Sedapuhku neli filmi, mis kõik 3 tärni väärilised, kõik Stockholmi filmifestivalil vaadatud, kõik mõnes mõttes vaadatavad, kuid mõnes mõttes ei midagi erilist...
1. Baghead (USA 2008) - Režissörid/stsenaristid - Jay Duplass, Mark Duplass
Olulisemates rollides: Ross Partridge, Steve Zissis, Greta Gerwig, Elise Muller, Jett Garner
Loo lähtekoht: Neli sõpra, kes kõik tahavad näitlejad olla. Saavad üht järjekordset jama ning odavalt tehtud festivalifilmi vaadates idee, et nad peaks kirjutama endale ise filmi ning rollid. Mõeldud tehtud - sõidetakse keset metsa asuvasse suvilasse. Ühe tüdruku esimesel ööl nähtud õudusunenäost - mehest kes kõnnib ümber maja paberkott peas - tekibki idee film teha. Aga mis saab siis kui väljamõeldis tõeks hakkab muutuma?
Arvamus: Keset tõsiseid festivalifilme vaadata üht Ameerika üpris tavapärast õudus- ning komöödiasugemetega draamat on tegelikult isegi natuke kosutav. Mõelda palju ju pole vaja. Ja ometi, kuigi tegemist on mitmeski mõttes üpris tavalise "sõbrad vangis keset metsa, kui psühhopaat ümber maja ringi luusib" stiilis filmiga, on selles kõiges ikkagi piisavalt originaalsust, et seda filmi mitte mõttetuks tembeldada.
Film ei ole just eriti õudne ning sobib ka nõrganärvilisematele, kuigi ma tegelikult ei oodanudki seda vaatama minnes niigi palju "põnevust", arvasin, et see on rohkem komöödia...ja komöödia ta ehk ka kõige rohkem oligi...
Paljud asjad jäetakse lahti seletamata, ehk näiteks see, kellele lõppude lõpuks Michelle oma tisse näitas...ja sellepärast on tülgendusvõimalusi lõpmatu arv. Aga seda vahvam...kes ja millisel ajal kott peas ringi käis...lahe, "campy", natuke nagu 80ndate õudukad :)
Näitlejatest ei oskagi kedagi esile tuua, pigem on tegemist selliste B-kategooria filmile kohaste B-kategooria näitlejatega. Kuid minu meelest oli Catherine-i rollis mängiv Elise Muller äravahetamiseni sarnane Anu Saagimiga...kuigi võibolla mõni aasta noorem temast.
Hinnang: 3 (peaaegu, et 3+, aga ma oleksin oodanud suuremat üllatust lõpus ning võibolla seal haiglas oleks veel võinud midagi juhtuda...midagigi õudusfilmile sobivat ehmatust või midagigi. Kuid üks põhi aluseid järgnevatele sündmustele jäi mind häirima. Nimelt minuga ei ole kunagi juhtunud nii, et ma näen midagi unes ja hiljem selgub, et see on päriselt ka juhtunud...nagu see oksendamise koht seal filmis...ja sellepärast on mul raske uskuda kogu seda suppi :))
Lingid: Intervjuu režissöridega
Trailer:
--------------------------------------------------
2. The Brothers Bloom (USA 2008) - Režissör/stsenarist - Rian Johnson
Olulisemates rollides: Mark Ruffalo, Adrien Brody, Rachel Weisz, Rinko Kikuchi, Robbie Coltrane
Loo lähtekoht: Lugu vendadest, kes on maailma parimad raha väljapetjad. Vanem vend Stephen kirjutab nooremale vennale Bloomile loo ehk plaani ette ning samm sammult viiakse need lood siis üheskoos ellu. Vendadel on abiks ka vähese jutuga aasia päritolu naisterahvas Bang Bang. Kuni ühel päeval otsustavad nad rõõvida ühte eksentrilist tütarlast, kes elab ihuüksi lossis ning on pärinud suured varandused. Oma rikkuses on ta aga üksik ning igavuse peletamiseks tegeleb hobidega ehk enda arendamisega. Noorem vendadest muidugi armub ülepeakaela...või kas ikka armub? Või on see kõik osa ühest suuremast pettusest?
Arvamus: Tegemist on stiilipuhta kelmi-komöödiaga, kus petetakse keda iganes, millal iganes, millega iganes. Kuid need petuskeemid olid minu meelest tänapäeva kirjandust ning ka filme arvesse võttes üpris lihtsad ning ettearvatavad. Sellepärast oli ehk üllatavamgi see, kui näiteks Bang Bang õuna koorib ja pärast koorimist viskab õuna ära, et koorte söömist nautida. sellised pisidetailid, mida tegelikult oli piisavalt palju, need tõstsid filmi väärtust kõvasti, sest "suured skeemid" ja eriti see lõpp, minule küll rahuldust ei pakkunud. Kõik oli kuidagi liiga lihtne ja tavaline. Mis mulle meeldis oli see, et sõideti mööda maailma ringi ning võttekohtadena oli kasutatud mitmeid riike.
Näitlejatest tõusis minu jaoks Rachel Weisz üle teiste. Kuigi neljast põhi-näitlejast on ainult Mark Ruffalo, kes pole kunagi Oscarile kandideerinud :) Aga Weisz on minu meelest täiesti omanäoline selles rollis. S.t. ma pole teda ennastki varem sellisena näinud. Sellinu süütuke, kurb kuid alati elu janunev. Vahvalt mõjub ka Hagrid-ina Harry Potteri filmidest tuttav, kuid siin hoopis teistsugune - Robbie Coltrane. Kuid kahjuks mingil hetkel hakkas lohisema...nagu lõppu ei tule ega tule.
Huvitav fakt on ehk see, et Weisz õppis selle filmi jaoks mängima klaverit, viiulit, akordioni, banjot, lisaks sellele õppis ta breikima, žonglöörima, karated, ping-pongi mängima, üherattalisega ja isegi rulaga sõitma!
Hinnang: 3 (Festivalil oli ise režissör ka kohal, kuid ma ei saanud Face 2 face-ile jääda...ning ega mulle see film ju ka eriti ei meeldinud. Rohkem selline meelelahutus, et kui midagi targemat pole teha siis kõlbab kah...)
Trailer:
--------------------------------------------------
3. Trouble the Water (USA 2008) - Režissörid - Carl Deal, Tia Lessin
(dokumentaalfilm)
Loo lähtekoht: See film on 2005. aastal New Orleansist "üle käinud" orkaan Katrinast ja ühest perekonnast, kes rahalistel põhjustel polnud võimeline evakueeruma. Pereema oli otsustanud oma kodukaameraga kogu asja dokumenteerida. Ehk alates sellest kui naabrid hakkasid lahkuma ning taevas pilved alles kogunesid, kuni selleni välja kui nad juba pööningule olid sunnitud kolima ja edasi teise majja. Pärast päärtmist, kaks nädalat hiljem läheb elu edasi ning need samad inimesed tulevad oma kodu vaatama. Teine pool filmist keskendubki sellele, et kuidas edasi...
Arvamus: Tegelikult oli see kohutav õnnetus. Eriti olukorras, kui Sul pole võimalik oma pere päästa. Ja kui hädaavi numbrilt öeldakse, et päästjad ei saa suure tuule tõttu appi tulla, mis sest, et sul on väiksed lapsed ja ise ka igal hetkel vee alla jäämas... Ja vähendamata sedaa olulisust, et inimesed saaksid teada, mida see orkaan tähendas ning kuidas riik suhtub ja käitub sellises olukorras... võttis mul kohe mitu tooni maha just selle dokumentaalfilmi väärtusest kui sain teada, et pereisa oli narkootikumidega kaubitseja. Ma ei või midagi parata, aga mul sellest hetkest polnud võimalik just nendele inimestele kaasa elada. Kuigi jah, ma ju tean, et paljud, kes olid sarnases olukorras, polnud ju narkootikumide müüjad, aga film oleks võinud ka keskenduda siis mõnele muule perele.
Lisaks häiris mind see nende mustada laisk kõnepruuk ning selline laisk liikumine, nagu iga samm oleks sellise vaevaga tehtav. Võibolla see on osa nende kultuurist, aga mind lihtsalt hakkas see mingil hetkel häirima ja ma ei saanud sellest üle. Samas midagi sümpaatset oli selles pereemas ning tema "kuulsusejanus". Ka see pärast suurt õnnetust räp-laulja karjäärist unistamine ning tegelikult ju ka päris heade räp-laulude kirjutamine...väga tubli minu meelest. Ning ta ju aitas ka teisi.
Hinnang: 3 (kui poleks selgunud, et tegemist oli nark-perega, siis oleks hinne vabalt pügala või isegi pooleteise võrra kõrgem. Samas harukordne võimalus näha lähedalt, mida see kõik tähendas New Orleans-i linnale ja selle elanikele. Mäletan, et sattusin sellel ajal CNN-ist nägema, kuidas reporterid tuulega võideldes püüdsid edastada nii uudiseid kui pilti kogu maailmale. Kaadris on ka president Bush, vaene mees läheb nii mitme negatiivse asja pärast ajalukku, ka Katrina-asjadega ei saanud ta õieti hakkama...)
Trailer:
--------------------------------------------------
4. Venkovský ucitel (Country teacher, Tšehhi 2008) - Režissör/stsenaarium - Bohdan Sláma
Olulisemates rollides: Pavel Liska, Zuzana Bydzovská, Ladislav Sedivý
Loo lähtekoht: Lugu homoseksuaalsest õpetajast, kes läheb justkui pakku oma vanemate, suhete ja kõige eest, et alustada maa-koolis "puhta lehena". Seal kohtub ta ühe üksikhooldaja emaga ning tolle hilisteismelise poja ja poja pruudiga. Teadmat kus kohast ärkavad tunded selle poisi vastu, samas kui poisi emal omakorda tekivad runded õpetaja suhtes. Kõik muidugi plahvatab ühel hetkel näkku. Lisaks veel igapäevamured...
Arvamus: Millegipärast, ei tea kas põhipallide või heinamaa ning traktori ja sellise külaeluga koos meenus lapsepõlveaegne "Nõukogude kino". Ja tšehhi keel ka veel hämmastavalt lähedane vene keelele...
Film oli liiga pikk ning sellepärast ka minu mõnes mõttes kõrgemat hinnet väärt filmi suhtes selline keskpärane hoiak. Näiteljad olid ju head ning eriti õõvastav oli see õpetaja salajane "ligitikkumine" poisile voodisse. See milliseid nägusid ta sinna padajale pead sobitades veel tegi...tekkis selline antipaatia tolle inimese vastu. Ei või midagi öelda...hästi mängitud. Pavel Liska on üks viimase aja Tšehhi kino esinäitlejaid. Ja siin ta annab kinnitust, millega ta selle ära on teeninud. Lisaks nendele armuliinidele, saab ka hea annuse maaelu teemasid...lehmadelt vasikate ilmale toomisega aitamine, piima viimine kodukandi teistele inimestele, vanurite masendus ja külaelu ühisistumised. Mulle nii meeldivad sellised vanad, nagu need kaks meest, kes pidevalt kooliõpetajaga küll heinategemise teel traktori tagaotsas istudes küll küla baaris kokku sattusid. Nii heatahtlikud ja ehtsad.
Isana ma küll ei mõista, kuidas see ema seal filmis tema poja nö.vägistanud mehele andeks annab ja palub ka pojal tollele andestada...see on kuidagi eluvõõras. Ma ei usu, et sellist pärielus sünniks. Samas see õpetaja oli õpetajana vist tõesti hea ning muidu inimesena ka. Lisaks töökas, abivalmis kuigi suhtlejana selline mömm, kes eriti tihti ja palju sõna suust ei saanud. Ju see naine ikka päriselt oli temast sisse võetud...armastus pimestab ju mõnikord :)
Veel meeldis mulle kaameratöö. Kuid alati kui kaamera ise jääb kusagilt aknalt peegeldudes kaadrisse ja monteerijad ei märka seda, see on kogu filmile miinuseks ja häirivaks teguriks. Samamoodi kui kinosaalis keegi räägiks filmi ajal mobiiliga... peab ikka enne üle vaatama, ega praake pole, enne kui kinosaalis raha vaatajatelt küsida :)
Ahjaa, veel seda, et ma mingis mõttes isegi samastusin selle õpetaja isaga, ma olen kindel, et ma suudaksin kah nii jahedalt suhtuda, kui oleksin tema olukorras. See muusika, mida just see isa kuulas, see oli ka väga hea minu meelest.
Hinnang: 3 (kui see poleks olnud nii pikk ja natuke liiga tavaline, siis oleks ehk ka kõrgem hinne. Kuigi vahepeal oli isegi nalja sisse visatud, oli tegemist ikkagi tõsise draamaga. Need naljad tegelikult tasakaalustasid ning anndsid natuke särtsu sisse. Peamiseks naljameheks oli kooli direktor, keda kehastas Milos Cernousek)
Trailer:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar