Eelmisel suvel jõudsin näha 43, sellel suvel 35 erineva lavastuse etendust... Vähenemise viga ei ole otseselt minus - vaatamisjõudlust isegi oleks olnud veelgi, lihtsalt uuslavastusi tuligi pea poole vähem ning suve alguses olin valmis mõelnud, et sellel suvel hoian end tagasi - kulutan aega rohkem spordile, aiale ning muudele tegemistele ka teatri arvelt... selle ohvriks said ka sellesuvistest lavastustest juunis "Ai,velled" ja "Hannibali rahvas" - minu jaoks suveteatrimenüüst ainsad 2, mis niiöelda "kripeldama" jäidki hingele... Ent vast veelgi piiravamalt mõjuv põhjus teatrimaratoni kitsenduseks oli viimase aja ülikõrge kütusehind... Jah, just eelkõige seetõttu mõningaid muidki lavastusi, mida oleks soovinud oma elamuste-pagasisse koguda, jäid hoopis väga maisel põhjusel noppimata.
Kuid ega lõppude lõpuks ju ka see 35 teabmis väike number pole - täiesti piisav, et üks korralik PARIMATE kokkuvõte koostada ja ühtlasi soovitused üles lugeda neile, kel see aasta mõni olulisematest nägemata jäi (mitmed neist parimatest kindlasti tulevad veel kordamisele tulevaselgi suvel).
Kaardile vaadates, siis ajaliselt kõige pikem sõit oli seekord Saaremaale, tegeliku distantsi mõttes, aga hoopis Põlvamaale. Naljakas kokkusattumus, aga suve 2 suurimat teatrielamust saidki leitud järjestikku päevadel Lõuna- ja Kagu-Eestist, ühe ja sama autosõiduga (nii hea asi on ikka see Airbnb!), Tartu- ja Põlvamaa metsade vahelt.
Üldisemas plaanis võib seda suve pidada vist eelkõige suurte panoraam-lavastuste suveks (panoraamsete alla kuuluvad ju ka rännaklavastused), ent ka klassika ja klassikute - suurte teoste ja inimeste suveks. Oli neid, mis jaotasid publiku kaheks - pooltele meeldis, pooltele mitte (eredaimad näited ilmselt Tallinna Linnateatri "Kalaranna 28" ja Ekspeditsioon/Von Krahli Teater “Ainult jõed voolavad vabalt”), aga oli ka neid, mis pälvisid ühise heakskiidu kõigilt (eredaimad näited vast Ugala "Kolm musketäri" ja Emajõe Suveteatri "Ukuaru"). Minule meeldisid kõik 4, aga mul oli probleeme mõnede teistega. Mingit kapitaalset "metsa" panekut õnneks ette ei juhtunudki, sest isegi neist, mis ei meeldinud, leidus ikkagi komponente, mis asja "söödavaks" tegid ja isegi kui vaadates kiskus kulmu kipra, siis tagantjärgi mõeldes on leidnud olulisi nüansse, miks oleks üht või teist natuke teise pilguga vaadata. Samas ju üldises plaanis see üsna kesine teatriaasta pole siiani päris puhast 5-tärnikat silme ette toonudki, aga kevadhooaja kaks piiripealset, ehk 4+ hinnanguga, rohkem kui kahekordistasid suveteatrist oma "klubi liikmeskonna", viies selle aasta seni kõrgeima klassi lavastuste arvu 5 peale.
Muide selle aasta alguses, ehk just viimane kord 20st Teatriliidu (mees-, nais-, pea- ja kõrvaosa) parima näitleja nominentidest kokku tervelt 9 näitlejat olid esindatud rollidega, mis pärinesid suvekuudel esietendunud lavastustest (mõni neist küll ka selline, kes oli nomineeritud mitmete rollidega, sh. ka teistest aastaaegadest). Ilmselgelt need suvised erilised trupid ja tavapärasest erinevad partnerkooslused käivitavad ja inspireerivad ka kuidagi hoopis isemoodi. Ning isegi ju aasta parim lavastus Teatriliidu žürii arvates oli just nimelt suvelavastus... Saab näha millise skoori kogub 2022 suveteater.
Aga lähemegi siit kohe sujuvalt nende tänavusuviste kõikse magusamate teatrimaasikate juurde...
(NB! pealkirjade all olevate linkide kaudu jõuab pikemate peegeldusteni)
SUVETEATER 2022 SUURIMATE TEATRIELAMUSTE TOP10 (nähtud 35st)
Kolm suurimat elamust olid kõik väga erinevatest žanritest ning kõik väga tugevate lavastajatöödega, pakkudes ühtlasi mitmeid kogu senise teatriaasta kontekstis tugevaid rolle ning ka kunstilist tervikut ning just sõna otseses mõttes "elamuslikkust". Kolmandana
Ugala "Kolm musketäri" - uhke ja suur seiklus, ilus ja võimas, aga samas vaadates nagu peo peal. Kõik olulisem olemas (keskmisest palju paksemast romaanist) ja palju rohkem veel. Teisena, meie oma Eesti klassika,
Emajõe Suveteatri "Ukuaru", mis veelgi enam mängis looduse koosmõjuga südame ja hinge keeltel. Ja seekordse suve kõige suurem teatrielamus saabus lavastusest, mille ajal sai naerda rohkem kui juba pika aja jooksul ühegi teise teatrilavastuse jooksul on saanud, saatmas suurepärane eesti levimuusikaklassika tasemel töötlused, stseenid filmidest ja elust ja telesaatest Carte Blanche... Puhas nostalgiakuld ja show, mis nii lahutab kui liidab meelt, mille teekonnajuhtideks meie lähikultuuriloost kõigile tuttavad, kuulsad ja andekad inimesed. Täiesti fenomenaalselt kogu selle naerupeo järel Kiidjärvelt lahkudes on siiski hinges hoopis sügav kurbus (nii delikaatselt ja ilusti olid mitmed väga tõsised teemad sinna sisse peidetud... teemad, mis tegelikult on ühtviisi nii ajastu kui ühe inimese kroonika ning osa teemadest on vägagi aktuaalsed ka veel tänapäeval). Ilus austusavaldus
Thors Films'i tiimilit ja kokkutoodud trupilt ning seda mitte ainult "
ADA"-le, vaid ka paljudele teistele tema (ja ühtlasi praeguste keskealiste ning vanemate eestlaste) kaasaegsetele.
SUVETEATER 2022 KÕIGE ERILISEMATE TEATRIELAMUSTE TOP5
Siinsete "eriliste" esiletoomise eelduseks on muidugi ka see, et see tõesti oli ka elamuslik ja ühtlasi pakkus nii HEA kui ka erilise elamuse. Ja mitte ainult teatri mõttes, aga seda vaadates hoopis teistmoodi ise ühtlasi selles osaledes... võibolla seetõttu ka just suurema iseenese kohaloluga. Aga ka mitte tavamõistes lava ja vaatajatega - teater, vaid just nimelt "midagi erilist"!
5. Nassi Sass ja tema vend - Tuulekell (2 vaatust mängiti erinevates kohtades - 1 õues, teine sees, aga ka keskendudes kahele eri vennale)
2.
Läbi linna: Supilinn - ProTheMus (rännaklavastus, mille kaudu saab ühe Tartu linnaosaga tutvuda, aga ka mitmete huvitavate tüüpidega, täidlane, ideederikas, elamuslik... sisaldades ka sõitu Emajõel!)
1.
Ürgaeg - Labürintteatriühendus G9 (kogemusteater, mis on kui teekond tagasi ürgaega. Lavastus, mis algas õhtul kell 19, aga lõpp oli alles järgmisel hommikul kell 8-9. Palju lugusid, palju avastamist nii loodusest, iseendast kui ka teistest inimestest. Kus lõpeb kunst ja kus algab elu -piiri täielik kadumine ja ometi see oli seal kusagil. Teatrisündmus, mis kuuluks kindlasti sajandi 100 teatrisündmust nimistusse!)
PARIM LAVASTAJATÖÖ
8. Minul on vari - Kaili Viidas (Kontserdihunt)
Tegelikult käisin 3. ja 4.kohaga tükk aega edasi-tagasi, ent lõppude lõpuks otsustasin ikkagi
Kalaranna 28 - Uku Uusberg (Tallinna Linnateater) kasuks... see mastaapsus ja erinevate tulemiste-minemiste ning kõikvõimalike komponentide rohkus, mis hämmastasid-üllatasid üksteise järel ja võidu! Autorilavastuse eelis ka, et ta sai täpselt nii nagu ise mõtles seda seada ja seadmist oli siin võibolla kõige rohkem üldse kõikidest suvelavastustest. Aga see ilu ja valu ning Minni muutumine Minnaks, kus on heliga saavutatud tõeline teatriime ning ürgne loodus, mis kaasa mängib vapustab ja vaimustab... ehk kindel ja ühtlasi ka kogu teatriaasta mõistes vägagi tugev töö
Ukuaru - Peep Maasik'ult (Emajõe Suveteater). Ning kõikide suviste lavastustööde krooniks üks ilus ja särav klassikatõlgendus, mis on just lavastustöö terviklikkuses oma nii paljude õigete, huvitavate ja toimivate otsustega üks tõeline šedööver -
Kolm musketäri - Tanel Jonas (Ugala).
PARIM NAISPEAOSA NÄITLEJATÖÖ
9. Tuuli Maarja Põldma - Ma armastasin sakslast (Kolga Mõisa teatriprojekt)
4. Natali Väli - Topeltduubel (Teater Sagittario)
Mind üldse hämmastas, et kuigi Elle Kull ja Lembit Ulfsak tegid niivõrd tugevad ja praeguseks ju filmi vaadates juba pähekinnistunud rollid, ehk nemad ongi andnud Minnale ja Akslile oma näod, et vaadates uusversiooni ei tulnud minul kordagi meelde ei Elle ega ka Lembit. Niivõrd omaks on suutnud uued näitlejad need rollid teha. Ja iseäranis tugevate karakteriseeringutega. Sestap on ka siin kolmandana
Ursula Ratasepp - Ukuaru (Emajõe Suveteater). Tema tüpaažlik haprus, segatuna selle tegelase jõulisusega... Nüüd kus ka raamat on loetud, siis Ursula Minna on veelgi elavam ja mitmeplaanilisem kui raamatulehekülgede Minna. Mind hämmastab mõningate meie praeguseks juba meistritasemele jõudnud näitlejate oskus ikka ja jälle leida ning ka "näidata" endast uusi tahke.
Viire Valdma - Kiri kodukandist (Teater Nuutrum) jahmatab nii, et jätab karbi lahti. Pisikeste karakteriseeringudetailidega, kuidas ta lõuga liigutab või jäigastub või kuidas oma häält kasutab - midagi täiesti varemnägematut (jälle) Viirelt! Hämmastusin ja imetlesin üheaegselt. See eristabki head ja suurepärast näitlejat- neil on kameeleonivõimekus. Viire on ka juba mitu aastat järjest praegu puhast kulda lavale pannud roll rolli järel (ja isegi siin kui näitemäng tema tegelase ümber pole suurem asi... aga õnneks seekord on ka see vääriline). Kuid minu kuldne positsioon kuulub Triinu Meriste psühholoogiliselt keerulisele, mitmekihilisele ja tegelase olukordagi arvestades mitmetasandilisele ning vaatajateski just teatud asju kätte andes ja teistega jällegi mõtlemapanemise ärgitamisega mängides.
Triinu Meriste - Einstein ja Margarita (TEMUFI) lõi ikka pahviks... Lisades juurde Garmen Tabori Arstist, Laura Niilsi Kolmest õest ja Ester Kuntu Musträstasest, on meil juba praegu 6 aasta parima naispeaosa nominatsiooni väärilist rolli (koos Ursula, Viire ja Triinuga... siia mängu võiks tegelikult ka veel lisada Natali ning Grete ja ehk Saaragi...sest kõigis neis rollides oli tegelasele antud julget isikupära ja tugevat psühholoogilist sügavust) olemas... aga terve sügishooaeg ju alles veel ees!
PARIM MEESPEAOSA NÄITLEJATÖÖ
10. Rauno Kaibiainen - Nassi Sass ja tema vend (Tuulekell)
9. Üllar Saaremäe - Topeltduubel (Teater Sagittario)
8. Toomas Täht - Engeli tellised (Vana Baskini Teater)
7. Ott Sepp - Engeli tellised (Vana Baskini Teater)
5. Henrik Kalmet - Audients (R.A.A.A.M.)
4. Leino Rei - Stalker (Theatrum/Tallinna Lavakool)
Mõnus kui näitleja kuidagi täiesti uuesti loob end mingi rolli käigus. (3) Ott Aardam on olnud võrdlemisi kange päris mitmetes oma viimastes, aga juba Iraani konverentsis näitas teatavat lahtiraputuse alget ja nüüd Theatrumi ja Tallinna Lavakooli ühises Stalkeris kohe tõeline üllatus (sama muide Leino Rei'ga see aasta... kõigepealt Röövlitütar Ronjas ja nüüd Stalkeris juba korralik avanemine). Kuid veelgi tõsisemad jahmatused tõid suve 2 tipprolli, mis ilmselt pretendeerivad ka terve teatriaasta kullale. Kõigepealt (2)
Leonid Ševtsov solvatud Armuleivasööja'na (Vene Teater) ning siis (1)
Peeter Tammearu Einstein ja Margarita (TEMUFI), mehe ja naisevahelise tunnete ja tulevikuplaanide kassihiiremängu uruvalitsejana. Mõlemad vapustasid täiesti ise otstest, aga mõlemad on aasta parima meespeaosa-rolli väärilised (muidu üsna kasinatest tänavustest just SELLISE kaliibri ja tasemega rollidest... nende kahe võitluses on siiani kevadest kaasas AINULT Hendrik Toompere Musträstasest... ehk kui sel aastal naisi ja veel eriti-eriti tippmeeskõrvalosasid on mitme aasta jagu auhinnaväärilisi, siis sügisel on just meespeaosa tegijatel hea... ja kergem võimalus ka veel löögile pääseda).
PARIM NAISKÕRVALOSA NÄITLEJATÖÖ
8. Saara Pius - Minul on vari (Kontserdihunt)
(3)
Garmen Tabor - Ukuaru (Emajõe Suveteater) Minna emana on külmavärinaid tekitavalt mitmeplaaniline - karm ja vähese jutuga, tõsine ja ebaõiglane oma poega jumaldavana, kui tal selline tarmukas tütar nina all... aga ema süda on seal kogu kõva eesti naise töörügaja kesta alla ja kui intelligentselt ta selle suudab sisse mängida - sellele lihtsalt peab ise tunnistajaks olema, kirjeldavad sõnad ei suuda seda kuidagi edasi anda. Aga sama äge ning psühholoogiliselt vast veelgi keerulisem just usutavalt välja tulla on (2)
Marika Barabanštšikova - Ukuaru (Emajõe Suveteater) mahlaselt vastiku, rikkuri ees oma tütre nimel lömitava emana, kes ometi saab vasta pükse kogu oma pingutuste tulemusena. See 101% oma rollis olemine, kuidas Marika sellel looduslaval ja selles trupis mõjub - sellistel rollidel on aasta parimate naiskõrvalosade pitser küljes ka trupi-metaplaanilises mõttes. Kuid minu jaoks kogu Eesti suveteatri kõikse meeldejäävaima rolli tegi
Jaune Kimmel Robin Hoodis (Rakvere Teater)... Ja seda nii psühholoogilise - surnute korjajana, Shakepeare'liku nõiana, aga ka füüsilise- või performance-teatri, ehk hoopis etenduskunsti valdkonda kuuluva rolliga... Just seetõttu valisin ka (Kalev Lilleoru) temast tehtud foto siinset tabelit ja ühtlasi kogu tänavust suveteatri kokkuvõtet ilmestama - nii erilise, tugeva ja mõjuva kohalolu, ent samas dramaatilise tabavusega on mõni just sellise suunitlusega roll väga-väga-väga harva.
PARIM MEESKÕRVALOSA NÄITLEJATÖÖ
6. Egon Nuter - Minul on vari (Kontserdihunt)
5. Indrek Taalmaa - Ma armastasin sakslast (Kolga Mõisa teatriprojekt)
Mõnikord kui 1 roll oleks nagu ülejäänud trupi keemiast "väljas", siis see mõjub kohatult, aga mõnikord torkab see vastupidi nii erilisena silma, et tõstab ka kogu terviku väärtust. Just seetõttu on siin kolmandana
Ken Rüütel - Kolm musketäri (Ugala) üdini tõsise Rochefortina. (2)
Sepo Seeman - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films) tegelikult ju mitmed väiksemad rollid, aga just eriti tema kehastatud ja rahvast ühiselt naerupahvakutesse ning vaimustusse liitev Vello Orumets (samamoodi eelmise Kiidjärve lavastuses suutis seda oma Hardi Tiidusega Priit Strandberg). Ent suveteatri meeskõrvalosest (ja muidu ka aasta ülikõvas selle kategooria konkurentsis märkimisväärsena) tõmbas kõige pikema tiku
Margus Prangel - Ukuaru (Emajõe Suveteater) ja seda nii suures plaanis, aga ka kõikvõimalike pisitillukestegi detailidega, mis ta on oma rolli pookinud, tervikuna sedavõrd vastiku tegelase loomisel, et ju otseselt ei peakski kõrvaltvaatajana tundma nii tugevaid emotsioone, aga ta paneb veel oma mänguga raamatulehtedel olevale Keldriaugu Kunnile omad kihid juurde, et vihkad tegelast ja imetled mängu samaaegselt.
PARIM NOORE, ehk alla 30-aastase näitleja ROLL
7. Loviise Kapper - Viikingite veri (Kuressaare Teater)
3 neist - Jaune, Ken ja Grete figureerisid juba pea- ja kõrvalosa parimate tabelites... Meeskõrvalosadega on lihtsalt tänavu nii karmid lood, et seal on hämmastavalt palju tugevaid töid, sest muidu peaks nii Stefan kui ka Ott vähemalt ka seal juba leiduma ka... Kahele tänavu suvel Tallinna lavakooli lõpetanud noorele naisnäitlejale, kes mahtusid naispeaosade nimistusse on nende kursavend Alden Kirss, kes samuti meeskõrvalosade pungil täis kategooria ohvrina osutus isegi veelgi huvitavamaks oma Aramise loomisel. Tegelikult ei jäänud kaugele maha ka ei Jass Kalev Mäe ega Hardo Adamson, keda samuti sellel suvel juba oma esimestes profirollides näha õnnestus. Ega tegelikult ju ka Merlin Kivi, aga tema Stalkeri-roll lihtsalt oli mahult niipalju väiksem.
PARIM TEATRIKORÜFEEDE, ehk 60+ näitleja ROLL
9. Harry Kõrvits - Viikingite veri (Kuressaare Teater)
5. Tiina Tõnis - Minul on vari (Kontserdihunt)
4. Egon Nuter - Mnul on vari (Kontserdihunt)
Suurepärased näitlejad kõik ja neist õhkub kogemust, aimub suurt tööriistakasti, aga lavasära suhtes- vanus on ilmselgelt lihtsalt ainult mingi suvaline number.
PARIM ANSAMBLIMÄNG
2. Risti rahvas - Rapla Väikelinnateater
PARIM UUS NÄITLEJA (keda varasematel aastatel, sh. suvedel :) laval rolli mängimas pole näinud)
10. Sten-Olle Moldau - Ristirahvas (Rapla Väikelinnateater)
(siin vahel oleks ka Mare Pohla-Tiisler...aga teda olen siiski varem näinud, kuigi ei mäleta seda varasemat rolli)
8. Eerik Robert Ots - Risti rahvas (Rapla Väikelinnateater)
7. Merlin Salu - Una familia (Salme Teater)
6. Katariina Pruus - Una familia (Salme Teater)
3. Carolyn Veensalu - Armastusega ei tehta nalja (VHK/Theatrum) teda varem näinud tantsijana
2. Daaniel Tiitus - Armastusega ei tehta nalja (VHK/Theatrum)
1. Leonhard Sass Taalmaa - Ma armastasin sakslast (Kolga Mõisa teatriprojekt)
PARIM AUTORITEATER
3. Viikingite veri - Tiit Palu
PARIM KOMÖÖDIA
Ükski neist pole otseselt ainult komöödia (mõni on suisa pigem hoopis teises žanris)... aga kõigi nende ajal sai korralikult ka naerda. Arvestasin mingitpidi ka muidu kunstilist taset ning jõudsin naermise määra ja teravuse ning teksti + allteksti ja mängu sümbioosliku valemi kaudu sellise järjekorrani välja. Tegelikult on siin kõige olulisem ja säravaim naerutaja-täht just see kõige esimene koht... ja isegi see oli segu traagikast ja mitmest muust žanrist.
10. Armastusega ei tehta nalja - VHK teatriklassi 24.lend/Theatrum
8. Audients - R.A.A.A.M.
7. Risti rahvas - Rapla Väikelinnateater
6. Minul on vari - Kontserdihunt
PARIM KUNSTNIKUTÖÖ
Miks nii vähe nimesid? Sest ma ei suuda järgnevaid veel kuidagi täpsemalt järjekorda panna: Iir Hermeliin(Minul on vari), Kristjan Suits(Kolm Musketäri), Silver Vahtre(Viikingite veri), Illimar Vihmar(Hommikuvalgus) ja Arthur Arula tööd(Haige mäger ja Ainult jõed voolavad vabalt). Väga kaksipidi arvamus on ka Mihail Khramenko Tavalise ime suhtes - pöördlava oma gloobusemotiiviga igati vinge, aga seal olid mõned teised otsused, mis natuke küsimusi tekitasid.
PARIM KOSTÜÜMIKUNSTNIK
1. Krete Tarkmees - Engeli tellised (Vana Baskini Teater)
Sama lugu nagu lavakunstnikega - tõin esile nii vähe, sest siit edasi läks järjestamine keeruliseks: Iir Hermeliin(Minul on vari), Jana Wolke(Kuninganna ja viinakurat), Inga Vares(Läbi linna: Supilinn), Sirli Pohlak/Kristjan Suits(Kolm musketäri), Karmo Mende(ADA), Mihail Khramenko(Tavaline ime) ja Arthur Arula(Haige mäger).
PARIM GRIMM/SOENGUD
Ei saa jätta lisamata, et 4. oli harrastusteatrilt, ehk Una familia - Salme Teater ja Aya Kokk loodud erilised soengud, mis mängisid nii lavastusliku komponendi kui ka ajastule sobiva nägemusena kaasa!
PARIM VALGUSKUNSTNIK
3. Helvin Kaljula - Stalker (Theatrum/Tallinna Lavakool)
Veel jäid positiivsete kujunduste ja efektsetena meelde valgused järgmisetest lavastustest: Viikingite veri(ei teagi, kes seadis), Ainult jõed voolavad vabalt(Siim Reispass), ADA. Rääkimata lugu(Petri Parrik), Tavaline ime(Anton Andrejuk), High School Musical: On stage!(Karl Vilks) ja Kalaranna 28(Emil Kallas)
PARIM VIDEO-VISUAAL-TEHNILINE KUNSTNIK
2. Tanel Topaasia - Stalker (Theatrum/Tallinna Lavakool)
Suvel vägapalju videot (ega muid lisavidinaid või visuaale) just ei kasutatagi, sellepärast ei tahakski rohkemaid siin mainida, et saaks tõesti tipp esile toodud.
PARIM HELILOOJA (ORIGINAAL)
See näib ka laiemas plaanis (siiani) Liina ja Markuse aasta kujunevat... kuigi (väga) tugevaid konkurente aasta lõikes on neil ka juba kevadhooajast ees (Tõnis Kaumann, Malle Maltis!). Ardol jällegi oli Ukuarus nii omaloomingut kui töötluseid+kujundust, kõik oli nii ilus ja mis eriti oluline - ka sisuga seonduv ja kuna ma täpselt ei tea, kus need piirid tal seal liiguvad omaloomingu ja töötluste vahel, siis liitsin ta siia nimistusse sulgudega, ent tegelikult oli Ukuaru lavastuse muusika tervikuna nii oluline ja ilus ning ei saa asetada siin mujale kui jagatud esikohale.
PARIM MUUSIKALINE KUJUNDUS/TÖÖ MUUSIKAGA/HELIKUJUNDUS
4. Maiken - Minul on vari (Kontserdihunt) muusikajuht
Kogu audio-pool oli Ukuarus tõesti midagi täiesti fenomenaalset! Tõeline teatriime!
PARIM TEATRIS KUULDUD EESTIKEELNE LAUL (VAREM POLE KUSAGIL KUULNUD)
Mõlemate - esimese ja teise koha laulude muusika kirjutas Liina Sumera ja sõnad Urmas Lennukilt.
PARIM KOREOGRAAFIA/LIIKUMISSEADED/LAVAVÕITLUS
Olga allahindluseta tantsud (esitajad on ju draamanäitlejad) vaimustasid! Robin Hoodis vaimustas vast isegi rohkem Laura seatud võitlused. Adas Britti varieteelikud ja ajastulikud seaded olid silmipaitavad. Marie Loviise ilmselt jääb siia tabelisse alati figureerima kui ta midagi uut teeb. Kolmes musketäris olid megaägedad vehklemised ja isegi lähivõitlused Kairel seatud, aga ka Rauno "ratsutamine"... ja isegi kui hobuseid polnud, siis oli sellise liikumisega järelmaitsena tunne, nagu olekski olnud! VAU!
MEELDEJÄÄVAIM/MÕJUVAIM TANTSIJA
5. Mait Malmsten - Minul on vari (Kontserdihunt)
Ma ei saa silme eest neid Dmitri horisontaal-käärsaltosid... sorry... Sest igal teisel aastal võiks kogu teatriaasta võtta omale paljuski ka muuhulgas liikumisele üles ehitatud Jaune roll. Märdi megaäge tantsulõik, mille ta seal esitab, on üks suveteatri tipp misanstseene :) Jekaterina tõesti üllatas on tantsu jõulise julgusega, mis muutis liigutused ägedaks ja naudinguks vaadata. Ja no Mait, Mait, Mait...assamait!
MEELDEJÄÄVAIMAD MUUSIKUD TEATRILAVAL
4. Minul on vari bänd (Kontserdihunt)
See siin allpool Siim Aimla bändi muutub pidevalt... kuigi ka Indreku kidravaldamine ja Pääru multitalent, seekord siis lõõtsaga, on hõbedal paigas... aga no Brassical lihtsalt mõjus osalistena ka pisut olulisem, kui pigem saatebändina Minul on vari... kuigi muusikaliselt võiksid mõlemad bändid olla siin suisa esikohal. Jõgede-bänd oli nii eriliine, et no kuhu seda siin üldse asetada täpsemalt...
ERILISEM LAULEV NÄITLEJA või NÄITLEV LAULJA TEATRILAVAL (arvestades ka näitlemist)
Väga pikk nimekiri... Kuigi kui "lauljahäält" arvestada, siis peaks siin olema ka Ilja, Sergei, Mari, Peeter, Ants-Erik, Veikko, Grete, Sander, Juss, Mait, Tarvo, Jan, Hardo, Jekaterina, Tallinna Linnateatri näitlejate koor, Kalle, Piret, Marika, Rea, Janet. Kärt, Simeoni, Jörgen ja teinegi Sergei!
Aga tooksin eelkõige välja just need nimed:
10. munkade koor - Risti Rahvas (Rapla Väikelinnateater)
9. Kaidi Soosaar - Engeli tellised (Vana Baskini Teater)
2. Saara Pius - Minul on vari (Kontserdihunt)
1. Hele Kõrve - Minul on vari (Kontserdihunt)
PARIM KODUMAINE ORIGINAALDRAMATURGIA
Neid oli rohkem, aga esiletoomist väärivad eelkõige:
7. Tiit Palu - Viikingite veri (Kuressaare Teater) - kuigi see ilmselt mingil määral baseerub legendidel?
6. Ott Kilusk/Toomas Uibo - Minul on vari (Kontserdihunt)
5. Loone Ots/Erki Aule - Nassi Sass ja tema vend (Tuulekell)
PARIM VÄLISMAINE DRAMATURGIA ESMAKORDSELT EESTI LAVAL
Tahaks esile tõsta vaid 2:
2. Eric Elice/Roger Rees - Topeltduubel (Teater Sagittario)
PARIM DRAMATISEERING/ADAPTSIOON
5. Eerik Robert Ots/Valter Uusberg - Risti rahvas (Rapla Väikelinnateater)
20 MEELDEJÄÄVAIMAT STEENI/JUHTUMIT/ÜTLUST/LAVASTAJA-NÄITLEJA-KUNSTNIKUTRIKKI SELLEST SUVEST:
20. "Ummik katkenud maantee lõpus/jooksjad jne mis kõik sellest lavastusest läbi ei käinud" - Kalaranna 28 (Tallinna Linnateater)
19. "Ain Kaalep ja Hando Runnel nii Egon Nuteri ja Mait Malmsteni mäng kui ka Ott Kiluski kirjutatud tekst" - Minul on vari (Kontserdihunt)
18. "Mõnikord on juba hilja - sõnad/laul/muusika ja Liisi Koiksoni esitus ka" - Robin Hood (Rakvere Teater)
17. "Kogu loodud lava majade, rohulapi, tänava valgustite ja asfaldiga" - Kalaranna 28 (Tallinna Linnateater)
16. "Isa matuste järel ema kolib Ukuarule. Kui nad tuppa ta viisid, tegi ikka ülimalt härdaks suurest kurbusest..." - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
15. "Kirjade valus stseen" - Minul on vari (Kontserdihunt)
14. "Hedvig...alguses aknal oma suurte kätega, aga seda suurem üllatus kui ta saabub veel elusuuruses lavale... aga ka Ninameistri stseen- kuigi ta valmistab ka teisi kehaosi, siis ninad tulevad kõige paremini välja" - Risti rahvas (Rapla Väikelinnateater)
13. "Epiloog - Ada ja varem elus, nüüd tema peas sisse-välja käivad mehed" - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
12. "Ott Raidmets Urmas Ott'i parodeerimine - tõeliselt õnnestunud ja nii läbivalt kogu roll üles ehitatud sellele tabavusele... vaimustav" - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
11. "Birgit Sarrap ja Kalle Sepp lavastuslik lahendus Heidi Tamme ja Jaak Joalana" - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
10. "Eesti naise jaoks on ikka kõige tähtsam, et mehel oleks hea... Urmas Lennuki adaptsioon ka muidu - pillijätmine, lehma saabumine, "hinged"" - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
9. "Urmas Lennuki miximine Viimse reliikvia ja Shakespeare'iga ning kogu mänguline tekst a la "issand peitud detailides"" - Robin Hood (Rakvere Teater)
8. "Nahhaali - stseen" - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
7. "Tutvumiskuulutuste-mäng"...aga ka "ettekujutatud restoran" - Viljandi lood: Jaan (Ugala)
6. "Kontseptsioon-kogemus "Ürgajas elamisest"" - Ürgaeg (Labürintteatriühendus G9)
5. "Vello Sepo Orumets - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
4. "Epiloog, kui Triinu Margarita Meriste avab tagatoa ukse, mis on suur ja tühi, ainult särav võimas lambilühter ning räägib Margarita elulõpust - see tunne, mis sellest kokku tekkis oli hingeminev, üksindusemõrkjas valu" - Einstein ja Margarita (TEMUFI)
3. "Filharmoonia-konkurss - üks teatriaasta suurimaid huumoripärle... ja neid "pärle" oli siin veel ridamisi" - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
2. "Jaune Kimmeli toonela-tädi kohalolu" - Robin Hood (Rakvere Teater)
1. "Sõda - heliefektidega lennukite loomine - õudne, aga nii ehe" - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
---
(Praeguseks hetkeks) Minu suveteatriga seotud siin blogis ilmunud tekstide TOP (erinevate IP aadressidega) lugejate arvu poolest (ehk mis inimesi tegelikult huvitab? :))
Kuigi tuleb arvestada, et osa, hiljem ilmunud tekste, alles koguvad jõudsasti lugejate arvu ning õigema kokkuvõtte saab ehk alles aasta lõpuks:
