Teatriaasta käivitus suure hooga üle terve Eesti ja aasta esimesed esietendused on nüüdseks vaadatud. Lisaks veel mõni nägemata eelmise aasta oluline lavastus, millest siin kajastub jõudsalt ka 1! Aeg üheks pisikeseks kuu kokkuvõtteks, et parimad esile tuua ja nad ühtlasi korralikult ülejäänud aastaks (ja mõned pikemakski) kaasa "mälu"pagasisse pakkida.
Jõudsin lisaks Tallinna lavastustele kiigata ka Rakverre ning paaril korral Tartussegi, kuigi praegusel ajal, mil kütusehind teeb päev päeva järel uusi rekordeid, väga kodust kaugemale nii lihtsalt enam ei kipugi. Siit ka ühtlasi isiklik üleskutse - teatrid - tulge rohkem Tallinnasse külla! ;)
Eks nende külalisetendustega on muidugi omad jamad, sest lavastatakse ju tihti ikka eelkõige kodulavale ja sellised adaptsioonid ei pruugi enam olla 100%. Seega on endal ka (kui vähegi võimalus) soov ikka võimalusel "originaalis" näha.
Üldiselt oli jaanuarikuu tase teatrites päris ühtlaselt hea (ei näinudki otseselt "halba" tükki, rääkimata totaalsest pettumusest). Kõigi hinnang jäi sinna 3+ kuni 4 vahele. Minu jaoks suurima elamuse vihjet on näha fotol ja siin parimate nimistus on see ka esimene kajastuv. Vast kuu tagasihoidlikuim "tervikust" saadud elamus oli Tallinna Linnateatri "Emigrandid", mis lavastusena oli ka huvitav (ja üldsegi mitte nõrk, ega ka jaanuariski "lavastusena" kõige nõrgem) ja vahvalt leidlik versioon Mrožeki klassikast ja näitlejate poolt "eraldi" väga hästi mängitud ning naerdagi saab ja mitte vähe, aga lihtsalt kuna see tegelaste duo oli jagatud 3 näitleja vahel, siis mäng ise ei toetanud põnevat lavastuslikku kontseptsiooni, ehk iga näitleja mängis kahjuks "oma rida" "oma moodi", aga kuivõrd palju parem see oleks olnud, kui oleks suudetud ka teiselt näitlejalt teostada niiöelda ausalt jätkavat tegelase ülevõttu! Sellisel juhul võiks hoopis selle lavastuse tegijad siin vallutada need tipud. Seevastu teine, millest pikemalt selle kuu elamustest ei kirjutanud (ostsin ise piletid juba eelmisel aastal), ehk Vanemuine ja Priestley "Inspektor tuleb" uus tulemine oli igati õnnestunud ja seega õigustatud ning nagu järgnevast näha, siis suurem osa kuu jooksul kogetud tipprolle pärinevadki just sellest lavastusest (jäi muide tervikelamusena napilt "hõbedale", kohe nr.1 tihedalt kannul)! Mõnus krimimäng ka, inimpsühholoogia peidetud osade paljastuste paraadiga.
Absoluutselt kõigist jaanuaris teatrite poolt vaatama kutsutud teatrielamustest saab lugeda ka blogist juba pikemalt. Sellel aastal katsun hajutada teatrikülastusi ja käia ka pisut valitumalt teatris, et saaks võimalikult paljudest neist siin pikemalt jälg maha jäetud. Instagrammi jätan hetkel seisu, et "kui jõuan", siis kajastan ka sinna lühidalt, puhtalt sellepärast, et siin avatult (ja ilmselt ka jäädavamalt-kättesaadavamalt) kindlasti peegeldatud saaks.
Peale teatritippe on ritta seatud ka jaanuaris nähtud TOP10 parimat filmi. Eriti ühe "olulise" kohta kajasin ka pikemalt, sest see suisa nõudis seda! Loodan, et paljud võtavad selle teatrietendusliku ja väga olulise ajaloojuhtumi dramatiseeringu ekraniseeringu endale vaatamiseks. Sobiks ja tegelikult peaks olema isegi koolides kohustuslikuks vaatamiseks (saksakeelsetes riikides juba riburada võetaksegi). Ehk võtab kunagi mõni teatergi seda dokumentidel põhinevat "konverentsi" lavastada, sest tõsielu, eriti teades praeguseks, milline efekt sellel ühel "kohtumisel" oli kogu maailmaajaloole, on korralikult šokeeriv, vapustav ja silmiavav, isegi kui üldjoontes on ju see teada... aga saatan ju peitubki detailides!
JAANUAR 2022 PARIMAD EESTI TEATRITES:
SUURIM TEATRIELAMUS
PARIM LAVASTAJATÖÖ
PARIM NAISPEAOSA
PARIM MEESPEAOSA
PARIM NAISKÕRVALOSA
PARIM MEESKÕRVALOSA
PARIM NOORE NÄITLEJA (nägemise hetkel alla 30-aastase) ROLL
PARIM 60+ NÄITLEJA ROLL
NB! Aivar juba 2.kuud järjest!
PARIM ANSAMBLIMÄNG (3 või enam näitlejat trupis)
PARIM PISI- või VÄHESÕNALINE ROLL
Jagatud esikoht.
PARIM INDIE-TEATER
PARIM MUUSIKA/TANTSU/EKSPERIMENTAALNE TEATER
PARIM KOMÖÖDIA
Olgugi, et vägagi "must" komöödia :)
PARIM PÕNEVIK/KRIMKA/SCIFI
PARIM KUNSTNIK
PARIM KOSTÜÜMIKUNSTNIK
PARIM GRIMM/JUUSTE STILISTIKA
PARIM VALGUSKUNSTNIK
PARIM HELILOOJA (originaal)
PARIM MUUSIKALINE KUJUNDUS/TÖÖ MUUSIKAGA/HELIKUJUNDUS
PARIM EESTIKEELNE LAUL TEATRILAVAL (mida varem pole kuulnud)
PARIM KOREOGRAAFIA FÜÜSILISE TEATRI LAVASTUSES
PARIM KOREOGRAAFIA/LIIKUMINE MITTE-FÜÜSILISE TEATRI LAVASTUSES
PARIM TANTSIJA FÜÜSISE TEATRI LAVASTUSES
PARIM TANTSIJA MITTE FÜÜSILISE TEATRI LAVASTUSES
Jagatud esikoht:
PARIM LAULEV NÄITLEJA TEATRILAVAL
PARIM KODUMAINE ORIGINAALDRAMATURGIA
PARIM VÄLISMAINE ALUSMATERJAL ESMAKORDSELT EESTI LAVAL
PARIM KORDUVLAVASTUSE ALUSMATERJAL
7 nopet jaanuari meeldejäävaimatest hetkedest/mõtetest/trikkidest/ideedest Eesti teatrites:
*****SIHTISID POLE SEL SILLAL - trupp laulab "Mustlase tütar"t, ise asudes nii laval, rõdudel kui ka saaliäärtel
*****INSPEKTOR TULEB - õe ja venna (Saara Nüganen ja Jaanus Tepomees) omavaheline ehe keemia laval
*****SIHTISID POLE SEL SILLAL - Hardo Adamson laulab "Üle vee" (milline hea hääl, aga ka imeline helistus)
*****ALGUS - Danny ja Laura (Andres Mähar ja Silja Miks) "tants-teineteiseleidmine"
*****YES OR YESN'T - Anita Kurõljova seisab kukaltpidi seisva Richard Beljohini kuklal - jalad vastu lage!
*****TÄDI - "Isa kui ütles midagi, siis võis selles kindel olla. Ühel päeval ütles, et nüüd ta sureb. Surigi. Mis sellest, et püstoli abiga.
*****INSPEKTOR TULEB - salong, millel triiphoonelik tagaaken ja kogu lava kattev laudpõrand - ilus! (kunstnik Kristjan Suits)
----
TOP 10 FILMI (jaanuarikuu jooksul nähtud 104st filmist - jah, ma tean, et lubasin hakata vähem filme vaatama... aga Sundance'i ja Göteborgi festivalid rikkusid ju selle lubaduse aasta esimesel kuul ära! :)):
1. Ghahreman/A hero (Iraani tänavune oscarisaadetis on väga tugeva stsenaariumiga draama ühest kavalast petuskeemist)
2. Cha Cha real smooth (imearmas romantiline komöödia, kus palju nalja, soojust, aga ka väga seksikas, ent lõpuni süttimata "võimatu" suhe 22 aastase poisi ja 34 aastase naise vahel. Dakota Johnson on see "naine"... Apple+ ostis filmi tänavuaastase Sundance'i festivali kõrgeima summa, ehk 15 miljoni dollari eest ära, seega kunagil aasta jooksul hiljem ilmub ilmselt ka nende platvormile.)
3. After Yang (Esilinastus tegelikult juba eelmise aasta suvel Cannes'i festivalil, aga mina jõudsin alles nüüd Sundance'il näha. Scifi film lähitulevikust, mil kodudes on inimkujuga robotid. Ühes kodus läheb armastatud Yang-i nimeline katki ja see käivatab sündmuste ahela. Pereisa mängib Colin Farrell)
4.-5. Die Wannseekonferenz/Conference + selle sündmuse kohta tehtud dokfilm, mis kasutab mängufilmi ka ära (dramatiseering sellest kohtumisest, kus 15 tippnatsi 1942 jaauaris kohtusid ja otsustati "juudiküsimus", ehk tegelikult 3 põhiteemat 1.juute on nii palju, et nende Madagaskarile saatmine ei ole võimalik, seega tuleks nad itta kõik toimetada. Samas jääb siis ju puudu tööjõust, aga selle asemel võib tuua venelastest sunnitöölisi. 2. keda ikkagi pidada "juudiks"... kui keegi, kes on pooljuut ja abielus aarialasega ning tema välimus ei ole juudilik, siis võiks ta ju ikkagi olla "mitte-juut", aga see tekitaks probleemi selle inimese sugulasega võrreldes, kes on näiteks veerand juut, aga "juudi välimusega"... kuidas siis "rohkem juut" ei ole juut kui see, kes on "vähem juut"... jõuti kõigi vähegi juudi verd inimeste "steriliseerimiseni" ja niimoodi juudi vere hävitamiseni. Sellega seonduvalt üks väga tugev filmisoovitus veel - Werk ohne autor/Never look away - minu 2019.aasta 2.koha film TOP100s. 3. selle "hilise hommikusöögi"konverentsi juba lõpetuseks, ehk hiljem sigaritoas, niiöelda "viimasel hetkel" tõstatus, et mida ikkagi teha koonduslaagrites "ülekuhjuvate" juutidega. Mahalaskmine on ühest küljest "ebameeldiv" natsisõduritele, aga teisalt ka väga aeganõudev - ehk siin jõutigi gaasikambriteni - esimene ehitati Auschwitzi juba 2 kuud peale "konverentsi", ehk märtsis 1942. Ja juudid ise, ehk Sonderkommando saaks ise enda rahvuskaaslased surma toimetada ja pärast ka "ära koristada" ning sõdurite käed jäävad puhtaks. Ka Eestit mainitakse filmis korduvalt ning muidugi juubelduste saatel, sest Eesti on kuulutatud natsivabaks "judenfrei"ks...Dokfilm kirjeldab lahti seda kohtumise kohta - maha on siiani alles - ja neid inimesi, kes seal osalesid ning kuidas see kohtumine oli võtmetähtsusega 6 miljoni juudi tapmisel...plaan oli ju neil seal isegi 11 miljonit juuti hävitada. Lisaks jälgitakse ühe holokausti üleelanud inimese perekonnalugu, millega on seotud üks huvitav dokfilmi enda sisuline nõks. Wannseekonferenzi esilinastusel kõneles ka Saksamaa president: https://www.zdf.de/zdfunternehmen/premiere-wannsee-konferenz-102.html)
6. Cyrano (klassika uus ja hingeminev tulemine, sedapuhku muusikalifilmi vormis. Nimiosas Peter Dinklage)
7. Fire of love (dokfilm vulkanoloogidest abielupaarist, kelle filmitud materjalist film on kokku lõigatud, aga lisaks saame teada vulkaanides pea kõik. See abielupaar keskendus nö. Tapjavulkaanide, ehk hallide vulkaanide uurimisele. Film lõpeb nende surmaga, kui nad filmisid üht Jaapanis tegutsemist alustanud vulkaani - kaugel, aga mitte piisavalt kaugelt. Ja sellest ei tehta kohe alguses saladust - sest film algab "päevaga enne surma". Hämmastav film ja hämmastav lugu. Samas ju veel alles 1980ndatel oli vulkaanipurskeid, kus surid kümned tuhanded inimesed, sest valitsus ei kuulanud-uskunud neid. Ent seejärel tänu siinsetele teadlastele näiteks evakueeriti Filipiinidel ja ühtlasi pääsesid eluga 56000 inimest! Üks neid dokfilme 2022, millest ilmselt saab selline, millest kõik veel räägivad ja filmisõpradele natuke nagu kohustuslik vaatamine! Teksti loeb IDEAALSELT Miranda July! See peaks olema õpikuks, kuidas lakooniliselt ja külmalt lugeda tekste, et inimestel enda peas tekiksid seoesed ja saaks seda infot puhta lehena vastu võtta. National Geographic ostis filmi ära ja ilmselt lasevad selle pealt festivalidetuuri ka ametlikult välja. Soovitan!)
8. Brian and Charles (briti scifi-film teadlasest, kes pool kogemata ehitab oma garaažis täiesti toimiva, rääkiva-liikuva roboti. Üksikule mehele saab sellest sõber ja elukaaslane. Ühel päeval tekib küll mehele ka pruut ja sedagi vast just natuke tänu otsekohesele robotile. Samal ajal kurjad naabrid saavad robotist haisu ninna...)
9. Tytöt, tytöt, tytöt / Girl picture (Soome noortekas keska lõpuklassi 3st tüdrukust, kes elavad Helsingis. Üks ei saa rahuldust seksides kätte, kuigi proovib nii ja naa, ühe kui teisega. Üks on lesbi, kelle emal on uus pere, milles ta tunneb, et temal pole kohta... ja armub kolmandasse, kes omakorda tippuisutaja ning treenib, et pääseda Euroopa meistrikatele. See armastus tegelikult "ei mahu" ta ellu, aga südant sundida ju ei saa. Peod ja eluvalud ning rõõmud hoogsas draamas)
10. Am I OK? (olen seda varemgi öelnud, et minu nahas elab tegelikult ilmselt üks lesbi :) Siin filmis on juba 30ndates naine, keda mängib Dakota Johnson - jah, see kuu 2 uut filmi temaga ja mõlemad väga head - kes alles nüüd järsku avastab, et tal on rohkem tüdrukute kui meeste suunas tõmme. Tööjuures on üks selline tumedanahaline nunnu noor silmarõõm ka, kes nagu mõista annaks vastu-huvist. Parim sõbranna on samal ajal saanud ametikõrgendust ning seeläbi tuleb tal hoopis Londonisse kolida. Kuidas nii tähtsalt hetkel sõbra toeta hakkama saada... Film on sama palju selle ühe naise eneseavastamisest kui ka sõprusest... sest tihti võib sõprus olla püsivamgi kui armastus... ja kas mitte sõprus ise ei olegi üks armastuse vorme... Tõeline feel-good lõpulahendus! Armas film.)
Kui kunagi aega saan, siis teen ühe linnulennult kokkuvõtte tänavusest Sundance'il nähtud 35st filmist ka - sest nii mõnigi hea leid siia tippu ju ei mahtunud. Samas ei tea, kas siin niiöelda "teatriblogis" ongi vaja eriti filmidest kirjutada, aga katsetuse korras praegu siiski natuke teen seda. Ei saa ju seda tänu ameeriklastele antud võimalusest neid festivale külastada eesti keeles päris raisku lasta :)
Võib vabalt kirjutada, kui väga häirib või tahaks rohkem: danzumees@outlook.com
Siin ka filmitegijatest parimad ning mõned eri formaatide tipud:
PARIM NAISNÄITLEJA
Sellest "lõpukaadrist" veel räägitakse ja PALJU! Emma on vinge, julge ja aus. Film tõstab tema aktsiaid veelgi.
PARIM MEESNÄITLEJA
Vanameister selles Kurosawa klassika briti ümbertöötluses.
PARIM NAISKÕRVALOSA NÄITLEJA
Oleme otsekohesed - Dakota mängib praktiliselt alati samamoodi rollist rolli... aga no siin on ta lihtsalt nii võluv nii peategelasele kui ka vaatajatele, et võluski ära! :)
PARIM MEESKÕRVALOSA NÄITLEJA
Pahalane ja kohe eriti ilge selline. Filmis, mis on esialgu mustade 19nda sajandi orjapõlvefilmilik, aga siis järsku blaxploitation! Lisaks on tegemist veel tõsiselulooga! Palju negatiivset kriitikat saanud, sest kui ei süüvi, jääb mulje, nagu tõesti ei teata, mida selle filmiga teha tahetakse... aga hei - nii see hämmastav lugu päriselt juhtuski! Ja täiesti usutavalt veel!
PARIM REŽISSÖÖR
Tänapäevane iraani draama, mis on oma ristirästi keerdkäikudega stsenaariumis nii nauditav, et naelutab kogu mõtlemise ja kaasaelamisega selle loo külge. Sealse kultuuripildi laiendamine läbi nipsteadmiste on vaid lisaväärtus. Väga hästi kinolinale kantud ja hämmastavalt põnev. Mitmeid huvitavaid näitlejaavastusi ka.
PARIM ORIGINAALSTSENAARIUM
Vt. eelmine.
PARIM VARASEMA MATERJALI PÕHJAL MUGANDATUD STSENAARIUM
Tulevikunägemus ja liigutav lugu. Mõtlemapanev. Toimiv tervik. Omamoodi ka selline jaapani zen-vool, kus rikkiläinud roboti mäluketas annab juhtnööre, ajastul kui uued robotid on kallid ja sellepärast on pereisa ostnud kasutatud inimkujulise koduabilise väikse tütre seltsik ja õpikaaslaseks. Lisaks on ka robot asiaadi välimusega, nagu lapsendatud tütar, mis toob veel omad kihid sisse rassi- ja lapsendatud lapse identideediküsimuste läbi. Väga huvitavalt kirjutatud.
PARIM LÜHIDOKFILM
Kes mu Facebooki jälgib, see sai sealt vaadata seda filmi... nüüdseks paraku on see šokeeriv ja mõjuv häbiväärsest ajaloo nüansist film maha võetud.
PARIM LÜHIMÄNGUFILM
Isadest ja poegadest ja sellest, kuidas vanem ei tohiks kunagi lapse tiibu kärpida kui tema võimuses on hoopis lennuks tiibade alla tuule puhumine! Oscari poolfinaalis
PARIM EESTI FILM
Vaata ise siinse lingi kaudu!
PARIM ANIMAFILM
Lugu sellest kuidas ema depressiooniga peab laps toime tulema. Õnneks tal on vanaema ja tema juures koos sõpradega hakkab "juhtuma"! Oscari poolfinaalis.
Ülal on kasutatud Susanne Burgeri fotot jaanuari suurima teatrielamuse pakkunud lavastusest "Sihtisid pole sel sillal" ja see kuulub Eesti Noorsooteatrile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar