Naiste kool - Vanemuine

Üks 2019.aasta kevadhooaja ja terve tolle teatriaasta vahvamaid komöödiaid on mõneti ehk üllatavalt pärit Moliere'i sulest. Seda küll paljuski huvitavale lavastustööle, suurepärastele rollidele ning igati ka veel tänasel päeval kõnetamisele. Eks see kõnetavuse "ajatus" ole ka üks "klassikute" tunnus.

Pikkade juuste ja põlvikutega mehed üritavad naisi koolitada, neid painutada nii, nagu vaja, Vanemuise Sadamateatri Priit Strandbergi Moliere'i tõlgenduses. Suures hirmus sarvi saada minnakse nõmeduste tipuni välja, nagu naise vangistamiseni, et ainult naine rumalamaks jääks ning seeläbi oleks mehele ustav ja tobu lambuke...ainult, nagu selliste asjadega ikka... lõpuks on mehel ikka sarved peas, tüdruk teise mehesse armunud ning ise käpuli maas palumas, et ta on absoluutselt kõigeks valmis, kui vaid naine teda maha ei jätakse...

See võib ju selles näidendis olla Arnolphe'i "kool" oma naisele, aga maailma siin on siiski "naiste kool" meile meestele ning keegi mees ei saa naise tahet allutada enda omadele. Kui sellest aru ei saa, võib järsku leida end igaüks Arnolphe'iga võrdsest olukorrast, kus naine lihtsalt armub kellessegi teise, kellessegi, kes armastab, mitte ei "sunni armastama". 

Wow, mis powerhouse roll Karol Kuntselilt! Lõi pahviks oma hoo ja ägedusega! Müts maha ka lavastaja ees, et ta on taibanud nii õige mehe Arnolphe'i rolli kutsuda. Vähemalt sama üllatav oli näha Karl Laumetsa nii lahedas koomilises võtmes! Tal on täiesti originaalne koomiline närv. Iga kord kui lavale saabus - no lausa hüsteeriliselt naljakas oma juuste ja ilmetega!!! :) Tanel jonas jällegi justkui röppiva värsiedastusega ning hiljem teatavate feminiinsete maneeridega tähtsa aadlikuna - lust vaadata ja kuulata! Jaanus Tepomehe notar, kes nagu sõnadega "vehkleks", kui mõelda tema jalgade tööle! Selline koomiline pärl :) Ka naiste rollid on head ja kogu ansambel väga tugev! (Tundub, nagu hüüumärkudest siin tekstis puudu ei tule :))

Sisu jah, tsipa lihtsake, aga sedapuhku mõnusalt lihtsake. Annabki näitlejatele mängust kõige väljapigistamiseks ruumi. Priit on lavastanud ka huvitavalt, situatsioonikoomikat, müramist ning hoogu, aga seda huvitaval, elektrita ajastul, kus hämar valgus on igapäevane. Suhtlemine publikuga kaasab ka kogu saali kaasa täiest omamoodi. Marika Aidlalt mitu head liikumislahendust ja need Gerly Tinn'i kostüümidd! Mõnus, kvaliteetne meelelahutus!

Hinnang 4+

Naiste kool

• DRAAMA
• SADAMATEATRIS
• KESTUS: 02:40

Lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Strandberg
Tõlkija August Sang
Stsenograaf Maarja Meeru
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Liikumisjuht Marika Aidla
Valguskujundaja Andres Sarv

Osades Marian Heinat, Linda Kolde, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Karl Laumets, Jaanus Tepomees, Viktor Lukawski või Priit Strandberg

Molière’i komöödia

Arnolphe on hea ja rikas kaupmees, kelle väärikusest saab vääritus, aust autus, tarkusest kõrkus ja armastusest armukadedus. Nimelt on lõbus härra Arnolphe väsinud eputamisest, tühistest vaimukustest ja tõvena levivast kombelõtvusest naiste seas, kes massiliselt oma mehi petavad. Hea Arnolphe on juba ammu abielueas, kuid ei leia endale naist, kelle truudusele ta kindel võiks olla. Nii otsustabki ta kosida oma kasvandiku, kes juba nelja-aastasena saatuse tahtel talle hooldada jäi. Kuna ta on tüdrukul lasknud üles kasvada kloostris, eemal edevast ja hukutavast haridusest, peaks just tema naiivsus ning headus, ilu ja armastus hoidma Arnolphe’i pealae sarvedest puhtana. „Miks võtta õppind naist, niisugust kaunishinge / kes päevad otsa käib mööda haritud ringe …”. Kuid nagu siin ilmas ikka, nõuab ka saatus meie eludest oma ning kõik hoolikad ja läbimõeldud kavatsused võivad sekundiga liiva joosta.

Molière olevat armastanud tragöödiaid, kuid ometi on kõik meieni jõudnud Molière’i näidendid komöödiad. See vastuolu on teatrile väga sobilik – läbi naeru ja kerguse puudutab Molière kõige olulisemaid ja õrnemaid kohti meie vaimus. Ajatu sisu ja ajatu huumor.

Esietendus 27. aprillil 2019 Sadamateatris