reede, 17. oktoober 2008

Lahkumiste aeg

Kõigepealt suri Paul Newman. Temal ju eluiga ka juba omajagu, kuid kahju oli küll. Hollywood ja ameeriklased olid kui üks mees ning nutsid koos.

Siis lahkus Hendrik Toompere seenior. Kelle nukumängude saatel ka mina ning minu kaks vanemat last üles olen kasvanud. Nii kurb.

Siis otsustasid lahku minna Madonna ja tema mees Guy Ritchie. Tühja neist täiskasvanutest. Need jõuavad veel mitu korda kokku ja lahku minna teiste, uute inimestega. Kuid kõige rohkem on kahju ju lastest. Nende sidemed on ju mõlema vanemaga tugevad. Närvidele see ju nagunii ei mõju hästi.

Gerard Depardieu poeg Guilleaume suri kõigest 37 aastaselt.

Täna jõudis teade, et Urmas Ott on surnud. Olen temaga kunagi lapsepõlves kohtunud. Isegi miteml korral. Kuna laulsin nii ansamblis kui kooris, siis ühel korral sattusid temaga kokku Linnahallis esinedes ning üks kord Estonia kontserdisaalis. Estonias jutustas ta meie "bändiga" kõik pikad vaheootamise ajad. Kuna kontsert võeti ka telesse, siis ta ootas ka lava taga meiega koos.

Viimane info tuli Dagmar Normet-i kohta. Kummaline, aga ostsin just tema mälestusteraamatu, viimane kord kui Eestis käisin. On ju ta mõnes mõttes minu kooliõde, mis sest, et umbes 35-40 aastat enne mind seal koolis õppis. Ta on alati jätnud väga daamiliku mulje oma teleesinemistel ning ka fotodel.

Hirmus aeg. Lahkusid ka ju selle väikese tüdruku vanemad ja jätsid oma lapse lihtsalt maha.

Kui ma ise kunagi siit ilmast lahkun, siis loodan, et see toimub ka kusagi oktoobris, ehk soe suvi on möödas ning talvekülm pole veel kohal. Hirmus mõelda.

Lahkumiste aeg.

3 kommentaari:

  1. jah, praegu on väga kurb aeg...

    VastaKustuta
  2. Tjah, see aasta on tõesti olnud imelik. Tahaks juba, et mööda saaks. Kuigi kui ise haiglas olin, oli seal üks 91,5-aastane vanamemm, kes sai teada, et tal on kasvaja ja opereerimiseks on ta liiga vana - lohutas nii elutervelt oma poega/pojapoega (?), et eks see olegi elu käik. Kohtumine selle vanamemmega oli minu jaoks väga tähenduslik, kuigi meie elud ristusid ju kõigest kaheks-kolmeks päevaks. Kõik on millekski vajalik, iga kohtumine. Ja ma sain juba nädalake hiljem teada, mille jaoks see kohtumine vajalik oli (mh).

    (Vaata oma selle kirjutise teist lõiku, äkki paned enne lauset oma laste kohta koma... Muidu on natuke jube lugeda. Ja minu kommentaari võid seetõttu kustutada).

    VastaKustuta
  3. Aitäh Teile nii kaasa tundmise kui ka paranduse eest!

    Sügismasendus millele annavad sellised päris kurvad lood ainult hoogu juurde...

    VastaKustuta