Jõudsin juulikuu jooksul näha-kogeda 18 erineva teatrilavastuse etendusi. Oh oli see vast sõit! Ka sõna otseses mõttes - üle terve Eestimaa!
Neist 18st 6ga jäin jäin kohe eriliselt rahule.
SUURIM ELAMUS
R.A.A.A.M. - Hõbe
Vanemuine+Eesti Kontsert - Nibelungi sõrmus 1: Reini kuld
Juhan Liivi Muuseum - Alguskokkukõla. Juhan Liivi lugu
Thors Films - Baskin
Kellerteater - Mõrv Idaekspressis
Teater Nuutrum - Vargamäe valvur
Kui nimetada number 1, siis sellega jään jänni, kuna väga keeruline on võrrelda kammerlikku ja pisarateni liigutavat RAAAM-i Hõbedat ning Vanemuise ja Eesti Kontserdi Wagneri suurteose 1.osa "SELLISEL" tasemel fantaasirikast lavastust meie maal Saaremaa Ooperipäevade raames. Selles RAAAMi lavastuses oli kõik kuidagi nii õige ja ooperis tõesti sõna otseses mõttes "elamuslik". Samas puges sügavale hinge ka Liivi lugu... ainult, et kuigi koor oli hea ja muusika ka, kuid ma eelkõige pean ikkagi Liivi luuletajaks ning oleksin antud juhul tahtnud tema luuletusi rohkem luulena kuulda ka... õnneks midagi seal ja väga heas Pääru esituses oli. Ent kogu see tervik mängis väga ilusti ja armsalt kokku ka lauludega. Kahtlemata üks selle suve suurimaid elamusi. Kiidjärve olen väisanud kõigil kordadel kui see lahe kamp seal on tegutsenud alates Kalmer Tennosaare-tükist alates. Alati on olnud elamus ehkki ADA oli ja jääbki ilmselt tipuks (just see, et seal see "kurb" pool oli ka sedavõrd kavalalt ja hästi esindatud ja naljadki kuidagi teravamad-hoogsamad) ning ausalt öelda oli esimesi märke näha seekordses ka allakäigust (hehh...isegi sääski pole kunagi varem sedavõrd palju pidanud seal etenduse ajal tapma)... sest no naljadki on mõned tulnud kordamisele seekord ja lavastuslikult ju ka on enamvähem samad asjad ringikasutuses ja ausalt öelda, vaheajale läksin isegi kerge pettumusega ning kui poleks olnud etenduse neljandat, ehk viimast tundi (alates "Mees, naine ja kontsert" lõigust) ning eriti-eriti Katrin Pärn'a suhkruna põhjal seal päris lõpus, siis oleks see minu jaoks olnud tervikuna kokku napilt keskpärane (meeldis väga ka isa-poja Eintsi ja Romka kalalkäik - ei mäleta kas see oli ka seal viimase tunni sees või juba varem). Aga lõpp oli nagu teisest puust. Mina oleks küll tahtnud Katrinit palju varem näha juba Ita rolli üle võtmas - Ester oli megahea, sest näitas, et kannab ka suurel laval suure rolli täitsa isemoodi välja... meelde kerkis ka tema duett Ita endaga teatrilaval kui Ita tegi veel Draamateatris ühe oma viimastest rollidest... Aga oleme ausad, Itana Ester siiski päriselt välja ei vedanud. Teisalt tore, et ta mängis ka Baskini viimast naist ja see sild või kaar ning erinevad naised tuli ikkagi igati mõnusalt välja. Näitlejatööd olid siis absoluutselt kõik tippklassist. Eriti õnnestunud oli seekord (jälle... sest oli ju ka tema Tiidus kunagi mega) Priit Strandbergil ning vahva lisapõige Seemanil Orukasse vanamast Baskinist ning muidugi-muidugi ideaalselt parodeeritud Mait Malmsteni Baskini roll läbinisti. Aga ma arvan (kuigi ei tea ju kas ja keda valitakse ülejärgmisel aastal keskseks tegelaseks ning kes lavastab ja keda mängima kutsutakse), et rohkem ma enam niiväga oluliseks sinna Eesti teise otsa sõitmist ei pea. Ilma minuta saab seal kindlasti olema ka megapalju vaatajaid, sest see näib olevat üks kullasoon. Kellerteatri Agatha Christie oli lavastuslik ja ansamblimängu võidukäik. Ja ometi-ometi on toodud Poirot tagasi Eesti teatrilavale. Lisaks Rosbergi mängitult igati mõnusalt ja kuidagi õigesti. Jäin igati rahule. Ja kuna kostüümid oli "sellisel" tasemel, siis lisaks krimkale sai ka ühtlasi kostüümidraama. Väga rahule jäin. Samuti nagu ka Nuutrumi kogu trupi, Urmas Lennuki ja Vallo Kirs'i Vargamäe valvuri - saunanaise vaatest Tõe ja õigusega. Vargamäel Tammsaare teoste ja töötluste kogemine on alati elamuslik ja seekordne kahtlemata pole erand. See. et asi on veidi tuttavlik on omaette väärtusega, aga nagu selgus, siis väga paljud eestlased polegi veel siiani saanud kogeda Vargamäel Tammsaare-teatrit!
PARIM LAVASTAJATÖÖ
Michiel Dijkema - Nibelungi sõrmus 1: Reini kuld
Elina Pähklimägi - Hõbe
Vahur Keller - Mõrv Idaekspressis
Vallo Kirs - Vargamäe valvur
Marko Matvere - Baskin
Ingomar Vihmar - Laul Sipirja lastest
Pole üldse mõtete üles lugema hakatagi kõiki neid suuremaid ja väiksemaid ideesid, miks Dijkema lavastajatöö sedavõrd vapustas - neid oli lihtsalt megapalju! Tõsi, kiire kokkupanek, mis tal sellise mastaabi juures oli, tekitas ka mõne konaruse, näiteks kui tegevus toimus lava ühes ääres ja vaid 2-3 tegelase vahel, siis oli ülejäänud lavatäis tegelasi lavastamata...Mõni vedas seal välja, aga mitmed ei teadnud mida teha... aga need imepisikesed hetked ei häirinud tervikut, sest tervik oli sedavõrd tugev! Ja tugev oli ka Elina Pähklimäe 3 sõbrannadest suure Eesti naise lavalugu laval. Imeilusas voolavuses ja kuigi ju stseeniti kulgev, ei rikutud seda tuled kustu-tuled põlema hakkimisega. Misanstseenid olid detailideni välja arendatud ning vaatajale naudingulised, nagu kõrre otsa lükitud metsmaasikad. I-ME-LI-NE! Keller oli suutnud staatilisele lavale tuua "teekonna", sealhulgas rongisõidu! Samuti väga terviklik lavastus, mis ei longanud kuskilt otsast, vaid kihutas oma mõrvaliku tsuhh-tsuhhiga nagu tinavile mõnusa ansamblimängu võidukäiguga. Kirs, nagu öeldud, manas meie silme ette rohkemgi kui sajanditaguse Vargamäe ning avatud küüniuste ja pääsukeste ning müristava taevaisaga kokku mängides, tegi kahtlemata midagi erilist oma trupiga, mis on väga väärt jätk selle koha teatritraditsioonile. Matvere Baskini ansambel töötas ka ilusti, ehkki hakitus polnud niiväga varjatud, ent formaat ongi selline ja oli ka leidlikke üleminekuid ning juba mainutud "kalaleminek" oli lavastuslikult vaatet lemmik, kui jätta kogu Katrin Pärnaga seonduv kõrvale, mis minu jaoks tõesti tõstis kogu lavastusterviku veidi kõrgemale tasemele kui see oli. Vihmari Sipirja laste lavastuses oli minu jaoks üks põhiideedest, mis niiväga meeldis, et ei saa jätta ka seda lavastustööd siin mainimata - ehk see, et kogu tegevustik oli omamoodi viidud suurele "saunalavale". Ega ma ju ei tea, kas see oli üldse taotlus, aga välja arvatud kord, kui Merle Palmiste sinna saunalavale selili pikaliheitvas asendis oli, otseselt viiteid ei näinud, peale selle, et see ju oli saunalava! Mõnikord on mõni selline väike detail, mis tõstab kogu terviku väärtust sedavõrd, et panebki nagu kõik õigesse "vaatesse".
PARIM NAISPEAOSA NÄITLEJATÖÖ
Riina Maidre - Hõbe
Maria Annus - Hõbe
Ülle Lichtfeldt - Vargamäe valvur
Täpsemalt ja eriti rõhutades Maria 1.vaatuses ja Riina 2.vaatuses. Marialt oli tajuda mingite detailidega mingit uut hingamist ja oi kuidas see minule meeldis. Riina on lihtsalt imeline. Tema jõulisus ja õrnus käsikäes ja vaheldumisi, mida ta oma Miina Härmale nii tabavalt läbivalt rollikaares andis! Vaimustavad 2 näitlejatööd, mis minu jaoks korjasid sedavõrd koore ning osutusin nõnda tugevateks, et vaid ehk Ülle saab nende kõrvale veel lisada oma käreda saunanaisega, kelle ümber kogu see Vargamäe Valvuri maailm justkui pöörleks! Mõnus, kuigi Ülle mõnedele varasematele rollidele mõeldes veidi tuttavlik ikkagi ka...aga kuna see saunanaine on tal tõesti sedavõrd äge, siis tuleb ikkagi kiita (ja tegelikult ju kogu see näitlejate-kvartett on neid kuldaväärt... nagu ka "Hõbe"dal) :)
Tegelikult peaks siia lisama kindlasti ka Külli Reinumäe lavastusest Samal ajal samas kohas ja "Armastuse nimel" naised Pireti ja Elina... kuigi need polnud sellised meelelehutuslikud ja vähemate plaanidega kirjutatud tegelased, millele isegi kõige paremad näitlejad ei saagi ise veel mingeid tasandeid juurde manada, kui neid salongikomöödiates lihtsal pole. Aga see ei kahanda nende näitlejate laheda mängu nautimist mõistagi karvavõrdki.
PARIM MEESPEAOSA NÄITLEJATÖÖ
Pääru Oja - Alguskokkukõla. Juhan Liivi lugu
Mait Malmsten - Baskin
Riho Rosberg - Mõrv Idaekspressis
Hrolfur Sæmundsson - Nibelungi sõrmus 1: Reini kuld
Anti Kobin - Samal ajal samas kohas
Päärul on mitmeski mõttes üsna eriline see "roll", sest ühest küljest jutustav, teisalt ka kehastudes Liiviks, aga tema pingestatus ning siis vaid "varjus" õiges asendis istudes... nii tabav nii hääles olles kui taamal. Lihtsalt nii eriline ja Liivile kaasaelama panev, et korduvalt oleks nagu pisagi silma tikkunud, aga mitte muidugi Päärule, vaid nõnda tegelaseks muutudes, et muidugi mõista Liivile. Ja inimeste headusele ning õnnele... ehkki seda Liivile jagus ju vähem kui ta väärt oli. Mait ON Baskin seal mõnedes lõikudes. Kui meelelahutust tehakse nõnda ennastsalgavalt ja lõpuni minnes, siis tõstab see ka meelelahutus teatrikunsti kunstilist taset. Ja oh kuidas ma nauding, et Rein Maidus roll rollilt üha rohkem välja lööb (minu isiklikult läbi aegade 5 lemmikut meesnäitlejat Eesti teatriloost on Jüri Krjukov, Aarne Üksküla, Heino Mandri, Rein Aren ja just nimelt Rein Malmsten... kes teab, võibolla võtab Mait selle "mantli" kunagi täiesti üle või vähemalt jagab oma papsiga). Riho oli Poirot ja kuigi Poirot on veidi nagu "püha lehm" ja kergekäeliselt ei kiidaks kedagi heaks temana, aga Rosbergil on üks annus klassikaliselt Poirot'na ettekujutatavat, samas üks annus ka näitleja enda isikupära ja lisaks veel kolmas annus seda miskit sõnulseletamatut neid kaht siduvat, mis minu jaoks andis heakskiidu sellisele, üle 30 aasta Poirot taastulemise Eesti teatrimaastikule.
Oopernäitlejatelt nagu kohe ei ootagi psühholoogilist näitlejamesterlikkust esmaselt. Tihti tehakse ooperis (sobivalt) oma karakterid veidi üledramaatilisteks ja jämedamates toonides kui draamalavastused selle andeks annaks. Seda imekspandavam oli Nibelungi sõrmuse 1.osa ooperlauljate ridamisi vaimustav ja lisaks jumalikele häältele (ja karakteritele) ka just nimelt nende näitlejameisterlikkus! Islandi külalisele lisaks, eriti-eriti meie Rauno Elp, Ain Anger, Kristjan Häggblom, Mati Turi, Annely Peebo, kõik nümfid, jumalad ja nibelungid-kääbused ja no üldse kogu see fantastiline
(peaaegu "unistuste" koosseis... no Jassi ja Reigo ja Raiko ja Heldur Harry ja Karmen ja mõned legendid ning eriti mõistagi "Vanemuise" lavastusest just "Estonia" omad olid puudu ju ka, eks :)) koosseis. Aga tulles tagasi, siis Hrolful tabas pakku sõrmuse väest "tinistatud" kuningana... aga ühtlasi kuningale omaselt võimas.
PARIM NAISKÕRVALOSA NÄITLEJATÖÖ
Katrin Pärn - Baskin
Ester Kuntu - Baskin
Tiina Tõnis - Sellik, sekundid ja rekordid
Merle Palmiste - Laul Sipirja lastest
Kaisa Selde - Mõrv Idaekspressis
Vargamäe valvur - Jane Napp
Katrin oli täiesti imeline... ja mõelda vaid, et selleks tuleb terve etendus ära vaadata, et viimases pooltunnis see "kätte saada" :) Samas Ester kuulub muidu ka minu lemmiknäitlejate sekka, aga miskipärast isegi veidi nagu üllatas, et ta kannab ka sellise suure lava ja publikut täis väli"saali" lavastuse näiliselt isegi mängleva kergusega välja. Hea teada. Kuigi päris Itat siiski mitte, siis ei pidanudki, ta tegi oma ja see oli ka hea. Ja iseenesest noorema ja/või traagilisema Ita jällegi igati imetlusväärselt.
Tiina Tõnis agara õpetaja-tädina, kes ajastikule omaselt pioneerikalts kaelas oma õpilasi kantseldab, oli nagu avastus - seal Iisaku laululava võimsate puude vahel nagu tulesäde! Laenates Baskini lavastusest rida - pole suuri ja väikseid rolle, on suured ja väiksed näitlejad ning Tiina on kindlasti üks neist suurtest. Lausa ootan tema sügise alguse Noorsooteatri järgmist rolli. Merlel oli terve trupp vingemast vingeid näitlejaid ümberringi - Külli Teetamm, Mirtel Pohla jne... aga ometi kõige mõjuvamateks (seekord) osutus just nimelt tema (ehkki ka alles Viljandi lavakoolis näitlemist tudeeriv Paul Samuel Vihmar!). Kaisa miskipärast jäi sõelale ka läbinisti headest ja väga headest naistest Idaekspressil. See ameerika tugevaloomuline naine oli kuidagi läbitunnetatud (no olid ju ka teistel naistel seal), aga ühtlasi selgepiiriline ja detailides igal hetkel õiges kohas. Ja Jane silmad särasid Vargamäel, nagu noorel Elizabeth Tayloril... täiesti isemoodi ja nii helgelt oma rolle tehes, et see tegi ka vaataja relvituks ning tema poolt olevaks, isegi kui Mari saunast majja kolimine oligi ju Jussile mõeldes veidi kahtlase väärtusega otsus. Aga Janel oli siin veel ju ka teine roll ning ei imesta, miks ta neil meestel ja mehehakatistel seal Vargamäel silmad krõlli ajas :)
PARIM MEESKÕRVALOSA NÄITLEJATÖÖ
Rauno Elp - Nibelungi sõrmus 1: Reini kuld
Priit Strandberg - Baskin
Aarne Soro - Hõbe
Sepo Seeman - Baskin
Andres Roosileht - Mõrv Idaekspressis
See on Rauno Elp'i AASTA! Ja oh sa jeerum, kuis ta selle nibelungina seal ühtviisi vingelt nii laulis kui samal ajal turnis nümfide "vee kohal". Vapustav, lihtsalt vapustav. Ja selline pisut müütiline tegelane, kes ei tea, kas jääb alla või hoopis vallutab... esiti neid merineitsid ja hiljem jumalad... Kui kompleksne näitlejatöö, aga 101% mõjuv vaatajale ja kahtlemata õnnestunud nii mitmes mõttes. Priit Strandberg oma üle-Eesti hiigla armastatud partneritest näitlejate vahel kehtestas sedavõrd, et isegi publiku seas sai vaatet kõige rohkem (peale Katrin Pärna) kuulda kiidusõnu just tema aadressil. Ja selles tema Järvetis oli ju veidi järeleaimamist, ent samas ka psühholoogilist sügavust, tabavat ja teravat mängulisi sutsamisi ning lõppkokkuvõttes terviklikkust. Väga-väga rahul! Samuti nagu varsti ju isegi vanameistri staatusesse astuvatel Aarne Sorol Hõbedas, Sepo Seemanil Baskinis ja Andres Roosilehel Idaekspressis, kes ju kõik nüüdsest 50 teisel poolel (tere tulemast "klubisse" tänavusest "saabujatest ka Roosileht). Aarne ja Maria Anna ja Jaani lõik oli minu jaoks üks lavastuse mõjuvamaid. Ja seda nii Maria mingi uuelaadse mängu pärast, mille ta oma Annale kinkis kui ka just nimelt see, mida ja KUIDAS Soro lõpetab nende esimese vaatuse dialoogi - see on just see, mida minagi oma tegevustes oma naisele mõeldes tunnen ja tunnetan. Sepo viis vanema Baskini nii detailides tabavaks kui ka pälvis keset etendust ühe vähestest lihtsalt karakteriseeringule antud publiku aplausidest, kui ta korra Vello Orumetsana lava "kaunistab" :) Andrese hääl ja intensiivsus Poirot sõbra ning Idaekspressi rongiomanikuna on nii karakteriseeringu kui ka näitlejatehnilises mõttes järjekordne täistabamus (ja seda isegi sellises väikses rollis... aga oled tema SUURT rolli Kellerteatri "Verejälg" lavastuses juba näinud - see on tõesti üks neid terve aasta tippe!)
SUURIM AVASTUS (uus Eesti näitleja, kes varem pole Eesti teatrilavadel näinud)
Emma Lotta Kiviberg - Igaühel oma pill
Kätlin Visnapuu - Rita koolitamine
Tiina Õunapuu - Kolhoos Vesiroos
Mart Adermann - Igaühel oma pill
Dmitri Kovagin - Sellik, sekundid ja rekordid
Anne Jõgi - Sellik, sekundid ja rekordid
Emma Lotta mõistagi on tuttav paljudele ETV "Laske mind lavale" 2.hooaja ühe parimana... aga siin sai ta näidata, et päriselt laval kannab ta ka välja selle, millest tele-ekraani vahendusel ainult aimu võis saada. Tõesti loomulik talent ja verega saadud näitlejageen löövad nii ilusti välja ning sellest võitis ka Folgipublik, kellele sedapuhku muusikaga koos ka teatrit pakuti Aidas. Kätlin Visnapuu on ilmselt harrastusteatri-rahvale palju tuttavam nimi ja nägu kui minule, aga kaardile ta ennast minu jaoks pani selle vahva ja särtsaka Ritaga. Kuidagi oli pidevalt seal nö. "harrastusnäitleja" piiri ligidal, aga jäädes läbivalt professionaali poolele! Väga lahe leid. Täpselt, nagu ka Vesiroosi kolhoosis Tiina Õunapuu, mis oli vaatet suuremgi üllatus ja avastus selles lavastus kui see see kombain, millega Silver Kaljula lavale sõitis. Mahlaselt karikatuurne, aga mis peamine - vedas ka selle tegelase sellisena ilusti algusest lõpuni välja! Mart Adermann oli selline showmees, et hetketi kippuski kogu show endale "varastama". Laske SEE mees lavale tihedamalt! Dmitri Kovagin eriti ehmatas oma hea mänguga vene keeles mängides Sellikuga koos laagris mängides teist sportlast, ehkki tal oli seal ka teine roll. Anne Jõgi selge ja terava diktsiooni ning justkui sirgeselgse kooli partorgina tekitas ka tahtmise teda mõnes kandvamas rollis mõnikord näha ja teada saada, kas temas on seda kõige austavamas mõttes nö. vana-kooli lemmik-naisnäitlejatele omast mängimata mängimise haruldast loomuslikkust, mis tegelikult paneb rolli särama seda eredamalt, nagu see väike, isegi imepisike rollike selles Selliku eluloos.
PARIM ANSAMBLIMÄNG
R.A.A.A.M. - Hõbe
Kellerteater - Mõrv Idaekspressis
Teater Nuutrum - Vargamäe valvur
Teater Sagittario - Armastuse nimel
Laitse Graniitvilla suveteater - Laul Sipirja lastest
Thors Films - Baskin
PARIM KUNSTNIKUTÖÖ
Michiel Dijkema - Nibelungi sõrmus 1: Reini kuld
Annika Lindemann - Vargamäe valvur
Ketlin Saaremäe - Armastuse nimel
Laval on bassein nümfidele-merineitsidele, pöörlaval, millega tuleb esile nibelungide kaevandus ja töökojad, purded külgedel ja silmipaitav sümmeetria seejuures - videokuu ning värvide ja muuga terviklikkus, saagalikud kostüümid ja üldse kogu see Reini kulla (mis muide voolas nii imeliselt koos videokujundusega köitest liigendatult keset Reini - harukordselt imeline kujundus ja terviklik lahendus sellel, vaid korra esitatud ooperilavastusel! Sellest räägitakse veel kaua!
Annika Lindemanni "kraav" ning selles liivases kraavis nii külgedele kui üles avalduva saali voolamine toeks muidu ju võrdlemisi (ja maitsekalt) piisavalt vähesele, mis pani kogu selle saali kogu ümbrusega kokku mängima. Ja pidevalt ka tõesti sealt ülevalt veel lisanduv, mis koos lavastajaga on teostatud. Väga hea tandemlik tunnetus kõrvaltvaatajale.
Keegi pole nii hästi tajunud seda Loobu mõisa küüni saali kui Ketlin Saaremäe. Ta oskab seda transformeerida teatriks ja antud juhul ka just lavastajaga käsikäes luues neid mängutasandeid ühele lavale ju mitu - sest lisaks kesksele ka küljele ja ülakorrusele. Kokku nii täidlane tervik ning meeldis, et see küljeseina ristlõige oli selline suvaline, et tõesti sai aru, et see need on eraldi ruumid, ent samas ideaalselt kõrvuti eristatud + mõned sisustusdetailid, mis läbimõeldult just vabale üksikule naisterahvale Londonis võiks sobida.
(siin võiks ja peaks olema ka Iir Hermeliin, aga mul oli veidi probleem nende kostüümidega... eriti mõned jalanõud... khm khm hallivalged tossud Aarnel ja kõrge kontsaga rihmaga kingad Juulil... aga ka varrukateta topp Riinal ja mõni öösärgilaadne asjandus... mis ajastus me ikkagi olime ja mis värk nende kostüümidega seekord oli... kas lihtsalt leiti, mis värvidelt sobituks ja et oleks lihtne-.kiire vahetada või vastupidi ei peaks vahetama, et vaataja neelab need alla? polnud eelarvet ega saanud kusagilt midagigi tabavamat laenata? Samas meeldis see põlenud sein, mis ka sisuliselt kaasa mängis...aga ei näinud ju oma istekohalt kogu asja, mida kirjutati kriitidega - ehkki ega seda ei pidanud ka nägema... samas esteetiliselt need valgustatud kased olid igati mõjusad ja atmosfääriloovad - stiilsed)
PARIM KOSTÜÜMIKUNSTNIKU TÖÖ
Martijn Kramp - Nibelungi sõrmus 1: Reini kuld
Britt Urbla Keller - Mõrv Idaekspressis
Annika Lindemann - Vargamäe valvur
Karmo Mende - Baskin
Ketlin Saaremäe - Bändiproov
Ketlin Saaremäe - Armastuse nimel
No kumba eelistada - klassikalist kostüümikunsti, detailiderohket disaini - imekspandavat väärtustloovat ja lisandirohkem Britt Urbla Kelleri Idaekspressi ajastukrimka dramaatilisust või fantaasiarohket, müütilis-müstlist jumalate ja-mis-kõigi-tegelaste-ja-liikide vaimustavat muinasjutulisust? Aasa 2 tipp-kostüümikunsti kahtlemata siiani meie teatrilavastuses! Ja mõlemad "SUVETEATRIST"! Aga lisaks ka Annika Lindemanni sobivad maa- ja taluriided Tammsaare Vargamäel, kus kostüümidele ositi ka eraldi rõhku asetatakse... läks ju Juss omale saapaid ostma ja seal see saunanaise pats saab ka osaks kostüümiks, mille lõpplahendus oma maagilise realismiga eriti südamesse jälje jättis. Ma ei tea, kas Karmo Mende valis ka varjetee-tantsijate kostüümid, igatahes oli neis kohati mõnusat kostüümilikkust, aga kohati tegelastel ka sobivat tabamist. Ketlin Saaremäe oskab kostüüme tegelastele valida ja rõhutada seeläbi ka karaktereid. Tal on need alati väga tabavalt valitud... ei tea, kas Elina ja Pireti seljas olevates ka tema enda "loomingut", aga niiehknaa mina jäin küll rahule.
PARIM GRIMM/JUUKSESEADED
Vanemuine+Eesti Kontsert - Nibelungi sõrmus 1: Reini kuld
Triin Tulp/Kellerteater - Mõrv Idaekspressis
Thors Films - Baskin
Kerttu Ilmjärv/Salong-Teater - Samal ajal samas kohas
Mõnikord piisab vähesest, nagu Kerttu Ilmjärve ajastulikud karvad Anti tegelase näos või kõik need "jooksvad" soengumuudatused Külli naisel, kes aastaste ning tihti mitmete aastate vahedega ju kohtuvad... Läbimõeldud oluline detail! Aga siis on jällegi selline mastaapne grimmikunst, mis Nibelungide sõrmuses lavale toodi. Triin Tulp on saanud Kellerteatri salarelvaks - ikka ja jälle saab imetleda tema detaile, seekord jälle ja mitte ainult meigi vaid juuste ja mitmete seadete ning maitsekate otsustega. Baskini (ilmselt pidevatest vahetustest tingitud) parukavahetustega jäi nii mõnigi kord parukapiirid peitmata (mida ma näiteks ei kujutaks ette. et Ugala grimmituba kunagi laseks sedavõrd rohmakalt juhtuda), aga ise need parukad ning valikud olid jällegi head...võibolla otsused lihtsalt liiga mbitsioonikad? Aga mina hindan "ambitsiooni" ka kõrgelt. Vähemalt prooviti... ja päris suures mahus ju õnnestuti ka.
PARIM VALGUSKUNSTNIKUTÖÖ
Priidu Adlas - Hõbe
Priidu Adlas - Mõrv Idaekspressis
Michiel Dijkema - Nibelungi sõrmus 1: Reini kuld
Priidu Adlas - Turbulents
Rene Topolev - Bändiproov
Sander Aleks Paavo - Vargamäe varjus
Priidu Adlas nagu vallutaks tänavuse valguskunstnike tipptööde mahust üha suuremat lahmakat endale. Eks ta ju palju teeb ka, aga ilmselgelt saab tema peale kindel olla, sest tulemus räägib enda eest. Mõned teised siiski oskavad ja õnnestuvad ka :)
PARIM VIDEOKUNSTNIKUTÖÖ
Maarek Toompere/Mare Kõrtsini/Karmo Mende - Baskin (videomontaaž+animatsioon/graafiline disain+stilistika)
??Merike Paberits/Mati Ploompuu?? - Igaühel oma pill (animatsioon+video)
Juho Porila - Nibelungi sõrmus 1: Reini kuld
Sebastian Talmar/Piret Parrest - Omadega
??Karl-Gustav Kello?? - Alguskokkukõla. Juhan Liivi lugu
Ma ei tea, kui ei ole välja toodud, kes täpsemalt midagi on teinud, sellepärast on siin sedavõrd palju küsimärke. Igatahes lisaks esteetikale on oluline ka lavastusse integreeritus ja selle sobivus. Baskinis meeldis kogu see lipsu-esteetika ja chapliniaegne "teksti" kaadrite kokkumäng võrdsustades maailma tippkoomikut ja meie enda teatriloo üht tippkoomikut. Sellised maitsekad seoses on agu metatasand, mis hakkab kaasa mängima. Igaühel oma pill ja selle video ning animatsioon oli samuti oluline osa etenduskunste mixivast tervikust. Ja mõnikord on lihtsalt nauding ka mingi detail, nagu näiteks see "puu kasvamine" Liivi loos või kaadri suunavalik Omadega lavastuses.
PARIM (ORIGINAAL)HELILOOMING
Pärt Uusberg - Alguskokkukõla. Juhan Liivi lugu
Margus Põldsepp - Laul Sipirja lastest
Martin Aulis - Kolhoos Vesiroos
Madis Kreevan - Samal ajal samas kohas
Pärdil olla 1 laul ka selle lavastuse jaoks või eel valminud, muidu varasem tema looming sobivalt integreeritud. Margusel ka ilmselt ka tema vanemad lood mugandatud selle lavastuse jaoks, ja just see sidusaine ka just selle lavastuse jaoks loodud. Martinil oli laul ka, aga ka väikseid detaile. Madisel vist mix enda ja kaasatud muusikast (aga võin ka eksida).
PARIM MUUSIKALINE- JA/VÕI HELIKUJUNDUS VÕI MUUSIKAJUHI TÖÖ
Risto Joost - Nibelungi sõrmus 1: Reini kuld
Tobias Tammearu - Hõbe
Margus Põldsepp - Laul Sipirja lastest
Siim Aimla - Baskin
Peeter Konovalov - Vargamäe valvur
Vahur Keller - Mõrv Idaekspressis
Ma ei teagi, kas mul on midagi asjalikku lisada - nimed ja lavastused ja vastav muusika räägivad iseenda eest.
PARIM EESTIKEELNE LAUL TEATRIS (MIDA VAREM POLE KUULNUD)
"Olen mina mies jah olen mina mies" - Vargamäe valvur (leidis küll viiteid Untsakate "Viinanina elu" laulule)
"Palun, et Sa jääks" - Laul Sipirja lastest
"Oled minust kaugel" - Laul Sipirja lastest
"Vanad mehed tahavad rokkida" - Bändiproov
"Kolhoos Vesiroosi laul" - Kolhoos Vesiroos
PARIM KOREOGRAAFIA
Liisi Org - Baskin
Michiel Dijkema - Nibelungi sõrms 1: Reini kuld
Leanika Mändma - Kolhoos Vesiroos
Ave Jääger-Nurgamaa - Sellik, sekundid ja rekordid
Indrek Saar - Armastuse nimel
Seekord oleks mul Liisile mõnes kohas isegi mõni etteheide (näiteks Reklaamiklubis... ma ei tea, kas see oli viide Mait Agule või Reet Kriegerile, aga kas neist kumbi aeroobikast johtuvat koreograafiat viljeles.. nagu ei meenu. Palestra lausa nimme ei teinud seda. Aga ka tantsuloominguna, ei olnud see päris vääriline. Samas publikut näis see just võluvat vast ehk tantsudest veel kõige rohkem, seega ma lähtun siin siiski ainult enda vaatest... ent ka sellest hoolimata oli see juulikuus kõige tugevam koreo, mida näha õnnestus. Ja tegelikult kummardused ka Michielile ja Leanikale! Indreku seatud kähmlused ja Sellikus ju oli laval lausa noorte tantsijate tantsugrupp, mis oli igati tore vaatamine ning veidi vast isegi ajastule mõeldes liigagi moodne, aga igatahes mõnusat tantsulist naudingut pakkuv.
PARIM DRAAMANÄITLEJAST TANTSIJA
Mait Malmsten+Ester Kuntu - Baskin
PARIM OSATÄITJAST MUUSIK TEATRILAVAL
Marianne Leibur - Baskin
PARIMAD MUUSIKUD TEATRIS
Rahvusteater Vanemuine laiendatud Sümfooniaorkester - Nibelungi sõrmus 1: Reini kuld
Igaühel oma pill sekstett - Emma Lotta Kiviberg, Kertu-Liis Õnnis, Marie Välja, Mart Adermann, Riko Misnik, Romet Allingu
Siim Aimla bänd - Baskin
Head ööd vend -koor - Alguskokkukõla. Juhan Liivi lugu
Aare Külama+Pääru Oja+Taavi Kendra - Alguskokkukõla. Juhan Liivi lugu
PARIM OOPERILAULJA
Ain Anger - Nimelungi sõrmus 1: Reini kuld
Rauno Elp - Nimelungi sõrmus 1: Reini kuld
Hrolfur Sæmundsson - Nimelungi sõrmus 1: Reini kuld
Annely Peebo - Nimelungi sõrmus 1: Reini kuld
Mati Turi - Nimelungi sõrmus 1: Reini kuld
Kristjan Häggblom - Nimelungi sõrmus 1: Reini kuld
See nimekiritegelikult muudkui jätkuks ja jätkuks - Monika-Evelin Liiv, Annaliisa Pillak, Juhan Tralla, Sandra Laagus, Liene Kinča, Taavi Tampuu, Kadri Raalik, Roland Liiv Nibelungi sõrmusest ja Juuli Lill Hõbestast veel takkapihta! :)
PARIM LAULEV NÄITLEJA
Maria Annus - Hõbe
Marko Matvere - Baskin
Katrin Pärn - Baskin
Birgit Sarrap - Baskin
Mait Malmsten - Baskin
Sepo Seeman - Baskin
Maria... appi kui ilus see 1 laul oli - nii siidine... ei oleks isegi tahtnud, et Juuli selle üle võtab :) Aga seal kõrval veel Riina ka!!! Millal me jälle Riinat saame laulmas rohkemgi kuulda?! Marko Matvere Georg Ots on mõistagi kindel laks... ja kuigi teine kord see isegi sobitus sinna, aga esimene kord see Otsa sisenemine oli kuidagi nagu õhust võetud... aga nagu näha, siis ega ma ei kurda. Katrin Pärn'a laul oli üks õhtu ilusamaid.. siis kui ta iseendana sisenes üldse mängu seal lõpupool. Ja üldse kui maitsekalt tema sinna Baskini lukku oli sidustatud. Väikse koomilise vimkaga, aga seegi on tema laulu sõnadega kooskõlas. See kuidas Birgit Sarrap tabab Heli Läätsa laulmist mingites hetkedes - ma olin kui sulavaha... just Birgit talendi pärast. Mait ja Sepo ja Kalle ja Marianne ja Mart ja no kogu Baskini lauljaskond - kõik olid väga õiges kohas! Lisaks veel ka Rait Õunapuu Vargamäel ja Alo Kurvits Armastuse nimel Emma Lotta Igaühel oma pill, Alden Kirss Laul Sipirja lastest ja Oskar Seeman Patsid tuules lavastustes jne jne jne.
PARIM KODUMAINE ORIGINAALDRAMATURGIA
Piret Jaaks - Hõbe
Ott Kilusk+Tarmo Kiviväli+Maarek Toompere+Marko Matvere - Baskin
Tanar Kirs+Pääru Oja - Alguskokkukõla. Juhan Liivi lugu
Paul Piik+Karl-Andreas Kalmet - Omadega
Inga Ronk+Lee Taul - Igaühel oma pill
Rednar Annus - Sellik, sekundid ja rekordid
Piretilt mitte lihtsalt suve ja mitte lihtsalt selle teatriaasta, vaid üldse tema loomingu parimaid! See tekst oli vaatet kogu lavastusterviku tugevamaid komponente - milline kirjanduslikkus ja sõnadeseadmine ja kihistused selles ilmnesid - VAU!
Baskini kirjutajate meeskond saab mu kiidusõnad eelkõige viimasele veerandile tänu. Seal oli kohati vist liiga mitu kokku ühes köögis? Liivi-lavaloos oli ju palju tuttavat, aga ka ühtkomateist avastuslikku, ent kõik see ka kokkuseotud nii hästi ja emotsioone tekitavalt.
PARIM VÄLISMAINE MATERJAL ESMASKORDSELT EESTI TEATRILAVAL
Richard Wagner - Nibelungi laul 1: Reini kuld
Agatha Christie/Ken Ludwig - Mõrv Idaekspressis
Simon Stephens - Heisenbergi määramatuse printsiip
PARIM DRAMATISEERING/ADAPTSIOON
Urmas Lennuk - Vargamäe valvur (Tammsaare põhjal)
Ingomar Vihmar - Laul Sipirja lastest (Timo K. Mukka põhjal)
PARIM MATERJAL, MIDA ON EESTIS KA VAREM LAVASTATUD
Willy Russell - Rita koolitamine
Bernard Slade - Samal ajal samas kohas
Timo K. Mukka - Laul Sipirja lastest
