2008. aasta kandidaadid tähestikulises järjekorras (võitjad, koos täiendava TOP10 edetabeliga selgub jaanuarikuu jooksul):
Arvesse lähevad 40 raamatut, mis esmakordselt loetud ajavahemikus 01.01.-31.12.2008.
PARIM EESTI KIRJANDUS (3 kandidaati)
A.H. Tammsaare - Tõde ja õigus 5.osa
Andrus Kivirähk - Mees, kes teadis ussisõnu
Leelo Tungal - Seltsimees laps
PARIM TÕLKEKIRJANDUS (6 kandidaati)
Anna Gavalda - Koos, see on kõik
Carlos Ruiz Zafón - Tuule vari
Ivan Turgenjev - Isad ja pojad
John Steinbeck - Me tusameele talv
Kurt Vonnegut - Kodumaata mees
Harper Lee - Tappa laulurästast...
PARIM LASTERAAMAT (3 kandidaati)
Jujja-Thomas Wieländer - Mamma Mu bygger koja
Julia Donaldson - Grühvel
Wimberg - Härra Padakonn
PARIM PÕNEVUS/KRIMKA-RAAMAT (3 kandidaati)
Alexander McCall Smith - Ilusate tüdrukute moraal
Carlos Ruiz Zafón - Tuule vari
Karin Alvtegen - Kadunud hing
PARIM KOMÖÖDIARAAMAT (3 kandidaati)
Jujja-Thomas Wieländer - Mamma Mu bygger koja
Julia Donaldson - Grühvel
Kurt Vonnegut - Kodumaata mees
PARIM LUULERAAMAT (3 kandidaati)
Julia Donaldson - Grühvel
Leelo Tungal - Tedremäng
Wimberg - Härra Padakonn
PARIM DOKK-KIRJANDUS (3 kandidaati)
Hille Karm - Helgi Sallo Helgib ja heliseb
Kurt Vonnegut - Kodumaata mees
Leelo Tungal - Seltsimees laps
KULDNE PORIKÄRBES (Kõige halvem raamat, 3 kandidaati)
Tundmatu autor - Muki ja Pontu Punane ja Sinine
Kristiina Kass - Samueli võlupadi
Stephenie Meyer - Videvik
Võitjad selguvad koos Danzumehe Filmi, Muusika, Teatri ja Televisiooni lemmikutega - jaanuarikuu jooksul.
Ma saan aru, et Sa lähtud oma isiklikust lugemusest (ja mitte ilmumisaastast)?
VastaKustutaHuvitav on muidugi see maitsete lahknevus. "Samueli võlupadi" oli mu arvates päris lahe lugemine.
Aga Alvtegen ajab haigutama (kuigi muidu loen krimisid hääl meelel). Sel aastal nagu ei meenugi ühtki tõeliselt lahedat krimi, mööndustega ehk Christie "Viis väikest põrsast" (sel aastal lugein). Nesserilt, George´ilt ei ilmunud eesti keeli midagi. Üks Rendell tuli, seda pole veel jõudnud lugeda.
Aga muidu on Su tabeleid mõnus uurida -- ja tuvastada muidugi lünki omaenese lugemuses (v.a lastekirjandus)...
:) Jah ikka isiklikust :)
VastaKustutaMa loen võrdlemisi vähe...ja rohkem ehk just neid "vanemaid" raamatuid, sest nii palju klassikuid ja "vanu häid" on lugemata...kuigi sekka ikka uuemat kraami ka...mõnda lausa ootan, et millal ilmub eesti keeles. Vahest loen rootsi, soome ja inglise keeles ka, aga viimasel ajal väga vähe, sest kui ma loen, siis loen naisele ette ja ta ei taha, et ma teistes keeltes loen.
Samueli võlupadja -raamat süstib minu meelest väga valesid väärtuseid lastele. See, et õpetajad on hullud, vanemad on vastikud ja haiglaselt ahned jne jne.
Ja see rahajutt ei ole minu meelest üldse lastele sobilik. Ja muudkui imestasin, et miks lastele selline raamat. Lapsele ka ei meeldinud. Eriti selles valguses, et Kristiina Kassi teised lasteraamatud on küll väga toredad! Eriti Käru-Kaarel.
Aga Alvtegeniga on see värk, et kogu see tegevus seal raamatus toimus siin meie kodu lähedal, korra isegi naabertänaval! Sellepärast oli eriti lahe kaasa mõelda, kus need tegelased täpselt parajasti liikusid...ja sellepärast on vist natuke teistsugune suhe ka sellesse raamatusse :)
Aitäh heade sõnade eest ja tore, kui neist tabelitest midagi avastada on :) Mul endal neid koostades oli väga lahe ja tore ja huvitav :))) Aga krimkadega oli tõesti natuke kehvasti see aasta...ise nautisin seda Ramotswe raamatut ja Tuule varju ka väga, aga kumbki neist pole ju traditsionaalne "krimka". Chrsitie on minu jaoks krimkade mõttes ikka võitmatu, aga eelmine aasta ei lugenudki temalt midagi. Paar päeva tagasi lõpetasin Donna Leon-i Brunetti sarja teise osa...see mulle ka meeldis...sellest sarjast võib kujuneda midagi väga head... Veneetsia on nii omapärane koht ja seda tunnetust on seal nii palju ja mõnusalt.
Oh, ilmselt on asi ka lugemise võtmes. Ega Dahli "Matildas" preili Sõnniste nüüd ju ühtki (potentsiaalset) õpilast kooli kartma pane. Hästi naljakas on küll. Samas olen ise kusagilt perefoorumist lugenud, et isegi "Limpat" peetakse mõnes peres ebasoovitavaks...
VastaKustutaNeed Veneetsia-raamatud pean kindlasti meeles.
Jah Dahliga oli kuidagi teine lugu... Seal oli seda soojust ka...aga Kassi raamatus ajas üks negatiivne asi teist taga. Kõik see vanemate "lihtne" lahkumine, a la "partneri mahajätmine lastega ongi nii lihtne elus" ja siis kohe uued kaaslased platsis ja üldse kõik oli kuidagi minu meelest (eriti lastele) "sobimatu". Aga eks ta kindlasti on lugemise võtmest kinni.
VastaKustutaPraegu loen näiteks Hiireke nimega Despereaux ja laps naerab vahest kaasa ning see on kuidagi nii nunnu ja mõnus ja lapselik ja kuigi me oleme alles esimese raamatu läbi saanud (see raamat koosneb neljast raamatust), siis on tunne, et sellest tuleb üks hea lugu. Juba lapse reageerimisest on see näha...ta naerab mingite (minu jaoks) tobedate asjade peale...aga lapsele meeldib ja see ongi peamine, siis meeldib minule ka natuke rohkem kui võibolla muidu :))) See on ju multikana ka kinos praegu ja see ette ära lugemine aitab siis lastel aru ka saada...sest siin on ta ju rootsi keeles peale loetud ning mu võsud veel päris täiesti rootsi keeles kõike ei jaga :)
Kuid "Samueli" raamatut lugedes ei saanud laps ka aru, et miks see või teine asi nii oli...ja see vanuri piinamine...uhhh...ma ei taha kohe üldse mõeldagi kui tobe see kõik oli... aga see oli "meie võti"...võibolla Sa said mingile "heale soonele" kui lugesid ning oskasid võtta kõike seda "naljana". Me ei osanud :)