teisipäev, 3. august 2021

Serafima+Bogdan - Tartu Uus Teater

Kirjutasin 3 aastat tagasi, kohe peale Vahur Afanasjevi raamatu lugemist instagrammis järgmised read: 
“Afanasjevi Peipsiveere suguvõsadevaheline mastaapne ajastu-, asukoha- ja kättemaksudraama jooksis lugedes silme ees, nagu hea teater. Võimas, mõjuv, põnev ja hästi kirjutatud.” 

Tegelikult, tunnistan ausalt üles, poleks osanud lootagi, et keegi selle telliskivimõõtu romaani ka päriselt lavale julgeb panna! Pigem arvasin, et mõni hakkajam filmitegija rabab kiirelt õigused ning saab sellest (juba ette teades) kobeda kassapotentsiaaliga filmi-instseneeringuga hakkama (arvestades ilmumisjärgset kisa-kära ja auhinnasadu, on raamatul lugejaid-austajaid palju). Minu arvates on tegemist meie käesoleva sajandi eesti kirjanduse ühe suurima saavutusega. Kuid kui siis järsku Tartu Uus Teater infoga välja tuli, et nemad risti ette ei löö ja kirjaniku enda pealt- ja kõrvaltvaatamise abiga võtavadki tee Peipsiveere vanausuliste ja uuema aja eestlasest jõhkardi kokkupõrkeloo realiseerimiseks jalge alla ning kõigele lisaks veel ka autentses asukohas, sai sellest ka sedamaid mitte ainult eelmise, vaid pandeemiast tingitult ka käesoleva suve ning isegi terve teatriaasta suurim ootus! Nende suurte ootustega muidugi läheb tavaliselt ikka nii, et ootad-ootad ja siis pettud…

Aga mitte seekord! See polnud ka lihtsalt Kultuurkapitali mõne aasta taguse "aasta parima romaani" auhinna võitnud teose õnnestunud dramatiseering, ega ka ainult 1 õnnestunud suveteater, vaid terve teatriaasta mõttes TEATRISÜNDMUS! Pole ka siinkirjutaja ju vähe elu jooksul teatrit näinud ja seda nii Eestis kui mitmes teises riigis. Sel aastalgi oli see juba 45.teatrikülastus (28.suveetendus) ja harva kui midagi uut enam kogeb…Ja siin - ometigi! Praktiliselt terve publik tõusis aplodeerides seisma ja sain minagi (2. korda sel suvel) lõpuovatsioonideks jalad sirgu! 

Erilisest mängukohast tingitult saab kogu teatrielamus alguse juba tükk aega (ja maad) enne Tartu Uue Teatri seekordsel suvelaval etenduse algust. Nimelt, seal Peipsiveerel, Kolkja külas, on nagu mitmetes teisteski selle kandi paikades au sees sibulakasvatus. Sestap, kes plaanib etendusele minna, tasub pisut rohkem aega varuda, eeldades muidugi, et ilm on hea (nagu esietenduse õhtul). Jõudes umbes 50min varem (tundub sobiv ajavaru ka teistele soovituseks), et jalutada piki seda Kolkja teed edasi tagasi (parkimine on külast väljaspool, sest juba on kohalikudki andnud mõista, et nende majade ette parkida pole lubatud, kuna auto võtab samaga suure osa võrdlemisi kitsast sõiduteest enda alla ja nõnda tekitab teeääres nii etendusele kõndijatele kui kohalikele liiklusohtliku olukorra. Osta saab seal sibulapatse (kes hinda ei tingi, neile maksab 10-12euri), sibulamoosi, mett, muidki köögivilju ja maitsta kohalikke pirukaid, teed jne. Kohe etenduskoha vastas näiteks on Tädi Šura teatrikohvik, aga Tartu Uue Teatri kohv on ka väga tasemel (kohaliku tava järgi tullakse sinna oma kruusiga. Meil kahjuks polnud, aga siis pannakse ikka papptopsi ka) ja seal etenduspaiga "sees" saab ka sibulapirukaid osta… Seega ainuüksi juba sellepärast on elamus suuremgi kui lihtsalt üks tavaline teatrikülastus. Ka minusuguse jaoks, kes sibulat suu sissegi ei võta (suveniiri asemel rändas teistele ikka 1 pats kaasa). Üks soovitus veel - vaid sularaha on seal kohalikel käibel! Terve teeäärne on iga teine maja oma müügiletid välja pannud, rahvas tegi ka kõikjal nende lettide ääres sibulapatsidega pilte...

Ja kui siis jõuad selle majade vahel oleva aediku juurde, millel on teatri lipp lehvimas, siis kehitad õlgu ja astud "sisse"... kuigi tegemist oleks nagu ühe maja ja hooviga "teistega samas reas". Kohe toimub ka jagunemine, sest etendust mängitakse kahes sektoris - "Serafima" ja "Bogdani" omas. Kaasa tuleb sektorisissekäigu juurest võtta ka kõrvaklapid... See tekitas esialgu kahtluse, et kui tõesti räägitakse/mängitakse mikrofonidega, siis kuidas ikkagi see kõrvaklappidega teatrivaatamine mõjub? Võib kohe ette ära öelda, et täiesti asjatu kartus - sellel on ühtviisi nii praktiline väärtus, ehket ei häiriks samaga teise sektori mänguhelid, aga eelkõige ikka ka kunstiline väärtus, sest kuna kogu helindus on lahendatud kõrvaklappidega, tekib tunne, nagu oleks vaatajana igal hetkel tegelaste ümber tiirlev kärbes, kuuldes näitlejate iga ohet, ähkimist ja sosinat, rääkimata fantastiliselt heast (praktiliselt tervet etendust saatvast) Eeter’i loodud helimaastikust (mille sees on muide muuhulgas võimalik ka kärbseid kuulda)! VAPUSTAVALT ilus!

Tegemist on kontseptuaalse lavastusega, milles ridamisi väga erilisi/omapäraseid nii lavastuslikke kui ka dramaturgilisi otsuseid. Kuna nende kontseptuaalsete valikute avastamine oli ka minu jaoks üks suur elamuse võlu osa, siis ei tahagi neid eriti palju siin paljastada, et sellega kelleltki suuremaid ohhoo-momente ära võtta! (Ühtlasi soovitan hoiduda lugemast-kuulamast selle etenduse kohta sügavamaid lahkamisi, enne kui endal pole nähtud, aga plaan vaadata). Ja mis eriti tore, mõtlesin seda seal kohapeal, et isegi kui on lugenud, on seal avastamisrõõme veel kuhjaga tänu kōigile nendele imelikele, huvitavatele, segastele, õudsatele, ilusatele lavastuslikele lahendustele! Isegi pisut kartsin, et kui on raamatu järgi - kas veab huvitavuse mõttes välja… Ka see oli täiesti asjatu hirm. Oma sisulise selgroo mõttes ju loomulikult lugu järgib raamatu saagat, ent see on Ivar Põllul siiski kirjutatud praktiliselt ümber. Sellest salapärasest ülesehitusest rääkimata🙂 Tegelikult tuleb raamatu eelnev lugemine isegi vast natuke kasuks, sest siis saab ju võrrelda enda ettekujutusega. Esimese vaatuse lõppedes 1 mees publiku seast seljataga ütleski, et ei saanud kōigest aru ja “oleks ikka vaja see raamat läbi lugeda”… Aga teises vaatuses jõudsid vast temale ka ikka need puuduvad pusletükid kohale. See on eriline! Nii palju vast ütlen midagi paljastamata, et vaatasin "Serafima" sektoris…ja kui oleks saanud ideaalse kombinatsiooni valida, siis oleks tahtnud vaatamiseks saada “Serafima” skeemi, aga “Bogdani” järjekorra… Kuigi lõpuks muidugi saavad kõik kogu asja kätte. Jah, juba mängukoht ise! Ja see eriline (pajuvõsastikuga lava, milles vast ainult mõni üksik remmelgaks juba sirgunud)! Mnjaaa... Põllu on saanud taaskord hakkama millegi SUUREGA! Tartu Uus Teater on üks meie teatri lipulaevadest ja eriti viimaste aastate lavastused näivad nagu olevat just sellised, et nendes on nii palju üllatuslikku ning avastuslikku + kõik need lavastused on nii eriilmelised, et nende peegeldamine muutub samuti seetõttu keerulisemaks, et tõesti mitte midagi olulist teistele ette paljastada. 

Lugu seega, järgib omal erilisel moel Afanasjevi kirjutatut. Õde-venda Serafima ja Bogdan ning üks absoluutse kurjuse kehastus nende vahel (see "rist" seal nimede vahel pealkirjas, nagu lavastaja kusagil intervjuus ise väga tabavalt ütles). Koos suurema kättemaksu haudumise ja mahhinatsiooniga, millesse on segatud ka poegadest järeltulijad, suhted ja kõrvaljooned. Mõned neist kõrvalisematest näiliselt sellisedki, mis suurt lugu ei teenigi, ent laiendavad üldist pilti (kui mul üldse mingigi etteheide sellele lavastusele on, siis Bogdanipoolses oli mõni venitus ja vast ehk ka mitte-nii-vajalik "täide", ent lavastuslikult muidugi täiesti mõistetav, sest see pidi Serafima poolega sobivaks täituma).

Ja kuigi siin on keskseks ju "Serafima ja Bogdani" lugu, siis kurikael "Raimond" tahab samaga kui ta seal tegelaste elu kibedaks teeb, ka vargsi kogu show ära varastada. Sest MILLISE ROLLI teeb Priit Loog! Vastik, jõhker ja ta balansseerib seda psühhopaati sõbrustades publikuga! Milline väljaelamine toorutsemiskohtades ja rafineeritus peidetud allhoovustega, kui ta kellegi kolmandate ees või endale soodsas olukorras "normaalset nägu teeb". Psühholoogiliselt nii terav, et lõikabki vere välja... Aga ei, teised näitlejad ei lase sel "showvargusel" juhtuda! Ilo-Ann Saarepera - uskumatu, aga juba kolmas vaimustav uus roll temalt KÕIGEST viimase poole aasta jooksul (pean siin silmas ka Ugala "Surnud mees" ja "Kui Sa tuled, too mul lilli" lavastustes)! Sürr! Kuigi ta mänguplaanid suuremas osas on seal pigem nö. ühes otsas - hirmul, ärritunud, haiget saanud, aga noorel näitlejal on nendest nii palju erinevaid konnotatsioone-varjundeid. Korraks ju ka hoopis teises otsas - siis kui alles suhe Raimondiga tekkimas on justkui kõik kontrastiks päikseline. Mis jällegi omakorda tekitab vaataja jaoks mitmetasandilisuse - meie ju teame, mis sellest suhtest saab... Andres Mähar Bogdanina vast teistest kahest peaosalisest siiski vähem "mängus"... ja kui ongi, siis ikka kuidagi varjatult - jooksus, põgenemas, peidus... Tegelikult ju geniaalne lahendus - Bogdan oligi ju ka nii romaanis kui ka siin - ennast pidevalt "varjamas". Mäharile siiski rõõmsamaid hetki rollis ei anta - läbinisti tõsine, hirmul, aga vast eriliselt psühholoogilist läbitunnetatust tõendab see tunnetus, et sellest masendavast olukorrast hoolimata, näitlejast õhkub ka eesmärgikindlust, mida ta tegelane ju siin esindabki. Eks nendel vanausulistel oli seal ka seda va räpasust ja haiglaseidki niiöelda "suletud ühiskonna" ilminguid/juhtumeid, mis dramatiseeringustki küll väikestviisi välja tulevad, ent kuna poolehoid vennale-õele või siis pigem vastumeelsus Raimondi suunal on nii suur, siis minnakse neist teatava paratamatusliku loomulikkusega kiirelt üle, kuigi raamatus tekitas üsna suure šoki. Kuid teatriversioonis on saadud hakkama jällegi selgema fookusega, ja valitsema jääb ka konkreetne liin, mis omakorda raamatus teatavate kordustega mõningaid lugejaid jäi häirima, nagu kriitikast on olnud kosta. 

Tartu Uue Teatri noored - Elise Metsanurk, Martin Kork ja Ekke Hekles on siin üks parem kui teine! Ja kõik loovad ka mitu tegelast. Eriti Elise "Sulev" - esialgu petabki päriselt noore poisina ära, iseäranis kui ei tunne veel (seda võrdlemisi värskelt lavakooli lõpetanud) noort näitlejat, nagu näiteks minu teatrikaaslane! Kuigi kui hiljem (alles peale etendust) "Mängu ilu"ga kokku viis, siis uuris täpsemalt nime ning täheldas, et tuleb hakata tema mängimistel tihedalt silma peal hoidma! :) Ekke Hekles "Kalev"ina, aga ka mitmete teiste tegelastena (ja ma ei väsi end kordamast) mõjub (ka) siin laval nii huvitavana. Sulev ja Kalev ju olidki noored-nõrgukesed ning Elise ja Ekke loovad need vennad sellised natuke nagu noored kukekesed, kes enda arvates on targad-võimekad ning nende tegemisel või tegematajätmisel on juba kaalu ja seda mõlemad poisid ka teavad, aga samaga on neis ka seda poisikeselikkust, ehk veel ikkagi mitte "täismehed". Neid tüüpe on toetamas ka Kristiina Põllu (pisut ehk koomilisedki) dressid ja kapuuts koos (heledapäiste näitlejate) mustajuukselise tukaga. Tegelikult tuleb siinkohal eraldi rõhutada, millises heas loomevormis Kristiina praegu on. Arvestades kasvõi senise, ehk 2021.aasta parimat teatrikunstnikutööd üldse - Ugala “Leskede kadunud maailm”as! Martin Kork, kahes oma pisut nähtavamas rollis - 1.vanima, Raimondit tuliselt vihkava pojana ja 2.noore üliõpilasena, näitab oma karakteriseerimisvõimeid, sest need kaks meest on täiesti erinevad ja erineva aura ning olekuga... eks üliõpilase (taaskord kergelt koomilise varjundiga) parukas ja kostüümid aitavad ka, ent nagu Ekkegagi, on Martini valikuid huvitav avastada. Eriti karikatuursema - Kamasuutra proovisoovijana, sest see kummalisus, mis tegelasse on kirjutatud tuleb Martini kehastatuna kahtlasest heatahtlikkusest pisut ehk hirmuäratavanagi välju ning tervikloos ju üldsegi mitte olulise tüübi siiski kõnetavaks mängimine - see on juba saavutus. Kuigi jah, ühes kohas läks selle vanema poja rollis miskit sassi ka, aga tegemist oli siiski alles esietendusega ning kogu see logistiline ime ning karakteritevahetus läbi võsa kõndimise pealt... ei imesta, et rohkem midagi "võssa" ei läinud...

Ning isegi baabad/lõbunaised - Renate Keerd ja Kristel Leesmend! Katsusin mälu teravdada, aga kas on üldse varem Renatet ennast draamarollis näinudki - hoobilt igatahes ei meenu. Ja kui ta seal esimest korda Raimondi poja litsina "oma näoga" mängu tuleb, siis korraks isegi mõtlesin, et kes see on ja kui ta on harrastusnäitleja, siis tegemist on VÄGA HEA harrastusnäitlejaga! Nüüd tausta uurides, selgub, et 1 lastelavastuse roll Endlas 24 aastat tagasi tal on vähemalt (ja mõned tantsu/eksperimentaalse teatri rollid ka). Kuid just see tema füüsiline kehahoiak vanemal naisel, imepeened detailid (näiteks pea liigutamine seljatagant), mida võib tema sinise pitsiga kaetud nägu nägematagi hämmastava tabamuse pähe hinnata. Renate on küll küps rohkem ja suuremaidki draamarolle ette võtma! Ja Kristel, keda ka viimasel ajal näeb laval mängimas harva... teda (ja Andrest) saab siingi praktiliselt näha ainult Bogdani poolel. Aeg-ajalt liitub baabadega ka kolmas, ehk Elise ja siis need Ivar Põllu lavastuslikud trikid ka nendega... Lisaks kogu sisse integreeritud objektiteater, mis ju võib kergelt muutuda maitsetuks või labaseks-tobedaks, kuid siin tehakse seda just nii palju kui vaja ja nii vähe, et tekib nälg ja ootus, et kus-mida järgmiseks?! Ja leitud lahendused (kilpkonn, jäätised, raadio jne) muudavad kogu režii omakorda veelgi fantaasiaküllasemaks! Aga ka mitte ainult need... Ivaril on neid lavastajatrikke siin suurematest kontseptsioonidest väiksemate detaillahendusteni, suuremates stseenides ja pisikestes misanstseenides. Üks lemmikuid näiteks rongiga Siberisse saatmisel 4.seina kaotamine! Kusjuures valguskunstnik Rene Liivamägi töö ei jää suveõhtusest mängust hoolimata veeks hane selga, sest teine vaatus algab juba sellevõrra hilja, et see kulgeb pea terves ulatuses hämaras/pimedas. Ent ka juba esimeses vaatuses kui puude ümber seotakse valget ja kuidas valgus neist peegeldub... Sünnitusstseenid, mida ju ei näegi kui ainult taamalt või võsastiku seest paistvad lambid, mis mõjuvad, nagu pahaendelised silmad, mis ajastule kohaselt "kõike näevad"... ent on ka nagu metsas peituva kiskja omad... ja see kiskja ei ole sugugi loom, vaid rohkem nagu inimese moodi loom... Allegooria missugune! Rääkimata istmera alläärde seatud valgustusest ja kui valgus tuleb altpoolt, siis annab see kavalalt kõhedusttekitavat efekti, aga seda ju täiesti vaid tunnetuslikult. Nii intelligentne mitmeski mõttes. 

Hinnang: 5- 
Megatrupp! Kestis 4 ja pool tundi, ehk lōpp saabub alles pool tundi enne südaööd. Vahuri "võimsale kättemaksusaaga" raamatule vääriline "võimas ja põnevate kiiksudega kättemaksusaaga lavastus". Sellest väga palju kahjuks jah, rääkida ei saagi ning neid ohtraid trikitamisi vaagida ning analüüsida, sest seal on vaja igal vaatajal endal kōik “avastada”! 
Minu vaimustus kestab ka veel tänasesse päeva ja ilmselt kauaks tulevikku! Ja ikkagi jääb kripeldama ka kahjutunne, et kui seda va pandeemiat ei oleks, siis varalahkunud kirjanik oleks saanud ise ka suurepärast valmis lavastust juba eelmisel aastal näha-kogeda ja võibolla ta oleks saanud sellest inspiratsiooni kirjutada teatrile ise rohkemgi ning ehk oleks ka elu hoopis teisiti läinud ning temagi veel praegugi meie seas... "Oleks" on paha poiss... Ja paha... suisa mahlaselt vastik on ka Priit Loogi "Raimond"... Kui palju koledust ja viha ja ülbust on meis eestlastes... Ja ilmselgelt seda (eriti praeguses lõhestunud ühiskonnaga ajal) on vaja mõnikord vastu vahtimist lüüa, et me kõik oleksime iseteadlikumad, mõistvamad, paremad inimesed. Võibolla läbi kunsti jõuab nende hallide ajurakkudeni, kasvõi ühel, kelle silmaring ja mõtteulatus laieneb ning sellega oleks Tartu Uue Teatri missioon selle lavastusega kordades veelgi vajalikum-tulusam kui lihtsalt üks suveteatrilavastus. Kui siiani mingigi kahtlus jäi, siis mina igatahes väga soovitan!


Tekst lavastuse kodulehelt (sealt on pärit ka siinsed Gabriela Urm'i tehtud fotod):

SERAFIMA+BOGDAN
Vahur Afanasjevi romaani teatriversioon otse Peipsiveerel

Laval
ILO-ANN SAAREPERA (Ugala)
KRISTEL LEESMEND
RENATE KEERD
ELISE METSANURK
ANDRES MÄHAR (Vanemuine)
PRIIT LOOG (Endla)
MARTIN KORK
EKKE HEKLES

Autor
VAHUR AFANASJEV

Dramatiseerija ja lavastaja
IVAR PÕLLU

Kunstnik
KRISTIINA PÕLLU

Valguskunstnik ja tehnikajuht
RENE LIIVAMÄGI

Muusika
EETER

Lavastaja assistent
ANDREAS AADEL

Plakat 
PAPER CUTS

Produtsent
MAARJA MÄND

Esietendus
31. juuli 2021 Kolkjas Peipsiveerel

Lavastuse tegemise idee jõudis Tartu Uude Teatrisse
läbi jaanuaris 2018 lõppenud konkursi ning valmib koostöös Sibulatee võrgustikuga

Lisainfo
Etendus toimub vabas õhus
Soovituslik vanus 14+

Peipsiveerel asuvad juba vanast ajast vene vanausuliste külad, kus elu oli küll kehvem, kuid ausam. Järgiti vanu traditsioone ja elati lihtsat elu, austades jumalat ja püüdes kala. Ükski suurem muutus pole nende inimeste elu vääranud. 

Siis aga tuleb nõukogude aeg ning eestlasest miilits, kolhoos ja repressioonid. Jumal hakkab vaikselt eemalduma ning igaüks on järsku omapäi. Niikaua kui kannatada saab, pole veel hullu, seda ikka osatakse, kuid kui hakatakse sibulaid ja kurke turule viima ning Peipsiveerele saabub jõukus, siis... Jõukusega hakkama saamine ja iseendaks jäämine on keerulisem.

Selles raamistikus toimub õe ja venna, Serafima ja Bogdani tragöödia, kaks eri lugu, mille ühine finaal ähvardab kaasa viia viimasedki endise korra riismed. 

neljapäev, 29. juuli 2021

Tson Lemberi uus elu - Teater Nuutrum


Üks suveteatriga kaasnevatest rõõmudest on see, et teatrit tehakse kõikvõimalikes uutes ja huvitavates paikades. Nõnda on etendusele minnes hea võimalus ka samaga Eestimaad avastada - muuta kodumaa kaarti enda jaoks avaramaks ja tuttavamaks üheaegselt. Ka siinkirjutaja juured on ühest otsast just nimelt Virumaal (Tamsalus... teisest Tartumaal, Elvas), kuid sellest hoolimata pole veel oma (võrdlemisi) pika elu jooksul kordagi sattunud Eismasse. Nüüd siis ometi, Teater Nuutrum mahitusel, sest lavastaja Jaanus Nuutre on valinud selle oma uue lavastuse mängukohaks. Möödunud aasta Nuutrumi suvelavastust "Jutt jumala õige" mängiti küll üsna ligidal, naaberkülas - Vainupea kabelis. Tookordses materjalis toimusid "vestlused jumalaga", seega kabel kui selline sobitus mängukohaks ideaalselt. Nüüd, mil materjali autoriks on üks meie kolmest tuntuimast "mere"kirjanikust - August Mälk (teisteks pean Aadu Hinti ja Herman Sergot, otsapidi ju Smuul ka ning eks neid ole ju veelgi... Mälk pole mitte sugugi "ainuke", nagu tihti ekslikult öeldakse) - on mängukoha valikul taaskord sama suur "kaasroll" mängida, nagu lavaloo inimtegelastel. Selleks nimelt on seekord paadikuur! Vaid kiviviske kaugusel merest!

Kuna eelmise aasta kõige suurema elamuse pakkunud suveteater oli Kuressaare Teatri vabas looduses, paljude näitlejate ning isegi kohaliku koori kaasategemisel Madis Kalmeti poolt lavastatud Mälk (ja eks ole vast ka “Õitsev meri” tema peateos), siis olid ka ootused selle suve Mälgule päris kõrgeks kruvitud - võibolla isegi nii kõrgele, et nende ületamine polekski enam olnud võimalik. Kuid Eismas mängitav on hoopis teisest puust ja selles mõttes pole võrdlus siin isegi kohane - kaalud lihtsalt on hoopis teised. Teatrilavastuse "Tson Lemberi uus elu" alusmaterjal on põhijoones samanimelisest Mälgu novellist Sven Karja poolt dramatiseeritud, aga teiste lugude lisanditega ning 1 tegelane on täiesti juurde kirjutatud. Kammerlik, kõigest 3 näitlejaga - Siret Tuula, Eva Püssa ja Mihkel Tikerpalu - siseruumitükk. Kusjuures kohaspetsiifilisuse seos materjaliga pole selle lavastuse ainus erilise kokkukõlaga komponent. Nimitegelast Tsoni mängiv Mihkel alustab ka nö. selle lavastusega oma "uut elu", sest see on tema esimene roll vabakutselise näitlejana peale aastaid NUKU/Eesti Noorsooteatri ridades mängimist. 

Lavastaja Jaanus Nuutrel on ilmselgelt tekkinud lausa suurepärane klapp kunstnik Jana Wolkega, sest ka siin on just sobivalt sisustatud see rannaküla "kodu" - paadikuuri enda õhustiku maitsekate aktsentidega rõhutamise ning õigest ajastust tuttavate esemetega, aga lisaks täiesti suurlavastuse mõõtu kostüümikunst (igal tegelasel on vähemalt 2 eri mänguriietust, lisaks ööriided - WOW (rääkimata ka mõnedest disainimängudest. Ja suurlavastuse mõõtu on ka Robin Täppi valgus kujundus sellises väikses ruumis, ehk kammerlikul laval - kohtvalgustused, värvikaart ja misanstseenidele live’s valgusrežiiga kaasamäng! Mis omakorda tõestab, et kunstiketöödega on võimalik nii palju lavastusterviku väärtust veelgi tõsta.

Loo lähtekohaks on olukord kus mingi karune "meremees" satub üksiku piiga koju purjuspäi ja sealt edasi läheb "ofkoors" nendevaheliseks armumänguks (vahvad ingliskeele valestitõlgendusest tekkivad segadused olid ka siinse teksti mõnusaks koomiliseks kõrvalnähuks). Asjasse on segatud ka oma nina kõikjale toppiv naabrinaine, kes samuti mehejanuline! 😀 Mõnus ajastukohane tekst ning näitlejad edastavad seda justkui nagu lavastajasuunitluselt teravalt ja selgemast selgelt artikuleeritult, iga repliik lõikaks nagu õhust vahedalt läbi (tuleb mh. Anu Lamp meelde). Kusjuures mäng toimus helide mõttes ka ruumist väljaspool, sest tegelaste lähenemine majale oli kosta juba kaugemalt, ehk aegajalt krõbisesid mõnusalt sammud - seegi lisas omakorda kohaspetsiifilisust! Ja tagantjärgi mõeldes, siis oleks seda ehk režiis rohkem ja mitmekülgsemaltki võinud ära kasutada. Kõike kroonimas lõpus ka üks vahva ja naljakas üllatuspuänt!

Kriitilises mõttes jäin pause igatsema. Esialgu kinkis neid ainsana vaid natukenegi paaris kohas Siret Tuula, aga alles teise vaatuse Eva Püssa ja Mihkel Tikerpalu kahekesi stseenis loksus nagu midagi paika (tegemist oli esietendusega ja sissemänguks publikuga läheb ehk 1-2 mängu aega). Mihklil tuleks nagu suurem osa tekstist karjudes (tegemist on kahtlases kainusastmes alfaisasega), sest nii tunneks nagu see tegelane, et teda kuulatakse ja tema soovid muutuvad omamoodi käskudeks. Sestap jäi karakter minu jaoks pisut üheplaaniliseks, ent andis omakorda hea kontrasti ning rõhu just sellele võtmestseenile, kus see käratseja pihtide vahele võetakse ja vähemalt korraks ta niiväga karjuda ei tahakski - otse vastupidi. Siret Tuula Kaju Marisel (miks nad seda küll "KaIu"na hääldavad?) on vähemalt paar plaani rohkem, sest ühest küljest on ta paratamatus olukorras - oma naabrinaise ninatoppimiste lõksus, teisalt mingi kahtlane isane tikub talle ligi, aga kolmandast küljest ta ju ise ka natuke nagu tahab seda - üksik noor naine tormituulte käes rannamajakeses - küljesoojendaja kuluks ju marjaks ära... Mängulises mõttes oli sellele kahetasandilisele tõrksusele kaastegelaste suunal mõnus ka lõpus (kui ta puänti paljastab) selline armastust täis muhelev-jutustav mäng (üldse see lõpu valgustega mäng ja kord ühe, siis teise poole "taamale" hämarasse viimine ja veel toimivalt lahendatuna nii väiksel laval, oli väike lavastuslik ja mitmeseletuslik nauding). Kuid sellest triost kõige mahlasem roll oligi vast just see "lisand"... ehk käre ja rannaküla naisele kohaselt natuke nagu vintske kuid ennast justkui teistest paremaks pidav "naabrieit" :) Küla kuulujuttude levitamise meister! Eva Püssa tõi sellise teatraalse elu ja särtsu sisse, mida nende kahe ajastule kohaselt (ja siin siiski ka nooremate) kuidagi kohmakalt armunu vahel supikeetmiseks sobilik, aga lisaks süstis teataval määral ka kogenuma inimese pahelisust, mis on näiteks teiste (tegelikult ju heade ja pea süütute) tegelaste kõrval vürtsiks lausa hädavajalik. Ja tegelane ning kogu lugu lõi veel eriliselt elama siis kui ta seal oma strateegilise mahhinatsiooni paljastab, ehk mehelt välja hakkab pressima... Kuid iga rohkemgi sõna sisu kohta oleks juba liiga paljastav. 

Teater Nuutrumi teine tulemine annab August Mälgu "Tson Lemberile uue elu". Noorel lavastajal-teatrijuhil Jaanus Nuutrel tundub olevat head kätt ja silma nende mängukohtade valikuga. Teine lavastus ja teist korda materjalist lähtuvalt kümnesse. Tegelikult ju hoopis näitlejaharidusega, on selgelt lavastamine ka mingil määral veel alles arenemisprotsessis, kuid see toimub niimoodi "tehes" jõudsasti ning eks ka kogenumad lavastajad pole kunagi rohkem valmis, kui parajasti nende viimane töö. Omalt poolt tahaks ka soovida edu sellele, praeguseks siiski veel võrdlemisi uuele teatrile!

Hinnang: 4-
Selle loo sees seal paadikuuris istudes ning kogu seda merelähedast õhku endasse ahmides, tundus elamus suuremgi kui pärast kõigele tagasi mõeldes. Lugu on ju mõneti lihtne ja väike ja tuttavgi, aga aeg läheb vaadates kiiresti, seega järelikult lahutab meele arjest kenasti ära. Eriline mängukoht on vaatet pool võitu, teine pool ongi see, mille tegijad endast sellele, seda pea 100-aasta tagust tegevustikku elustades juurde annavad. Kuigi paaris nüansis tekkis aasimise tuju ka, ehk pani uurima, et millal ikkagi Eestis hakkasid naised kandma kõrvarõngast kõrva heeliksi osas? Kuid suutsin vaid tuvastada, et maal ja rannakülades tollel ajal eriti üldse naised kõrvarõngaid ei kandnud - see oli linnapreilide/daamide teema - 30ndatel oli üldse rõhk lokkide tegemisel... samas mitte ainult ja eks vast ikka oli erandeid ka ning ehk just sellised, nagu see Eva Püssa karakter siin. Kõrvarõngaste kasutamine on üldse olnud selline üles-alla populaarsusega. Alles kusagil 1950ndatel muutusid nad püsivamalt populaarseteks. Tore, kui tänu teatris märgatud detailidele saab ka ise juurde uurides targemaks... Rääkimata sellest, et Mälgu lugemise isu tekitasid nad selle Tson Lemberi looga jälle ka! :)


Tekst lavastuse FB lehelt (vabandan fotode halva kvaliteedi pärast, ei suutnud tuvastada teatri enda ametlikke fotosid):

Suvelavastus Tson Lemberi uus elu/Eisma sadama paadikuuris/Tikerpalu-Tuula-Püssa

”Selles loos tuleb sobitada omavahel paar kanget karakterit, muukida lahti üks aastatetagune kuritöö ning saada selgust oma tõelistest unistustest - kuid kuidas nendeni jõuda?”

August Mälgu merenovellide põhjal
Lavastaja: Jaanus Nuutre
Dramatiseerija: Sven Karja (Vanemuine)
Kunstnik: Jana Wolke
Helikujundaja: Lauri Närep
Valguskujundaja: Robin Täpp
Etenduse juht: Inge Kaseleht
Laval: Siret Tuula, Eva Püssa, Mihkel Tikerpalu (Eesti Noorsooteater)

Väike Eestimaa rannaküla pühitseb aasta tähtsaimat päeva, uue laeva vettelaskmise pidu. Üksiku noore naise Marise majja eksib joomase peaga meremees, kes peab hommikul laevale minema. Naine pole terve oma elu jooksul kodukülast kaugemale saanud, mees on aga läbi sõitnud kõik maailma mered ja ookeanid. Tema värvikad ja lustlikud lood lummavad nii majaperenaist kui uudishimulikku naabrinaist, kellel ei jää märkamata üksi pisiasi. Kes räägib tõtt ja kes valetab, kust algab tõde ja kust tõelisus? Neljas tähtis tegelane selles loos on aga meri, kel sügaval vee all oma enda rajad ja teed - samamoodi kui kulgeb üks tee naise südamesse. Selles loos tuleb sobitada omavahel paar kanget karakterit, muukida lahti üks aastatetagune kuritöö ning saada selgust oma tõelistest unistustest - kuid kuidas nendeni jõuda?

Kuigi tegevus viib meid 1930 aastate teise poolde, siis Saaremaa kirjandusklassiku August Mälgu sulest ilmus novell 1967. aastal. Rahvalikult humoorika novelli „Tson Lemberi elu” lavaversioonis on hõlmatud mitmete Mälgu merejuttude motiive.

Etendused toimuvad Lahemaa rahvuspargi läheduses paikneva Eisma sadama paadikuuris, vaid mõnekümne sammu kaugusel merest.

kolmapäev, 28. juuli 2021

Pidu katku ajal - Must Kast


Must huumor on üks keeruline žanr, see ei ole ehk sugugi kõigi maitse, sest kõigil pole lihtne seda alla neelata. On neid, kelle arvates ei tohiks tõsiste teemade üle nagu surm ja haigused nalja visata. Samas kui tõsiste asjade üle naermine just kergendab nendega toimetulekut. Võibolla just sellepärast ikka kui kusagil maailma otsas korraldatakse parima anekdoodi valimisi/hääletusi, siis võidutsevad just nimelt musta huumori esindajad. Vast suurimal anekdoodi-võistlusel praeguse sajandi alguses valiti näiteks võitjaks see lugu kahest jahimehest metsas, kui 1 järsku kokku kukub ja teine helistab kiirabisse ning närviliselt karjub mobiiltelefoni: “Mu sõber kukkus kokku ja on surnud!” Sellepeale öeldakse torust, et kõigepealt teeme kindlaks, kas ta on ikka surnud. Jahimees paneb püssi palgele. Kiirabi poolele kostub vaid pauk ja siis ähmis hääl: ”Jah on, kindlasti!”🙂

Must Kast on võtnud meie praeguse pandeemiaolukorra ja irvitab meie kōigi üle selles karmis ja ebameeldivas olukorras. Sest oleme ausad - eks me käitume ka, nagu lambakari… On neid, kes üldse eitavad kogu olukorra tõsidust ja neid, kes kardavad tulihingeliselt vaktsiine jne, jne, jne. Mustakastikad on kampa kutsunud Paide Teatrist Johannes Richard Seppingu ja nõnda see sekstett- 3 meest+3 naist on tõmmanud poliitikute pingviiniriided selga ja mängivad rahvale liivakastis (või siis “liivarannas”- siin kehtivad mõlemad assotsiatsioonid  -kunstnik Kristel Maamägi) kahe esimese “laine” meie kõigi lollused ette, puudutades ka kolmanda tulekut. Lisaks Johannesele, Jaanika Tammaru, Kaija M Kalvet, Laura Niils, Kaarel Targo ja Rauno Polman. Kogu rannavolle võistkonda... või siis valitsust, kuidas, mis hetkel parajasti, juhtimas lavastaja Birgit Landberg ning dramaturgina teeb kaasa Paul Piik. Üheskoos ollakse ka autoriks, sest siin ei jäeta ühtki teemaga seonduvat kivi keeramata - koduõppest kodukontoriteni, päris alguse pangoliinide-nahkhiirte teooriast Delta-viiruse tulekuni välja. Oma osa saavad nii eesliinitöötajad kui ka poliitikud, sotsiaalmeedias hiilgavad geeniused ja tavakodanikud, kõik ühtviisi, sest pooli ei valita. Ja vahendeid muide ka mitte! See on ühtviisi nii sketši-show, muusikal kui ka füüsiline teater! Etenduskunst oma täies hiilguses ja säras. Teatavas mõttes ka aktsioon - praeguse hetke Eesti pandeemiaajastu vahekokkuvõtte -aktsioon.  

Kui milleski võib Musta Kasti puhul kindel olla, siis selles, et see teater pakub alati midagi originaalset, alati isenäolist ja tugeva omaautorluse sisendiga või siis täiesti enda loodud materjali. Kuigi siit võiks tõmmata ka mitmeid paralleele “Peks mõisatallis” tükiga, näiteks iroonia, kirev inimloomade, ptüi- inimloomuste maailm, "Peksus" mängiti mullakastis - "Peos" liivakastis ja teatav teemakeskne kronoloogiline lugumäng kondikava mõttes seovad ka neid kaht lavastust, aga sisuliselt on tegemist täiesti erinevate ja isegi erineva tunnetusega lavalugudega (on juba ka kuulda, et on inimesi, kellele Peks ei meeldinud, kuid Pidu küll!). Nüüd kus “Pehmeid ja karvaseid” enam ei tehta, siis ilma otsese paroodiata parodeeritakse näiteks Toompea kampa mõnuga, sest eks kogu see segane poliitikaaeg on kui ka riigipeade "omakeskne pandeemia". Kaja - Jüri - Mart - Tanel, kohati nagu peata kanad ja kuni Repsi vargatöödeni välja. Näiteks kohvimasin jõudis materjali sisse, aga restoraniarve "veel" mitte. Kusjuures seegi räägib metatasandil enda eest rohkemgi vaatajate peas kõrvalt elust juurde, kui see viimane kelmus seal isegi ei sisaldu. Sest võibolla on juba homme jälle maailmapöörlemisel veel juurdegi neid lugusid selle lavastuse loo konteksti lisada - ent nõnda on siin liivakastis ja just praegu - just selle aja(stu) kroonika. Rahvas tahab ja vajab oma "poliitikute-lambakarja" üle irvitamist…sest eks ise me oleme neid esindama lasknud, ptüi - valinud… Seega saame nõnda naerda ka iseenda üle. Ja SEE naer on ju see kõige õigustatum ja puhtam naer. Olgugi, et eks allhoovuses on ju pisut kahju ka meist endist, ehkki lõppkokkuvõttes seega on selline valem just ehedalt teatraalne. On ju ka teatrimaskid just sellised - ühel suunurgad üles- teisel allapoole.

Ja nalja saab ka! Päriselt! Isegi minusugune küünik irvitas mitmeski kohas. Eriti kulda väärt oli näiteks  vaktsiinireklaamide kulminatsioon - no tõesti - ideaalne leid! Ei tahagi reeta neid nalju siin täpsemalt ette ära, sea ise sammud Pōlvamaale kui poliitiline, päevakohane, musta huumorit pritsiv teater on midagi, mis Sinu naerulihaseid kõditab. Siit leiab ka mõned Siim Aimla originaallaulud/muusika kuid lisaks mõned tuttavad ka - sest jäid ju näiteks Uku Suviste eurolauludki pandeemiaaega…ja muide Kaarel laulab siin isegi paremini Suvistet kui Uku ise!🙂 Salamisi võib jääda lootma, et ehk innustab see mõnd laulukirjutajatki Kaarlile järgmisele Eurolaulu-karussellile laulu kirjutama - sest "näitlejal, kes oskab sellisel tasemel laulda", on lisaks häälele ju veel mitu trumpi taskus, mida tavaliste lauljatega võrdluses mängu visata! 

Kuna suur lugu koosneski niiöelda sketšidest, siis eks ikka mõni toimib paremini ja mõni mitte nii hästi. Täpsemalt need, mis juba käiatud, a la "lamemaalaste-jutud", need enam nii naerma ei aja, aga originaalsed lahendid, nagu eesliinitöötajate reality-tv “parima” väljaselgitamine või maski(porno)võimlemine - kuid lõppude lõpuks igaüks enda rikutuse tasandilt leiab siit vähem või rohkem neid iseendaga seonduvaid nalju. Ise tundsin näiteks ühe oma FB-sõbralisti tüübi nii mitmest loost ära…tagatipuks trupi MMS ühendus klappis veel ka, sest sama mees on ka selle evangelist. Seda kummalisem, et vaktsiine ei usu, aga MMSi küll…kuidasmoodi küll need käsikäes käivad, see peab olema mingi ajukeemia! Mõni tahabki alati ja igas olukorras vastanduda massile. Aga eks me kõik ole ühel või teisel viisil kummalised ja paistame ühele või teisele imelikud, ent koos me siin maamunal eksisteerima peame ja kuigi see on tihti väga raske ja nagu näib, siis ka ühise vaenlase, nagu viiruse vastu võideldes, ei suuda me koos oma jõude koondada - me lihtsalt oleme kõik nii erinevad. Ent nagu tuleb ka tükist esile, siis praeguseks hetkeks vaktsineerituid on juba eestlastest 55%… samas öeldakse, et “massid” ollagi rumalad… nii, et võta siis kinni, kas kellelgi on õigust oodata korralikke teadusuuringuid või mitte… Kas kiirustajad on rumalad või hoopis skeptikud? 

Üks isiklikum jutt, ehk kui need vaktsiinid tulid, siis mõtlesin, et kohe kui lastakse, teen süstid ära. Enne kui minu vanusegrupile vaktsineerimine avati, helistaski perearst ja pakkus aega. Minule kahjuks pakutud päev ja kellaaeg töö tõttu ei sobinud, aga õnneks oli juba ka kuupäev teada, millal saab ametlikult omavanustega koos sutsule registreerida. Küsisin perearstilt kõne lõpetuseks, kas tal endal on süstid juba tehtud? Tema väga kavalalt naeris torru, et ehhei, tema küll ennast vaktsineerida ei lase. Pole ju siis ka ime, et tekib neid skeptikuid, kui need, kes kõige paremini asjadest (ilmselt) teavad on sellise suhtumisega! Oleme ise oma olukorda väärt. Paljudele ühiskonnas on praeguseks vaktsineerimine just nende samade poliitikute strateegiate ja käitumisega muudetud suisa kodanikukohustuse staatusesse (minule kaasa arvatud, ent manipulatsioonile allumist ei tahaks seejuures ikkagi tunnistada, pigem pean seda oma peaga läbimõeldud argumentidest tekkinud nö."talupojamõistuseks", et oma teise Pfeizer-süsti sain juba kuu aega tagasi). 

Kuid just sellepärast on ka vaja selliseid kõrvaltpilke, nagu siinne Musta Kasti oma, mis annavad ühtviisi kõigile mõtlemis/võrdlemisainet, eks igaüks siis ise teab, kellega ta samastub või millist teooriat usub. Argumente pangedega oma senise selle teema pagasiga sidumiseks. Kuigi... kuidas see laul läkski "Inimene õpib kogu elu, sureb, aga ikka…viirusesse"? Okei, must huumor ka minu poolt… aga iga "laine" näib üha suurema levikuga ja on ka tapvam… kuhu me niiviisi välja jõuame? Vabandan, näib, et siinkirjutaja pole parem teistest paanikakülvajatest🙃 Kusjuures just lugesin, et Pfeizeri ja Moderna puhul näitavad esmased uuringud, et need vaktsiinid annavad aastatepikkuse kaitse...

Mustakastikad(+külaline) on lahedad. Laulavad vingelt (eriti Kaarel! Aga ka Laura, Jaanika jt.ki ja milline flötist on Johannes!🙂), liikumisega näib nii, et kui keegi tantsibki paremini (liikumisseaded Raho Aadlalt), siis hoiab end tagasi, et välja paistaks kokkumäng ansamblina. Mõnus ansamblitunnetus jääbki siit mängunüansilises mõttes eelkõige (liiva)sõelale. 

Hoog justkui lavastuses pidevalt kasvaks ning kuna ülesehituslikuks selgrooks on lõdvalt sisse kodeeritud kronoloogiline liikumine viiruse leviku algusest tänapäevani, siis mida "aeg" edasi, seda "värskemaks" muutus ka sisuline pool ja kui esimeses vaatuses sai muiata vaid kohati ja tagasihoidlikumalt, siis teises vaatuses muutus naer üha tihedamaks ja naerulagina detsibellide järgi hinnates sedasi näis ka valdaval enamusel publikust.

Esietenduse publik tõusis lõpus aplodeerides ka seisma, sest ägedalt lauldud lahedad laulud ning ennastunustavate liivas sumpamiste ja püherdamistega tegid näitlejad ära ühe korraliku 2 tundi ja 20 minutit (poolmaratonijooksu mõõtu) trenni (olgu lisatud, et ise jäin seekord küll istuma ning ma polnud ainus). Ja kuigi mõni näitlejatest näiski vahepeal korraks väsivat, siis toituti pidevalt ka kaasmängijate energiast ja üldpildis jäi just võrdlemisi noore trupi pakatava väsimatu energia miraaž võidutsema. 

Ei saa jätta märkimata, et Johannes sulandus Musta Kasti, nagu kameeleon - tal on täiesti sama veregrupp mustakastikatega, aga eks seda keemiat on vast segatud juba üksjagu ka eelmise aasta ühes parimas ja suurima teatrielamuse pakkunud "Carmen"is. Muide, üks meeldejäävamaid originaallaule jutustab siin hoopistükkis tema surmast! Sest lisaks "teistele" tegelastele, mängivad kõik näitlejad siin kohati ka iseenda nimedega (nõnda ei jää see mängitava maailma sisu eraldiseisvaks, vaid tõesti on segatud meie kõigiga, sh. laval tegutsejatega). Kaarlit ning tema laulmist juba jõudsin kiita, ent tahaks eraldi tuua välja ka Laura, kes ma arvan on taaskordse arenguhüppe teinud läbi tänu vast just nimelt Carmeni peaosale! Kuigi kui täpsemalt mõelda (hmmm Caligula...) siis näib, et ta suudab lihtsalt iga kord uuesti ja uuesti üllatada kui oskuslikult ta neid maske vahetab - ja kui vaja, siis isegi käigupealt - olgu ta siis parajasti Mailis, Laura või hoopis keegi kolmas! Kuid siin pole mindud sellist jäljendamise teed (kuigi parodeerimist oleks ju ka lõbus vaadata), aga ehk see pidev karakterite vahetus õigustab ka ühtlasi selle otsuse, et sõnad ja teod piisavad - polegi vaja maneere, miimikat ja kõnet jäljendada. Kaija M Kalvet on ju ikka pigem lavastajatoolil istunud ning ehk just viimasel paaril aastal rohkem selle varjust välja tulnud, nt. nii lavakooli magistrantide aktsioonides, "Memm"es kui samuti mainitud Carmenis. Ja kui varem on ehk rohkemgi saanud aduda tema rollides teatavat tagasihoidlikkust (pigem just nimelt lahti kirjutatult tagasi hoidlikkust), siis siin on ta teistega täiesti võrdse energia ning sellise avali mänguga, mis on ehk just selle viimaseaja tihedama lavalmängu teene (kuigi kaugelt-vaatajana ju ei tea, võibolla on selle tinginud ikkagi just see magistrantuur?). Üht või teistpidi on meeldiv tõdeda, et ka valmisnäitlejad (kui nad on targad + ise tahavad), siis oskavad edasi end arendada. Rauno Polmanil on mõningane piiratud hääle kandevõime (võrdluses teistega ning lihtsalt inimese hääle eripärast tingitud), ent selle eest jamesbondilik välimus, mis teeb omakorda ta laval tähelepanuväärseks. Hetkel jäi mulje, et näiteks filminäitlejana oleks ta vast veelgi rohkem "kodus"... aga see võib olla ka esikanärvi eripära, sest näiteks paar aastat tagasi seal samas Maanteemuuseumi ligidal mängitud Mowglis ei mäleta selle täheldamist. Ent mäletan ka toonast füüsilise poole sobivust just sellises füüsilisemas lavastuses. Jaanika Tammaru - mõnevõrra üllatuslikult näis just tema seekord füüsiliselt natuke kiiremini väsivana... kuigi ju ei tea, mida näitleja samal päeval on pidanud tegema...Samas ta oskus seda peita oli väga osav. Nii osav, et usun, kes sellele eraldi just tähelepanu ei pööranud, see ei märganud ka midagi... muidugi võis see olla ka meelega mõnesse misanstseeni sisse mängitud ja seega ma ehk lihtsalt tähtsustan sõnades liigselt midagi üle, mida seal polnudki. Kuid Jaanika teravus - tema kohalolu tugevus ja lavatäitmise energia on täiesti omaette klass! Kui tema on stseenis, siis jagub teistele silmi palju vähem - nii huvitav on tema mängu jälgida. Teisalt tahaks näha ometi ka ükskord Jaanikat just nimelt mõnda õrnema naise (klassikalisema, ütleme Stanislavskiliku teatri) rolli mängimas... mingeid vihjeid võis tabada ühes tema tegelastest Ernestos, ent ometi ka mitte päris terviklikult psühholoogiliselt sügavama tegelase näol. 

Ei teagi, miks ma nendest näitlejatest siin eraldi mõtlema-kirjutama üldse hakkasin, kui tegemist on tõesti ansamblitükiga ja selle ansambli kokkumäng, isegi kui tegemist polegi kaanonliku rahvaviisiheietuse või soulballaadiga, vaid pigem just rockenrolliga, on sellegipoolest harmooniline. Ju nad lisaks ansamblis osalemisele on lihtsalt ka eraldi pidevas arenemises ja seeläbi pakuvad ka ikka ja alati midagi uut endast oma mängus. Kuigi siinsed rollid ei sisaldagi mingeid erilisi karakteriseeringuid, muidu kui vaid tekstilises mõttes. 

"Pidu katku ajal" on PIDU! See on show (valguskunstnik Emil Kallase kaasabil - ent ilmselt mida hilisem mängukord augustis, seda rohkem pääseb ka just seatud valgus mõjule)! Hoogne, poliitiline, muusikalavastus liikumisseadetega. Meelahutus ja naer - naer meie endi üle, mis tegelikult peaks olema tõsine, aga tõsiseks jääda selle lavastuse etendustel on praktiliselt võimatu... no eeldades muidugi, et vaatajal on vähekenegi huumorimeelt! :)

Hinnang: 4


Tekst lavastuse kodulehelt (sealt on pärit ka siinsed Gabriela Urm'i tehtud fotod):

PIDU KATKU AJAL 

täiskasvanuile (16+)
140 minutit, vaheajaga
must komöödia

Kriisid on alati põhjustanud ühiskondade killustumist. Kunagi ei olda ühel meelel, MIKS valesti läks, kes on SÜÜDI ja kuidas oleks kõige parem EDASI minna. Ent seekordse pandeemia ajal ei suudeta kokku leppida isegi selles, MIS on valesti. Sest me elame ajal, mil igaühel on oma tõde. Ajal, mil isegi kellegi suremise fakt seatakse kahtluse alla. Ajal, mil avastad, et sul on väga palju tuttavaid, kellel on tuttavaid, kes teavad väga lähedalt kedagi, kes oskab väga täpselt öelda, kust otsast probleemi lahendama peab. Sest tegelikult pole küsimus enam ammu teadmistes, vaid usus. Ning uskmatutega ei argumenteerita, vaid sõditakse. Vahendeid valimata.

Must Kast võtab südame rindu ja astub sellele sõjatandrile. Kuid ikka musta huumori, laulude ja tantsudega rikastatud moel! Rumal ei ole mitte see, kes ei tea, vaid see, kes teab teisiti kui mina! Või mis!? Publik on teretulnud oma tõdedega, aga peab arvestama, et üks tõde korraga!

NB! Lavastus ei ole kuidagi seotud Puškini samanimelise näidendiga.

ESIETENDUS
23. juulil 2021 Eesti Maanteemuuseumis Põlvamaal

autor TRUPITÖÖ
lavastaja BIRGIT LANDBERG
dramaturg PAUL PIIK (KINOTEATER)
kunstnik KRISTEL MAAMÄGI
helilooja SIIM AIMLA
valguskunstnik EMIL KALLAS
liikumisjuht RAHO AADLA
produtsent TANEL ASMER
lavastaja assistent MERILYN ELGE

laval: 
LAURA NIILS
JAANIKA TAMMARU
KAIJA M KALVET
KAAREL TARGO
RAUNO POLMAN
JOHANNES R. SEPPING (PAIDE TEATER)

pühapäev, 11. juuli 2021

Kadri - Emajõe Suveteater


Sellest on nüüdseks juba 2 aastat, mil Emajõe kaldal esietendus publiku poolt armastatud ja ühise kiidulaulu pälvinud, Silvia Rannamaa romaani "Kadri" alusel tehtud kogupere muusikaline lavastus. Juba siis anti välja veksel, et ootama võib hakata ka järge, ehk sama kirjaniku "Kasuema" ja nõnda saab sellest diptühhon ka Emajõe Suveteatri repertuaaris (nii nagu kunagi "Vinski"ga). Ja kuna Kadri puges nõnda hinge ning selle mõju kestis tükk aega läbi vestluste lapsega, kellega seda tookord koos vaatamas käisime, tekkis väike lootus, et ehk juba eelmise aasta suvel saab ka järge näha. Kuid maailmal olid teised plaanid ja pandeemiasegaduses lükkus see määramata ajaks edasi. Õnneks siiski tegijatel endal ka lubadus meelest ei läinud ja LÕPUKS ometi on ka järg (ja mõnus, et ka selles samas mängukohas) lavalaudadel kohal!

Nagu ilmselt sissejuhatava lõigu ridade vaheltki võib aimata - ootus OLI seda väärt! Ja kuidas veel! Lähen isegi nii kaugele, et ütlen - minule meeldis nüüdne veelgi rohkem! Miks? Aga ilmselt sellepärast, et minu kui vaataja hingepaeltega mängitakse siin veelgi osavamalt, veelgi tugevamalt, veelgi mõjusamalt. Nutt oli kurgus vähemalt kolmel korral! Ja ikka naeru ja südantsoojendavate lõikudega segamini - mõnikord nukramal põhjusel, mõnikord hoopis rõõmu pärast. Tuleb meelde üks intervjuu Maria Klenskajaga, kus ta tõstatas ka imestuse, et miks meil nii harva viimasel ajal tehakse teatrit, mis "liigutab". Olen seda ise ka mõelnud. On ju küll kurbi lugusid... aga need on tihti üdini kurvad või siis lugusid, mis raamatulehtedelt loetuna liigutavad pisarateni, ent laval siiski mitte. Ilmselt vajab see teatavaid lavastuslikke ja dramaturgilisi keerdkäike ja ülesehitust ning siis just õigetele vaatajate emotsioonimaastiku nuppudele vajutamist... ja selleks on vaja eelkõige muidugi materjali, aga ka oskust jutustada, õigeid mängutoone ja puhtalt tehnilist misanstseenide-seadmise valdamist, mis tooks need tugevad emotsioonid ka publikul välja. Ja kuigi nagu Kadris, nii ka Kasuemas, mõnedes stseenide üleminekutes võis täheldada Andres Dvinjaninovil siin-seal konarusi (eks esietenduse ärevus ning veel mitte publikuga sissesõidetud lavastus on ka juba selleks ehk piisavateks põhjusteks) ja dramaturgiliselt on Aidi Vallik saanud küll väikse imega hakkama (kes lugenud, see teab kuivõrd mahukas "Kasuema" on), sest sellisest teosest vaid olulisemale keskendumine võib kaasa tuua terviklikkuse kaotuse ning Rannamaa romaani (minusuguste) austajate pahameele tänu lihtsustustele... Ja kuigi on tõesti mõnes  lõikekohas mõned traagelniidid paista, siis tegelikult häirib see vaid ehk seda, kes luubiga vaatab. Kuna tervik sai nii-nii südamlik ja omade rõhuasetuste ning vajalike ja oluliste teemade väljatoomisega ja lapsed, noored ning professionaalsetest näitlejatest rääkimata, kes kõik selle esimesest hetkest kuni viimaseni täiesti lavastuse kihtide vahele haaratud publiku silme ees elustavad, siis see kriitika antud juhul tundub kuidagi kohatu. Jah, mängiti ju mikrofonidega ning mõnikord kostus mõni tekst mujalt kui sealt kus oli tegelane, paar korda kadus tuule tõttu heli (kuigi millestki sellepärast ilma ei jää, sest ka näitleja suust on siiski kuulda) - raadiomikrofonide värk... Ent kuna tegemist on tegelikult siiski päris (suve)muusikali mõõtu muusika-lavastusega, siis on mikrofonide kasutamine absoluutselt õigustatud. Näitlejateks ju ka suuremas osas koolitamata häältega noored näitlejad, kellele on ka eeldatavasti häälele võimendavat tuge tarvis, seega teisiti polekski see mõeldav.

Suurem osa järjes mängitavatest lastest on ka tuttavad juba "Kadri"st, kuigi tegelastest on siin ju samad lisaks Kadrile ja tema isale vaid Entu. Isegi Anne, kes on Kasuemas küll sama nimega tegelane, ent siiski teine Anne kui Kadri parim sõbranna esimeses osas. Kadri rollis jätkab esimeses osas võlunud Ella Cecilia Claesson. Kuigi ilmselt ka selle paari aastaga kasvanud, on ta ikka see sama Kadri. Keeruline kaksikroll selles mõttes, et vahepeal tuleb tal tegevustikust niiöelda kõrvale astuda ja olla jutustajaks, siis jällegi mängus sees. Jutustaja-roll on raske ka koolitatud täiskasvanud näitlejatele ja eks see etlemise kerge mekk tahab ligi tulla, kuid kui seda teeb laps, siis on see kuidagi loomulik. Ella Cecilia kannab Kadri südameheadust, oma noore inimese keerulise elu-olukorraga toimetulekut ja noore tütarlapse sisemist segadust poiste tähelepanu tuultes ideaalselt lavale. Isiklik eripära tuleb ta mängule veel omakorda kasuks nii näiteks ehmunut või teiste eriliste emotsioonide mängimisel. Rääkimata professionaalsusest kui temal tuli edasi mängida, aga publik tahtis aplodeerida keset etendust! Paar (Anne Veski Roosiaia kuningannalikku) käeliigutust ja kogu rahvas oli hetkega vait kui sukk.

Mikk Kaasik paipoisiliku noore klaverivirtuoosina, pintsak seljas, kanaliseerib ehk pisut imelapse olemust. Tema üks soolo-laul (mille ta on muide ise kirjutanud) on südantlõhestavalt ilus ja nii hingeliselt ette kantud, nagu seda teevad lauljad oma kontsertidel - sellel ühel hetkel oligi see Miku kontsert! Ja kui ta ära joostes hõikab Kadrile, et ta toda "kasvõi ootama jääbki", oli see üks nendest hetkedest, mis noore armastuse ilus tahab pisaraid kiskuda. Karl Kristjan Puusepp elustab oma Entu-rolli ja sümpaatselt hoiab sama tagasihoidlikku joont - vähese jutu vaikse sarmiga võidetaksegi tüdrukute südameid. Mitmed keerulised olukorrad, aga noore näitleja kohta hämmastavalt küps - ka sõnatult lavahaaramise oskusega on see läbi kahe lavastuse omamoodi stiilipuhas karakteriloome. Ainult päris lõpus pikkade pisarate asjast mina päriselt aru ei saanud (mis ei tähenda muidugi, et sellel poleks olnud oma mõte ja eesmärk). Teised poisid - Robin Haga ja Mairo Libba on samuti näitlejatena tuttavad juba Kadrist. Robin eelmine kord hea poiss, seekord vastupidi. Ja kuigi paha peaks olema nagu kergem mängida, siis tema hea meeldis (vist) minule isegi rohkem, oli kuidagi üllatavam...ent samas oli seekord roll ise ka väiksem ning seega ka vähem aega karakteri loomiseks. Mairo on üks tulesäde. Silmad ja kogu olemus. Tal polekski justkui seda sära ka endal tahtes võimalik vaka all hoida. Nii nagu Kadris nõnda ka seekord. Lisaks veel üks soololaul bändiga.

Tüdrukutest lausa jahmatas kui loomulikud ja ehedad ja seda eelkõige sellepärast, et mõlemad ka karakterrollid(!) teevad Hella Niitra ja Jaana Sommermann. Hella mängis küll ka Kadris, ent seal ta kuidagi eriliselt eraldi (veel) silma ei jäänudki, aga siin on tegemist sulaselge loomuliku andega. Rühmavanem ja sellepärast tähtsam ning teiste kallal näägutav tegelane on vaja ju välja mängida ja Hella saab sellega suurepäraselt hakkama. Kerget kadedust endas kandev, samas üdini hea tüdruk tuleb jälle Jaanal nii hämmastavalt osavalt. Jaana on ka muidugi selline näitleja, kes isegi tahtmatult endale tähelepanu röövib - täiesti seletamatutel põhjustel on teda laval kogu aeg nii huvitav jälgida. Unustamata üht inglihäälset unelaulu soolot! Vau!

Ja muidugi suured publiku lemmikud - pisikesed Kirke Kallaste ja Tuule Õige. Üks armasam kui teine ja seda kordmööda ja korraga :) Nunnumeeter oli kogu aeg laes kui nemad laval kas stseenis, laulus või tantsus osalemas. Publiku lemmik oli ka Katrina Laur, kelle tegelasele jagub kõige rohkem keerulistest olukordades lõbusaid väljatulekuid, aga ka üks tõsisem stseen. Seevastu Stella Seim jäi silma juba Kadris ning siin on tal üks soolalaul - "Murtud lubadus", mida ma tahaksin tema esituses ka etenduseväliselt kuulata! Ta teeb seal soolos oma häälega ühe keerulise trillerduse, mis annab aimu, et selle tüdruku elus mängib muusika ka muidu suurt rolli. Ilusa Tinka rollis Emily Mäesepp on meigitud ja tõesti näed, miks teda oma toa kaunitariks peetakse. Haiglaõdedena teevad "täiskasvanute rollid" (! - hoopis sedapidi) muidu internaaditüdrukuid mängivad Gerda Lehis ja Janeli Remmelkoor ning ühe vahvalt lõbusa, aga muidu olukorra tõsidusele olulise vastukaalu annab Emily Susanna Knotts, muutudes korraks ka piletööriks. Minu nähtud versioonis olid internaattüdrukute seas ka Kärt Tõnissaar ning Maarja-Liis Nurja (kellest teine on ka Ohvitseride Maja üks bändiliikmetest), ent Kärt näiteks mängib teises koosseisus ka Tinkat.

Lapsed mängivad kõik sellise pingega ja on tõesti näha, kuidas nad ise seda naudivad ja see juba ainuüksi alatajus kandub üle ka publikusse. Eks kindlasti on tehtud ka suur töö, muidu poleks võimalik sellist tulemust saavutada. Sellise silmade sära ja tegemistahte tunnistajaks olla on ju ka publikupoolel nii-nii hea. Dvinjaninov on küll julge lapsi usaldades, aga see tasub siin meile kõigile kohe kuhjaga. Ja eks ole ju ka näitejuhtimine üks oluline lavastajatöö komponente ning lavastajal peaks küll rahulolust suu kõrvuni olema. Professionaalsetest näitlejatest on Kasuema-trupis Ülle Kaljuste, Ingrid Isotamm ja Riho Kütsar. Ülle on selline tõmbenumber, et tõesti, võiks ju ainuüksi tema pärast juba sammud seada etenduse suunal ning Üllet siin on (kuigi peaosades ongi lapsed)! Üllel on teatav Ülle-võlu, tema kohalolu laval on jäägitu - isegi kui ta on taustal, tunned, et ta on kohal. Üllatuseks veel üks laul, mida Ülle klaverit mängides esitab. Karakterina on see internaatkooli kasvatajanna kui valatud tema jaoks, aga see karm, aga õiglane hoiak, millega ta truppi rikastab on veel üks nüanss, mis sobitub, nagu õige pusletükk tervikusse. Riho Kütsar Kadri isana hoiab täpselt sama tegelase joont nagu "Kadri"s (isa on laval vaid etenduse algusstseenides). Kuid juba mitmendat rolli järjest hämmastab Ingrid Isotamm ning tema karakteriloome sügavus. Saatan, nagu öeldakse on peidus detailides. On see siis "kasuema" viimane sõnatu, põlgust täis pilk, mille ta lavalt lahkudes Kadrile viskab, mis tegelikult on vaid silmapilk ning stseeni üleminek, ent täidab kogu etenduse ajaks tegelase olematu kohaloluga ja jääb ka muidu kauaks-kauaks meelde (oleksin tahtnud seal temale keset etendust aplodeerida, aga see oleks muidugi antud olukorras olnud veel eriti kohatu). Või siis Entu emana ilmumine - ehmatav, mahlase ja käreda aldiga rääkimine - sa tead ja tunned selle tegelase ära... selles on austusega viiteid Mari Lille Naerata ometi joodikust emale, kes last lastekodusse on tulnud vaatama, aga ka siin haigla ees Kadrit kohates lapse "litsiks" sõimamine lõikab nii luust ja lihast läbi ja purustab arusaama, et "tabusid enam tänapäeva maailmas ei leidu" just sellepärast kuidas Ingrid seda oma vastiku tegelase läbi edastab. Jah, just Ingridi detailid on need, mis teevad temast erilise. tema on ju siin tegelikult "nimitegelane" ja see nimitegelane kogu tegevustiku põhjustajaks. Üks senise teatriaasta tugevamaid naiskõrvalosasid!

Kõiki laule saatmas internaadimaja akendest lives ansambel Efektiiv (koosseisus Lota-Loviisa Rohtla, Mattias Mäesalu, Kaspar Kiisk ja vahepeal klaveril ka Mikk Kaasik). Mõnikord sealt akendest ka otse lavale astudes. Muusikajuhiks on Ele Sonn, kes on (targalt) valinud mitmeid Heldur Karmo sõnadega tuttavaid ja mõningaid ka ajastuga seotud laule, ent lisaks avastas siinkirjutaja ka ühe väga laheda Ele enda (Joel Sang'a sõnadele kirjutatud) senikuulmata laulu, kus ei lubata lapsi lüpsta ega tillist tõmmata! :)

Ja nagu ühele korralikule muusikalile kohane, ei puudu ka tantsud. Ja sellest võiks kirjutada eraldi ja pikalt täiesti oma loo, sest Heili Lindepuu on loonud need ütlemata ilusad, aga lisaks ka muu liikumise ning mis veel eriti eriline - pannud ka kõik tantsima nii, et ei jää üle kui imestada - nagu tegemist polekski tantsivate lauljate, vaid hoopis laulvate tantsijatega! IMELINE! Veel pisikesed liikumissutsud siia-sinna vahele, kohati ka lihtsamad, aga tihtipeale lihtsuses peitubki ju geniaalsus. Kuid siiski ilma allahindluseta, vaid hoopis just täpselt võimete piiril. Ent ka suured, pea terve trupiga tantsud, mis annavad kogu lavastustervikule nii palju juurde! Twistist, valsist, tausta ja soololauljate liikumisest ja seltskonnatantsuelementidega seadete ning poptantsu-liigutusteni välja). Tekitas nälja, et tahaks tema liikumisseadeid näha ka draamalavastustes palju tihedamalt! Kunstnik Arthur Arula ei koorma lava - maja ise, mõni pilt ja riietus annavad edasi ajastut ja selle usaldamine on end siin õigustanud. Hea, et ka suurem osa tegevusest toimub kõrgemal laval, sest näiteks teine rida on madalamal kui esimene ja sealtki vaadates ei läinud midagi kaduma.

