Savvusanna sõsarad / Smoke Sauna Sisterhood (Eesti 2023)

"Savvusanna sõsarad"

Režissöör ja stsenaariumi autor: Anna Hints

Dokumentaalfilm 2023
IMDB hinnang: 9,1 (16 hääletajat)

Minu hinnang: 8,5 (IMDBs ümardasin 9)
See välkarvustus ilmus ka instagrammis mõni päev tagasi: https://www.instagram.com/danzumees/

Eesti dokfilm, Anna Hints’i “Savvusanna sõsarad” (režissööri täispika dokfilmi debüüt), sai esilinastuse Sundance'i Filmifestivali täismüüdud kinosaalis. Filmitegijad tervitasid kohalikke etnolauluga. Peale filmi Q&A-le jäi väga palju inimesi ning agaralt kasutati ka küsimuste esitamise võimalust meie filmitegijatele. Muuhulgas küsiti seda, et kuidas meesoperaatoril sulandumine läks ja kui raske saunatemperatuuris filmimine oli (kasutati igasuguseid jahuteid, näiteks jääkotte keha ja kaamera vastas... aga midagi läks ikka katki ka), mitme saunatamisega film tehti (7 aasta jooksul u.50ga, seega palju jutte jäi paratamatult filmist välja), kus kohast leiti naised (osa olid Anna tuttavad, aga osalt ka võõrad, kes tulid-tahtsid ise osaleda) jne. Keegi mees küsis, et kas oli oluline näidata naise veritsemist (Anna läks tsipa põlema, ent suutis jääda viisakaks ja meeldivaks). See film edastabki kõike väga loomulikult, on kooskõlas looduse, inimhingede ja -kehadega ning menstruatsioongi on ju looduse osa! Lisaks oli oluline režissööri jaoks näidata aastaaegade ringlevat vahetumist ning minu kui vaataja jaoks tegelikult lisas see omakorda filmile mõtestuse, et aastad ja aastaajad vahelduvad, kuid saunas käiakse (aasta)ajast hoolimata, ikka sellepärast, et nii oma keha kui vaimu puhastada… ja seda ju nüüdseks juba sajandeid. Kuid kahtlemata andsid sellised "saunast väljas" kaadrid veel omakorda just filmilist ilu ja vahelduvust…ja just nimelt ILUSAD olid ka need valitud kaadrid. Näiteks kuidas naised jääauku lähevad või hullavad lumes, aga ka suve rohelus, milles saun asus. Ning muidugi ka saunas sees ei jää kaamerasilmal pisut kunstilisemgi ilu märkamata (lisaks muidugi naiste kehade ilule), oli selleks siis see kuidas vesi tilgub juukseidpidi või kui visuaalpoeetiliselt pestes-kallates kehalt piisad laiali pritsivad.

Tekkiski tõesti "saunasolemise-tunne" ka läbi ekraani, sest polnud sugugi raske (sugupoolest hoolimata) end sinna õeskonda manada. Jah, mehena  ju ise nii täpselt kõike seda, millest nad seal räägivad, oma kehaga tunnetada ei saa, aga need saunajutud on universaalsed ja meid kõiki (ka ligimestena) puudutavad. Sugugi pole need mitte vaid meestest, kaugel sellest, kuigi ega meist ka nii ühe või teise, lõbusa, armsa, vahva, kurva või hirmsagi vaatenurga alt päris mööda ei minda.

Öeldakse ju, et tabuteemasid enam pole, aga naistel tulevad ikka päris mitmed sellised sügavamad ja eluliselt erilisemad siiski jutuks, olgu selleks siis vägivald, abort, seksuaalsus, suhted ja haigusedki. Kõik niivõrd mõjuvad, sest nende taga on PÄRIS inimesed ja PÄRIS juhtumised.

Lisaks saunale ja saunajuttudele ning kogu- või sõpruskonna tundele, on film ka kui monument eesti naistele. Ilusatele, väe, võlu, vaimu ja valudega naistele, kellest ekraani kaunistab (ja peamiselt ihualasti…võiks öelda isegi hingeni alasti) vaid väike osa meie naistest, aga neid tundeid ja lugusid teavad-tunnevad otse või riivamisi enda ja oma lähedaste eludest vast kõik... mehedki. Ent ikkagi on need harukordsed, sest on just jutustaja elu omapäradega.

Argimaagia, mis tänu inimese erakordusele pole sugugi nii argine. Sauna loitsimised, rituaalid (näiteks soolaga puhastamine, vihtlemised jne). Ahmisin vaadates ja muudkui imetlesin ning elasin kaasa. Imelised naised elavad me ümber. Pinnale paistab vaid see, mida tahetakse-lastakse, aga saunahigistamist jagades, oleme kõik vennad-õed. Tihti ei mõtle sellele, kui palju vägivalda on suhetes või kui palju alkohol mõjutab inimelusid, kui enda jaoks need teemad on võõrad. Kuid kui kuuled ühelt ja teiselt, siis nagu silmad avanevad ning aimad ning oskad hinnata palju paremini, mis enda elumullist väljaspool toimumas ning neid kurvemaid ja näiliselt ebaharilikke asju üldsegi mitte vähe! Näiteks kuigi tean, et mu endagi ema on abordi teinud, ent see film just sellestki kohast avardas vaadet, mis tegelikult (ja paljude) naiste eludes toimub.

Kusjuures jäi tunne... ja kuigi nägu ei näinud (nägusid ongi siin näha vaid peamisel "saunanaisel” + lõõtsamängijal + veel vaid mõnel üksikul naisel), et režissöör ise oli ka filmis üks jutuvestjatest. 

Megasuur vaatamise ning ühtlasi saunatamise kaasategemise soovitus kui see märtsis Eestis ka kinodesse saabub! Annab võimaluse väga mitmeti suhestuda nende naiste lugude ja eludega ning samaga oma ja varem kuuldud juttudega paralleele tõmmata, nüansse võrrelda, tunda seda, mida need inimesed ekraanil tunnevad või on tundnud ning ühtlasi oma enda maailmanägemust läbi teiste inimeste kogemuste avardada. Nii teemade kui visuaalse ja muusika sümbioosiga väga mitmekülgset mõttestikku ning "elu ilu ja valu" pakkuv film, olgugi või pigem nimme sellepärast, et kõik jutuajamised ning -vestmised peamiselt just saunalaval aset leiavad. Suurepärane idee ja teostus!