Viimase 10 aasta Eesti teatri top 100 (1998-2007) kohad 70-61

70. Sherlock Holmes ja Doktor Watson (Linnateater)
Osades: Marko Matvere, Raivo E.Tamm, Allan Noormets, Helene Vannari, Andres Ots, Ago Roo

Vana hea Arthur Conan Doyle ning kahtlemata üks parimaid rollijaotuseid nendele kahele põhirollile. Põnevus ja müsteeriumi-tükid meeldivad mulle ja minu meelest on neid alati liiga vähe mängukavades. Seda tükki nägin ma teatriõhtuna, ehk mitte otse teatrist, kuid mõjus ikka tugevalt. Minu maitse.



69. Lihtne lugu lõpuga (Teleteater)
Osades: Külli Koik (Reinumägi), Üllar Saaremäe, Külli Teetamm, Veikko Täär
Väga huvitava sisuga, nagu triller. Lisaks Vennaskonna muusika - enam vähem kõik nende kuulsamad hitid tulevad ära. Sisu baseerub Ristikivi -l. Ning Külli on vapustav oma rollis. Mul oli temast nii kahju. Lahkuminek on ikka üks valus teema. Ja sellest üle saada on väga raske.

68. Kopenhaagen (Draamateater)

Osades: Ain Lutsepp, Roman Baskin, Maria Klenskaja

Kammerlik ja tõsine draama, peamiselt kahe mehe kanda. Kopenhaagen on Baskini ja Lutsepa teisest duetist, ehk Sõdurist kümneid, kui mitte sadu korda parem. Mäletan, et vaatasin suu ammuli. Tükk on ka sisulises mõttes väga tugev - ja mina kui faabulate austaja, nõuan, lepin kasvõi kunsti arvelt tugeva dialoogiga. Ja Kopenhaagenis on nii ajalugu kui psühholoogilist draamat. Väga hea meistriteos.

67. Naine valges (Draamateater)

Osades: Rasmus Kaljujärv, Riina Maidre, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Mait Malmsten, Maria Avdjuško, Mari Lill, Laine Mägi

Huvitav suve-etendus oli. Vaatajad pangi lavale, täpsemalt öeldes pöördlava -le istuma ning tegevus toimus ümbe ringi. Kui selle asemel, et ise oma pead pöörata, pöörati pinke koos lavaga. Nii kasutati ära erinevad küljed, kuhu oli võimalik üles seada vastav kujundus.

Eriliselt meeldis "ülenäitlev" vanamees Tiit Sukk. Kes ratastoolis väga elavat ja elusat tegelast mängib. Samuti oli väga hea Taavi Teplenkov. Mõnevõrra nõrgaks jäid aga peategelased, ehk sellel ajal just teatrisse jõudnud Rasmus Kaljujärv ja Riina Maidre. Aga see ehk oli nende teatritee algus ning loodetavasti jõuavad nad kunagi kosuda. Avdju1sko tegi jälle oma "haiget haldjat", nagu ta alati...kuid selles tükis see niiväga ei häirinudki, ehk just tänu nendele noortele...

66. Jäine mõrv (Vanemuine)

Osades: Jaan Rekkor, Hannes Kaljujärv, Hilje Murel, Riho Kütsar

Vanemuise külalisetendus Draamateatris 2007. aasta detsembrikuus, ehk napilt selle tabeli lõpptermini eel. Sellepärast, ehk ka värskelt meeles ning mõnevõrra kõrgemal positioonil, kui peaks. Aga tegemist on krimkaga lisaks komöödiaga, kus mõnusalt palju pöördeid. nagu Christie ja mõned muud detektiivromaanide kirjutajad kokku panna, siis ehk saaks sellise parajalt segase supi. Kuid mõnus...pühapäevameelelahutus kõige paremas mõttes. Hilje Murel kah külalisnäitlejana...ei tea, miks ta viimasel ajal nii palju Vanemuises kaasa lööb, kas ehk hakkab teatrit vahetama?

65. Nõks (Linnateater)

Osades: Külli Teetamm, Alo Kõrve, Mart Toome, Tõnn Lamp

Veeel üks 2007. aasta lõpu tükk. Sedapuhku siis Linnateatris ja parajalt kammerlikus vormis draama-komöödia. Ainult 4 näitlejaga. 1 naine, 3 meest. Kõik mehed erisugused, naine paras mömm, nagu mingist teisest ajastust. Kuid kokku selline naljakas kompott. Mäletan, et Anti Reinthal oli seda vaatamas ja istus meie ees ning naeris iga väikse nalja peale. See kuidagi mõjus ja panin tähele, et ka ise naeran kogu aeg. Antil muidugi ka kaks kursavenda laval - Alo ja Mart... Reinthal oleks võinud ise kah Linnateatrisse minna...kuid samas nüüd on tore, et keegi selline ka Draamateatris on. Kõige suuremaks üllatajaks oli Külli Teetamm, kes nagu pärast lapse saamist ja kui päris aus olla, siis pärast teatrikooli lõpetamist õieti pole näitlejana jalgu alla saanud. Kuid selle tükiga näitas ta, et on täiesti arvestatav ning naispeategelast võimeline kehastama. Kõige rohkem tundus pingutavat Tõnn Lamp, kes higistas ja mängis nii mis jaksas, kuid minule ta ei meeldi. Ehk on tal samuti aega vaja rohkem, et päris näitlejaks saada. Kuigi teistele vaatajatele tundus ta stiil sobivat. Mart Toomel on fantastiliselt hea hääl ning koos Alo Kõrvega pidid nad mängima päris omapäraseid "naistemehi". Kuid mõlemad said väga hästi hakkama. Viis pluss ka lavastajale, kes oli lisaks lihtsalt näitlejate ühtsesse ruumi viskamist teinud ka mõningaid efekte ja sobitusi. Eriti jäi meelde laelampide kasutamine. Sellised efektid mõjuvad ja annavad särtsu. Sest tegemist polnud ju mingi tõsise psühholoogilise draamaga päriselust, et tegelased peaks liiga tõsiselt endasse suhtuma. Lahe trall ja igati mõnus vaatamine. Täiesti Linnateatri tase.

64. Ma armastasin sakslast (Teleteater)

Osades: Marika Barabantšikova, Aarne Üksküla, Aleksander Eelmaa, Anne Reemann, Elmo Nüganen

Telelavastus, kus kostüümid, näitlejad, sisu, muusika ja kõik muud komponendid on kõrgel tasemel. Ehk paremaks enam minna ei saagi. Nuriseda võiks ainult meespeaosatäitja kallal, kuid ma usun, et lihtsalt minule endale isiklikult ta ei meeldinud ning olen teda teistsugusena ette kujutanud. Kuid see on ainult minu enda probleem. Müts maha selliste tegijate ees! Ja palun ETV ning teised kanalid...vaadake kui tasemel kunst ning tasemel meelelahutus. Kõik ühes paketis. Palun tehke veel. Nii palju head Eesti kirjandust võiks valada sellisesse ilusasse kunstikeeldse nagu seda on teleteater. Vapustav! Surematu klassika igas mõttes!

63. Kivid sinu taskutes (Linnateater)

Osades: Argo Aadli, Indrek Ojari

Tundub, et juba eelmise kohaga alguas pihta selline kiidulaul, kus enam etendustele suuremat ette heita polegi. Edasi on kõik juba väga hea ning tegemist on ainult maitsega. Mis sobib rohkem ja mis vähem. Mis on läinud veel sügavamale hinge ja nii edasi. Kivid Sinu Taskutes, on kahe mehe tükk, kus kaks näitlejat mängivad ära 100 tegelaskuju. Siinkohal suur kummardus mõlemale julgele, kes tühjaksmängimise ohus on sellise julgustüki ette võtnud. Ja sellega briljantselt hakkama saanud. Minu jaoks isiklikult Argo Aadli isegi grammivõrra paremini, aga seda ehk seetõttu, et talle sattusid värvikamad kujud. Kuigi mõlemise jagub neid hetki ja "rolle", mis vaataja naerma, nutma või lihtsalt oma hinges hüppama ajavad. Lugu ilmselt iiri väikses külas toimuvatest filmivõtetest, kus kaks massistseeni meest või kas ongi paslik öelda kaks, pigem kõik massistseeni näitlejad võtavad ja suhestuvad toimuvaga oma mätta otsast. Tõeline nauding vaadata. Eriti vaadata näitlejameisterlikkust. Kuid kahtlemata on tegemist ka sisuka looga.

62. Eesti asi (R.A.A.A.M)

Osades: Anti Reinthal, Ain Lutsepp, Kleer Maibaum, Jan Uuspõld, Tõnu Oja, Egon Nuter, Elina Reinold, Brita Vahuri

Jälle üks suvetükk. Kus palju kasutatud ka Eesti rahvalikke laule. Heas mõttes komejant sellest, kuidas mingi Eesti kolkaküla rahvas linna laulupeale läheb. Anti Reinthal on määratud kiriku poolt sinna kolkakülla jumalameheks, kes ka kohalikelt inimestele selle mõtte pähe paneb ning samas kogu tavalise kolkaelu neil seal peapeale keerab. Kohalikust rahvast mõjust kõige rohkem Ain Lutsepa mäng. Jäi meelde selline nali, kus Jan Uuspõld oma pruudi, kelle nimi on Inge Kirikusse "(H)Ingekarja" toob...kuid seal oli neid pärle veel ja veel. Laulud olid ka väga head ja mõjuvad, eriti minusugusele "välis-eestlasele". Vaheajal sõime jube head valges veinis grillitud lõhet, mis viis keele alla! Viinistu on üldse garanteeritud tipptasemel teater seni olnud...teised tulevad veel kõrgematel positsioonidel...

61. Kaotajad (Linnateater)

Osades: Marko Matvere, Evelin Pang, Hele Kõre, Elisabet Tamm, Rain Simmul, Argo Aadli, Allan Noormets

Tätte kirjutatud lugu ja Ehala muusika. Plaat mängib ka tubli mitu aastat hiljem veel meie CD-mängijas vahetevahel. Lugu toredatest noortest ja karmidest kantpeadest, tänapäeva Eestis. Tibidest ja argpüksidest, võimuhulludest ja eelkõige armastusest. Matvere ja Pange duett Linnateatri lavaaugus. See mõjus, isegi kui sisulises mõttes oli ju ikka tegemist muusikaliga, ehk ei millegi eriti sügavaga. Väga meeldis ka Elisabet Tamm-e vene tibi ja Rain Simmuli ning Argo Aadli mängud. Ja kõigele muule lisaks on neil lausa vapustavad lauluhääled!!! Eriti Pang, Kõre ja Matvere.

Sellest etendusest sai hoogu ka selline "võitjate kontsert", kus nad kõik parodeerivad kuulsaid lauljaid. Vinge meelelahutus!