Tabelit kirjutades tekkis mõte, et võiks koostada ka rollisoorituste edetabeli. See tooks välja võibolla mõned muud lavastused, aga tõenäoliselt katavad suurema osa tabelist nende 100 etenduse rollid. Samas võiks ju ka varasemad tükid tabelisse võtta. Jah, see tabel läheb kohe koostamisele...aga enne veel siin on siis see tippude tipp, ehk 10 minu poolt nähtud parimat etendust ajavahemikul 01.01.1998 - 31.12.2007. Olge lahked, keda huvitab...
10. Anna Karenina (Ugala)Kirjanik: Lev Tolstoi
Lavastaja: Mihhail Tšumatšenko
Toimumise koht: Ugala väike saal
Osades: Triinu Meriste, Priit Võigemast, Aivar Tommingas
Mul on tänase päevani meeles kui sügavale rolli sisse läks Triinu Meriste Karenina rollis. See oli müstiline vaatepilt, vaadata teda kummardamas, kui tükk on lõppenud ja näha, kuidas ta veel ikka on Anna, mitte Triinu. Kui raske on ikka see näitleja amet! Selline andmine, enese ületamine, mitme elu elamine. Triinu Meriste muutuski selle tükiga minu jaoks "heaks näitlejaks". Enne seda ma tavaliselt olin õnnetu kui tema nime kavalehest nägin. Aga see oli täiesti omaette klass. Lisaks kõik muud lavastuse komponendid. Kunstnikutöö, lavastus tervikuna, kõik teised näitlejad, eriti kaks Anna elu meest ning Maria Soomets ja Vilma Luik!!! Ilmselt see, et lavastajaks oli venelane, on selles tükis kuidagi eriliselt hästi tabatud ka seda vene aadli-ajastu hinge. Täiesti suurelamus, nagu kõik ülejäänud 9 sellest top 10s.
9. Tõde ja õigus. Teine osa. (Linnateater)Kirjanik: A.H. Tammsaare
Lavastaja: Elmo Nüganen
Toimumise koht: Linnateatri Põrgulava
Osades: Elisabet Tamm, Aivar Tommingas, Argo Aadli
Üks järjekordne Linnateatri suurlavastusi, nagu Kuritöö ja Karistus, Musketäride tükid, Tõe ja õiguse 4.osa ja suurem osa Põrgusaali ning Siseõue tükkidest. See etendus oli umbes 5 tundi ja samas oli see mu elu kiireim 5 tundi, sest kogu etendus haaras mind nii enda sisse, et seda on raske sõnul kirjeldada. Kõik oli kuidagi täiuslik. Muidugi, kahju oli esialgu et Üksküla pole Maurus. Kuid olles ära näinud Tommingas-e Mauruse, siis ei usu, et sellest paremini võibki Maurust teha. Jah, sama hästi kindlasti...tegi seda ju filmis Ants Eskola. Kuid tänaseks päevaks olen näinud ka Aarne Ükskülaga versiooni ja tõesti...nad kõik kolm on täiesti samal tasandil. Eskola ja Üksküla Maurused natuke omavahel sarnased ja Tommingase Maurus natuke teistsugusem, kuid kõik kolm on vapustavad. Kogu poiste kamp oli top tase ja samuti Elisabet. See kogu etendus on selline klassika! Kuid millegipärast läks mulle eriliselt hinge Rain Simmul. Ma pole teda kunagi paremas ja sobivamas rollis näinud. See on midagi täiesti erilist, mida ta selles tükis teeb. Täiesti vapustav! Aga kogu selle tüki värskematest emotsioonidest võib lugeda minu aasta tagustest postitustest. Ka siis olin ma endast väljas, samuti nagu praegu seda vapustavat taset meenutades.
08. Rosencrantz ja Guildenstern on jälle surnud (Rakvere teater)Kirjanik: Tom Stoppard
Lavastaja: Hendrik Toompere jr.
Toimumise koht: Padise klooster
Osades: Marko Matvere, Üllar Saaremäe, Ülle Lichfeldt, Tarmo Sõmer, Toomas Suuman
See Padise kloostris ja kloostri siseõuel etendunud tükk võlgneb oma fantastilisuse oma näitlejate meisterlikkusele. See sõnade mäng Matvere ja Saaremäe vahel, seda ei ole võimalik kirjeldada, seda pidi ise "kogema". See mis toimus seal kloostrivaremete vahel, see kõik on kui üks suur unenägu. Üllar Saaremäe liikus minu silmis tänu sellele tükile "heade näitlejate" hulka. Enne ei meeldinud ta mulle kohe mitte üldse. Aga selles lavastuses ei jäänud ta ühele mu lemmiknäitlejale - Marko Matverele mitte grammigi alla. Lisaks see õukond ja tegelikult lavastuslikud efektid - täiesti klass omaette.
07. Kured läinud, kurjad ilmad (Draamateater)
Kirjanik: Eesti elulood
Lavastaja: Merle Karusoo
Toimumise koht: Eesti Draamateatri väike saal
Osades: Kersti Kreismann, Andrus Vaarik, Merle Palmiste, Mait Malmsten, Jüri Aarma, Maria Avdjuško, Katrin Saukas
Merle Karusoo on teinud nii tänuväärse töö nende elulugude kogumisega. Selles etenduses on kuidagi eriline õhkkond. Muidugi on esitatud lood väga huvitavad, koomilised, kurvad ja muidu "elavad" pildid päriselt sündinud sündmustest, kuid kõigele lisaks on need eri vanuses inimste filoosofilised või maailmavaatelised lood. Selline dokumentaalne teater mõjub kuidagi eriliselt ning on minu meelest väga oluline. Eriti meeldis mulle Vaariku seksihaige vanamees, aga samas ka kõik ülejäänud. See oli ka ehk esimene tükk kus ma nägin Katrin Saukast. Merle Palmiste Liidu koondise dressides, tundus alguses, et ta on mees, sest seisis teiste varjus. Mait Malmsten oli alles poisike, kuid täiesti võrdväärne partner vanematele kolleegidele. Kuid etenduse täht on ikkagi Karusoo, kes selle kõik on nii heaks etenduseks suutnud siduda.
6. Ay Carmela (Linnateater)Kirjanik: Jose Sanchis Sinisterra
Lavastaja: Lembit Peterson
Toimumise koht: Linnateatri Põrgulava
Osades: Elmo Nüganen, Anne Reemann
Kurb komöödia mehest, kes on kaotanud oma naise. Kuid kes ikka ilmub talle vahest teispoolsusest... Tõeline pärlikene, kus Anne Reemann näitab milleks kõigeks ta võimeline on. Ma nägin teda seal tantsu vihtumas, kui ta rasedus oli juba üpris kaugel. Kuid suurepärase näitleja mängust ei loe sellist asja kunagi välja, nii ka Anne puhul. See tükk pakub nii palju avastamisrõõmu, sest nii mõnedki asjad on ridade vahele kirjutatud ning mitmed asjad jäetakse vaataja oma tarkuse meelevalda. Ja lõppude lõpuks ikkagi milline paar nad kahekesi olid! Sellist keemiat laval võivadki ehk pakkuda ainult abielupaarid. Kõik oli nii viimseni paigas ja vapustavalt kurb või siis jälle omakorda naljakas, et teist sellist tükki ei saa vist kunagi olema, kus suhteliselt suure lava täidavad niimoodi ära kõigest kaks näitlejat. See etendus selles etenduses ei unune samuti mitte kunagi. Aitäh Anne, aitäh Elmo, aitäh Lembit! Ay Carmela!
5. Põrgu wärk (R.A.A.A.M)Kirjanik: Mart Kivastik
Lavastaja: Henrik Toompere jr
Toimumise koht: Viinistu katlamaja
Osades: Mait Malmsten, Margus Prangel, Harriet Toompere, Jan Uuspõld, Tiit Sukk, Sulev Teppart, Raimo Pass
Kuigi see tükk tuli välja pärast "Külmetavat kunstnikku", nägin mina PW-d esimesena. Ja see vapustav Kivastiku know how ja oskus see teatriks kirjutada võttis mu ikka esimese hooga päris pahviks. Lisaks terve rida auhindu, mis see tükk on kokku korjanud, on seda ülistanud ka kõik, keda tean, et on käinud seda vaatamas. Nüüd sain õnneks ka tänu ETV Teatriõhtule selle endale linti. Kogu see Tassa, Triigi, Wiiralti ja teiste Pallase asutamise juures olnud tegelaste kamp oli ama värvirikas ja põnev kui kunst ise. Kuid minu jaoks jäid meelde kõige eredamalt Tuglas ja tema Elokene. See tükk tegi ka meist Margus Prangel-i fännid. Ennem teda nagu ei mänganudki eriti, aga siin puhkes ta õide. Ning seda sama võiks öelda ka Harriet Toompere kohta. Eriti oluline oli minu jaoks näha nii seda kui KKP-d esimesest reast. Nii tekkis tunne, et oled ise ka selles kambas sees ja selles ajastus. Loodan, et Kivastik kirjutab veel ja veel selliseid huvitavaid tükke ning see sama kamp lavastaks ja näitleks veel Viinistus. See on midagi erilist!
4. Kolm õde (Draamateater)
Kirjanik: Anton Tšehhov
Lavastaja: Mikk Mikiver
Toimumise koht: Sagadi mõis
Osades: Maria Klenskaja, Angelina Semjonova, Külli Koik, Aarne Üksküla, Tõnis Mägi ja peaaegu terve Draamateatri trupp
Ikka need kolm õde igatsemas Moskvasse. Kuid millised näitlejannad, näitlejad, täielik unistuste trupp. Liskas veel see koha hõng, mis mängis ise juba rolli etenduses. Intiimne, muusikaline - Tõnis Mägi ja Angelina Semjonova andsid nii palju oma vene romanssidega sellele tükile juurde! Nägin seda siis, kui seda mängiti vist juba kolmandat suve...ikka vaatajate soovil ning kõik etendused ju müüdi täiesti välja. Mis iseenesest on ka ju teiste top 10 tükkide saatus olnud. Kogu see Draamateatri punt, kes tookord seda tükki tegid, hingasid kui sama õhku ning olid kui just need venelased Tšehhovi näidendist. Ja seda juhtub juba päris harva, kui unustad teatris aja ja ruumi. Sellist taset Eesti teatris näeb ja kohtab väga harva, ehk terve elu jooksul siiani paarkümmend korda tuleb ära, kuid viimasel ajal üha harvemini. Mulle tundub, et klassika on tõeliselt klassika. Ega ilma asjata peeta ajahambale vastu, peab olema midagi erilist ning Kolm õde on seda kindlasti. Ning sama teater on ju ka paarkümmend aastat varem Šapiro käe all samuti saavutanud sellise absolutse taseme selle sama tükiga. See on täiesti vapustav saavutus iseenesest. Draamateatri viimase 10 aasta absoluutne tipplavastus!
3. Niskamäe kired (Ugala)Kirjanik: Hella Wuolijoki
Lavastaja: Peeter Tammearu
Toimumise koht: Ugala suur saal
Osades: Leila Säälik, Maria Soomets, Kadri Lepp, Luule Komissarov, Hilje Murel, Karol Kuntsel, Carita Vaikjärv, Priit Võigemast ja terve Ugala trupp
Pronksikohal on Ugala viimase 10 aasta vaieldamatult parim tükk minu meelest. Wuolijoki tekst on nii mahlakas. Kergelt ajastukohane seebiooper, kuid igati kunstipärane. Lavastaja on leidnud mõnusad lahendused kasutades aastaarve ning leiutis ning tähtsaid sündmusi verstapostidena. Kadri Lepp ja Leila Säälik Loviisa rollides on tõeliselt tabav leid. Ja kui hea oli Maria Soomets Heta rollis! See on täiesti mõistusevastane, kuidas üks teatritükk võib olla nii hea! Parem isegi kui suurem osa raamatuid, mis ma lugenud olen. Soome hing on nii lähedane Eesti omale, et see tunduski nagu kõik oleks toimunud kusagil Eesti külas. Ja eks kahtlemat aole ju neid küla-tükikisei nähtud ka, kuid sellepärast just ongi Niskamäe kired eriline, et siin on saavutatud täiesti enneolematu tase. Ma tundsin nii kaasa, elasin kaasa ja kogu tee tagasi Viljandist Tallinnasse, me vatrasime rääkida sellest tükist. Terve tee ning vahest siiani meenutame veel tagasi, kui võrratu see etendus oli!
2. Isad ja pojad (Linnateater)Kirjanik: Ivan Turgenjev
Lavastaja: Adolf Šapiro
Toimumise koht: Linnateatri Põrgulava
Osades: Lembit Peterson, Marko Matvere, Indrek Sammul, Anne Reemann, Aarne Üksküla, Epp Eespäev, Piret Kalda
Alustades kunstnikutööst, näitlejatest, muusikast, helist, valgusest lõpetades lavastajatööga. Kõik on täiuslik! Mul ei ole lihtsalt sõnu, sest sõnadest ei piisa kirjeldamaks seda elamust, mille see tükk annab. Ja annab terveks eluks kaasa! Mikiver, Üksküla, Matvere, Sammul, Reemann, Pang, Kõre ja kes kõik veel sellel vapustaval karvasel valgel Põrgulaval. Ainulaadne! Klassika!
1. Karin.Indrek.Tõde ja õigus.4.osa (Linnateater)Kirjanik: A.H. Tammsaare
Lavastaja: Elmo Nüganen
Toimumise koht: Linnateatri Põrgulava
Osades: Hele Kõre, Indrek Sammul, Anu Lamp, Argo Aadli, Andres Raag, Helene Vannari, Allan Noormets, Piret Kalda
Ma armastan Tammsaaret.Ma armastan Elmot.Ma armastan Helet.Ma armastan Indrekut.Ma armastan Tõde ja õigust.Ma armastan Andrist.Ma armastan Kristinet.Ma armastan Triinu.Ma armastan Riinat ja Jaaku.Ma armastan Kevinit.Ma armastan Eppu, Enet, Piretit, Anu, Marjet, Annet, Ursulat, Helenet, Argot, Marti, Allanit, Andreseid, Agot, Raini, Margust, Marti ja Ardot.Ma armastan Põrgulava.Ma armastan Linnateatrit!
Enam paremaks minna ei saa. Võib saavutada sama, kuid enam mitte paremat (näiteks G.Malviuse lavastus Jüri Krjukov -iga peaosas - Ämbliknaise suudlus - Eesti Draamateatris, 1994). Olles lugenud raamatut just äsja enne teatris käimist, jooksis pilt kogu aeg silme ees. Üpris lähedane romaanile, kuid rõhuasetused ja lavastuslikud efektid on vapustavad. Küll ma mõtlesin, et kuidas see trammi alla jäämine lahendatakse - perfektne! Vapustav! Uskumatult hea! Absoluutne tipptase! (Lisa võib lugeda eelmise aasta alguse postitusest).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar