esmaspäev, 26. oktoober 2009

Meeste varjupaik - VAT Teater


Vat Teater on viimasel ajal enamvähem kindel "tase", aga see polegi enam uudis. Käesoleva aasta 10 lemmiklavastuse hulgas on minul suisa 3 VAT-i tükki. Eks need ootused on samuga kasvanud kõrgemaks iga lavastusega üha enam ja enam. Ja sellepärast mõjub selline "pühapäevakomöödia" justkui keskpärasena nende "hittide" kõrval.

Etendus lavastati esitamiseks Viru keskuses, seda võib ka etenduse flyerilt aru saada. Saksamaalt pärit lavastaja Röhmer on ka enne teinud koostööd VATiga. Seekord on ta loonud mingis mõttes täiesti omapärase "ruumi" - meeste paradiisi, ehk siis meeste varjupaiga suures kaubanduskeskuses, kus neli meest kokku saavad, et pääseda pakku naiste eest, õppida teineteise vigadest ja teha neid samu vigu koos. Ühtlasi tegeleda natuke "meeste mõttetute asjadega" ja vinguda oma naiste üle ning ühtlasti unustada igapäevaelu.

Esimesed mõtted, mis saali sisenedes tekkisid on see, et kus kohast küll näitlejad lavale pääsevad? Ja kui kummaline keldri või soojusõlme lehk :) Eks kõik need õllekastid ja korgid levitasid seda autentset atmosfääri :) Peab ära märkima, et etenduse edenedes see siiski hajus või lihtsalt ununes jälgides mängu.

Mingit sisulist või mõtlemapanevat sügavat teksti ei maksa oodata. Kõik on natuke ülepaisutatud ja igatahes minu jaoks üsna võõras - ma olen ise see mees, kes vahest end poodi "ära unustab". Isegi kui raha pole osta, on ju vahest lahe vaadata ja uurida ja proovida jne :) Kuigi kui tuju pole, siis ei viitsi kah ning siis on muidugi raske kui see kellega poodi on mindud, tahaks pikemalt ja täpsemalt uurida.

Näitlejaid mõnusalt kammerlikult vaid 4. Kindlad karakterid, natuke kõik erinevad kuid siiski kõik "mehed". Ja kahtlaselt kõik just naiste poodlemisega kimpus - aga eks just sellised tüübid ongi leidnud tee sinna "meeste varjupaika". Isiklikult minule pakkus kõige mahlakama rolli Raivo E.Tamm. Eriti see, kui ta salaja pimedas taskulambi valgel oma ketti meisterdas ja ikka vahepeal kõrvad kikkis laua alt üle lauaääre vaatas oma kullipilguga, et ega keegi ei ärganud :) Üldse võib ta vabalt Jim Carrey-legi nägude tegemises vabalt ära teha. Ja kui Carrey puhul see millegipärast mind häirib kui ta oma nägu venitab, siis Raivo E.Tamm mõjub tõeliselt koomilisena :) Laheda rolli teeb ka Janek Joost, keda viimastel aastatel pole eriti juhtunud nägema (ainult suvel "Käsu Hansu nooruses"). Tal on hästi helisev ja kõlav hääl, mis näitlejale heaks töövahendiks. (Kõigi nelja mehe hääled olid head, aga Janeki oma torkas eriliselt kõrva, sest teiste omadega nagu juba "harjunud"... Raivo E.Tammel ju üldse üks parimaid hääli Eesti teatris - sellepärast teda kasutatakse ka ilmselt tihti laste multikates.. ja just eriti erilisemates karakterrollides.)

HInnang: 3+ (natuke tuttavate elementidega kuid ikkagi päris originaalne lähenemine. Päris kahju kohe, et ei jõudnud seda näha autentselt Viru keskuses, nagu seda alguses mängiti. Aga see meeste riietamine naise riietesse ja mõned sellised tuttavad naljad ning ülemängimine kiskusid natuke hinnangut alla. Ribadeks naerda ei saanud, aga muhedalt muiata vahepeal küll. Ka kaasa tunda - alguses meestele ja mida etendus edasi, siis üha enam nende naistele. Meestel oli hea hoog sees ning see justkui kiskus kaasa ja pani tundma ennast justkui ühena seal varjupaigas. Ja ometi ei tea, kas tõesti ja kui palju on sellises olukorras mehi. Ma ei mõtle otseselt varjumas kusagil kaubanduskeskuse keldris või mingis sellises laoruumis, vaid pigem üldiselt, et kes näevad vaeva, et nende naine iga laupäev 5 tundi kaubanduskeskuses veedavad. Millegipärast ei usu, et see asi niiii hull on. Võibolla mõnes teises kultuuris. Kui naisel on sellised kombed, siis mehed istuvad kodus... ja muidugi kõik see naistevahetuse teema... see ikka oli natuke "over the top"... ja see minule isiklikult ei meeldi... kui siis peab juba täiega :) Ei oskagi otseselt soovitada seda, aga samas just pühapäevakomöödiana töötas küll. Eriti Raivo E.Tamme ja üldse näitlejate pärast. Ning sellise omapärase lavaruumi pärast ka!)
Tekst lavastuse kodulehelt:

MEESTE VARJUPAIK

Puhas komöödia.
Autor: Kristof Magnusson (Saksamaa)
Tõlkija: Eili Heinmets
Lavastaja: Christian Römer (Saksamaa)
Kunstnik: Kathrin Hegedüsch (Saksamaa)
Osades: Raivo E. Tamm, Tanel Saar, Janek Joost ja Margo Teder

Oma ostuhullude naiste eest põgenedes peidavad Helmut, Eroll ja Lars end ühe ostukeskuse endisesse kütteruumi. Unustusse vajunud ruumist saab nende salajane varjupaik. Igal laupäeval saavad nad seal naiste teadmata veidi enne osturetke lõppu kokku. Purgiõlu, televiisori ja tehnikast rääkimise kõrval tekitavad meeleolu veel jalgpall ja pitsa. Meeste idülli purustab tuleohutusspetsialist Mario, kes nende mehelikkuse pelgupaiga avastab ning neid reeta ja nende peidukoha likvideerida ähvardab.

Kriitik arvas: "Näidend on parim bulvarikomöödia, kus on lihvitud, mõtterikkad dialoogid, palju situatsioonikoomikat, mõndagi järelemõtlemiseks ning eelkõige head meesterollid neljale näitlejale. Vaataja elab kindlasti kaasa, kui neli vennikest oma naiste ostuharjumustega hädas on. Kavalate meeste varjupaigast saab "hädaabikorter", kui naised nende ostupõlgusele reageerida võtavad." Magdeburger Volksstimme

Lavastajast: Christian Römerist on saanud VAT Teatri oma lavastaja. Ta teeb Eestis juba kolmandat tööd ja ikka VAT-is. Tema mõlemad eelmised lavastused on olnud tähelepanuväärsed: oma ajast ees "Jumal on DJ" (2001), millega avati Rahvusraamatukogu teatrisaal ja Kuressaare linnateatriga koostöös sündinud "Kolumats" (2003), mis nihutas teatripiire ja raputas vaatajat. Seekord üllatab lavastaja Römer eesti vaatajat vaimuka komöödiaga.
Autorist: Kristof Magnusson sündis 1976. aastal Hamburgis. Õppinud Nordelbieni evangeelses kirikus kirikumuusikuks. Läbis tsiviilteenistuse New Yorgis, tehes sotsiaaltööd kodutute ja holokausti üleelanutega. Õppis Saksa Kirjandusinstituudis Leipzigis, Berliini Kunstide Kõrgkoolis ja Reykjaviki Ülikoolis. Tema esimene romaan Zuhause (Verlag Antje Kunstmann, München) sai 2005. aastal Ingeborg Bachmanni auhinna. Näidendid: "Der totale Kick" - esmalavastus Staatsschauspiel Dresden 2001. "Männerhort" - esmalavastus Schauspiel Bonn, 2003.
Etendus kahes vaatuses
kestab koos vaheajaga 2 tundi ja 30 minutit
Sihtgrupp: täiskasvanud
Esietendus: 21.oktoobril 2006 Viru Keskuse Teatris


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar