kolmapäev, 9. juuni 2010

Öökontsert "Tule(t)öö" Linnateatri lavaaugus lauludega, mis tegid südamesse pesa ja lõkkega, mis pidevalt plahvatas


Sattusin täna ühele imearmsale kontserdile... või noh, "sattusin" on sulaselge vale. Planeerisin juba eelmisel päeval, et sellest pean ma osa saama. Ainult, et kui peab ärkama hommikul kell 6 ja terve päeva Rootsi ja Venezuela investoritega mööda linna ja koosolekuid tiirlema, lisaks veel kella poole seitsmeks õhtul presidendilossi minema networkima kogu maailma inimestega ning pärast seda veel kohvitama olulisima osaga rahvast, siis pole sugugi kindel, et kas suudad end kella 23-ks vanalinna Laiale tänavale kohale kärutada kontserdile, mis ilmselgelt kestab uude päeva... eriti arvestades seda, et järgmisel hommikul kell 8 on vaja olla juba Swissotelis... ja mitte niisama vaid ikka triksis traksis, sest peaminister tuleb üritusele kohale jne jne jne.... no kellel meist lihtne on, eksole?! Aga headest asjadest peab ikka iga hinnaga üritama osa saama... eriti kui neid Sulle jumalamuidu pakutakse...

Ja nõnda ma meelitasin K2 ja Saksa kolleegitari kaasa ning umbes 5 minutit enne kella 23-le hüppasime taksosse ja põrutasime Linnateatri lavaauku noori kuulama ja lõket nautima.


Ja oioioi kui hea meel mul on, et me kohale jõudsime. Ma pole pikka pikka aega nii muhedast, soojast ja armsast kontserdist osa saanud! Veiko Tubin, Sanda Üksküla Uusberg, Kristjan Üksküla ja Mikk Jürjens pakkusid just seda, mille järgi mu hing januneb - südamesoojust, siirust ja heatahtlikkust inimestelt, kes tegelikult ju ei tunne ega tea kogu seda massi, kellele nad oma heast südamest seda kõike sõna otseses mõttes "kinkisid".

Tegemist ei olnud lihtsalt mõne suvalise kontserdiga, vaid ma avastasin sealt endale tervelt 4 uut lemmiklauljat ja 3 uut lemmiklaulu! "Kohvipohmell", "Laul Friedebergist ja Sofist" ning "Karussell". Karussell koos mitmete teiste Anastasia-multika lauludega on mu ammune lemmik. Noorelt hukkunud Aaliyah esitas seda originaalis ning nüüd Kristjan Üksküla eestindatud ja Sandra Üksküla Uusbergi esitatud versioonis - see oli veelgi parem!!! Jumal tänatud, et Veiko Tubin ei lubanud neil võõrates keeltes laulda! Ka Joni Mitchelli laul ja see "Tall trees in Georgia" eestindus.... aaah.. mul lihtsalt ei ole sõnu! Õde-venda Ükskülad olid nii inspireerivad, et mul hakkas endalgi luulesoon kõvasti tuksuma.

Ja kui ilus lauluhääl neil kõigil neljal on! Tubina ja Üksküla lauluhäälte kohta ma olin teadlik, aga see, et Mikk Jürjens ka lauljana selline tegija on, see tuli üllatusena. Tema falsett oli nii puhas, nagu ta laulakski nii kõrgelt nii puhtalt või noh, mis hindaja mina olen... olin sellises eufoorias ja elevil ning keset rahvast, et ma lihtsalt nautisin ilusat muusikat ja mõnusaid laule, et ega ma ei saanudki päris täpselt aru. Sain aru ainult sellest, et minule meeldib!

Lõkkest kostus vahepeal selliseid plahvatusi ning tuld lendas sellise kaarega, nagu Linnateatri lavaaugu lõkkeaugus oleks peidus olnud lohe, kes vahepeal rahmeldas ja tuld purskas... Ja kui vahetu ning sossu oli see rahvaga suhtlemine. Selline mõnus loba loob nii mõnusalt õdusa atmosfääri, et mina selles külmas ülikonnaväel ei tundnudki õieti külma. Või kui pärispäris aus olla, siis lõpuks ikka värisesin muidugi korralikult... aga sellel polnud tegelikult vahet. Ma oleks ka lisalugudeks jäänud, kui Veiko poleks juba varakult hoiatanud, et lisalugusid pole isegi mõtet nuiama hakata, sest nad ei tee neid nagunii... kuna pole ette valmistatud... noh, tegelikult sellistes olukordades lauldakse ju veel mõni kuumem juba kõlanud lugu. Aga tegelikult oli ju selge, et ka neil endil oli täiega külm. Kristjan pidi hõhkama oma käsi kitarri mängides, et need päris kangeks ei külmuks...

Kui Veiko laulis "Friedebergi ja Sofi laulu", küsis mu Hamburgi kolleeg, et kas tal plaati pole... ja tõesti sama küsimus tekkis mul endal.... ma oleks hoobilt selle seal ostnud! Nii fantastiliselt head olid tema laulud. Üsna mitmes laulus läbi terve kontserdi jäid mõned korduvad laused kõrva, näiteks see, et "hing on näljas"... mitmed laulud olid ka teatriga ühel või teisel moel seotud. See on omamoodi armas, et teater on nii suureks inspiratsiooniallikaks ka inimestele, kes päevast päeva on teatri sees ja kelle jaoks teater kui selline on ehk seeläbi sellise maagiagi kaotanud, kui inimestele, kelle jaoks teater on siiski midagi pidupäevalikult erilist. See tähendab, et ka nende jaoks on teater midagi erilist, kuigi see on osa nende argipäeva... ja see ongi ju see sära nende silmades, kui nad laval mängivad. Alates sügisest siis liituvad Veiko ja teiste Linnateatri näitlejate kõrgetasemelise trupiga ka Sandra, Kristjan ja Mikk. Mina igatahes kindlustasin Uku Uusbergi uuslavastusele nende majas septembriks oma pileti esimesse ritta ära.

Tantsida päris ei saanud seal selle muusika järgi, kuigi kui väga oleks tahtnud, siis mõne hoogsama Veiko laulu järgi oleks saanud kah. Aga üldiselt olidki laulud sellised lõkkeõhtu jaoks ülimalt sobivad. Instrumentideks klaver ja kitarr... ja ühel hetkel Sandra imeilusa laulu taustaks ka "M-koor" :) Aga laulud ise olid pigem kurva alatooniga, hingeminevad (peale paari ülimalt vaimuka Veiko laulu). Nii armas õhtu oli! Aitäh! :)

Elagu Vanalinnapäevad, Linnateater ja noored andekad, loovad inimesed! Austan ja tahaksin ise ka...

12 kommentaari:

  1. Selliseid armsaid kontserte korraldatakse küll harva,
    aga õnneks saab kodus ka soojendada
    oma hinge nende kaunite meloodiatega. :)

    http://www.myspace.com/veikotubin

    VastaKustuta
  2. Mikk Jürjens laulab ka "Head ööd, vend" kooris. Imeilus. Minu arust tal kostub see ikka siit-sealt läbi. Ma juba "Kiivatel armastajatel" nende paari laulu jooksul mõtlesin, et oi kui mõnus hääl ja siis "Pingil" see väike vahepala. Eile ta oli natuke tõbine, aga ta tõesti laulab uskumatult hästi.

    VastaKustuta
  3. Tervist,

    Olen selle blogi regulaarne lugeja. Mis minu jaoks eriti armas, et paljudelt-mitmetelt teatriüritustelt, kus ei saa ise käia, annab siinne blogi edasi kõige olulisema - tunde, mis etendusest jääb, ja seda saan siis justkui oma kogemustepagasisse panna, nagu oleksin killukese siiski nägemata-kuulmata kätte saanud.

    Suur aitäh!
    K

    VastaKustuta
  4. Kade olen, heas möttes :).
    Muidugi mitte ministritega ringitiirutamise ja suurte rahvusvaheliste sebimiste pärast, vaid ikka selle lökkeöhtu ja laulude juures olemise pärast.
    Ise pole jälle ammust aega Eestisse jalga maha saanud, nyyd söidan nädalaks Pariisi ja katsun Louvre'st samuti ratsionaalselt yle käia, nagu seda kirjeldasid oma Pariisi loos.
    Ja veel, ma nagu kirjutasin Fb- i sulle pika järelhyyde, aga see läks millegipäarst kaduma, ju ma ise kadusin liiga kauaks arvuti tagant ja ei mäletanud, kas vajutasin ärasaatmise nuppu vöi mitte. Öelda tahtsin, et kahju on, et sind enam Stockholmis pole, ehkki sel pole ju minu jaoks mingit vahet. Aga näe, ikkagi on kahju. Ja rööm on, et saad olla armastatud teatrimaailmale nii lähedal ja meile kogetut jagada.
    Soojade soovidega teiselt poolt merd,

    R

    VastaKustuta
  5. Tere! Mul on väga hea meel, et Teile kontsert meeldis. Tahtsin täpsustada, et Karuselli laulu eestikeelsed sõnad kirjutas Kristjan, mitte mina.

    VastaKustuta
  6. Aitäh Kiku! Seal ju ka see Friedeberti ja Sofi lugu üleval :)

    VastaKustuta
  7. K, ma ei tea, miks, aga mul ei tule üldse meelde Miku laul Pingis. Kiivates armastajates olid tõesti kõik head, aga seal tal ka minu meelest soolot ei olnud ja ma ei osanud eristada. Huvitav kas ta "Pea vahetus"-es ka laulis? Vist mitte...

    VastaKustuta
  8. Aitäh, Katre! Seda oli nii südantsoojendav lugeda. Mul ikka tihti tunne, et miks üldse seda blogi pidadada. Praegu ka nii hullult tihe aeg ja mitmed asjad kirjutamata. Lihtne oleks ju käega lüüa ning lihtsalt nautida teatrit, filme, kunsti, kirjandust ja muusikat ning muid kultuurielamusi - ilma üles kirjutamata. Aga kui keegi annab märku, et tal sellest blogist mingit kasu on olnud, siis annab ikka mõttekust ja indu edasiseks. Ja kahtlemata teeb südame soojaks! Aitäh!

    VastaKustuta
  9. Kulla R!
    Aitäh selle pika kirja eest FB-s, mis küberavarustesse seiklema läks... minuni see tõesti ei jõudnud. Aga ma mingil kummalisel tasandil tunnen ja tean, et Sa oled seal!
    Aaaah... kevadsuvine Pariis :) Nädalaga jõuab nii mõndagi!
    Mis aga Stockholmi puudutab, siis kuigi ma kolin nüüd juuni lõpus oma kraami ära, siis tegelikult jään pidevalt ja pikalt veel pendeldama seda vahet. Ainult et mul pole siis enam pidevat asukohta seal. Peaksime ikka ühe mõnusa salatilõuna suve jooksul ette võtma! Ja kes teab, võibolla olen kunagi jälle tagasi. Alles siin pakuti, et kas ma ei tahaks hoopis ühes Rootsi firmas töötada :) Aga nagu sa tead, siis mina tahan EESTIS elada :) Pärast Ameerika-reisi tegelikult ei ütleks ära võimalusest ka seal mõnda aega elada :) Hiina minule ei meeldinud...

    VastaKustuta
  10. Tere Sandra!

    Suur tänu, parandasin apsaka ära! Ja suur tänu imelise kontserdi eest! Olen nüüd hiljem kuulnud mitmetelt inimestelt, kui vaimustuses nad sellest õhtust olid. Ka mitmed välismaalased, kes ju sõnadest aru ei saanud (ja sõnadel oli minu meelest mitmetes lauludes oluline roll kanda), rääkisid järgmisel päeval, et nad kogemata sattusid Teie kontserdile ning kõigile väga väga meeldis!
    Tuult tiibadesse ja veel ja veel ja veel tahaks Teid kuulama tulla!

    Värske fän - DM :)

    VastaKustuta
  11. Olen ju Ükskülade dünastia suur austaja, sest ükskõik mida keegi neist puutub, on šedööver kohe, ja seetõttu pidasin plaani minna ka sinna õhtule. Kahjuks lasin vastikul ilmal ja hilisel kellaajal end ärapetta. Sissekannet lugedes kakkusin muidugi juukseid ja kahetsesin :( Oeh.

    VastaKustuta
  12. Tere!
    Olin ise ka kontserdil ja vaimustuse suurust ei anna hinnata, aga kas keegi selle blogi lugejatest ( või ehk isegi autor ise) teaks mulle ölda, kust internetisopist seda Karuselli laulu leiaks? Ja kas laulu " Ükskord detsembris" eesti keelseid sõnu on kusagilt võimalik saada?:) aitäh!

    VastaKustuta