Kolmården 2007

Paar nädalat tagasi, ehk siis kui S. oli juba Eestist tagasi Rootsis ning koolid polnud veel alanud, käisime terve perega loomaaias. Meie nö. lemmikloomaaias - Kolmårdenis. Oli imeilus ja palav suvepäev. Alustasime varakult sõitu, et avamisajaks, ehk kella 10-ks kohal olla. Siit Stockholmist on sinna ümmarguselt 150 km, seega natuke üle tunnine sõit. Kohale jõudsimegi täpselt avamisajaks, kuid parkimisplats oli siis juba üpris täis. Jama, et see parkla seal maksuline on. Aga terve päeva eest maksta 30 SEK-i, ega see tükki ka küljest ei võta. Ja kuna safaris me olema varem käinud, võtsime seekord ainult loomaaia sissepääsud. See läks tervele perele maksma 700 SEK-i. Ehk mitte nii nagu Tallinna Loomaaias, kus terve perega saad ära käia a la 150 krooniga...
Loomaaed sai hoo sisse siis kui Patrik tegib tiiru autoga. Esimese rennist ülesõidu üritamise järel püsis rool osavalt peos ning tiir sai liiga ruttu läbi.

Esimesed loomad, keda loomaaias nägime olid need suslikulaadsed närilised. Tegelikult pidi pika maa enne ära kõmpima kui alles loomi sai näha. Me juba jõudsime K-ga paar pilku teineteisele visata, et kas oleme lihtsalt metsaalla jalutama tulnud...150 km kaugusele kodust.

Laste Zoo, saab samuti loomi näppita (loe:paitada). On nii kitsed, minisead kui muud ninnunännu loomakesed. See kits siin on Patriku tugevas haardes. Ei tea kas neil on see mägededes turnimine hinges, aga palkide otsa ronimine tundus olevat mõne kitse lemmiktegevus.

Selle suve suurim uudis lisaks Tiigri Maailmale, oli esimese gorillapoisi sünd Rootsi Loomaaias. Nimeks on tal Enzo. Millegipärast tulid need pildid pisikesest Enzost nii udused ja ega sellest tema isastki tehtud pilt ei ole just õnnestunud, kuid showd rahvale tegi ta kõvasti. Me oleksimegi võinud jääda passima gorillapere tegmisi. Nad olid nii armsad ja lõbusad ja ägedad!

Sebrapoiss üritab niigi pügatud murust maitset saada.

Suurim pettumus oli see, et ninasarvikute juurest olid kaelkirjakud ära viidud. Nüüd saab kaelkirjakuid näha ainult safaril :( Ninasarvikud ja Kaelkirjakud ei saanud omavahel läbi. Ma mäletan kah, et viimane kord kui käisime, siis üks ninasarvik ajas kaelkirjakuid taga. Võimsad loomad, aga mina olen kaelkirjakute fänn ja seega nende poolt.

Mõni tüüp väsis vahepeal suures süles istumisest ära.

Suurematel oli suur janu! S. on Eestist tagasi tulekust alates olnud dieedil. Tema jõi ka seal vett. Tubli tüdruk!

Elevandid on pesemisjärjekorras.

Patrik korjas meile kohalikust metsast mustikaid. Siin Rootsis on mustikate korjamisega lihtne. Lähed mistahes suvalisse metsa ja kõik mustendab mustikatest... Sellest saime ka inspiratsiooni ning käisime nädal hiljem mustikal. Ma korjasin tunni pooleteisega üle liitri!

Eelmine kord kui käisime siin, siis sai sõita hobuste, kaamlite või elevantidega. S. valis hobuse! Seekord sai viga parandatud ning kaamlisõit ette võetud. Elevantidega lõbusõitu enam ei pakutagi.

Loomaaia lõpuks traditsiooniline, kuni sulgemiseni basseinis ujumine. Patrik ei saanud algul kuidagi end märjaks tehtud. S. järjekindlalt ei jätnud jonni... Lõpuks oligi nii nagu vanad head eestlased - algul ei saa minema pärast ei saa pidama... lillade huultega oli lõpuks lihsalt kohustus need lapsed sealt välja kamandada.

Kristin leidis ka endale meelepärase tegevuse basseinide kõrvalt. Vapralt iseseisvalt askeldas seal veerevate keerlevate värviliste rullidega.

Tagasi, kodus Stockholmis. See pilt on tehtud meie kodutänavas. Õhtul tehakse siin raha eest õhupallisõite Stockholmi kohal. Mõned neid pallidest lendasid küll vaevu-vaevu majade katuste kohal. Lahe!

Loomaaia Top 3:

1. Delfinaarium

2. Enzo ja teised Gorillad

3. Lindude lennutamise show

Top 3 soovitust loomaaiapidajatele:

1. Tooge kaelkirjakud tagasi

2. Tooge pingviinid lähemale

3. Pange Troopikamaja muu Loomaaiaga kokku