude ja keeldude meelevalda ja võimu alla. Isegi naised keeratakse "vabameelsete" naiste vastu ning kes ei lähe asjaga kaasa, see lastakse kohapeal lihtsalt maha! Peategelane unistab riietedisaineriks saamisest ja tahab panna sõbrannadega koos püsti ühe korraliku moedemmi. Aga kuidas Sa seda teed, kui ühiskond, kaasa arvates parim sõbranna, hoopis teises suunas liigub?

Silmiavav ja maailmapilti laiendav film, mis alguses oma 90ndate poplugude (Pump up the jam jne) ja noorte naiste pidutsemisega oleks nagu hoopis mingi teine film, aga siis vaikselt tungivad uued tuuled ühe tugevamalt ja tugevamalt nende samade noorte naiste ellu, kuniks nad ongi lõksus. Ja ole kui isepäine tahes, kui võimukandjatel on teised plaanid, siis nendele vastu võidelda on väga raske ja terrori all elavas ühiskonnas praktiliselt võimatu. Peategelane on väga sümpaatne ja see kutsub juba iseenesest kaasa elama. Vaatad seda kõike distantsilt, nii ajalises kui ruumilises mõttes ja mõtled, et õnneks meie kultuuriruumi mehed austavad naisi nii palju, et tugevama õigusega ei hakka neid enda meelevalla alla allutama. Kuigi paraku on ka selliseid ebamoraalseid isendeid, kes seda teevad. Seda juhtub küll pigem koduseinte vahel ja ühiskonnas see paistab välja vaid erandlikel juhtudel. Võib-olla seda kurvem neile, kes antud olukorras on, sest kui enamus ei tea, siis üksikinimene kannatab vaikides ning ei pääsegi sellest. Mõni naine ei tea tahtagi normaalset olukorda. Sellepärast on oluline nendest asjadest rääkida ja ka selliseid filme teha ja näidata, et teaksime kuidas teistes maailma nurkades elu käib, et ise sellistest olukordadest ja vigadest hoiduda.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar