Ajalooline, poeetiline ja valus. „Metsavenna pruudi loos“ räägivad ka päevikud, suhkrutoosid ja vanad metsaõed
Pärnumaal Pikaveres etendatav Urmas Lennuki „Arkaadia teel. Metsavenna pruudi lugu“ ei lõpe aplausiga, vaid alles siis, kui vaataja järgmisel päeval etendusele tagasi mõtleb. Lugu, mis jätab õhku küsimusi.
Sel kevadel ilmus „Dramaturgiraamat. 13 intervjuud Eesti dramaturgidega“ ning ühe sealse ankeeditäitja, Ivar Põllu lavastust sai juba ka vaadata suveteatri egiidi all. Vast just seetõttu oskasin märgata, et Põllu taaskasutas üht oma varasemat teksti lavastuses „TAPTY1985“ (Irdi lõik). Lugesin seejärel samast raamatust auteur Urmas Lennuki mõtteid ning kõrvutasin neid tema värskeima autorilavastuse dramaturgiaga – ka seekord võis tajuda loomingu ja raamatu ankeedivastuste resoneerumist...
Ma oleksin tegelikult hinnanguks andnud 4, aga nagu arvustuse tekstis sai pikemaltki lahti seletatud, siis näitlejate töö tõstis selle 4+ peale. Oleksin tegelikult pidanud sinna tekstile lisama ka selle, et kohe aplausi alguses tõusis publik püstijalu aplodeerima ja tegemist ei olnud esietendusega!
(Foto: Mats Õun)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar