Midagi väga ebaminulikku ja edevat

Ma pole kunagi olnud mingi eriline päikseprillide-mees. Aga mul oli tõsiselt kahju, et ma suve alguses Eesti sõites oma siiani ainsad hästi istuvad prillid laeva unustasin. Nüüd, koju jõudes, pärast esimest puhkusejärgset tööpäeva, ostsin koju kõndides (mul on töölt koju 3 km pikkune jalutuskäik) samast kohast täpselt samasugused prillid. Ma tundsin end kohe 100% ägedamana (loe: seksikamana). Kõrvaklappides huugas Madonna ja Kelly Rowland ja mõned muud kiiremad tantsulood ning jalutasin siis prillid ees, juuksed sassis ning tantsulises rütmis mööda Drottninggatanit kodu suunas.

Järsku, umbes seal kus lõpeb Norrmalm ja algab Gamla Stan (vanalinn), kargasid mu teele noored (umbes paarikümneaastased) jaapani tüdrukud ning hakkasid mind pildistama. Ma olin "calm, cool and collected" ning katsusin neist mitte välja teha, nendele tähelepanu pööramata edasi kõndida ja anda neile lihtsalt pildistamiseks selle, millisena end sellel hetkel tundsin. Itsitasid ja pildistasid. Naljakas, aga kahtlemata tõstis mu enesetunnet. (Võibolla pildistasid nad mind hoopis sellepärast, et nende jaoks nägin ma friik välja? Anyway, minu enesehinnang sai väikse tõuke ülespoole.)

Edevusest rääkides tuleb mulle meelde, et ma kunagi võitsin EVTV või oli see nüüd RTV (enne TV3, moodustasid selle kanali kaks kanalit RTV ja EVTV) diktorite konkursi. Mäletan, et läksin sinna ainult sellepärast, et tõestada endale - kui ma väga midagi tahan, siis ma selle ka saan. Ja saingi. Ainuke viga, et ma ei võtnud asja tõsiselt ning diktorit tegelikult minust ei saanudki. Kuna palk oli nigel, siis otsustasin teise töö kasuks (käisin küll mõned päevad kohal ka, õppisin uudiste lugemist ja monteerimist - minuga koos läbisid konkursi võidukalt ka Annika Laas ning Hannula Agur, kellest mõlemast said hiljem ka päris telenäod.). Minus elab ilmselt mingi edevuseuss, aga viimastel aastatel olen ikka kõvasti tagasi tõmbunud (ok, olen ju Draamateatri ja Salme laval üles astunud ning filmis osalenud ja paaris reklaamis, kuid need tunduvad nüüdseks juba ajaloolistena), võibolla on see uss nälga suremas. Õnneks need jaapani tüdrukud toitsid teda nüüd natuke...