neljapäev, 4. juuli 2019

Atškoo parimaid naisnäitlejate rolle 2019.aasta esimesest poolaastast

Pool aastat on läbi ja kuna naised saavad alati LIIGA vähe tähelepanu minu arvates, siis otsustasin esimese poolaasta suurima näitlemisnaudingu pakkunud neist üles tähendada.  Kogusin kokku atškoo, ehk 21 parimat - 10 peaosa ja 11 kõrvalosa, et pöörata tähelepanu sellele, mille vingega saadi hakkama esimesel poolaastal, sest aasta lõpus kokkuvõtteid tehes on vaja meeles pidada ka aasta esimese poole šedöövrid. Lisaks loodan, et teatriliidu žüriiliikmed vähemalt need kõik allnimetatud on jõudnud või jõuavad järgmisel poolaastal ära vaadata, et ükski oluline neist arvestamata ei jääks kui auhindade jagamiseks läheb :)

Kuid põhiline point on ikkagi selles, et kiita ja ülistada meie häid naisnäitlejaid. Neid HÄID oli muidugi palju rohkem. Mina täheldasin esimesest poolaastast üles 41 väärt naispeaosa- ja 71 väärt naiskõrvalosatäitmist. Eks kunsti hindamine ole alati natuke ka maitse asi, seega palun minu valikuid mitte kritiseerida, vaid lisada kommentaariga oma lemmikud, kui siinsetega rahul ei ole :)

Kuid siin lavastuse pealkirja järgi tähestikulises järjekorras 1.jaanuari ja 30.juuni vahel esietendunud lavastuste naisnäitlejate parimate ladvik.

PEAOSAD:


Armas luiskaja - Helena Merzin-Tamm
Näidelda kirjavahetust nii elavalt, kelmikalt ja huvitavalt emotsionaalselt - näitlejanna mängimas näitlejannat... Helena uus tase! Kaunis ja samas oma olukorra ori. Hoogne, aga ka dramaatiline. Nauding vaadata ja selle tegelase elu tunnetada.



Ihu paradiis - Triin Lepik
Triinu kõrk, Lia Laatsi kanaliseeriv Wagneri abikaasa, kes ise on näitlejanna - uhke ja võimas ning alati äksi täis. Hoogne koomiline pärl, mis on senise teatriaasta üks suurimaid üllatusi.



Juudit - Riina Maidre
Psühholoogilise näitlemise meistriklass. Vahepeal õrn armastav naine, siis jälle tugev ja manipuleeriv - naine kogu oma ilus ja valus.



Ehe itaallanna - kergelt neurootiline ja väga temperamentne - Silja on Eesti oma Sofia Loren :) Tulemuseks karakter, kelles on nii dramaatilisust kui koomilisust, särtsu ja sära.



Minu eesti vanaema - Mirtel Pohla
Mirtel mängib tüki auteur-i nii, et kohati unustab, et see on Mirtel ja mõtledki, et tegemist on Juliaga. Sügav, valus, aga vahele rõõmus ja helge ka - näitlemisega eluloo jutustamine, mis pole ju sugugi kerge lahendada.



Mulla all - Carmen Mikiver
Kahtlemata aasta üks TOP3st parimast naispeaosast siiani. Jõuline, tugev, isegi mehine naine ja Carmen mängib seda nii huvitavalt, et tahaks tõesti vaadates kogu aeg rohkem teada selle karakteri kohta. Vapustavalt mitmekihiline!



Nukumaja, osa 2 - Kersti Heinloo
Nora - naine, kelles on nii palju tarkust ja õiglusejanu sees ning Kersti mängib seda nii huvitavalt, et kogu selle naise valud, mõtted, filosoofia ja arvamused pudenevad karakterist kui puzzletükid, mis ei loo mitte ainult selle karakteri tervikpildi, vaid praktiliselt kogu etenduse.



Südameharjutused - Piret Kalda
Piret pigistab kogu koomika ja valu Glattaueri kirjutatud koomilisest, kuid samas ka näägutavast naispeategelasest välja, kes enda arvates on psühholoogi juurde tulles muutunud ise psühholoogiks. Hämmastav kuidas tumedad juuksed muudavad Pireti täiesti teiseks naiseks ja annavad justkui mingi erilise särtsu talle sisse.



Vihmausside elust - Hele Kõrve
1856.aasta Taani üks esinäitlejannasid veab vägikaigast Hans Christian Anderseniga, ühel ööl, mil ta paljastab nii seda armetut mees kui ka iseennast. Helelt järjekordselt üks sügavaid ja elavaid tipprolle - naine, kes pole suu peale kukkunud ja lausa näed, et ta hallid ajurakud töötavad kiiremini kui meestel.



Ööpiltnikud - Kersti Tombak
Kui entsüklopeedias oleks pilt 1920ndate30ndate Eesti õpetajannast, siis võiks see vabalt olla Kersti foto sellest etendusest. Kihtidena armujanus vanatüdruk, aga ka karm, hoolitsev ja hoolikas koolidirektriss. Nais-Maurus.

----------------------------------------------------------


KÕRVALOSAD:


Ernesto küülikud - Jaanika Tammaru
Oleme ausad - siin on Jaanikal nii mitu kõrvaosa ja ta on nii palju laval, et tegelikult kokku annab see peaaegu peaosa mõõdu välja :) Kuid need "kõrvaosad" on vahvalt erinevad. Võtame kasvõi selle slaavlannast tsirkuseartisti, kes on fotol või siis Ernesto armastatu, kes on ka ise armunud.



Pole ju lihtne mängida usutavalt "memme", kui ise seda (veel ja kas üldse kunagi) ei ole. Huvitav, aga nagu tulemusest näha, siis õigustatud valik lavastajalt. Maria on tippvormis ja temalt tuleb suurepäraseid rolle ridamisi, kuid see armastusväärne vanem naine ja kohati valuski roll oli talve nr.1 ja ka praegu kindlasti aasta TOP3 kõrvalosade seas.



Kant - Elisabet Reinsalu
Mõnusalt lopsakalt mängitud. Hoogne, koomiline, lõbus. Värvilaik nende Kant'i juurde kogunenud tähtsana end tunda tahtvate meeste vahel.



 Miks Jeppe joob? - Anneli Rahkema
Mida powerit! Mida hoogu ja ägedust! Sellist naist kardaks mina ka :) Anneli ei hellita läbi oma karakteri Jeppet, aga siis jälle haub mõtteid ning lömitab ka rikkurite ees, kuidas parajasti vaja... ning kõik see paistab vaatajatele üdini koomiliselt ja nii-nii vingelt.



Nukumaja, osa 2 - Mari Lill
Üks aasta TOP3 naiskõrvalosast on Mari poolt psühholoogiliselt nii sügavalt mängitud, et vaadates tunned selle naise vanasse aega kinnijäämisest saadavaid hingepiinu, samas kui oma endist prouat aidata on nii raske, aga ei saa ka kuidagi teise manipulatsiooni tõttu seda mitte teha. Nii palju valu on temasse aastatega kogunenud ja nii valus on tal sellises olukorras olla... Teenijanna suure T-ga.



Rahvavaenlane - Anne Türnpu
Vaadates tundus see mõneti üllatav roll Annelt, kuigi tagasimõeldes ju üldsegi mitte. Naispoliitik ja Anne mängib ta vastikuks, nagu see karakter peabki tunduma. Samas Annet ennast vaadates oli imetlusväärne, millises vormis ta on!



Tasa, vaikselt sõudvad pilved - Jane Napp
Tundub, et minule läheb korda näitlemises kõige rohkem see, kui mind suudetakse üllatada ja Jane selle esikommunisti rollis pani tõelise paugu! Ei ole teda näinud nii tugeva tagapõhjalise karakteriga tegelast veel siiani mängimas, kus on peidus nii palju, mida siis vaataja mõeldes saab vaadates näitleja mängu muudkui avada ja avastada. Jane tegelasele antud jõuline ja juhtiv, meestestki "kõvema kivi" loomus üllatas tõesti!


West Side Story - Piret Krumm
Kui West Side Story ise oli selline "vanainimestele tehtud noortekas", siis on kahtlemata üks suur põhjus, miks seda vaatama minna ja see on Pireti tehtud roll! Minu jaoks varastas ta kogu show. Liikumine, laulmine ja kogu see tema särtsakas Anita - wow! Suurepärane igas väikses misanstseenis, aga ka psühholoogiliselt sügav, näiteks vägistamisohvrina.



Bitchist naisjurist, kes läheb üle laipade ja tagasi ei vaata. Võimas, sest kogu mäng kulgeb tantsides, aga kogu keha, näo ka sõnadega teeb Alina ühe väikse ime selle jõulise naisena. (kahjuks ei leidnud ühtki fotot tema rollist - minge ise vaatama - luban - te ei kahetse - see "Ära imesta" on üldse selle aasta TOP3 teatrielamus - VÄGA eriline!)



Lühidalt seletada, miks see roll nii vaimustavana tundus on võimatu. Selles on killuke lapsepõlve vene filme ja multikaid, palju tantsu ja teatavat püüdlikkust ja innukust ja headust. Põhimõtteliselt ju isegi peategelane, kuid kogu etendusest siiski vaid võrdlemisi väikse osa laval. Mitmekihiline, psühholoogiline ja mängitud tervenisti tantsides-liikudes. Karin on üldse saamas kiiresti minu üheks Eesti Vene Teatri lemmiknäitlejaks (vrd eelmise aasta Richard III roll!!!), sest ta on nii mitmekülgne, mitmenäoline ja nii huvitav. 



Ööpiltnikud - Piret Simson
Ohohhh! Selline üllatus Piretilt võttis pahviks! Nii tabav ja nii läbitunnetatud koolipreili-roll, keda mehed lollitavad, sest ta lihtsalt on nii kaua elanud ontliku õpetaja-preilna elu. Kevade nr.1 naiskõrvaosa! Kus kohast see nüüd tuli! Tõeline üllatus!


(Siin on kasutatud erinevate fotograafide pressifotosid etenduste ja teatrite kodulehekülgedelt.)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar