teisipäev, 1. detsember 2009

Võlurätik - Eesti Nukuteater


"Kaukaasia kingitus Eesti teatrile" - Jevgeni Ibragimov, on järjekordselt rikastanud Eesti (laste)teatrimaasikku ühe harukrdselt ilusa ning elava nukutükiga. Sedapuhku täiesti "Eesti oma looga", ehk Kreutzwaldi "Vaeslapse käsikivi" ainetel valminud "Võlurätik"-uga.

Tema stiil on nii võimas, et seda peab ise teatris nägema! Minu jaoks on see täiesti klass omaette. Eriti see, et näitlejad on mustades riietes ja lavapimeduses ning mitu näitlejat liigutavad ühte nukku, see kõik annab nii maagilise tunde vaadates neid nukke justnagu inimesi. Ühel hetkel tabasin end mõttelt, et ma pole vist kunagi näinud elus, et mõni nukk võib liikuda nii plastiliselt! Ja need tema "nukud", need on nii ilusad! Nii lahe, et ta kasutab erineva suurusega sarnaseid nukke andmaks tunnet kaugematest ja lähematest toimumistest. Natuke isegi tekib tema tükke vaadates selline nukufilmi vaatamise tunne. Ainult, et need nukud tõesti elavalt liiguvad silme ees! Fantastiline, sõna otseses mõttes!

Lugu ise ju vana tuttav juba. Lapsena sai seda muinasjuttu sada korda läbi loetud ning selles suhtes nagu ootuseid ei olnudki. Pigem kartsin et hakkab endal igav. Kuigi mõtlesin, et lastele pole see ehk veel nii pähe kulunud ning nende pärast ju lähengi "nukuteatrisse"... aga lõppude lõpuks nautisin ise ilmselt sama palju kui nemad :) Kusjuures Nukuteatri uus piletisüsteem on ju nii vahva - lastepiletid on täishinnaga (mis on ka üsna odav) ja kui lapsed võtavad vanemad kaasa, siis nendele maksab pilet ainult 30 krooni :) Geniaalne mõte! Aga mitte piletihindadest ei tahtnud ma rääkida vaid ikka tükist endast :)

Südantliigutav lugu vaeslapsest ja tema ilgest ning kasuahnest kasuemast. Vaene laps... muidugi selline võlurätik kuluks endale kas ära, mis kõik tööd ära teeb :) Sai ju sealt "kavalehena" ühe rätiku ka kaasa, aga kahjuks pole sellel siiski seda "võlujõudu", mis etenduse rätikul :) Lahe mõte kavaleheks ikkagi :) Tüdrukul hea oma mängudes mängida seda lugu oma nukkudega... Suu ammuli vaatas... ja kuigi Nukuteater soovitab seda alates 5ndast eluaastast, siis minu 3ne jälgis ka suure põnevusega. Mõned päris pisikesed hakkasid küll kartma ja see segas natuke alguses ka teistel jälgimist, aga õnneks see ema taipas saalist lahkuda :) Mõtlesin veel, et ise küll poleks kuidagi raatsinud, aga no mis sa teed, kui laps kardab, siis tuleb minna... :( Enne võiks muidugi natuke kodus pimeda toaga testida, kuigi jah, ega alati kodus turvaline testimine polegi päris "see", aga ikkagi...

Neid nukke liigutavad mitu näitlejat ja neid polegi näha. Hääl justkui tulekski neilt nukkude liikumatutelt huultelt. Ja oi kuidas mulle meeldis Ingrid Isotamm-e hääl! Üks parimaid "hääli", huvitav kas teda multikate lugemisel ka kasutatakse? Ja muidugi Taavi Tõnisson - tema seekord pole mitte nukuhääl vaid jutustajana käsikivi keerutamas, nö publiku teejuht. Ta on nii lahe, silmad säravad ja sellise poweriga mängib, et lust on inimest vaadata, kes oma tööd armastab ja kogu hinge ja hooga teeb! Annab vaatajale nii palju rõõmu! Jõulude all saab teda Väikses nõias kaaren Abraksasena näha :)

Kogu see täiuslikkuseni aetud produkt, mida see etendus esindab on nii proff! Ei tea kas kusagil riigis veel nii head nukuteatrit tehakse? Mina küll ei usu!

Hinnang: 3+/4+ (Esimene hinnang kõikide tükkide arvestuses, teine lastetükkide... See oli nüüd minu jaoks kolmas kokkupuude tema tükkidega ja kindlasti, kindlasti kavatsen ka kõik Ibragimovi ülejäänud ja tulevased tükid alati ära vaadata! Ja mulle meeldib vaadata võimalikult lähedalt neid, sest see on tõeline maagia, kuidas see saali paistab! Nii lahe, et nukuteatrist võib leida sellise tasemega tükke. Ja muidugi Taavi Tõnisson on nii muhe. Muusikaline kujundus ideaalne. Ja mis peaasi - lastele meeldis ka väga! Soovitan kõigile!)
Tekst lavastuse kodulehelt:

Võlurätik

Nukulavastus Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu "Vaeslapse käsikivi" ainetel.
Autor FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD
Lavastaja ja instseneerija JEVGENI IBRAGIMOV
Lavastaja assistent TAAVI TÕNISSON
Kunstnikud TAUNO KANGRO ja HELELIIS HÕIM
Valguskunstnik LAURENT MALJEAN (Prantsusmaa)
Muusikalised kujundajad KAIRE VILGATS ja ARBO MARAN
Tõlkijad ANDRES ROOSILEHT, TAAVI TÕNISSON ja REIN AGUR
Mängivad REET LODERAUD, INGRID ISOTAMM, TAAVI TÕNISSON, ANDRES ROOSILEHT, RIMA ZAINULLINA, DANA HROUSTOVA, JEVGENI MOISEENKO, PAVEL ŠNJAGIN
Raske on vaeslapse põli - hommikust õhtuni peab ta käsikivil perenaisele jahvatama, ja kui väsimust puhates kivi mõnikord seisma jääb, on malk kohe kihutajaks lapse kannul. Ei jätku valjul emandal vaesele Annikesele lahket sõna. "Küll oleks hea, kui leiaks käsikivi, mis ise jahvatab, ilma et minu, nõrgukese abi pikemalt tarvis oleks!" mõtleb Annike. Väsinud tüdrukuke ei tea veel, et on olemas üks vaene lonkav ühe silmaga sant, kelle helesinine rätikuräbal saab teda aidata.Esietendus 16. septembril 2009 Eesti Nuku- ja Noorsooteatri väikeses saalis.Lavastus on sobilik teatrisõpradele alates 5. eluaastast.
Etenduse pikkus 40 minutit
Mängukoht väike saal

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar