Nii kurb meel on...juba jälle on ta aasta vanem. Veel nii15 aastat heal juhul ongi ta veel meie laps...siis või juba 12 aasta pärast lendab ta minema...ilusatele liblikatele järele.
Oh, kui kurvaks teeb see meele, aga temalt sai täna õige mitu naeratust...kõigepealt suupill, mida sai otsitud maa alt ja maa pealt. Nüüd on tal seljakott, telk ja ka suupill - Nuuskmõmmiku mängimine on sammukese täiuslikum. Teine lemmik oli kivi, millest terve päeva sai mereröövlite varandust välja "raiuda" ning ka hiliste õhtutundideni ei jõudnud isegi poolt kivi läbi töödelda. Vast ehk veerandi. Laev Must Pärl sai au kaisus magada...Ja siis muidugi tuulelohe. Saaks juba ruttu maale seda niidu peale lennutama.
Patrik oli lasteaias ka mänginud teistele lastele enne lõunauinakut unelaulu suupilliga. Kasvataja ütles seda üpris lõbusalt toonil...veel...ok, rohkem ta suupilli lasteaeda "igaks juhuks" kaasa ei võta. Ühe päeva kannatab vast iga üks ära ning see tundub ehk armas ja huvitavgi, aga põhiliselt on see ikkagi mõeldud "maal metsas rännakuteks" - nagu Nuuskmõmmikul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar