laupäev, 7. november 2009

Ürgmees - Monoteater


Esimese hooga ei oskagi nagu selle tüki kohta erilist midagi öelda. Oli nagu rohkem standup koomika kui teater... samas päris nii vahetu ta ka ei tundunud. Oli nagu meeste-naiste erinevustest lugu, aga samas nii stereotüüpsetel näidetel, et nendest midagi elulist välja lugeda ei suutnud. Kuigi usun, et võibolla mõned naised on ka sellised ja mõned mehed, aga need on siiski äärmused. Hmmm, ühe ainsa jutulõiguga suutsin oma elu samastada küll, nimelt see kui midagi otsin ja naiselt küsin, siis tema tõesti tundub justkui alati teadvat, kus miski kodus asetseb. Õigemini tal on mingi loogiline mõttejada, mille järgi ta suudab tuletada vähemalt mingigi arvamuse... mis üsna sageli ka tõeks osutub :) Aga kõik muud lookesed tundusin minu jaoks küll võõrad ning sellepärast ehk ei ajanudki naerma ka. Rahvas mu ümber siiski üürgas naerda. Aga noh... sama tunne oli hiljuti Vanemuise Sekstett a la Carte etendusel... siiski Uuspõllu-shows oli sisu rohkem ning ma kohati ehk mõistsin, miks mõni nali või naljakas olla kellegi kaoks, SAC ajal ma ei saanud selles üldse aru, miks inimesed naeravad.

Lugu kui sellist ehk polnudki - pigem ikka sketšide moodi lõigukesed. Kuid selle eest oli Jan Uuspõld - rahva lemmiknaerutaja. Ja mis seal salata, ka mulle ta tavaliselt näitlejana on ikka meeldinud ja mitte ainult naerutajana, aga ka tõsisemates rollides. Viimase aja tegemistest meenuvad tema rollid Boulgakoffis ja Grönholmi meetodis. Samas mu teatrikaaslasele Jan üldse ei meeldi, aga talle meeldis ehk Ürgmees natuke rohkem kui mulle. (Ta naeris paaris kohas veel..)

Irooniline, aga "Ürgmehes" meeldisid mulle kõige rohkem need lõigud, kus Jan naist mängis. Selles oli nagu ehedat teaterlikku mängulusti. Ja seda, et ta neid oma naistegelasi tegi alati sarnaselt (pani huuled pingule, tegi peaga mingi nõksu ja siis puusadega ja ja moonutas häält) - rääkis ta ju ka peamiselt ühest ainsast, ehk nö. "oma naisest" - see "kord korra järel sarnaselt naise tegemine" mõjus omakorda sõnulseletamatul põhjusel koomiliselt. Võibolla Uuspõllu "sisemine naine" on siis nagu sellise olekuga :)))


Ma oleksin oodanud tsipa teravamaid nalju ning ehk tõesti rohkem sellist stand-up koomikulikku lähenemist. Mingil hetkel juba nagu tuli see rahvaga suhtlemine, aga see jäi siiski liiga üldiseks, et närve kõditada esiridadeski istujatel. Aga arenguruumi on ja usun, et kui Uuspõld rohkem käib ise ringi ja näeb näiteks muumaailma stand-upi eriti hea muidugi kui USA või Inglise oma, siis ta saab ka aru, et teistsugune lähenemine mõjub palju paremini (muide Rootsis on ka väga head stand-up koomikud -juba võib isegi mingitest traditsioonidest rääkide - toimivad siin ju ka sellise klubidki). Vähemalt minusuguste jaoks, kelle naerunärv vajab palju kõvemat kõdi, kui see, mida Ürgmehes pakuti.

Muidu "rahvas" rääkis, et see tükk pole üldse ootuspäraselt mage ning labane. Minu meelest see ikka sinna piirile kompas küll korra või paar. Ja ega ta ikka peen huumor ka pole. Ikka ju selline "rahvatükk". Natuke ikka sinna palaganipoole, mitte terav ja nutikas huumor. Häirima jäi ka reklaamlause, et etendusest pidavat saama palju teada naiste ja meeste kohta. No selles suhtes peab ikka väga noor ja roheline olema, et sealt midagi "teada" saada. Kõik on ikka vana ja mitu korda naljade, telesaadete või muude kanalite läbi üht või teistpidi juba räägitud. Aga seda laulu "mehed on sitapead", seda kuulsin küll esimest korda :) Aga seda, et "mehed on sitapead", seda on ilmselt leirdatud ürgmeeste-ajastust peale. Selles suhtes polegi ju maailm nii eriti muutunud. Aga ürgmehi endid vist on küll vähemaks jäänud. Vähemalt mulle tundub nii. Soorollid on segunenud mingil määral. Aga naised pole ikka rahul :) MOTT- ole sa milline tahes või käitu kuidas tahes, nagunii ei olda rahul. Sest süüdistada on ju nii lihtne ja "süü ei saa õhku jääda" - nagu üks mu endine töökaaslane tavatses korrutada :)

Ei, mina ei julge seda küll kellelegi soovitavada... ent mõistan, miks rahvale see peale läheb - "rahvatükk" ju :) Minu meelest tehti sellist huumorit ka kunagi 80ndatel. Selline tunne tekkis. Huvitava, et üheks lavastajaks on märgitud ka Mati Unt... et tekkis küsimus, millal see siis üldse lavastati? Või on seda siis juba nii kaua mängitud? Saal oli igatahes puupüsti täis... ikka veel... Võibolla on tegemist surematu tükiga? Noh, eks selline teema ja paljusid puudutab ka. Miind ennastki ju see "teema", aga mitte selline tekst.

Hinnang: 2+ (pole minu rida, aga ma teadsin seda juba enne vaatama minemist. Mõned inimesed, kelle maitse minu omaga tavaliselt kattub, on siiski öelnud, et päris vaadatav, sellepärast ootasin natuke paremat asja, aga tegelikult sain täpselt seda, mida arvasingi sealt saavat.. ehk siis mitte eriti palju. Jan Uuspõld muidugi paneb mõnuga ning tema lõbusus hoidis ikkagi kuni lõpuni saalis, kuigi ei oleks ka midagi hullu juhtunud, kui see tükk mul pooleli või hoopis nägemata oleks jäänud. Aga kusagilt tuleb ju alustada ning selles mõttes, tulevikus, kui Jan on rohkem kodus selle stand-up poolega ja teemad laiemad ning mitte nii stampsed käsitlused- need on minu jaoks lihtsalt igavad- siis lähen tema järgmisi asju vaatama ka. Selles suhtes pikka-pikka iga uuele teatripõnnile, mil nimeks Monoteater :))


Tekst lavastuse kodulehelt:

ÜRGMEES, peaosas Jan Uuspõld

Monoteater esitleb:
Rob Becker „Ürgmees“
Peaosas: Jan Uuspõld
Lavastanud: Mati Unt ja Andrus Vaarik
Tõlkinud: Hannes Villemson
Muusikaline kujundus: Jarek Kasar
Kestvus 2 tundi
Ürgmees on Ameerika näitekirjaniku Rob Beckeri kirjutatud ühe-mehe etendus, mis toob välja, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. "Ürgmehe" näol on tegemist humoorika ja teravmeelse etendusega, mis räägib meeste ja naiste vahelistest suhetest, võrdleb naisi ja mehi ning toob esile juba ürgajaL kujunenud instinktid.Ligi kaks tundi kestev näidend seletab, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud eri maailmapildid, kultuuri ja isegi keele ning mis moel põhjustavad need erinevused arusaamatusi ja teineteise mittemõistmist tänapäeval. Peaosalise Jan Uuspõllu sõnul elab igas mehes ürgmees. "Arvatakse, et meestel on tundeid vähem kui naistel, aga tegelikult see nii pole," arvab ta. "Mehed on tundelised, kohusetundlikud ja neil on instinkt hoida oma peret ning lähedasi."Etendus lükkab ümber laialtlevinud arvamuse, et kõik mehed on mühakad, ja õigustab mõlemat sugupoolt. Muuhulgas saab etenduses üsna palju meeste ja naiste kohta teada.Uuspõllu arvates on ühiskonnas tekkinud seisukoht, et mehed on mühakad, sest aeg ja mood muutuvad väga kiiresti ning meestele on esitatud palju uusi nõudmisi. "Tänapäeva mehe stereotüüp ei vasta enam sellele, kes mees ise olla tahab," on Uuspõld veendunud. "Kui lastakse tõelisel ürgmehel välja paista, pole hullu midagi."
Peale 3 ndal märtsil toimunud esietendust Kanal 2-le antud interviuus arvas toonane Rahavastikuminister Urve Palo: „Ma arvan, et mehed ja naised võiksid käia seda etendust korra aastas vaatamas, lihtsalt selle pärast, et üksteist paremini mõista, ilma naljata!”

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar