teisipäev, 26. veebruar 2013

Karjäär - Vanemuine


Suure tõuke "Karjäär"-i vaatama minemiseks sain enne aastavahetust, osaledes Klassikaraadio teatriaastat kokkuvõtvas saates "Delta", kus teised saates osalejad pidasid seda möödunud aasta Vanemuise konkurentsitult parimaks lavastuseks. Olin küll juba varemgi täheldanud lavastuse suunal lauskiitvat arvamustevoolu, mida tegelikult tundus tulevat absoluutselt kõigilt ja kõikjalt. Tekkis tõeliselt suur huvi, kas Uusberg on tagasi "Pea vahetuse" ja "Vahepeatuse" tasemel? Minu nälg selle tüki suhtes muudkui kasvas ja kasvas kuniks, nagu näha, käisin ja vaatasin selle imelooma oma silmaga ära. Tuleb tõdeda, et lõppude lõpuks ju lausa ülepaisutatud ootustega... kas sellises olukorras saabki enam muud kui pettuda...

Kaasas 3 haritud, intelligentset ja teatrit armastavat inimest. Etteruttavalt võib öelda, et me kõik lahkusime sealt hämmingus - pettununa, isegi vihastena, et selline jura... Kusjuures Sadamateatrist väljudes oli pahameelenoote kosta nii siit kui sealt ka teistelt inimestelt... Mis siis juhtus? Kas ainult sellel korral ei läinud asi käima - lugu jooksma? Või oli seekordne publik (mina kaasa arvatud) lihtsalt rumalamad seda Uusberglikkust sulatama? Kogu see sümboolika ja seosed, mida taheti näidata, mitmed neist olid ju siililegi selged ja paljud neist vägagi nähtavad, ent lugu ise oli seejuures siiski hõredavõitu... Võibolla puudus mul ka piisav taustainfo telgitagustest?

Kokkuvõttes jäi mulje, et Vanemuine kunagi kui selle lavastuse välja kuulutas, ostis siga kotis, andis Uusbergile aega ette valmistada ja lavastada ja tuua "midagigi" välja. Uusberg suures paanikas jäi ajahätta, võttis mõned mõtted kokku, kloppis vahu ümber ja küpsetas lavastuse kokku. Kasutas oma tavalisi nõkse - natuke sümboolikat (liiv ja aeg; dekoratsioonid ja teater; poliitika ja kunst), natuke sõnademänge (liiva-karjäär ja ametialane-karjäär; Kuldar ja Silver), natuke muusikat (näiteks Air - mis meenub kunagisest intervjuust, on Uusbergi enda üks suuri lemmikuid), kasutab võimalust oma paari Vanemuisesse siirdunud teatrikooliaegsete kursakaaslasega koostööd teha, tõmbab ligi veel teatri ühe esinäitlejatest (Tommingas) ning projekt ongi peaaegu koos.

Tuleb tunnistada, et tüki vaatamisest meelelahutuslikumaks on osutunud järelkajade lugemine. Inimestel on nii palju põnevaid teooriaid, mida nad sellest tükist on välja lugenud, sõlmed enda jaoks lahti pununud, kontaktid ühendanud ja jõudnud kõikvõimalike huvitavate lahendusteni - mida tähendab see või teine sümbol, miks nii ja miks naa. Paljudeni neist jõudsin ka mina, aga need olid minu jaoks ka liiga ilmsed või siis liiga konstrueeritud või mu enda fantaasia viljad. Võiksin pakkuda veel ühe juurde - Pärast töö kaotamist - Slava, või DJ Zlava, ehk "au" plaanib ennast üles puua, peremees käib vahepeal üldse kodust ära - näib, et ta on segaduses. Linnapea, ehk "aju" toimetab kahe abilise koostööl, ehk aju kahe meele abil. Lisaks üks kõvaketas talletab kõik pidevalt (sekretär oma läpakaga). Näitlejad oma emotsioonidega - kõik see kokku on üks inimeselaps, kelle sees valitseb veel selline segadus ja tohuvabohu, mida ilmestavad lava keskele kuhjatud vanad dekoratsioonid - ja seal on tõesti kõike. Une-Freud on samuti kohal, ning söök ja muu - kõik inimesele vajalik. Kuid kõik need teooriad on minu jaoks liiga kunstlikud. Karjäär ja karjäär ja liiv ja Liiv... isegi kuni Sadamateatri lammutusteemadeni välja.. Inimeste fantaasial ei ole piire ja seda isegi siis kui näidata neile igavat liiva ja tühja välja - küll meie ise sellest loo suudame kokku panna :) Ja see on muidugi tore kui publik saab seeläbi "ahhaaa-elamuse" osaliseks ning seeläbi tunnetavad selle tüki väärtust ning mingit avastuslikku rõõmu. Minuga siiski nii ei läinud.



Kavaleht, mida vilksamisi nägin, soovitas vaadata "silmaga nähtamatut". Sümbolitest Karjääris tõesti puudu ei tule. Lisaks tuleb tunnistada, et Uku on lavastanud seda tükki tõeliselt hingega - Sadamateatrit kasutatakse täiesti enneolematul viisil, kuigi huvitavat lavakasutusvormi Sadamateatris on ka varem olnud ja seda kõike isegi peenemaltki tehtud (Eva Klemetsa "Kogutud teosed" näiteks). Uku koorib Sadamateatri ribideni paljaks. Nagu ta on üritanud teha ka inimhingega. Aga seda siiski mitte delikaatselt, kavalalt või enneolematult. See mind ilmselt häiriski.


Häiris nii, et kui ma mõtlen sellel tükile tagasi, siis ma ärritun. Saan isegi vihaseks, et ma oma aega raiskasin. Nagu viimasel ajal korduvalt Uusbergi lavastuste puhul tundub, oli ka seekord siin liiga palju liigset. On mõned mõtted, mille ümber on keerutatud palju vahtu ja sellepärast ei teki ka terviklikkuse tunnet. Võibolla kehtivad minu kohta Hamleti sõnad: "Rumala kõrv ei haaragi kõike", aga seekord ma näiteks ei mõistnud Maarja Mitti karakteri olemasolu vajalikkust? Kas tõesti sellepärast, et need mehed seal saaks öelda talle "truki, truki"... ja siis pihku itsitada? Ma ei mõistnud tüki algusest 20 minutit raisatud aega Robert Annuse tegelase mööda lava jooksmisele koos pantomiimliku tegevusega - ok, sain aru vähemastki - tegemist on "näitlejaga". Ja siis tulevad mingid ametnikud - Kuldar ja Silver ja hakkavad vestlema mingist mõttetust seebiseriaalist. Ja seda pikalt ja laialt... milleks see? Näitlejate ja teatritööga seonduvalt haltuurile viitamiseks? Igatahes selleks hetkeks olin ma juba kärult maas - sain juba selleks hetkeks aru, et midagi head pole oodata... Ma ei mõistnud miks nad seda liiva niimoodi taga ajavad (no palju ikka üks inimene karjäärist liiva varastada jõuab) ja siis selgub, et see on tolle maja pööningule peidetud? Ok, liiva ja aja voolamise ühenduse ma ju muidugi tajusin ära, aga see kuidas see oli komponeeritud ja selle muu mixi sisse pandud, see ärritas. Mis mõtet oli rõhutada seda, et linnapea on "kõige noorem linnapea"? Ja isegi kui sellel kõigel ongi teatri telgitagustega ühendus või minugipoolest ka Tartuga, siis miks eeldatakse, et publik peaks nendest teemadest teadlik olema? Eriti need, kes Tartus ei ela?

Ega ma ise muidugi targem pole... mul ei ole selle tüki kohta midagi kirjutada ja siin ma olen ja vahutan...
Elan oma pettumust välja. Võibolla on ka tüki puhul seletus lihtne - Uku elas oma frustratsioone välja "Karjääriga".


Aivar Tommingas teeb ka s*tast saia ning tema emotsioone ning lavalist väljaelamist on alati hea vaadata. Karakteriks heatahtlik ja südamega mees, kes on justkui elule jalgu jäänud. On leidnud oma koha ootamatust kohast, aga seegi äratab kaastunnet juurde, et kõik näib vaid ajutine. Maarja Mitt-i ja Martin Kõivu mängu koht ei oska midagi öelda, sest nad ei tee ei midagi uut ega silmatorkavalt erilist. Silveri karakter jääb praktiliselt loomata, on lihtsalt "mingi kuju". Sekretärineiu kohta veel tekib mingi taust - näiteks sellest kuidas ta suhtub linnapeasse - oma ülemusse. Tanel Jonase karakter on võibolla kogu trupi huvitavaim. Mingi gay-lik varjund, mis annab talle kohalolu, lisaks tema hääl, mis on loomulikult temaga koos "alati kohal". Markus Luik võtab oma linnapea rolli hoogsalt - nagu Põhjamaade (või oli see Euroopa?) nooremale linnapeale kohane. Tähtis ja ülemuslik - igati kohane kehastumine. Ka Robert Annus on hoogu täis, minule lihtsalt tema mängumaneer ei istu ja selleks oleks vaja pigem, et oleks karakter, mis on otseselt tema maneerile loodud, sest muidu lihtsalt asi (minu jaoks) ei tööta. Kuigi näha oli, et ta mängis küll kogu hingest.

Hinnang: 2 (minu jaoks kindlasti tunduvalt alla keskpärase. Uku tundus kompenseerivat seda sisu kõikvõimalike lavastajapoolsete žestidega - alustades (rõhutatult) lavakardinate langemisega kuid avardades lava nii teatrimajas sees kui ka akende ja ukse taga toimuvaga. Siiski lõpuks tundus, et tegemist oli teatritükiga, mis ajab "teatriasja"... selles mõttes just teatriinimeste karjäärile viitavalt... kuigi sisse oli jällegi otseselt mõistetamatult toodud ka liiva-karjääri mõte. Pigem selleks, et "liiv"-ale seoseid saada...
Minul seevastu hakkas isegi igav, sest üsna alguses (läbi venitamiste) oli arusaadav, et see tükk ei ole minu jaoks. Jah, olid mõned mõtted, aga veel rohkem seda liigset, mis need mõtted enda alla matsid ja kogu asi tundus liiga kokkuklopsitult, a la "see mõte, paneme selle sisse ja selle kokku tollega jne". Kogu selle jama seest torkasid õnneks postiiivselt silma Tommingas, Jonas ja Luik. Ei tea, kas on aeg hakata loobuma Uusbergi autorilavastustest...)


Tekst lavastuse kodulehelt:

Karjäär

Lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draamateater)
Kunstnik Artur Tšehhi
Valguskunstnik Siim Allas
Osades Robert Annus, Tanel Jonas, Martin Kõiv, Markus Luik, Maarja Mitt, Aivar Tommingas


Evald Liiv võttis hommikul kõik oma isiklikud asjad ja lahkus töölt.
Ta jättis enda kätte ka tänase ajalehe.
Kuigi see kuulub koolile.
See on pisivargus.
Paraku.

Tänases lehes räägiti kahel leheküljel meie arengu suundadest.
Seda oleks olnud hea ka kõigil meil teistel lugeda.
Oldi rahul.

Evaldit nähti pärastlõuna aegu juba kodunt väljumas.
Mees olevat kõndinud kindlal sammul, kaasas pildiraam, tööriistakast, natuke riideid, labidas ja termohoo-present.
Professor Liiv olevat jalutanud linnast välja.

See kõik juhtus täna.
Eesriie avaneb kaks ja pool aastat hiljem.
Esietendus 14.aprillil 2012 Sadamateatris.
Kestvus 2:20

esmaspäev, 25. veebruar 2013

2013 Oscarid (ennustus, lemmikud ja võitjad)

Staarid on juba saabumas Kodak-i Teatrisse Hollywoodis. Viimane aeg on ka omad ennustused üles riputada. Sellel aastal jäi (täispikkade filmide kategooriate) nominentidest vaid 2 filmi nägemata - Parima dokumentaalfilmi nominent Gatekeepers ja Parima laulu nominent Chasing ice. Tegemist tegelikult mõlema puhul dokumentaalfilmiga.

Aga pikema jututa, siis on minu arvamused... mis peaks ja mis ilmest võidavad:


Best film
  • Amour
  • Argo
  • Beasts Of The Southern Wild
  • Django Unchained
  • Les Miserables
  • Lincoln
  • Life Of Pi
  • Silver Linings Playbook
  • Zero Dark Thirty
Haneke Amour-i nägin Pöffil ja pettusin. Väga ebaoriginaalne lõpplahendus - teadsin juba ette kuhu asi tüürib. Lisaks ärritas mind akadeemia otsus nomineerida naispeaosaline, mitte meespeaosaline, kes tegelikult oli filmi pärl. Argo - tõsielufilm, mis oli küll huvitav lõik ajaloost, kuid tegelikult mitte nüüd otsesetl aasta parima filmi materjal. Beasts of the southern wild oma maagilisrealistliku lähenemisega oli eriline, eriti laheda peaosalise pärast. Django Unchained on minu lemmik siin kategoorias, aga kogu see värviline vägivalla Tarantinolik extravaganza, ei saa kahjuks kindlasti piisavalt hääli. Les Miserables oli paljude meelest väga armastatud, minul tuli uni ja see muusikal pole kunagi olnud minu lemmikute seas. Kuigi näiteks rootslased arvavad, et see võidab, siis mina küll ei tahaks uskuda. Lincoln oli üllatavalt hea lõppude lõpuks, kuigi võttis aega, kuni asi käima läks. Life of Pi on mu teine lemmik. Raamat oli väga hea ja ma ei osanud lootagi nii head õnnestumist filmina. Silver Linings Playbook oli väga tavaline romantiline komöödia. Imelik, et seda nii kõrgelt hinnatakse. Rohkem ikka selline meelelahutuslik pühapäevafilm. Zero Dark Thrity - film ameeriklaste soonde - naisrežissör ja naissangar, kelle töö tulemusel jõutakse Osama Bin Ladeni peidupaigani.
Üldiselt ilmselt kõik, kes asja jälgivad, teavad, et Argo võidab, sest Affleck jäeti režissöri nominatsioonist ilma. Võimalik muidugi, et Lincoln tõmbab Argol vaiba alt.

Minu TOP: 1. Django Unchained; 2. Life of Pi
Ennustan, et võidab: Argo
Võimalik teine variant: Lincoln; ja kolmas: Life of Pi

VÕITJA: Argo (told you so!)

Best actress
  • Jessica Chastain - Zero Dark Thirty
  • Jennifer Lawrence - Silver Linings Playbook
  • Emmanuelle Riva - Amour
  • Quvenzhane Wallis - Beasts of the Southern Wild
  • Naomi Watts - The Impossible
Jessica mängis väga huvitavalt - naist, kes on tugev, aga kellest pealepoole ei loe alati välja, mis ta sees tunneb ja mõtleb. Jennifer mängis igavalt, ei mõista kuidas ta üldse kandideerib. Emmanuelle jäi oma partneri varju oma mängimise mõttes. Quvenzhane oli vinge, aga ehk siiski mitte oskustega vaid lihtsalt oma olemuselt. Naomi mäng katastroofifilmis oli samuti kuidagi tavaline.

Minu TOP: 1. Jessica Chastain
Ennustan, et võidab: Jennifer Lawrence
Võimalikud ohustajad Emmanuelle Riva ja Jessica Chastain

VÕITJA: Jennifer Lawrence - Silver Linings playbook (told you so!)

Best actor
  • Daniel Day Lewis - Lincoln
  • Bradley Cooper - Silver Linings Playbook
  • Hugh Jackman - Les Miserables
  • Joaquin Phoenix - The Master
  • Denzel Washington - Flight
Daniel Day Lewisel ei ole siin vatast. Peaks võitma ja ilmselt võidab ka. Bradley oli tavaline Bradley. Hugh oli nagu Hugh ikka. Joaquin oli mõnevõrra huvitav, aga samas ta on olnud parem varem. Denzel mängib ka hingega, aga see kuidagi nii tuttav juba tema poolt.

Minu TOP: 1. Daniel Day Lewis, 2. Joaquin Phoenix
Ennustan, et võidab - Daniel Day Lewis
Võimalik ohustaja puudub

VÕITJA: Daniel Day Lewis (told you so!)

Best director
  • Michael Haneke - Amour
  • Ang Lee - Life of Pi
  • David O Russell - Silver Linings Playbook
  • Steven Spielberg - Lincoln
  • Benh Zeitlin - Beasts of the Southern Wild
Minu TOP: 1. Ang Lee, 2. Steven Spielberg
Ennustan, et võidab: Steven Spielberg
Võimalik ohustaja Ang Lee või isegi Michael Haneke

VÕITJA: Ang Lee (oleks pidanud oma maitset usaldama! Milline meeldiv üllatus!)

Best supporting actor
  • Alan Arkin - Argo
  • Robert De Niro - Silver Linings Playbook
  • Tommy Lee Jones - Lincoln
  • Christoph Waltz - Django Unchained
  • Philip Seymour Hoffman - The Master
Minu TOP: 1. Christoph Waltz, 2. Robert De Niro, 3. Tommy Lee Jones, 4. Philip Seymour Hoffman
Ennustan, et võidab: Tommy Lee Jones
Võimalik ohustaja: Robert De Niro ja kui nad tahavad Argole veel lisa anda, siis ainuke, kes tegelikult neist viiest mehest polnud minu meelest isegi nominatsiooni väärt - Alan Arkin.

VÕITJA: Christoph Waltz - Django Unchained (yesssss, minu lemmik! kuigi kõikvõimalikes ennustustes märkisin Tommy Lee võitjaks... oleks pidanud oma maitset usaldama)

Best supporting actress
  • Amy Adams - The Master
  • Sally Field - Lincoln
  • Anne Hathaway - Les Miserables
  • Helen Hunt - The Sessions
  • Jacki Weaver - Silver Linings Playbook
Mille eest küll Jacki Weaver ja Amy Adams said nominatsiooni? Sally oli vinge, aga ilmselt eelistavad akadeemia liikmed anda Anne Hathawayle kuldmehikese.

Minu TOP: 1. Sally Field
Ennustan, et võidab: Anne Hathaway
Võimalik ohustaja: Sally Field

VÕITJA: Anne Hathaway - Les Miserables (told you so!)

Best foreign film
  • Amour
  • No
  • War witch
  • A Royal Affair
  • Kon-Tiki
Kon-Tiki oli tõeliselt hea film. Mõtlemapanev ka lisaks sellele seiklusele. A Royal Affair oli natuke liiga pikk, muidu ka päris hea kostüümidraama. Tšiili filmi käisin Pöffil vaatamas, aga see 80ndate reklaamimaailma film, millel ka poliitilised sugemed, oli stiilselt tehtud, aga sisu mõttes siiski mitte nii hea. Pöffil sai nähtud ka Kanadast pärit nominent. See oli maailmavaadet avardav ja võõra kultuuri mõttes huvitav.

Minu TOP: 1. Kon-Tiki, 2. A Royal affair, 3. War witch, 4. Amour, 5. No
Ennustan, et võidab: Amour
Võimalik ohustaja puudub.

VÕITJA: Amour (told you so!)

Best animated film
  • Brave
  • Frankenweenie
  • Paranorman
  • Pirates! Band of Misfits (UK title: Pirates! In an Adventure with Scientists)
  • Wreck-it Ralph
Minu TOP: Puuduvad lemmikud, sest kõik 5 olid üsna keskpärased või kehvemadki. Ebaoriginaalsed. Isegi Tim Burton on juba selliseid asju paar korda varem teinud. Kuigi see oli ehk neist viiest parim.
Ennustan, et võidab: Brave
Võimalik ohustaja: Frankenweenie või Wreck-it Ralph.

VÕITJA: Brave (told you so!)

Best documentary film
  • 5 Broken Cameras
  • The Gatekeepers
  • How To Survive A Plague
  • The Invisible War
  • Searching For Sugarman
Minu TOP: 1, Searching for Sugerman, 2. 5 broken cameras, 3. The invisible war
Ennustan, et võidab: Searching for Sugerman
Võimalik ohustaja: Gatekeepers (seda ma pole näinud)

VÕITJA: Searching for Sugerman (told you so!)

Music (original song)
  • Before My Time (Chasing Ice) - Music and Lyric by J. Ralph
  • Everybody Needs A Best Friend (Ted) - Music by Walter Murphy, Lyric by Seth MacFarlane
  • Pi's lullaby (Life Of Pi) - Music by Mychael Danna, Lyric by Bombay Jayashri
  • Skyfall (Skyfall) - Music and Lyric by Adele Adkins and Paul Epworth
  • Suddenly (Les Miserables) - Music by Claude-Michel Schonberg, Lyric by Herbert Kretzmer and Alain Boublil
Minu TOP: Skyfall. kuigi ma pole eriline Adele-i fän.
Ennustan, et võidab: Skyfall
Võimalik ohustaja: Suddenly (Chasing Ice-i pole näinud, seega kes teab kui olune see laul seal on)

VÕITJA: Skyfall (told you so!)

Music (original score)
  • Anna Karenina - Dario Marianelli
  • Argo - Alexandre Desplat
  • Life Of Pi - Mychael Danna
  • Lincoln - John Williams
  • Skyfall - Thomas Newman
Minu TOP: 1. Anna Karenina, 2. Skyfall, 3. Life of Pi, 4. Lincoln, 5. Argo
Ennustan, et võidab: Life of Pi
Võimalik ohustaja: kõik ülejäänud. Väga raske hinnata, mis neile tänavu just peale läheb. Võibolla tahavad jälle oma Argo parima filmi võitu toetada lisades Argole veel võite...

VÕITJA: Life of Pi (told you so!)

Adapted screenplay
  • Argo - Chris Terrio
  • Beasts Of The Southern Wild - Lucy Alibar and Benh Zeitlin
  • Life Of Pi - David Magee
  • Lincoln - Tony Kushner
  • Silver Linings Playbook - David O Russell
Minu TOP: 1. Life of Pi, 2. Argo, 3. Beasts of the southern wild, 4. Lincoln
Ennustan, et võidab: Argo
Võimalik ohustaja: Lincoln (oleneb, kumb parema filmi auhinna koju viib).

VÕITJA: Argo (told you so!)

Original screenplay
  • Amour - Michael Haneke
  • Django Unchained - Quentin Tarantino
  • Flight - John Gatins
  • Moonrise Kingdom - Wes Anderson and Roman Coppola
  • Zero Dark Thirty - Mark Boal
Minu TOP: 1, Django Unchained, 2. Moonrise kingdom
Ennustan, et võidab: tahaks julgelt oma lemmikut pakkuda või kõige originaalsemale stsenaariumile anda oscari, ehk Moonrise kingdomile, aga ennustan siiski, et võidab Zero dark thirty
Võimalik ohustaja: Django unchained või isegi Amour

VÕITJA: Django Unchained (oh kui hea meel mul on, et valesti ennustasin. Parim võitis!)

Cinematography
  • Anna Karenina - Seamus McGarvey
  • Django Unchained - Robert Richardson
  • Life of Pi - Claudio Miranda
  • Lincoln - Janusz Kaminski
  • Skyfall - Roger Deakins
Minu TOP: 1. Life of Pi, 2. Anna Karenina, 3. Django Unchained, 4. Lincoln, 5. Skyfall
Ennustan, et võidab: Life of Pi
Võimalik ohustaja: Lincoln, või tahavad nad Bondi esile tõsta (kui nad seda heli kategooriates ei tee)

VÕITJA: Life of Pi - Claudio Miranda (told you so!)

Costume Design
  • Anna Karenina - Jacqueline Durran
  • Les Miserables - Paco Delgado
  • Lincoln - Joanna Johnston
  • Mirror Mirror - Eiko Ishioka
  • Snow White and the Huntsman - Colleen Atwood
Minu TOP: 1. Anna Karenina, 2. Mirror, mirror, 3. Snow White and the huntsman, 4. Lincoln, 5. Les Miserables.
Ennustan, et võidab: Anna Karenina
Võimalik ohustaja puudub.

VÕITJA: Anna Karenina (told you so!)

Best documentary short subject
  • Inocente
  • Kings Point
  • Mondays at Racine
  • Open Heart
  • Redemption
Neist pole ma ainsatki näinud, aga teadjad inimesed väidavad, et see kahe filmi vaheline võitlus: Inocente ja Mondays at Racine. Kuigi mu loogika ütleb, et haigetest lastest rääkiv dokfilm Open heart peaks sulatama akadeemialiikmete südamed.
Ennustan, et võidab: Mondays at Racine
Võimalik ohustaja: Inocente.

VÕITJA: Inocente (ohustaja võttis seekord pärja)

Film editing
  • Argo - William Goldenberg
  • Life of Pi - Tim Squyres
  • Lincoln - Michael Kahn
  • Silver Linings Playbook - Jay Cassidy and Crispin Struthers
  • Zero Dark Thirty - Dylan Tichenor and William Goldenberg
Minu TOP: 1. Life of Pi, 2. Argo, 3. Lincoln, 4. Zero dark thirty
Ennustan, et võidab: Argo (parima filmi võitja peaaegu alati võidab ka selle kategooria)
Võimalik ohustaja: Lincoln, kuigi oleme ausad Life of Pi lõikamine oli tegelikult kõige töörikkam ja põnevaim montaaž.

VÕITJA: Argo (told you so!)

Make-up and Hairstyling
  • Hitchcock - Howard Berger, Peter Montagna and Martin Samuel
  • The Hobbit: An Unexpected Journey - Peter Swords King, Rick Findlater and Tami Lane
  • Les Miserables - Lisa Westcott and Julie Dartnell
Minu TOP: 1. The hobbit, 2. Les Miserables, 3. Hitchcock
Ennustan, et võidab Les Miserables
Võimalik ohustaja: The hobbit (kuigi ma pole kindel, kas siiski kumbki film Hüljatuid ohustab).

VÕITJA: Les Miserables (told you so!)

Production Design
  • Anna Karenina - Sarah Greenwood and Katie Spencer
  • The Hobbit: An Unexpected Journey - Dan Hennah, Ra Vincent and Simon Bright
  • Les Miserables - Eve Stewart and Anna Lynch-Robinson
  • Life Of Pi - David Gropman and Anna Pinnock
  • Lincoln - Rick Carter and Jim Erickson
Minu TOP: 1. Anna Karenina, 2. The Hobbit, 3. Les Miserables, 4. Life of Pi, 5. Lincoln
Ennustan, et võidab: Les Miserables
Võimalik ohustaja: Anna Karenina (või Lincoln, kui see parima filmi võidab)

VÕITJA: Lincoln (natuke üllatav...)

Short film (animated)
  • Adam and the Dog
  • Fresh Guacamole
  • Head Over Heels
  • Maggie Simpson in The Longest Daycare
  • Paperman
Adam oma koeraga oli minu meelest uskumatult jama ja veel mõttetum, kuigi tiba naljakas oli fresh Guacamole. Ega Simpsonite asi ka nüüd päris nominatsiooni väärt polnud, aga ju neil siis polnud millestki valida. Ülejäänud kaks, eriti romantiline Paperman olid päris hästi tehtud.

Minu TOP: 1. Paperman, 2. Head over heels, 3. Maggie Simpson
Ennustan, et võidab: Paperman
Võimalik ohustaja: Head over heels

VÕITJA: Paperman (told you so!)

Short film (live action)
  • Asad
  • Buzkashi Boys
  • Curfew
  • Death of a Shadow (Dood Van Een Schaduw)
  • Henry
Pole neist ühtki näinud,
Ennustan, et võidab: Curfew
Võimalikud ohustajad kõik ülejäänud. Pole neist mingit aimu seekord.

VÕITJA: Curfew (told you so!)

Sound editing
  • Argo - Erik Aadahl and Ethan van der Ryn
  • Django Unchained - Wylie Stateman
  • Life Of Pi - Eugene Gearty and Philip Stockton
  • Skyfall - Per Hallberg and Karen Baker Landers
  • Zero Dark Thirty - Paul NJ Ottosson
Ma ei oska soundi hinnata, aga kuna filmidena meeldisid minule Django Unchained ja Life of Pi teistest rohkem, siis hoian neile pöialt.
Ennustan, et võidab: Life of Pi

VÕITJAD: Zero dark thirty ja Skyfall (täitsa mööda...)

Sound mixing
  • Argo - John Reitz, Gregg Rudloff and Jose Antonio Garcia
  • Les Miserables - Andy Nelson, Mark Paterson and Simon Hayes
  • Life Of Pi - Ron Bartlett, DM Hemphill and Drew Kunin
  • Lincoln - Andy Nelson, Gary Rydstrom and Ronald Judkins
  • Skyfall - Scott Millan, Greg P Russell and Stuart Wilson
Ma ei oska soundi hinnata, aga kuna filmina meeldis minule Life of Pi teistest rohkem, siis hoian sellele pöialt.
Ennustan, et võidab: Les Miserables
Võimalik ohustaja: Life of Pi või miks ka mitte kõik ülejäänud.

VÕITJA: Les Miserables (told you so!)

Visual effects
  • The Hobbit: An Unexpected Journey - Joe Letteri, Eric Saindon, David Clayton and R Christopher White
  • Life Of Pi - Bill Westenhofer, Guillaume Rocheron, Erik-Jan De Boer and Donald R Elliott
  • Marvel's The Avengers (UK title: Marvel's Avengers Assemble) - Janek Sirrs, Jeff White, Guy Williams and Dan Sudick
  • Prometheus - Richard Stammers, Trevor Wood, Charley Henley and Martin Hill
  • Snow White and the Huntsman - Cedric Nicolas-Troyan, Philip Brennan, Neil Corbould and Michael Dawson
Minu TOP: 1. Life of Pi, 2. The Hobbit, 3. Avengers, 4. Prometheus, 5. Snow white and the huntsman
Ennustan, et võidab: Life of Pi
Võimalik ohustaja: Avengers või ka Prometheus

VÕITJA: Life of Pi (told you so!)

Kokkuvõttes vist üpris keskmine tulemus - 18 kategooriat arvasin ära, 6 läksid mööda.

teisipäev, 19. veebruar 2013

Kirjandusaasta 2012 (Danzumehe aunimetused ja edetabelid)

Teist aastat järjest olen ma oma raamatulugemistega jännis. Aasta alguses ei saanud kuidagi vedama, suvel korraks puhkuse ajal ning aiatoimetuste vahele saabus kõrghetk ning sügisel vaibus jälle peaaegu olematuks see lugemine. Ka praegu, kui aasta teine kuu juba hakkab vaikselt otsi kokku tõmbama, olen ma alles oma teise raamatu viimastel meetritel... Ja ometi teadlikult asjale järele mõeldes, tahaksin ma palju PALJU rohkem lugeda. Ma armastan head teksti, head lugu ning faabulat, mis endaga kaasa viib, emotsioone ja mõtteid tekitab. Samuti ka avastada midagi elulist või lihtsalt midagi huvitavat ja miks mitte ka vajalikku teada saada. Mõnikord on ka lihtsalt sõnaseadmine imetlusväärne, ilma suurema loota. Mõnikord lugu paljastubki ju terviku lugemisel. Aga kahjuks palju lihtsam on arvutist käivitada mõni film, eriti pärast väsitavat tööpäeva ning sellele järgnenud trenni ja lasta kellegi teise nägemustel enda sisse voolata. Tegelikult on viimased kaks aastat ka sport hoopis teistsuguses mahus mu aja hõivanud. Samas spordi pärast sai loetud läbi üks aasta parimaid raamatuid... või kui täpsem olla, siis sportimise pärast see ühe parima raamatuna minule tunduski. Huvitav, kas sellepärast (me) sportlaseid just eriti tihti mõistusega ei hiilgagi, et meil lihtsalt läheb trennitegemise peale nii palju aega ja energiat, et raamatulugemine paratamatult jääb tahaplaanile? No eks alati on ka erandeid. Eks alati on võimalik ka oma aega paremini seada, et jõuaks rohkem lugeda. Kõik on ju lõppude lõpuks valikutes kinni.

Aga nagu targemad ütlevad - "lootus on lollide lohutus" - ning eks ma jälle loodan, et 2013. aasta saab olema efektiivsem lugemisaasta. Sellest hoolimata nopin välja oma 24 loetud raamatu seast parimad ning toon nad (loetud määra tõttu) tavapärasest väiksemas mahus esile. Lõpetuseks ka tervikedetabel kõikidest 24st loetud raamatust. Edetabelisse surusin raamatud järgnevate kriteeriumite järgi:
1. millist loeksin meelsamini uuesti
2. milline tekitas kõige sügavamaid emotsioone
3. milline tekitas kõige rohkem mõtteid
4. millisest õppisin või sain teada kõige rohkem ennast huvitavaid uusi asju
4. millise raamatu päästaksin põlevast majast esimesena
5. millist tahaksin või julgeksin teistele soovitada
6. originaalsus, osav sõnade seadmine, intelligentsus ja mõttejulgus ning -sügavus.

Eelmiste aastate parimaid saaab ka blogi vasakus tulbas olevatest aastanumbritega viidetest üle vaadata.

Arvesse lähevad seega 24 raamatut, mis esmakordselt loetud ajavahemikus 01.01.-31.12.2012.


PARIM EESTI AUTORI(TE) RAAMAT

1. Koostajad:Sinissaar, Lamp, Orro, Raudsepp - Elmo Nüganen-esimene vaatus
2. Piret Raud - Natuke napakad lood
3. Tõnu Õnnepalu - Kuidas on elada

Kui tuua välja ainult tõeliselt head asjad, siis peaksin kodumaiste raamatute all piirduma Nüganeni-raamatuga. Piret Raua lasteraamat oli küll armas ja tore, eriti see, et ta kujundab ise oma raamatud ja seejures on see tema raamatute puhul osaliselt ka eraldi mainimist väärivaks väärtuseks, aga ma millegipärast päris 100% ei haaku tema raamatutega (olen küll vaid mõnda neist lugenud). No ega ma pole ju ka otseselt sihtrühm, aga samas meeldivad minule tema ema Aino Perviku raamatud väga. Kahjuks sellel aastal ei sattunud ütki Perviku raamatut õigel hetkel kätte. Siiski "Natuke napakad lood" pakkus ju mitu lugu ning päris mitu mõnusat mõtet oli seal sees. Ma julgeks öelda, et siiani Pireti raamatutest isegi minu lemmik :) Õnnepalu viimase luuletusteraamatu sain "jõuluvanalt" ja ahmisin selle ka sama hingetõmbega enda sisse. Esialgu lugedes olin päris pettunud, aga see raamat avas ennast minule alles pärast terviku tajumist. Eraldi mingit suurepärast mõttevälgatust ma ei leidnud. Või nagu näiteks "kevad ja suvi ja" pakkus nii palju äratundmist ja sügavaid emotsioone, selliseid ma ei suutnud "Kuidas on elada" raamatust ainsatki leida. Ent tõesti, hämmastav, et just nimelt tervikuna tekitab see raamat teatud tunde. Samas ma ei tea, kas ma niipea seda uuesti riiulist haaran, pigem võtan "kevad ja suvi ja"...
Aga Nüganeni raamat on põnev juba oma ülesehituselt. Sõna saavad elavad klassikud ehk eesti teatri korüfeed, Elmo kolleegid ja õpilased ning Nüganen ise ka. On nii pühendusi, meenutusi, esseesid, intervjuusid kui ka lihtsalt artikleid. Hästi koostatud ja tegemist on ka mehega, kes tõesti raamatut väärib. Lisaks sai teada ka nii mõndagi Elmo taustast. Minule meeldis näiteks väga tema esivanemate lugu.


PARIM TÕLKERAAMAT

1. Mauno Saari - Lasse Viren
2. Märta Tikkanen - Pimeys ilon syvyys
3. Virginia Woolf - Proua Dalloway

See raamatukolmik on nagu pudru ja kapsad. Kuidas üldse hinnata ühe hingetõmbega tõsielu ja fiktsiooni :) No minu jaoks koos jooksuharrastusega mõjus Mauno Saari (kehvasti tõlgitud ja toimetamata) Lasse Vireni raamat kui piibel! See on raamat, mille peaks küll kõik jooksjad korra oma elu jooksul läbi lugema - toimib vanadele tegijatele kindlasti hea kordamisena, aga uutele - aasta, paar või isegi kolm aastat jooksmisega tegelenud inimestele hea õpikuna. Põnev oli teada tippjooksja mahtudest olümpiamängude jaoks treenimisel kui ka näiteks tema treeningtempo ja erinevate treeningute sisu kohta. Fartlekid, intervallid ja muu jooksjate igapäevaellu kuuluv tehakse selgeks ka päris algajatele. Lisaks suur annus inspiratsiooni ning sisepiiri lugusid sportlaste elust. Ise lugesin seda pidevalt neid tema jookse kas youtube-ist üle vaadates ja ka natuke taustainfot juurde lugedes. Võimas elamus!
Märta raamat on rootsi keelest soome keelde tõlgitud ja seega kvaliftseerub tõlkeraamatuna. Tegemist on ühe kurvema raamatuga, mida ma kunagi lugenud olen. Kui kirjutatakse valustatest laste-teemadest on need ikka tõeliselt, tõeliselt valusad. Tikkanen on minu meelest üks maailma suuremaid ja paremaid hetkel elavatest kirjanikest. Tema oskus emotsioone, mõtteid ja kaasaelamist äratada on minu jaoks täiesti klass omaette - elav klassik. Ja klassikute klassik on ju Virginia Woolf. See on üks vähestest raamatutest, millest jõudsin ka pikemalt aasta jooksul kirjutada, seega ei hakka pikemalt siin uuesti lahkama, miks see raamat minule meeldis, aga fenomenaalne on ka selle puhul ülesehitus - tegemist on ühe päevaga ühe naise elust. Sinna on sisse tikitud erinevaid lugusid. Huvitav, et kuigi ma pole mingi eriline elulugude armastaja, siis need kõik kolm raamatut on ühel või teisel moel võetavad ka kui elulood...


PARIM LASTERAAMAT

1. Jujja ja Tomas Wiesländer - Mamma Muu saab haiget
2. Sven Nordqvist - Pettsoni peenramaa
3. Piret Raud - Natuke napakad lood

Lastele lugemisega on ikka nii, et selleks peab olema õige hetk nii lapsel kui minul. Tihti ikka õhtul enne magamaminekut, aga on ka erandeid. Ja erandid on tavaliselt seotud Mamma Muu raamatutega. Neid tahaks ise kohe lugeda kui mõni uus ilmub :) Ometi nad on ju alati enamvähem sarnase ülesehitusega, aga oi-kui-mahlane on raamat igasuguseid hääli tehes lugedes peaaegu nagu mängida lapsele ette :) Nordqvisti Pettsoni raamatud üldjuhul ei jää Mamma Muudele alla. Piret Raua raamat läks lapsele ka hästi peale. Paremini kui minule. Tema lood ongi nagu natuke sellistele eelkooliealistele või esimestes klassides käivatele. Aga sedapuhku keskmisest naljakam ja lahedam. Minule näiteks meeldis palju rohkem kui Kivirähki Kaka ja kevad, mis sai samuti sellel aastal loetud. Suure lemmiku - Ilmar Trulli "Väike viisakas kärbes" oli ka tema senistest raamatutest nõrgim ja selles mõttes minu jaoks pettumus. Üksteise otsa loetuna ei tõusnudki sealt selliseid tippe esile, nagu varasematest näiteks "Heidi kleit" või "Kummitus kummitas kummikus" või "Mõni laps on päris siga"...


PARIM DRAAMA-RAAMAT
Mitte näitekirjandus vaid sisulise žanri mõttes.

1. Märta Tikkanen - Pimeys ilon syvyys
2. Michael Cunningham - By nightfall
3. Virginia Woolf - Proua Dalloway

Märta dramaatiline luule või pigem ballaad on nii aluliselt dramaatiline ja sügav ja valus. Cunninghami raamatust kirjutasin ka rohkem juba eelmise aasta alguses, aga see lugu ilust ja armumisest valesse inimesse ning kuidas meie armumised või väljanägemine mõjutavad elu oli päris huvitav lugemine. Ega armastus ei küsi adressaati, ta tuleb ja Sa ei või sellele midagi parata. Woolf-i sajanditagune lugu avab palju ka tolle ajastu inimestevahelist suhtumist. Ma usun, et tegelikult ma ise olen kusagilt sealt ajastust pärit. Woolf tabab oma raamatus ühte olulist meeste põhiolemust hämmastavalt täpselt.


PARIM PÕNEVUS/KRIMKA-RAAMAT

1. Donna Leon - Veneetsia maskeraad
2. Agatha Christie - Surnud mehe temp

Ei saagi rohkem krimkasid esile tuua, sest kolmas raamat ei vääri esiletõstmist. Ega needki kaks millegi erilisega hiilanud, aga no need olid vähemalt loetavad. Donna Leon on ju tegelikult päris huvitavalt tugeva atmosfääritunnetusega - tegevus toimub Veneetsias, aga sedapuhku siiski mitte nii tugev lugu. Agatha on ikka Agatha ja sedapuhku polnud ju ka erand. Sobivalt kerge suvelugemine, aga "Sunud mehe temp" pole tema tugevamate raamatute seast.


PARIM RAAMAT, KUS SAAB KA NALJA
Ei pruugi olla otseselt naljaraamat, piisab kui on ka lihtsalt natuke head sooja huumorit

1. Yann Martel - Pii elu
2. Tove Jansson - Suveraamat
3. Jujja ja Tomas Wiesländer - Mamma Muu saab haiget

Marteli raamatu huumor on rohkem raamatu esimeses kolmandikus, kui tegevus ei toimu veel merel. Tove raamat on lihtsalt tervikuna nii soe. Ja Mamma Muu oma varesega ajab mind küll naerma, eriti kui suhtuda sellesse vastavalt :)


PARIM LUULERAAMAT

1. Märta Tikkanen - Pimeys ilon syvyys
2. Tõnu Õnnepalu - Kuidas on elada

Mõni võiks vastu vaielda, et kas üldse Tikkaneni raamatud on luule? Mina pean seda "Pimedus on rõõmu sügavus" raamatut samalaadseks nö. luuleks nagu tema (vast ehk kuulsaim) teos "Sajandi armastuslugu". Tundub, et riimita luule on tihti sügavam ja mõjusam. Samas kui luuletaja suudab riimis luuletusega midagi väga tabavalt öelda (Kareva saab sellega ehk kõige tihedamalt hakkama), siis võib see olla vähemalt sama mõjus kui mitte mõjusamgi. Riim siiski pole enam minu jaoks nii tähtis nagu nooremana. Kummastki raamatust ei saaks välja tuua lemmikluuletust. Tikkaneni raamatust saaks tuua hulgaliselt mõjusamaid ja lemmikuid "kohti", Õnnepalu raamatust ei saaks sedagi. Tikkaneni raamat tasub kindlasti elu jooksul läbi lugeda. Eriti kui meeldis tema "Sajandi armastuslugu".


PARIM DOKK-KIRJANDUS

1. Mauno Saari - Lasse Viren
2. Märta Tikkanen - Pimeys ilon syvyys
3. Koostajad:Sinissaar, Lamp, Orro, Raudsepp - Elmo Nüganen-esimene vaatus

Kõigist kolmest juba kirjutasin. Tikkaneni raamatut võibolla esimese hooga ei peakski dokumentaalseks, aga kuna tegemist on päris elus aset leidnud sündmustega, millele lihtsalt on antud dramaatiline balladluulelik vorming, siis kvalifitseerub see minu jaoks tõsieluliste raamatute sekka. Samas ühtlasi peaks ehk Nüganeni raamatu asemel sellisel juhul olema Tove Janssoni Suveraamat... aga Janssoni raamatu puhul on tegemist siiski rohkem memuaaridega, kuhu ma kaldun arvama on pool lugu juurde mõeldud :) Saari raamat põhjanaabrite mitmekordsest olümpisangarist oli siiski minu jaoks krooniks sellele raamatuaastale.


PARIM VÕÕRKEELNE KIRJANDUS

1. Märta Tikkanen - Pimeys ilon syvyys
2. Michael Cunningham - By nightfall
3. Andrew Kaufman - All my friends are superheros

Tegelikult ma Kaufmani raamatut nii julgelt soovitada ei tahakski, aga teatud reservatsioonidega, oli tegemist lihtsa, ladusa ja lühikese, sümbolitest kubiseva looga, mille võib ühe õhtuga alla neelata. Eriliselt sügavat mälupilti ei jäta kui just ei tunne samasugust represseeritust paarisuhtes, kus Su partner lihtsalt ei märka sind ja ei pea sind ega sinu arvamust oluliseks. Võibolla juhtub mõnikord, et teine pool ei kuule paarisuhtes teist inimest, aga päris nii hulluks vast siiski läheb olukord harva, ilma, et see suhe puruneks juba mõnes varasemas faasis. Ja tegemist on ju ikkagi lõppude lõpuks koomilise vaatenurgaga... samas see koomuski väljapigistamine oli mõnedes kohtades liiga ilmne. Rootslastele tundus raamat küll väga meeldivat, sest Pocket Shop-i poed kiitsid seda oma soovitatavate raamatute riiulitel väga agaralt... aga ka osavalt - mina läksin näiteks õnge :) Tikkaneni, nagu juba mainisin, lihtsalt PEAB lugema. Avastasin ta tänu K-le, kes luges Loomingu Raamatukogust tema põhiteose. Selleaastase soomekeelse raamatu leidsin Helsingi antikvariaadist... "leidsin" on natuke vale termin. Uurisin enne Helsingisse minekut, millises antikvariaadis on Tikkaneni raamatuid saadaval. Broneerisin selle ja nii tõingi selle koju... kusjuures koju tõin ta juba loetuna. Nimelt kohe kui raamatu kätte sain, neelasin selle samal õhtul tervikuna (tegemist ei ole eriti pika raamatuga). Cunninghami raamatut piidlesin juba pikalt. Jeanette Winterson oma blogis soovitas, ta kirjutas sellest isegi pika artikli New York Times-ile. Ilu ja armastus on huvitav teema, eriti paarisuhtes, kui ollakse juba aastaid koos elatud... see kompott tundus ahvatlev. Cunninghami sõnaseadmine on aga tõesti maailmaklass (hoiatan, et natuke kehvema keeleoskusega ehk ei suuda siiski sealt ridade vahelt mõningaid asju välja lugeda) ja tahaks kindlasti kõik tema raamatud läbi lugeda (Eestis tuntakse teda eelkõige vist "Tunnid" raamatu järgi, mis oli aluseks ka Meryl Streepi, Nicole Kidmani ja Julianne Moore-i filmile).


KULDNE PORIKÄRBES
(Kõige suuremad "pettumused")

1. Harlan Coben - Ära räägi kellelegi
2. Martin Widmark/Helena Willis - Teemandimõistatus. LasseMaia Detektiivibüroo
3. Ilmar Trull - Väike viisakas kärbes

Sellel aastal õnnestus lugemiseks raamatute valimine keskmisest paremini. Pettumusi sattus sekka vähe. Coben-i raamat on vigadest kubisev ameerika tüüpiline põnevik. Palju on elulises mõttes üleloomulikku, mis on tahetud esitada loomulikuna. Tõesti ainuke tõsiselt tobe raamat eelmisel aastal. LasseMaia detektiivibüroo lood on Rootsis ülimalt populaarsed. Isegi ootasin ja lootsin, et see eesti keelde ka tõlgitaks, aga pettusin siiski, sest asi oli liigagi lihtsakoeline (võibolla oleks vaja osavat tõlki, nagu Pipi puhul, mil ka tõlkija suutis asja õigesse suunda tõlkida). Võibolla tekib õige tunnetus selle sarja raamatutega alles siis kui neid juba mitu saab loetud. Igatahes on teinegi osa kodus lugemist ootamas. Trulli raamat oli tõesti pettumus sõna otseses mõttes. Trulli luuletused on varem olnud palju lahedamad. Oli ju ka seekord nö. Trullikku loomset koomikat, aga need ei mõjunud nagu varasemad kogumikud. Võibolla peaksid ta raamatud olema värvilised, võibolla ma ka lihtsalt ahmisin ja ei osanud seda naudingut üles leida, mis varasematega. Mingis mõttes pettusin ka Kivirähki Kakas ja kevades, kuigi seal olid mõned lood ka päris head (lastele meeldis küll). Pettusin oma suure lemmiku Jeanette Wintersoni raamatus "Kirg" ning kahtlemata ka mingil määral Õnnepalu luuleraamatus. Tekkis mõte, et kas Õnnepalu on leidnud mingi rahu oma ellu, et see vajalik valu või hing sealt puudu oli... aga võibolla ma ise ootasin ja otsisin sealt midagi, mida seal ei pidanudki olema.

Terve aasta jooksul loetud raamatute edetabel. Mida kõrgemal kohal on raamat, seda tõenäolisemalt kannan ma seda enda peas ja südames sügavamal ja kauem endaga kaasas:

24. Harlan Coben - Ära räägi kellelegi (2)
23. Martin Widmark/Helena Willis - Teemandimõistatus. LasseMaia Detektiivibüroo (2+)
22. Ilmar Trull - Väike viisakas kärbes (3)
21. Andrus Kivirähk - Kaka ja kevad (3)
20. Daniel Vaarik - Praktikaaruanne (3)
19. Jeanette Winterson - Kirg (3)
18. Tõnu Õnnepalu - Kuidas on elada (3+)
17. Andrew Kaufman - All my friends are superheros (3+)
16. Agatha Christie - Surnud mehe temp (3+)
15. Donna Leon - Veneetsia maskeraad (3+)
14. W. Somerset Maugham - Elumõnud (3+)
13. Frederic Beigbeder - Armastus kestab kolm aastat (4-)
12. Piret Raud - Natuke napakad lood (4-)
11. Sven Nordqvist - Pettsoni peenramaa (4-)
-----------
10. Jujja ja Tomas Wiesländer - Mamma Muu saab haiget (4)
09. Richard Brautigan - Et tuul seda kõike ära ei puhuks (4)
08. John Steinbeck - Karbitänav (4+)
07. Koostajad: Sinissaar, Lamp, Orro ja Raudsepp - Elmo Nüganen-esimene vaatus (4+)
06. Tove Jansson - Suveraamat (4+)
05. Yann Martel - Pii elu (5-)
04. Virginia Woolf - Proua Dalloway (5)
03. Michael Cunningham - By nightfall (5)
02. Märta Tikkanen - Pimeys ilon syvyys (5)
01. Mauno Saari - Lasse Viren (5)