Jah, ma olen Emajõe Suveteatri 25nda hooaja juubelilavastusest vaimustuses! Milliseks tegijaks teatriks, igal hooajal kõrgeid kunstilisi teoseid pakkuvaks ja meie tervet teatripilti rikastavaks on nad kasvanud (koos Karlova teatriga)! Viimasest korrast kui Rannamaa raamatut lugesin on juba aastakümneid ning ei mäleta enam, milliseid mõtteid ühel või teisel korral see lugu täpsemalt tekitas. Isiklikematest seostest kirjutasin juba pikemalt ka "Kadri"ga ühenduses. Seekord ei vaadanud seda lapsega koos - polnud millegipärast nõus seda vaatama tulema (ta on uues koolis ning seal teda ei kiusata), aga minu täiskasvanust teatrikaaslane on vähemalt sama suures vaimustuses! Me mõlemad tundsime kahjumeelt, et lapsed kaasas ei ole, sest see on "pereteater" ning juttu nendest teemadest jaguks pikemaks kõigile pereliikmetele. Mind hammustas seekord vast kõige kibedamalt äratundmine, kuidas me inimesed tihti "eeldame" ja teeme selle alusel kaugemaleulatuvad järeldused. Olgugi, et sedasi võime teha liiga (ja tegelikult tavaliselt teemegi) nii iseendale kui ka teisele inimesele. Eks see ole üks ego tunnus - mina ja maailm. Ka tahtmatult, kogemustest johtuvalt või eneseõigustuseks ja vast eelkõige just enesekaitseks. Seda saavad ka siinsed tegelased nii ühes kui teises olukorras tunda. Eks me eestlased oleme ka loomupoolest natuke endassetõmbunud ja sellestki tingitult ei julge teise inimesega rääkida - "eeldada" on ju lihtsam. Arvata, mida teine inimene arvab. Selle edasiarendused on ka märgistamine ja hukkamõist üheinimesekohtus kus kohtupidajaks oleme me ise. Ning süü ei tohi ju õhku jääda ja süüdi on alati keegi. Keegi teine.

Hinnang: 4+
Minu poolt küll kindel soovitus! Tasub eelarvamused laste mängu suhtes alla suruda (kui kellelgi on need takistuseks) - need lapsed on teinud ära tõesti suure töö. Lisaks tõeliselt suurepärased rollid Ülle Kaljustelt ja veel eriti Ingrid Isotammelt, justnagu "kauba peale"! Suvemuusikal, mis pole küll eriti kerge, sest teemad on sellised. Aga mõnus, et kõik muusikalid ei olegi kerged ja üdini lõbusad, ega isegi suhkruimalalt ilusrõõmsa lõpuga. Jah, lõpp on siin just nimme seetõttu eriti väärt, et see on mitte-ameerikalik... eestlaslik? Täitsa võibki nii olla! Ent siiski lahkudes etenduselt jääb kandma tunne, kui hästi ja südamega need lapsed mängisid ja kui tugevaid tundeid see lavalugu tekitas, mis omakorda on südantsoojendav ja siiski mitte nii kurb.


Tekst lavastuse kodulehelt (siinsetest fotodes on 1 pärit teatri FB seinalt ja 2 sealt viidatud koreograaf Heili Lindepuult):

KASUEMA
muusikaline koguperelavastus
ESIETENDUS 9. JUULIL 2021 STAADIONI 48 HOOVIS TARTUS
LAVASTUSEST

AUTOR SILVIA RANNAMAA
DRAMATISEERIJA AIDI VALLIK
LAVASTAJA ANDRES DVINJANINOV
KUNSTNIK ARTHUR ARULA
MUUSIKAJUHT ELE SONN
LIIKUMISJUHT HEILI LINDEPUU
OSADES ÜLLE KALJUSTE (EESTI DRAAMATEATER), RIHO KÜTSAR (VANEMUINE), ELLA CECILIA CLAESSON, KARL KRISTJAN PUUSEPP, MIKK KAASIK JT.

„Kasuemas” kohtume taas juba „Kadrist” tuttavate tegelastega. Uus elukorraldus viib Kadri internaatkooli ja seal leiab ta omalaadse perekonna: üheskoos elades lihvitakse vastastikku iseloomude teravaid nurki, õpitakse hindama nõudlikku sõprust, ära tundma tühisust ning avastama sisemisi väärtusi. Selles loos, nagu elus endaski, on nukrust ja valu ning noorte omavahelised suhted on tihti pingelised, kuid samas ka palju soojust, rõõmu ja hingeminevat südamlikkust.

Katkend „Kadri. Kasuema” Silvia Rannamaa kirjutatud järelsõnast:
„Me elame sageli nii, nagu oleks meil üksteise tundmaõppimiseks tuhat aastat aega. Me raiskame seda, mida peaksime hoidma. /–/ Me unustame liiga kergesti, et „igavikust” meie jaoks jäetud jupike on täiesti juhusliku pikkusega, ning et me võime üksteist kaotada igal viisil, ka nii, et enam midagi hüvitada ei saa. /–/ Mida tõsisemalt me aga suhtume peamisse elus, seda rohkem on meil põhjust naerda ja õnnelik olla.”

Silvia Rannamaa 1963. aastal ilmunud noortejutustuse „Kasuema” ainetel valminud dramatiseeringut pole teadlikult püütud kaasajastada, vaid lavastus viib meid rännakule kuuskümmend aastat tagasi. See, kuidas toonast aega mäletatakse ning mida üldse meenutamisväärseks peetakse, ei ole meie lavaloos üldse tähtis – sõltumata valitsevast riigikorrast on noore inimese armumised ja pettumused, unistused ja püüdlused, rõõmud ja mured, võidud ning kaotused on ikka ühesugused – pigem on meie loos kübeke (iroonilist) nostalgiat mineviku suunal. Lähiajaloo mäletamise viise on mitmeid, ehkki ükski neist pole ainuõige või vale ning arusaama minevikust kujundab alati meie praegune vaatepunkt. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.

„Kasuema” etendub Tartus, Staadioni tänav 48, 1878. aastal ehitatud ajaloolise hoonekompleksi pargis.
 

reede, 2. juuli 2021

1.teatripoolaasta - JAANUAR - JUUNI 2021 parimad



Ja lihtsalt nii järsku läkski - esimene poolaasta 2021st on möödanik... Pilgutad korra silmi ning viuhhhh...

Arvestades pandeemiat, siis on tunne, nagu teatriaasta oleks alles alanud. Kuigi aasta alguses olid teatrid pea kaks kuud ka avatud. Sestap võiks korraks ikkagi peatuda ning panna kirja, mis on vaja esimesest poolaastast kaasa võtta, mis on väärt mäletamist senisest teatriaastast. Ühtlasi võib neid siin ju võtta ka, kui soovitusena ülejäänud suveks või siis sügiseks... Muidugi juhul kui see Delta-tüvi meid kimbutama ei tule ning rahvas vaktsineerima läheb, on lootust, et vast saame sellest kergemalt üle...

Selle vaktsineerimisega on kah ju nii ja naa... Ise sain teise süsti just eile kätte. Õnneks kummagi süsti järel midagi erilist ei tundnud, sain kohe järgmisel päeval oma 10km jooksule minna ning elus mingeid pause ei tekitanud. Mõnedel inimestel siiski korraks tekitab mingi haigeolekutunde, aga see siiski läheb kiiresti üle. Mis oli ehk alarmeeriv, et kui kunagi oma perearstilt küsisin, kas tema ise end vaktsineerib, siis sain vastuseks, et tema ise küll mitte... Eile raadiost viimase uuringu kohta kuulates, tõdeti, et just perearstidel on suur mõjuvõim eriti eakate inimeste vaktsineerimisel... aga no kuidas nemad siis vaktsineerima saada kui perearstid ise seda ei tee... Ei tahaks küll enam nii pikki teatripause. Praegugi on parajasti 10 päeva kui ei mängita midagi sellist, mida näinud ei oleks või näha tahaks ja juba on imelik tunne õhtul, et polegi kusagile vaja minna :)

Kuigi üldises plaanis suvel pakutava üle kvantitatiivselt nuriseda ei saa... praeguse seisuga tervelt 78 esietendust juunis, juulis ja augustis. Kvalitatiivselt on küll pisut teised lood. Vähemalt juunit arvestades, siis ikka maru vähe oli neid, mis väga meeldisid... Eks soovitamiseks ühel või teisel põhjusel, ehk kas lugu ja/või näitlejate roll(id) on head, lavastus nauditav tehniliselt või lihtsalt täis leidlikke lahendusi - neid ju leidub küll... aga kui ma ausalt ja tõsiselt ja sügavalt mõtlen, et kas ma oleksin kurb kui ma poleks neid näinud... no ütleme nii, et ülisuurt vaimustust igakülgse terviku üle siiani veel täiesti sel suvel pole saanud (kuigi suvetendusena eriti just üks ja suurlavastusena teine, olid küll igati teatrisseminekut väärt ning tugeva elamuse on andnud 3-4 veel)... Ka tervel poolaastal on olnud neid SUURI teatrielamusi siiani vaid 2, millest tegelikult ainult 1 oli selline, pärast mille vaatamast teatrikaaslasega etenduse järgselt koju jalutades mõlemad vaimustusime - et vot see oli VÄGEV, vot see oli TEATER (foto annab selle kohta vihje)!

Kirjutada pole juunikuus palju jõudnud, sest väga intensiivne aeg on tööl ja laboris ülikoolis, kuid 9.juulist kuni 9.augustini on puhkus ja siis tasun ka kõik senise aasta kirjavõlad ja tekste tuleb nagu seeni pärast vihma :) Ehk ilmumas on: "Tants", "Surnud mees", "Kui Sa tuled, too mul lilli", "Madame Brigitte", "Sõprusest. Armastusest. Hullumeelsusest", "Kõige all ja kohal on", "Teises toas", "Kalevipoja vägiteod" ja mõned tekstid lõpetan veel lisaks eelmisest aastast... Instagrammis on siiski absoluutselt kõigi viimastel aastatel nähtud etenduste kohta lühemalt või pikemalt päeva-paari sees peale vastava etenduse vaatamist kirjutatud tekstid ilusti kõik viimseni üleval: https://www.instagram.com/danzumees/

2021. esimesest poolaastast nähtud 29st tooks välja (max) 10 parimat, mis ühel või teisel põhjusel naha vahele pugesid (tähestikulises järjekorras):

"Indrek ja heledad hääled" Pärnu suveteatrilt - lihtsalt mõnus suvine teater - vabas õhus, ilusas kohas, heade näitlejatega - just sellist suveteatrit tahakski aeg-ajalt nautida. Natuke koomikat ja palju südamesoojust. Tiit Palu on võtnud eesti kirjandusest (eelkõige Tammsaarelt tegelased) kõikvõimalikke viiteid ja toonud need selle loo tegelaste suhu ja minevikku. Nüüd on nad kokku saanud Põrgupõhja nimelise turismitalu avamisel. Näitlejatest eriti-eriti Piret Laurimaa äge-naine-Juudit on kindlasti üks suve ja terve poolaasta õnnestunumaid rolle. Kuid ka Terje Pennie õhinat täis Kõrboja Anna on siit vaja kaasa võtta.

"Kaks garaaži" Vaba Laval - garaažimeeste maailm on täiesti omaette subkultuur :) Ja siin lätlastega kahasse - no vahvad poisid kogu tegijate kamp! Üks naljakas leiutis teise järel, mis nad seal justkui lennult välja mõtlevad garaažis olevatest käepärastest vahenditest ja meeste omavaheline ansambel sobitub mõnusalt kokku ka. Rollid võibolla mitte psühholoogiliselt pinnaselt loodud, sest materjal on vastav... aga Simeoni Sundja pilkude ja nooltega ületab siiski karakteriloome künnise ka sellises stiilis teatrilavastuses.

"Lapsed" Tallinna Linnateatris - Nüganeni viimaseks jäänud lavastus oma ex-koduteatris kunstilise juhina on otsapidi sci-fi, ehk tuumaplahvatusjärgse maailma 3 teadlase kammerlik mäng. Kes ja mis suhtes nad seal omavahel on ja on olnud ning mis agenda on küllatulnud sõbral? Psühholoogiline draama. Piret Kalda ja Anne Reemann kahe naisena selles valemis teevad mõlemad (oodatult) väga head rollid.

"Leskede kadunud maailm" Ugalas - eriline atmosfäär on suudetud luua tavalisse blackbox-saali (teatrimaja väikses saalis) ning kogu isemoodi lugu on natuke ka nagu science fiction suunda, sest kes need lesed ikkagi on, mis nad sellest noorest mehest tahavad ning mis ajas ja ruumis kogu lugu üldse hargneb - intriige nii, et kubiseb ning need lesed - mamma mia! :) Rollidena siiski kedagi eraldi esile ei tõstakski, sest see on nagu rohkem ansamblimängu võidukäik. Esile tõstaks kunstnikutöö, täpsemalt kunstnikE "töid", sest ka valgus-video ja kogu lavakujundus on tõeliselt priima! Ja kõige kokkuloome - Ringo Ramul on vaimustavalt hea lavastaja!

"Marie Roget' mõistatus" Kellerteatris - vanakooli krimka muutub Vahur Kelleri dramatiseeringu läbi täiesti eriliseks, sest laval toimetavad mõrvajuurdlustega Edgar Allan Poe ise koos oma loodud tegelasega. Atmosfääriga, kammerlik ja vapustavalt hästi mängitud! Meelis Kubo ja Riho Rosberg teevad ühed senise teatriaasta parimatest meespeaosadest. Siin on misanstseene, mis võiksid olla lavastajakooliõpikus :)

"Mefisto" Eesti Draamateatris - suurlavastus ja veel MILLINE lavastus! Eks materjal ole ka võimas, aga siin saab see Kertu Moppeli ja tema trupi looduna veelgi parem! Vaimustav, võimas, kubiseb headest rollidest ja leidlikest lahendustest. Mõjub nagu narkootikum - näed selle ära ja tahad teatrisse veel "selliseid lavastusi" avastama, aga sellisel tasemel neid tuleb paraku väga harva! Terav ja karm ka, ehk võibolla mitte kõige nõrgemate närvidega vaatajatele. Juhan Ulfsak oma isa laval - esimest korda minu jaoks täitis oma papsi kingad - see on lausa imeline, mis ta seal korda saadab! Päriselt! Isegi mu teatrikaaslane, kes suhtub alati ülimalt skeptiliselt Juhani lavatöödesse, oli pahviks löödud! Kõrvalosadest Indrek Sammul ja Merle Palmiste on ka erilised... aga samuti ka näiteks Brita Soll üllatab (juba teist rolli järjest, sest eelmise aasta Krossi eluloos oli ta ka nagu uue hingamisega laval!) ja Aleksander Eelmaal on üks vinge sutsakas jne jne jne!

"Niskamäe naised" Vanemuises - ainus lavastaja siin 10 seas kahe tööga on Tiit Palu... juba tema Brechtist alates olen tähele pannud, et lavastajahärra on supervormi saanud. Seekordne nii puhtas koostöös Lilja Blumenfeldi kunstnikutööga, täis ühe ägeda matriarhi eluseadmisoskuste niidistikke ja ajastuhõngu koos toonaste inimsuhtumiste/-suhete ja mõttemallidega. Julge soovitus klassikalise Stanislavski-teatri austajatele. See siin on ilus, kaasamõtlemapanev ja koos muusika ning liikumisega terviklik pakett, kus meelelahutus on ka sobivaks tasakaaluks tõsisemale-psühholoogilisele. Rollidest nii Külliki Saldre kui Ragne Pekarev teevad ühed senise aasta tippudest.

"Põrgupõhja uus Wanapagan" Endlalt - veel üks suurlavastus siin nimistus - eks neid suuri ole raskem ka teha, et nad laiali ei valguks ja jõuaks ka vaatajale kusagile sügavamale... Tammsaare viimaseks jäänud romaan on saanud siin tõeliselt suure trupi - näitlemas nii Endla enda omad kui külalisigi ning see katlamaja kui põrgu eelruum või purgatoorium taevatrepil - milline tabav leid! Lavastuslikult mitmetahuline ja detailiderikas ning mängutrupp oma pingestatusega mängivad kõik ridamisi end oluliseks sellel erilisel laval. Eraldi peab esile tooma Ago Andresoni, Triin Lepiku ja Tambet Selingu.

"Rogožin" Tallinna Linnateatris - 10 seas on vaid üks teater topelt ja no kes muu kui Linnateater, kuigi viimasel ajal on tulnud ette ka nurinat nende suunal tihedamalt kui varem... aga vast oligi see selline pereheitmiste aeg ja kogu kolimine ning muu, mis korraks vee sogaseks lõi. Siin on viimase Lavaka-lennu noored tegemas oma vaatevinklist klassikat - Dostojevskit... ja lisaks ka kogu "Idioodile" lähenetakse hoopis teise vinkli alt - ehk läbi nimitegelase. Mõškin on siin muidugi ka... ja naised nende meeste vahel... Jan Ehrenberg teeb suisa hämmastavalt küpse psühholoogilise rolli ja Peeter Tammearu pisikestest sutsakates esimeses vaatuses peab pingega noortega sammu ja näitab neilegi mõningaid trikke :) Lugu ise klassikaline südame ja mõistuse dilemmade sasipundar.

"ÜLT" Eesti Noorsooteater - Renate Keerd teeb ka siin "oma asja" ja seekordne kunstiteos on tal täis (taaskord) omanäolisi stseenikesi, mis on huvitavas sümbioosis liikumise, muusika ning laval üldises plaanis toimuvaga. Me ei saagi siin tavamõistes rääkida "rollidest", vaid 4 näitlejat on terviku teenistuses ja nagu koos loovad lavastaja-kunstniku liikuvinstallatiivset nägemust - üks ahhaa-ohhoo avastusvaimustus teise järel.

Näitlejatöödest, mida nende suurimate teatrielamustega ühenduses pole saanud mainida on eelkõige vaja kiidulauluga ülistada Tiina Mälbergi ja Toomas Suumani Rakvere Teatri "Tants"us... Mul on pikem tekst selle kohta pooleli, seega ei lähe siin sügavamale, aga ütlen vaid nii palju, et just eelkõige näitlejatööde tulevärki see lavastus pakubki!

VAT Teatri "Toulouse"ist on vaja kaasa võtta Elina Reinoldi loodud, oma ex-mehega hotelli nahistama minev naine. Elina on ka näitleja, kellelt juba mitmed aastad reas tuleb järjest üks tipptöö teise järel.

Martin Mill Ugala "Surnud mehes" teeb läbi sellised ameerika mäed oma karakteriga... aga no vähemaga ei lepikski, kui see "tegelane" osaleb reality-tv sarjas, mis peaks päädima tema surmaga!

Ugalas võluvad lisaks väga valusas loos, väga valusate karakteritena Ringo Ramul ja Ilo-Ann Saarepera lavastuses "Kui Sa tuled, too mul lilli" ja vastupidi samas majas, samal päeval esietendunud "Sõprusest. Armastusest. Hullumeelsusest." komöödiast jääb meelde ning poolaastast sõelale (mitmete palju bravuursemate ja eeldatavate kõrval) Andres Tabuni kõrvalosa.

Maarja Mitt-Pichen vaimustab koorijuhina ühes üsna erilises lavaloos Tartu Uues Teatris "Video: Täielik šokk..." ent tal on seal veel väikseid üllatuslikke ülesastumisi, mis kõik kokku on veel omakorda mitmekülgne ja hea karakteriloome.

Parim laste- ja pereteater on siiani sellel aastal Piip ja Tuut Teatri "Kalevipoja vägiteod", kus seekord lisaks Piibile ja Tuudule toimetavad (sellel ilmatusuurel looduslaval) Viljandi lavakooli 12.lennu 4 noort näitlejat, kellest eriti Maarja Tammemägi tark-sorts ja Stefan Hein'i totu-sorts mängivad oma karakterid meeldejäävateks ka kogu poolaasta mõõtkava järgi.

Kunstnikutöödest senise aasta 3 lemmikut on Kristiina Põllu "Leskede kadunud maailm", Arthur Arula "Mefisto" ja Kristjan Suitsu "Rogožin". Valguskujundus-teatriaasta 3 parimat on 2 Margus Vaiguri tööd - "Niskamäe kired" ja "Põrgupõhja uus Wanapagan" ning Kristjan Suitsu "Rogožin". Kostüümikunst on eriti meeldinud "Sõprusest. Armastusest. Hullumeelsusest.", "Niskamäe kired" ja "Tants" lavastustes, aga sellel aastal on siin veel mitmeid tugevaid tegijaid. Grimmikunstnikud säravad töödes "Sõprusest. Armastusest. Hullumeelsusest.", "Niskamäe kired", "Lapsed" ja "Marie Roget' mõistatus". Videokunstnikest tooks esile Fredi Karu "Video: Täielik šokk!...", Epp Kubu "Mefisto", Margo Siimon'i "Leskede kadunud maailm". Lisaks Sandra Lange maskid "Madame Brigitte"s. 

Helilooming jõudis südamesse ja seeläbi hingeni välja teatrisaalides tänu Tauno Aints'ile "Põrgupõhja uus Wanapagan", Lauri-Dag Tüür'ile "Rogožin", Edgars Makensile "Kaks garaaži", Jakob Juhkamile "Leskede kadunud maailm"as ja Siim Aimlale "Kalevipoja vägiteod" lavastustes. Kuid lisaks on siiani tugevad emotsioonid just heli- ja muusikalise kujunduse tõttu kogu lavastuse suunal saanud ka "ÜLT"is, "Mäletan/Ei mäleta"s, "Jooks"us, "Mefisto"s, "Leskede kadunud maailm"as ja "refleksioon"is. Koreograafia ja liikumine oli meeldejääv juba mainitud "refleksioon"is, "Jooks"us, "ÜLT"is ja draamalavastustest "Niskamäe naistes", "Mefisto"s, "Sõprusest. Armastusest. Hullumeelsusest." ja siiani veel mainimata uusimas maarjamaa Cooneys, ehk "Oi, Johnny" lavastuses.

Dramaturgiliselt on vaimustanud 11 tööd nendest nähtud 29st, millest vast 3 kõige rohkem: Kertu Moppeli "Mefisto", Vahur Kelleri "Marie Roget' mõistatus" ja Elise Metsanurga "Rogožin".

Eks mul ole palju nägemata ka ning ega ma kuidagi ei tahagi igale poole enam tormata. Kui kodu ligidal, siis veel, aga kaugemale lähen praktiliselt ainult kutsumise peale. Seega vabandan, et võibolla mõni oluline on siit ülevaatest puudu. Kui pelgalt suvetükkidele mõelda, siis liikumine mitmetes Lavakooli magistrantide lõputöödes ja ILIEH teatri Tartu päeva lavastustes oli eeldatavalt-arvatasti hea. Triinu Pungitsa kostüümid Elva LendTeatri "Kuningas on külm" oleks tahtnud koos kogu Pärna ja Savolaineni lavastajatööga kogeda. "Aeglane hingamine" naised kindlasti särasid laval, Estonia "Ravel:Ravel" liikumist ja kunstnikutöid oleks tahtnud oma silmaga näha, aga seda saab vast ka sügisel. Lutsu Teatri "Lõõtsajumal"at rahvas kiidab, Viljandi lavakooli noored elustasid lavale värskeima Piret Jaaksi "Sireenid", Karlovat oleks meelsasti (viimase aja vast kuumima trendina meie teatrites kasutatava "rännaklavastuse" vormis) avastanud jne jne jne.

Kuid pool aastat on veel ees ja vähemalt praegu on loota, et sellel teisel poolel saab veelgi rohkem näha-kogeda.

(Ülal on kasutatud Gabriela Urmi fotot Eesti Draamateatri lavastusest "Mefisto".)

teisipäev, 1. juuni 2021

Suveteater 2021


Siit tuleb iga-aastane suur ülevaade sellest, mida Eestimaa teatrid ja trupid publikule pakuvad ajavahemikus 1.juuni kuni 31.august. Kuna seekord pikendavad teatrid ka oma sisehooaegasid suve algusesse ja alustavad lõpus varem, siis toon siin ka need ära.

Kokku leiab siit praeguse hetke seisuga 86 2021.a SUVE ESIETENDUST! Ja 165 ERINEVAT LAVASTUST! <- See on kahe kuu võrra rohkem kui kolme suvekuu jooksul päevi - ei tohiks küll keegi kurta valiku üle! :) Võrreldes eelmise, ehk 2020.a suvega (kuigi siis tekitas see kevadine pandeemia-sulgemine tunduvalt suurema paugu ja segaduse ning teatrid ei saanud kohe valmis olla kui tuli luba jälle uksed avada ja mängida), mil meile pakuti 43 esietendust.

Nimekirja lõpus on ka sellel suvel mängitavatest juba varem näha saanud parimate seast kuumimad soovitused ja mõned näited lisaks, mida ise kindlasti vaatama lähen või plaanin minna. 

Kuid kõigepealt kõigist ükshaaval, rikastatuna korraldajate poolt pakutud seletava tekstiga ning muidugi sh. olulisemate tegijate infoga. Lisan lingid enda peegeldustele ka, kui olen neist midagi näinud-kirjutanud.

Järjekord on vastavalt järgmise mängukorra kuupäevale, ent lisan ka kogu ajavahemiku, mil vastava lavastuse etendusi veel sellel suvel kusagil Eestimaa otsas näha saab.


AUGUSTIS


1.-27.august Serafima+Bogdan - Tartu Uus Teater (Kolkja külas Peipsiveerel)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor Vahur Afanasjev
Dramatiseerija ja lavastaja Ivar Põllu 
Kunstnik Kristiina Põllu 
Valguskunstnik ja tehnikajuht Rene Liivamägi
Muusika Eeter
Lavastaja assistent Andreas Aadel 
Produtsent Maarja Mänd 
Plakatikujundaja Paper Cuts
Laval Ilo-Ann Saarepera (Ugala), Kristel Leesmend, Renate Keerd, Elise Metsanurk, Priit Loog (Endla), Andres Mähar (Vanemuine), Martin Kork, Ekke Hekles 
Peipsiveerel asuvad juba vanast ajast vene vanausuliste külad, kus elu oli küll kehvem, kuid ausam. Järgiti vanu traditsioone ja elati lihtsat elu, austades jumalat ja püüdes kala. Ükski suurem muutus pole nende inimeste elu vääranud. 
Siis aga tuleb nõukogude aeg ning eestlasest miilits, kolhoos ja repressioonid. Jumal hakkab vaikselt eemalduma ning igaüks on järsku omapäi. Niikaua kui kannatada saab, pole veel hullu, seda ikka osatakse, kuid kui hakatakse sibulaid ja kurke turule viima ning Peipsiveerele saabub jõukus, siis... Jõukusega hakkama saamine ja iseendaks jäämine on keerulisem.
Selles raamistikus toimub õe ja venna, Serafima ja Bogdani tragöödia, kaks eri lugu, mille ühine finaal ähvardab kaasa viia viimasedki endise korra riismed. 


1.-21.august Petserimaa igatsus - Taarka Pärimusteater (Setomaal)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Ilmar Vananurme, Urmas Lennuk
Lavastaja: Helena Kesonen
Suvine seto igatsusdraama kontrolljoone-äärses Saatse külas!
Kunstnik Triinu Pungits
Muusikaline kujundaja Mari Kalkun
Valguskunstnik Enor Niinemägi
Osades Siim Angerpikk, Jekaterina Moskalenko, Lauli Otsar, Agur Seim
Helena Kesoneni lavastus "Petserimaa igatsus" põhineb Setomaa kirjaniku ja pikaaegse ajakirjaniku Ilmar Vananurme samanimelisel näidendil, mille on kohandanud Urmas Lennuk (Rakvere Teater). Vananurme autobiograafilise näidendi peateema on piirideülene armastus või peaks seda sõnastama kui kontrolljooneülest armastust.
Loo keskmes on noor ja õhetav armastus, Pauli ja Valli lugu. Paul on noor ja lootustandev ajakirjanik, kes armub Petseri neiu Vallisse. See on mitmekordselt keelatud armastus, noored pole seaduse silmis vabad ja vallalised, kuid seadusest rängemalt lahutab neid kontrolljoon, mis kerkib nedne vahele kui sein. Kontrolljoon lahutab vanemad lastest, rebib armastajad teineteise embusest ning jätab inimesed ilma oma kodudest. Paralleelselt Pauli ja Valli looga jookseb Setomaa poolitamise lugu. Lavastus etendub erilise ajaloolise taustaga maalilises Setomaa külas Saatses.


1.-15.august Tson Lemberi uus elu - Teater Nuutrum (Eisma sadama paadikuuris)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Lavastus August Mälgu merenovellide põhjal
Lavastaja: Jaanus Nuutre
Dramatiseerija Sven Karja
Kunstnik Jana Wolke
Helikujundaja Lauri Närep
Valguskujundaja Robin Täpp
Etenduse juht Inge Kaseleht
Laval Siret Tuula, Eva Püssa, Mihkel Tikerpalu (Eesti Noorsooteater)
Väike Eestimaa rannaküla pühitseb aasta tähtsaimat päeva, uue laeva vettelaskmise pidu. Üksiku noore naise Marise majja eksib joomase peaga meremees, kes peab hommikul laevale minema. Naine pole terve oma elu jooksul kodukülast kaugemale saanud, mees on aga läbi sõitnud kõik maailma mered ja ookeanid. Tema värvikad ja lustlikud lood lummavad nii majaperenaist kui uudishimulikku naabrinaist. Neljas tähtis tegelane selles loos on aga meri, kel sügaval vee all oma enda rajad ja teed - samamoodi kui kulgeb üks tee naise südamesse. Selles loos tuleb sobitada omavahel paar kanget karakterit, muukida lahti üks aastatetagune kuritöö ning saada selgust oma tõelistest unistustest.
Saaremaa kirjandusklassiku August Mälgu 1967. aastal ilmunud rahvalikult humoorika novelli "Tson Lemberi elu" lavaversioonis on hõlmatud mitmete Mälgu merejuttude motiive.
Etendused toimuvad Lahemaa rahvuspargi läheduses paikneva Eisma sadama paadikuuris, vaid mõnekümne sammu kaugusel merest.


1.-7.august Pidu katku ajal - Must Kast (Põlvamaal Varbuse külas Eesti Maanteemuuseumi õuel)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Must komöödia 
Autorid Birgit Landberg, Paul Piik
Lavastaja Birgit Landberg
Dramaturg Paul Piik 
Kunstnik Kristel Maamägi 
Helilooja Siim Aimla
Valguskunstnik Emil Kallas
Koreograaf Raho Aadla
Laval Jaanika Tammaru, Kaija M Kalvet, Laura Niils, Rauno Polman, Johannes Sepping
Kriisid on alati põhjustanud ühiskondade killustumist. Kunagi ei olda ühel meelel, MIKS läks valesti, kes on SÜÜDI ja kuidas oleks kõige parem EDASI minna. Ent seekordse pandeemia ajal ei suudeta kokku leppida isegi selles, MIS on valesti. Sest me elame ajal, mil igaühel on oma tõde. Ajal, mil isegi kellegi suremise fakt seatakse kahtluse alla. Ajal, mil avastad, et sul on väga palju tuttavaid, kellel on tuttavaid, kes teavad väga lähedalt kedagi, kes oskab väga täpselt öelda, mis valesti on ja kust otsast probleemi lahendama peab. Sest tegelikult pole küsimus enam ammu teadmistes, vaid usus. Ning uskmatutega ei argumenteerita, vaid sõditakse. Vahendeid valimata.
Must Kast võtab südame rindu ja astub sellele sõjatandrile. Kuid ikka musta huumori, laulude ja tantsudega rikastatud moel! Rumal ei ole mitte see, kes ei tea, vaid see, kes teab teisiti kui mina! Või mis!? Publik on teretulnud oma tõdedega, aga peab arvestama, et üks tõde korraga! 
"Pidu katku ajal" on lavastaja Birgit Landbergi ja dramaturg Paul Piigi teine koostöö (esimene koostöö "Peks mõisatallis" leidis fänne siin ja sealpool piire ning pälvis ka teatriaasta auhinna). 
NB! "Pidu katku ajal" ei ole kuidagi seotud Puškini samanimelise näidendiga. 


1.-14.august Kihnu Jenka - Vana Baskini Teater (Pärnu Koidila muuseumi õuel, Paide Vallimäel, Laulasmaa Spa õuel, Luunja laululaval, Rakvere Vallimäe Vabaõhukeskuses)
2021.SUVE ESIETENDUS!
“Kihnu Jenka” on lugu tublist eesti naisest, keda on läbi elu aidanud rõõmus meel ja laulud.  Armastuslugu, tema kohtumine ja elu koos abikaasa Jaan Kösteri ehk Kihnu Jenkaga. See pole dokumentaaljutustus, vaid fantaasiamäng, mis põhineb Virve enda meenutustel tema erakordselt sündmusterohkest elust.
See lugu on üldistus, kui soovite, siis kunstiline liialdus, kus niiditõmbajateks on Virve kaks kaitseinglit – Virveingel ja Friideingel. Neid on kaks, sest Virvel on kaks eesnime – Virve Elfriede.
Kihnu Virve osas Inga Lunge ja Karin Tammaru, Kihnu Jenka osas Mart Toome (Tallinna Linnateater). Teistes osades Jüri Vlassov, Indrek Taalmaa, Nils Mattias Steinberg (Endla), Märten Männiste, Kersti Tombak, Kaidi Soosaar.
Kunstnik Krete Tarkmees, 
muusikaline kujundaja Toomas Lunge, 
tantsuõpetaja Marko Kiigajaan. 
Autor ja lavastaja Gerda Kordemets


1.-15.august Üksikud heledad laigud - Oma Lava (Lääne-Nigula valla Kadarpiku külas, Ants Laikmaa muuseumi õuel)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Ants Laikmaa elu kahes vaatuses
Laval Indrek Ojari (Tallinna Linnateater), Külli Reinumägi, Raimo Pass (Eesti Draamateater), Kristjan Lüüs
Autor ja lavastaja Erki Aule
Kunstnik Elisa Sinisalu
Akordionil Anti Nöör
Noor Laikmaa kõndis jalgsi kuus nädalat, et jõuda Düsseldorfi Kunstikadeemiasse. 
Keskealine Laikmaa oli kirglik, järjekindel ning andekas. Armus, maalis ja armastas. Tema õhutusel avaldas Under oma esimesed luuletused.
Vananev Laikmaa pani kinni omanimelise kunstikooli ning kolis Taebla metsatallu.
Surres oli Laikmaa tunnustatud, lugupeetud ja üksik.
Missugune oli see rahutu looja oma lummavate maastikumaalide ja jõuliste autoportreede taustal?
Ants Laikmaa - kunstnik, kelle kirevat elu jääb igaveseks varjutama saladuseloor, isegi kui me teame selle üksikuid heledaid laike.
Pileti hinnas sisaldub ka Majamuuseumi pääse, mida saab kasutada terve päeva jooksul.


1.-5.august Stseenid ühest abielust - Skene Katus Kunstile (Pärnumaal Kaelase küla Jaanihanso Siidrivabriku saalis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor Ingmar Bergman
Tõlkija Anu Saluäär
Kunstnik-lavastaja Kristjan Suits
Dramaturg-lavastaja Mehis Pihla (Eesti Draamateater)
Produtsent Margit Roosaar
Osades: Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater)
              Märt Avandi (Pärnu Teater "Endla")
              Kersti Heinloo (Eesti Draamateater)
Äratuntav lugu ühisest elust. Kõik, nagu ikka – tülid, leppimised, lapsed, vanemad, lõputud kohustused, kompromissid ja kaks mõistlikku inimest, kes tahavad kõige selle keskel õnnelikud olla. Kas on võimalik suhtesse sisse planeerida vabadus ja
spontaansus? Aga kirg? Ingmar Bergmani klassikaks saanud teose „Stseene ühest abielust” lavastamise ind ei ole jahtunud terves maailmas. See lugu on kriipivalt tõetruu ja inimlik, seega tõeline kullaproov igale näitlejale. Kas kõigest saab oma
abikaasaga rääkida? Kas üldse tohib kõigest rääkida? Kuidas tunda ära see hetk, mil kõik see ei väärigi enam päästmist.
Publik istub saalis tribüünil, 20 cm tõusuga, esimesed read asuvad põrandal mänguplatsiga ühel tasandil. Kasutame toolidel numbreid, aga mitte ridu, et oleks lihtsam publikut vajadusel hajutada.
Kohapeal töötavad mitmed kohvikud
Soovitame vaadata alates 12 eluaastast.
Etenduse pikkus 2 tundi 15 min koos ühe vaheajaga.


1.-8.august Trimmerdaja surm - Kuressaare Teater (Saaremaal, Taritu Rahvamaja õuel)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Krimikomöödia.
Riigikogu liige peab maamajas sünnipäeva. Põhjapanga boss on kohal, ralliäss on kohal, grill suitseb ja vein voolab. Aga kusagil nende jalge ees rohus säriseb trimmeri vahe vikat ja miski ei lähe plaanipäraselt. Või siiski?
Indrek Hargla kriminaalmõistatus vihjab, et eestlaste vahel pole mingit lõhet - kui mängus on isiklik heaolu ja klannisuhted.
Lavastaja Peeter Tammearu
Kunstnik Martin Mikson
Muusikaline kujundaja Tobias Tammearu
Osalised: Helena Merzin, Merilin Kirbits, Loviise Kapper, Lee Trei, Andres Raag (Tallinna Linnateater), Allan Noormets (Tallinna Linnateater), Jürgen Gansen, Markus Habakukk ja Silver Õun.
Algus igal õhtul kell 18.00.
Etendus on kahes vaatuses, ca 2h 15´.
Istekohad nummerdamata!
Avatud kohvik (arveldamine sularahas).
NB! Etendus toimub vabas õhus, palume riietuda vastavalt ilmale. Vihmase ilma korral kasutada keepi! Lemmikloomad ja sülelapsed palume etendusele tulles koju jätta.


1.-8.august Eesti matus - Vene Teater (Viimsi Vabaõhumuuseumis)
Soovitatav vanus 14+
Etendus kestab 2 tundi ja 30 minutit (ühe vaheajaga)
Etendusel on sünkroontõlge eesti keelde
Vabas õhus
Ilmselt soovite te juba pääseda nelja seina vahelt välja vabasse õhku, loodusesse, mere äärde... teatrisse? Meil on idee, kuidas seda teha  nii, et oleks võimalik hoida teistest teatrikülastajatest ohutut distantsi.  Kutsume teid osa saama  Vene Teatri suveprojektist Viimsi vabaõhumuuseumis, kus mängime Andrus Kivirähki näidendit "Eesti matus" Üllar Saaremäe lavastuses.
Kaasaja populaarseim ja naljakaim eesti näidend omandab vabas õhus mängides täiesti uued mõõtmed.  Me ootame pikisilmi võimalust teatrikülastajatega kohtuda kaunil mererannal, Viimsi vabaõhumuuseumis.
Osades:
Andres - Eduard Tee
Lee - Katrin Sutt
Maret - Larissa Savankova
Sass - Artjom Garejev
Indrek - Sergei Tšerkassov
Tiit - Leonid Ševtsov
Karl - Juri Žilin
Ida - Jelena Jakovleva
Birgit - Jekaterina Kordas / Marina Malova
Lavastusmeeskond:
Üllar Saaremäe - Lavastaja
Vadim Fomitšev - Kunstnik
Siim Randla - Helilooja
Anton Andrejuk - Valguskunstnik
Larissa Tšerkassova - Lavastaja abi


1.-08.august Vana klaver ehk Suusabaasis on tantsupidu - Thors Production (Kiidjärvel, Põlvamaal)
Muusikaline etendus armastatud lauljast Kalmer Tennosaarest
2020. aasta suvel esietendus muusikaline lavastus “Vana klaver ehk suusabaasis on tantsupidu”, mis on poeetiline tagasivaade nõukogudeaegse meelelahutusmaailma telgitagustesse läbi tolleaegse estraaditähe ja telemehe Kalmer Tennosaare silmade. 
Muusikaline etendus räägib kunagise estraadikuninga ja Entel-Tenteli saatejuhi Kalmer Tennosaare värvikast elust. See on lugu lihtsast ja südamlikust maapoisist, kellest saab lavatäht ning tuhandete lemmik, aga ka lugu vastamata armastuse valust, romantilistest unistustest, nurjunud suhetest, suurest ja väikesest õnnest. 
Põlvamaalt, Kiidjärvelt pärit maapoisi lähemate sõprade hulka kuulusid legendaarne raadio- ja telediktor Valdo Pant, fenomenaalsete teadmistega mälumängur Hardi Tiidus ja koguni kosmonaut German Titov isiklikult. Estraadilavadel esines Kalmer kõrvuti Georg Otsa, Heli Läätse ja paljude teistega, võites oma lääneliku puusanõksu ja mesise häälega tuhandete austajannade südameid. Meiegi loos kõlab palju kauneid laule, mis tolleaegset hallivõitu argipäeva värvikamaks muutsid ja tänasel päeval juba ununema kipuvad. 
Tribüünil on 31 rida. Kõik kohad on nummerdatud ning sisaldavad seljatoaega tooli. Esimesed kaks rida on maapinnaga tasa, alates kolmandast reast on istekohad tõusuga. Esimene rida on lavast 7 meetri kaugusel ning viimane rida maapinnast 7 meetri kõrgusel ning 30 meetri kaugusel. Nähtavus on kõikidel istekohtadel suurepärane. Lava kõrval on ka suured ekraanid, mis aitavad toimuvat vajadusel paremini näha. 
Etenduse tsoonis on kasutusel spetsiaalne sääsekogumise süsteem mosquito magnet, mis tagab 90% ulatuses sääsevaba elamuse. 
PEAOSADES:
Sepo Seeman
Kalle Sepp
OSADES:
Peeter Oja, Inga Lunge, Liina Tennosaar, Ingrid Margus, Saara Nüganen, Priit Strandberg, Veikko Täär
AUTOR:
Ott Kilusk
LAVASTAJA:
Ain Mäeots
MUUSIKAJUHT:
Siim Aimla
KUNSTNIK:
Karmo Mende
Koreograaf
Britt Kõrsmaa


1.-14.august Põlevkiviõli - Askele Loovuskeskus (Lüganuse vallas Kiviõli Keemistööstuses)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Dokumentaalne rännaklavastus
Õitsvad õunapuuaiad. Tänavatel jalutavad soojadel suveõhtutel massid. Linnakese ainukese restorani ees lookleb järjekord, teine samasugune järjekord on veninud kino ette, suurte mägede foonil tõuseb taevasse aga suitsulont. Kõik teavad: tehas töötab. Ja kuni tehas töötab, on siin linnas ka elu. Nii oli see 40 aastat tagasi. Kuidas on see täna? Ja mis saab homme? Elar Vahteri lavastatud poeetiline audiorännak mööda Kiviõli keemiatööstuse territooriumit näitab meile majesteetlikke hooneid, uskumatuid interjööre, peidetud lugusid. Endiste ja praeguste töötajate juttudel põhinev sissevaade Kiviõli hiilgeaegadesse, tänasesse päeva ning rohepöörde poolt toodavasse tulevikku on ühtlasi rännak Kiviõli inimeste hinge. Miks neile meeldib Kiviõlis elada? Mida tähendab neile tehas? Miks Moskvast kolivad siia pensionärid ja miks lapsed lahkuvad Tallinna? Kuhu kadus restoran ja kui kaua on veel alles tehas?
Lavastaja ELAR VAHTER  
Dramaturgid EERO EPNER ja SVEN KARJA
Kunstnk ILLIMAR VIHMAR 
Helolooja MARIANNA LIIK 
Videokunstnik MARIA ELISAVETA ROOSALU
Valguskunstnik EMIL KALLAS
Tehnikajuht RAIDO LINKMANN
Näitlejad MARI ANTON, HANS KRISTIAN ÕIS
NB! Palume riideid ja jalanõusid valides arvestada, et tegevused toimuvad tööstusterritooriumil!


1.-26.august Helisev Salzburg - Projektiteater (Pärnus, Hiiumaal, Laitses, Nabalas)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Muusikaline jalutuskäik läbi särava Salzburgi koos humoorikate lugude, laulude ja üllatustega.
Mitmekülgsed muusikud ja näitlejad KATRIN LEHISMETS ja PEETER KALJUMÄE kutsuvad teid muusikalisele rännakule maalilisse Alpilinna Salzburgi. Lauldes, klaverit mängides ja lugusid jutustades avavad nad seal sündinud särava muusikamaailma.
Igaüks, kes on kunagi sattunud Mozarti sünnilinna Salzburgi, soovib sinna jälle tagasi. Selle linna kaunis arhitektuur ja hingemattev loodus on inspireerinud muusikuid, filmitegijaid, kirjanikke, unistajad ja lugematul hulgal turiste. Kontsert-show „Helisev Salzburg“ pakub valikut sellest fastsinatsioonist väljakasvanud heliloomingust.
Esmajärjekorras Salzburgi kõige kuulsamalt pojalt, Wolfgang Amadeus Mozartilt. Kuid ka mitmed operetiheliloojad on elanud ja töötanud Salzburgis ja selle lähistel, nagu näiteks Franz Lehar või Ralph Benatzky.
Muidugi ei saa  mööda minna ka Julie Andrew'st ja filmist „Helisev muusika“, mille võtteplatsiks oli samuti Salzburg. Muusikaline jalutuskäik viib meid Salzburgist pärit perekond von Trapp‘ide radadele, kes, pärast natside eest põgenemist, laulva  perekonnana Ameerikas tuntust kogusid, esitades austria rahvalaule ja –tantse.
Kava “Helisev Salzburg” on välja töötanud Salzburgis asuv agentuur Sound of Austria ja seda mängitakse üle terve maailma väga menukalt juba 30 aastat. Salzburgis elav ja seal sama kava erinevates keeltes esitav Katrin Lehismets tõi selle nüüd ka Eestisse.


1.-25.august Metsas ei kuule Su karjumist keegi - Vana Baskini Teater (etendused üle Eesti)
Autor: Gertrud Larsson
Anita, Monika ja Ellen on ammused lapsepõlvesõbrannad, nüüdseks kõik juba üle kuuekümne. Nad kohtuvad igal aastal, et minna paariks päevaks metsa matkama, soovides uuesti läbi elada kauneid mälestusi ning meenutada ühiselt veedetud aega. Kuid ilus unistus mõnusast ja lõdvestavast nädalavahetusest kesk loodust puruneb kiiremini, kui keegi oleks seda ette osanud kujutada ning muutub painavaks õudusunenäoks.
Milliseid tingimusi me sõprusele seame? Miks me suhtleme endiselt inimestega, kes meile enam ei meeldi? Kas tõde on alati parim valik? Need südamesõbrannad räägivad küll aususest, aga tegelikult varjavad üksteise eest vägagi palju ja valetavad nii, et maa must.
See alguses naljaks ja kohati absurdi kalduv tragikomöödia võtab arenedes üha põnevamaid tuure, tekitab veidi isegi õudu, nagu pime mets ikka ja kulmineerub lausa kriminaalsete sündmustega.
Lavastaja: Eero Spriit
Mängivad: Helgi Sallo, Katrin Karisma, Anne Veesaar
Etenduse kestus 2h koos vaheajaga.


1.-8.august Soolo kahele - Hitivabrik (etendused üle Eesti)
Indrek Taalmaa ja Egon Nuter
Kahemehe soolo kahes osas!
Tunneme rõõmu minevikust, olevikust ja tulevikust. Räägime võimust ja vaimust ning puudutame enamusi läbi vähemuste. Ei saa üle ega ümber ka naistest ja meestest. 
Hoiatus: Etendusel võib vähesel määral kõlada ka võõrkeelseid vulgaarsusi.


1.-15.august Nõidkapteni needus - Pootsi veinimõis (Pärnumaal Pootsi veinimõisas)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Suurejoonelised seiklused, võimsad lahingud kahe mereröövlikapteni meeskondade vahel, laevu purustavad tormid, nõiduslikud needmised ja põnevad juhtumised. Lisaks veel Ardo Ran Varrese kirjutatud laulud ja muusika ning Indrek Sammuli seatud lavavõitlus... See kõik kokku ongi viimase aja võimsaim koguperelavastus - Nõidkapteni needus! 2020 aasta parimaks Eesti lastekirjanikuks valitud Reeli Reinausi triloogia esimese osa tegevus toimub ehtsa, Pootsi mõisa suure tiigi peale ehitatud 30 meetrise piraadilaeva pardal! See on suvine seikluslugu, mis paneb põksuma iga poisi ja plika südame ja viib endaga kaasa ka nende vanemad. Kõhklematult võib öelda - see ongi Eesti versioon Kariibi mere piraatidest. 
Lavastaja soovitus: 7+
Tähelepanu: lavastuses kasutatakse valju muusikat, plahvatusi, püssipauke ja kõike muud, mis piraatidega kaasas käib.
Osalised: 
Kapten Rodriguez - Pääru Oja
Kapten Lee Morgan - Mikk Saar
Munk - Janek Joost
Alex - Ingel Mikk
Lucas - Juss Haasma
Lisaks on laval veel 40 harrastusteatrite näitlejat ja 10 last.
Autor: Reeli Reinaus
Dramatiseeringu autor/lavastaja: Anti Reinthal
Kunstnik: Riina Degtjarenko
Muusika ja helikujundus: Ardo Ran Varres


1.-15.august Eramaa - Pootsi Mõis (Pärnumaal Pootsi veinimõisas)
2021.SUVE ESIETENDUS!
ERAMAA on hingeminev komöödia neljast inimesest, kes kogunevad igal aastal ISA (Andrus Vaarik) juurde sauna sünnipäeva pidama. Reeglid on lihtsad: ISA kütab sauna ja hoolitseb sakuska ning joogipoolise eest, sõbrad hoolitsevad naeru, nalja ja laulu eest. Tullakse koos, minnakse ka koos. Kedagi maha ei jäeta. Kuid saunas hõõguvad peale kerisele lisatavate puude ka valusad omavahelised rääkimata jätmised ja lõpuks konkreetset vastust nõudvad küsimused. MIKS tullakse? MIDA räägitakse? MILLAL minnakse? Vastused ja ootamatu lõpplahendus tulevad vaatajani läbi nalja, laulu ja pisarate. Eesti tippnäitlejate lustimine ja Valter Soosalu kirjutatud originaalmuusika esitamine mõisa suure tiigi peale ehitatud reaalselt töötavas saunas on  midagi, mida lihtsalt peab nägema ja nende esituses kuulma. Kõike seda kannab ja toetab Eesti teatri helikuninga Ardo Ran Varrese poolt kujundatud helimaastik.
Etendust saadavad Romantiline Rannatee ja värske suitsukala, kohalikud suupisted, hõrgutised ja Pootsi mõisa käsitööveinid ning te saategi koosluse, millest te ei taha mitte mingil juhul ilma jääda.
Etendused toimuvad Pootsi mõisa suurele tiigile ja selle kaldale spetsiaalselt ehitatud mängupaigas.
Lavastaja soovitus: vanusele 12+
Kestus 2 h 20 min, üks vaheaeg
OSADES: Andrus Vaarik, Tanja Mihhailova-Saar, Pääru Oja, Juss Haasma, Nikolai Bentsler
Autor: Hannes Võrno
Lavastaja: Anti Reinthal 
Kunstnik: Riina Degtjarenko
Laulude autor: Valter Soosalu
Helikujundus: Ardo Ran Varres


3.-17.august Plaan B - Lavahunt (erinevatel Eestimaa lavadel)
Mõnel inimesel läheb elus kõik nii nagu plaanitud ja unistustes ette kujutatud. Minul mitte. Minul kipub minema sedasi, kuidas ma ette ei kujutanud.
Kas mul oli plaan B? Loomulikult mitte.
Kas ma ise olen tihti teiste jaoks plaan B? Jah.. kui mitte C või D!
Kas ma mõtlen enne, kui tegutsen? Jah, aga mitte tagajärgedele.
Kui Jesper Parve õpetab, kuidas olla õige mees, siis minu kuulamine annab sulle tunde nagu sa juba oledki õige mees. Kui Tõnis Niinemets õpetab, kuidas olla hea isa, siis mind kuulates saad aru, et sa juba oledki väga hea isa. Suhtes naised mõistavad, kuidas neil on vedanud ja vallalised teavad, milliseid isendeid vältida. Stand-up etendus "Plaan B" on eluterve (pisut ka "eluhaige") pilguheit töö-ja eraelule, ühiskonnale, maailmale ja minu elule.
Loodetavasti on sul saalist lahkudes retsept ja varjuväljapääs igale olukorrale!
NB: Igas saalis on varuväljapääs!
Võru keskkooli huvikooli teatriklassi juhendaja: “Ta oli väga lootustandev!”
Kaidu vend :”Ma olen alati ta üle naernud.”
Abikaasa: “Algul tundus ta täiesti normaalne”.
LAVAL: KAIT KALL
AUTORID: Kait Kall ja Paul Piik
Heli ja valgus: Mait Visnapuu (NUKU)
Foto ja kujundus: Erik Riikoja
Tegevprodutsent: Mari-Ann Staub


3.-14.august Eden detail - Kanuti Gildi Saal (Maidla mõisas ja Tallinnas, Kanuti Gildi Saalis)
Kärbitud loodus, kopitanud tantsusammud, marineerima jäänud lootus ja kuivale jäänud kannud. Mokad pakkus, sõnavägi tühi. Läks metsavana kuube silmad pahupidi. Jalatallad veritsevad, pastlad näkku panevad. Lõgisevad sitaseened sandilaulu halavad. Titt on metsast välja saanud, nahk kõdu-sõge. Kadunud ta kõri ja taignaks taotud tõde. Söeks põlend silmad ja ära vettind küür - ta rindade vahel auk on löödud viimsel volbriööl. Hüpper-samet lageraiul, hingevits, mis vaikust kööb. Tasakesi kraaksatades, tahmaid triipe kivvi lööb. Too rotipesa kolle, mis lõhkudes end ehib ja laastades loob - see jäärapäiselt oma kampsunit koob. Veritsevad linnud, me vaarikamoos. Tuhakeerises rämmati ses igaveses loos.
Koreograafia, lavastus: Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg
Esitus: Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Eden Olev, Anonüümne
Dramaturg: Maarja Tõnisson
Valguskujundus, tehnilised lahendused: Henry Kasch, Sasha Mirson
Dekoratsioonid, kunstnik: Matīss Rucko
Kostüümikunstnik: Angela Pilliroog
Grimmikunstnik: Martina Gofman
Grimmikunstniku assistent: Kerli Soans
Projektijuhid: Eneli Järs, Maarja Kalmre
Kaasprodutsent: Kanuti Gildi SAAL, Jette Loona Hermanis, Johhan Rosenberg
Toetaja: Eesti Kultuurkapital
Esietendus: 01.02.2021 Kanuti Gildi SAAL
Kestus: 100'


3.-22.august Agulihärrad - Teater Kilk (erinevatel Eestimaa lavadel)
Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel.
Inimene on ülepeakaela üks väga huvitav nähtus. Võiks lausa öelda, et mõistatus. Agulihärrad Argo Aadli ja Indrek Ojari on võtnud lahata kõige tähtsamad küsimused siin elus. Kes see inimeseloom õieti on? Millest ta koosneb? Miks on ta selline nagu ta on? Ja mis asja siin maamuna peal ajab? Ja nüüd kutsuvad nad kõiki huvilisi Türi Kultuurikeskusesse, et oma põhjalike analüüside tulemusi lahkesti jagada. Ettekandmisele tulevad mitut-setut sorti näitlikustamised. Ja kavas on ka mõningad lihtsad ja lustakad vigurdused inimloomuse ainetel.
 “Agulihärrad. Sõnalis-muusikalised vested inimloomuse ainetel” on lustakas kontsert-etendus, mille autorid on saanud inspiratsiooni 1930. aastatest, mil Eesti Wabariigi pealinnas oli piir teatri ja restorani vahel üpriski hägune, sest pärast õhtuse etenduse lõppu suundusid nii mõnedki armastatud näitlejad populaarsetesse lokaalidesse, et lõbustada seal oma austajaid kõikvõimalike laulu-, tantsu- ja naljanumbritega. Ka andekaid ooperi- ja operetitähti võis järgmisel hetkel näha rahvahulkade ees kõikvõimalike pila- ja pilkelaule esitamas.
Agulihärrade poolt tulevad ettekandmisele laulud, mida tol ajal esitasid näiteks Aleksander Arder, Benno Hansen, Paul Mets, Agu Lüüdik, Riina Reinik, Aarne Viisimaa, Ants Eskola, Kivilombi Ints ja teised.
Laval: Argo Aadli (Tallinna Linnateater) ja Indrek Ojari (Tallinna Linnateater)
Dramaturg ja lavastaja: Diana Leesalu (Tallinna Linnateater)
Laulude arranžeerija: Jaak Jürisson
Valguskujundaja: Emil Kallas


4.-18.august (hiljem sügishooajal ka) Lihtsalt, rõõmuks - Rakvere Teater (erinevates Eestimaa paikades)
Kontsertlavastus
Muusikast pakatavad näitlejad on välja valinud oma lemmikviisid ja toovad need rõõmuga teieni. Lavastuses kuuleb laule estraadiklassikast kaasajani, Artur Rinnest Vaiko Eplikuni, sekka Queen ja The Beatles. Rõõmsad ja lüürilised laulud toovad naeratuse suule ja viivad kuulajad seiklema elu ja armastuse radadele.
„Lihtsalt, rõõmuks" räägib sõprusest, meeste ja naiste vahelistest suhetest, mõistmisest ja mittemõistmisest, koostegemise rõõmust. Laval on viis meest ja üks naine ning õhtu möödub vallatu koketeerimise saatel. Tahad või ei, aga laul teeb rinna rõõmsaks.
Vahel on lauludega nõnda, et neid lihtsalt peab laulma!
LAVASTUSMEESKOND
Lavastus on valminud rühmatööna
Idee ja teostus Toomas Suuman, Silja Miks, Margus Grosnõi, Madis Mäeorg, Imre Õunapuu, Vootele Ruusmaa (külalisena), Teno Kongi (külalisena)
Kunstnik Kristi Leppik
Liikumisjuht Oleg Titov (Ugala)
Valgus Roomet Villau


4.-5.august Sireenid - Viljandi Lavakooli 13.lend (Tallinnas, Vaba Laval)
“Miks mulle vuntsid on joonistatud?"
"Vabandust. Mul oli igav. Pealegi te meenutate Chaplinit."
Inimese minataju on seotud rollidega, mida ta läbi elu etendab. Mängida tuleb samaaegselt iseendale ja publikule nimega ühiskond. Kummale peaks enam tähelepanu pöörama? Kuulama iseenda sisemist rütmi või häälestama end ühiskonna ootustele? Vastust pole, on vaid erinevad vastamisviisid.
"Sireenid" on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 13.lennu viimane diplomilavastus, kus osalevad kõik lennu üliõpilased. TÜVKA Teatrikunsti 13.lennus õpivad Elise Pottmann, Miika Pihlak, Mihkel Kuusk, Rainer Elhi, Kristi Kimmel, Marion Tammet, Mariann Tammaru, Ruuben-Joosua Palu, Karmel Naudre, Tõnis Veelmaa, Maria Paiste, Elis Järvsoo
Teksti autor: Piret Jaaks
Lavastaja: Sulev Keedus
Lavastaja assistent: Erle Vaher
Kunstnik: Eugen Tamberg
Koreograaf: Tiina Mölder
Valguskujundaja: Fredi Karu
Helikujundaja: Tõnis Veelmaa
Helitehnik: Andres Heiskonen
Lavastuskorraldaja: Karen Adler
Kestus: 2h 20min, ühes vaatuses


4.-7.august (hiljem ka sügishooajal) Vanja - Tallinna Linnateater (Hobuveskis)
Autor: Anton Tšehhov
Lavastaja ja adaptsiooni autor: Māra Ķimele
Tõlkija: Ernst Raudsepp
Kunstnik: Reinis Suhanovs
Kostüümikunstnik: Reet Aus
Muusikaline kujundaja: Lauri Urb
Valguskujundaja: Margus Sepman
Osades: Kristiin Räägel, Simo Andre Kadastu, Sandra Uusberg, Rain Simmul, Kaspar Velberg, Annika Rohtväli (külalisena)
Kestus: 2 tundi 30 minutit (koos vaheajaga), kahes vaatuses
Kus on see kontrollpunkt, kus arvutatakse, kui palju õndsust sa oma kannatustega välja oled teeninud? 
Läti üks mainekamaid lavastajaid Māra Ķimele on Tšehhovi “Onu Vanja” näidendi tegevuse toonud tänasesse päeva ning maamõisast on saanud põllumajanduslik perefirma. Tegelikkuse ja soovunelmate ületamatud vahemaad ning vaatenurkade kontrastid jõudeelu ja töörügamise või linna- ja maaelu vahel kõnetavad aga sama teravalt kui sada aastat tagasi.


4.-7.august Aed - Von Krahli Teater (Telliskivi kvartali M-hoones)
Mõistulugu ühes vaatuses "Bhagavad-Gita" ainetel
Autor: SIGISMUND VON KRAHL
Lavastaja: PEETER JALAKAS
Laval: MARI ABEL, INGMAR JÕELA, RASMUS KALJUJÄRV, JÖRGEN LIIK, KATARIINA TAMM ja MARIKA VAARIK
Kunstnik: EMER VÄRK
Tekst: PEETER JALAKAS ja TAAVI EELMAA
Muusika: BLIXA BARGELD, KIRILL HAVANSKI, TÕNU KÕRVITS ja JÜRGEN REISMAA
Kostüümikunstnik: JAANUS VAHTRA
Koreograaf: INGMAR JÕELA
Grimm: GRISTINA PAHMANN
Mis juhtub siis, kui lihtne, mingil määral oma peaga mõtlev kaasaegne kodanik, kes ei ole munk, õpetlane, melomaan ega muu äärmuslane, avab mingeil meile teadmata põhjustel ühe vana raamatu, taustal kõlamas üks vähemalt sama vana laul. Raamat on juhtumisi üks humanistlikest baastekstidest, vanim psühholoogiline sõjaromaan “Bhagavad-Gita”. Ja laul on juhtumisi üks Einstürzende Neubauteni kauneimaid teoseid “The Garden”, mis jutustab aiast, aednikust ja neljast jõest, mis pärinevad otse Eedenist ja joodavad kogu maailma.
Kõik ülejäänu on kaasaegne silmamoondus, tsirkus ja õnnistav lihtsameelsus. Kohtumiseni Omniva nutumüüri ääres!


4.-18.august (hiljem ka sügishooajal) Lapsed - Tallinna Linnateater (Salme Kultuurikeskuse väiksel laval)
Autor: Lucy Kirkwood
Lavastaja: Elmo Nüganen
Tõlkija: Oliver Berg
Kunstnik: Reinis Suhanovs (Läti)
Kostüümikunstnik: Reet Aus
Muusikaline kujundaja: Riina Roose
Valguskunstnik: Kristjan Suits
Osades: Anne Reemann, Epp Eeapäev või Piret Kalda, Hendrik Toompere (Eesti Draamateater) või Peeter Tammearu (Endla Teater)
Kestus: 2 tundi ja 15 minutit (koos vaheajaga), kahes vaatuses
Mis on minu vastutus, mis on minu võimuses ja mis on see, mida ma tahan tulevastele põlvedele maha jätta?
Füüsikutest abielupaar Hazel ja Robin loobusid pensioniea saabudes tööst tuumaelektrijaamas ja otsustasid pühendada oma ülejäänud elu mahepõllundusele. Nende täiskasvanuks saanud lapsed olid ammugi kodust minema kolinud, niisiis elasid nad kahekesi rahulikku elu justkui Vanajumala selja taga. Kuni saabus katastroof. Ja kuni saabus Rose.
Lucy Kirkwoodi näitemäng räägib kolmest teadlasest, keda seob ühine minevik ja keda saatus sunnib üheskoos tulevikku vaatama.


5.-28.august Elevandi kõrts - Vana Baskini Teater (Pullitalliteatris Jänedal)
Kõrtsid pole eestlaste elus olnud ainult tühipaljad joomakohad. Läbi sajandite – teated esimestest maakõrtsidest siinkandis pärinevad juba 15. sajandist – on kõrtsis vahetatud uudiseid, mõistetud õigust, ravitsetud tõbesid ja sinna keerulistel aegadel varju mindud. Siit on alati abi saadud ja omasid on siin alati hoitud: kohtul kohtu õigus, kirikul kiriku õigus ja kõrtsil kõrtsi õigus – kui parafraseerida Tammsaaret. Sel ajal, kui ümberringi toimus suur ajalugu, tõusis kõrtsis ikka esiplaanile väikeste inimeste suured eludraamad.
"Elevandi kõrtsi" lugu algab sellest, et eesti mees Ants saab päranduseks kõrtsi. Aasta on 2020. Ants tahaks aastaid tühjana seisnud elusüdame uuesti käima lüüa, kuid poeg ja naine on tema plaanide suhtes skeptilised. Pinnale ujuvad saladused, mille lahendamine tundub esmapilgul keeruline, kui mitte lausa võimatu. Jäädes oma kõrtsipidamise plaanidega üksipäini, hakkab Ants lappama aastasadade jooksul Elevandi kõrtsis peetud päevaraamatut. Ta rändab ajas tagasi – aastatesse 1941, 1915, 1905, 1900 ja lõpuks 1702. Aegadesse, mil kõrts pidi suutma olla rohkem ja suurem kui kõrts ning mil murrangulised ajaloosündmused murdsid ka elusaatusi.
Näidendis on kasutatud pärimust erinevate Eesti kõrtside ajaloost. Muuhulgas on teada fakt, et sellenimeline kõrts on tegelikult olemas olnud ning asus näidendi mängupaigast, Jäneda Pullitalliteatrist, vaid mõne kilomeetri kaugusel Aravete aleviku lõunaosas Kurisoo mõisa maadel. Näidendis on kasutatud veelgi detaile Hanno Talvingu koostatud raamatust "Eesti kõrtsid", ent näidendi tegevuspaik on väljamõeldud koht, kus askeldavad tegelased, keda pole kunagi olnud ning kellega juhtuvad dramaatilised sündmused pole tegelikkuses kunagi aset leidnud.
"Elevandi kõrts" on seitsmest pildist koosnev ajamäng, kus neli näitlejat (Tõnu Oja, Terje Pennie, Katariina Ratasepp ja Märt Koik) kehastavad rohkem ligemale kahtkümmet erinevat tegelast läbi erinevate ajastute.
See, mis on olnud enne meid, aitab Antsul lõpuks leida lahenduse mitmele ülimalt tänapäevasele probleemile. Laiemas vaates tegelebki "Elevandi kõrts" suurte üldinimlike küsimustega. Et me ei tohi unustada seda, mis oli enne meid. Kui kaugele on inimene valmis minema kaitsmaks oma last või peret? Kuidas saavutada mõistmine erinevate põlvkondade vahel? Kui tuhanded surevad, kas siis on ühe inimese päästmisel tähtsust?
Autor ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Neoonmust.
Osades: Tõnu Oja (Eesti Draamateater), Terje Pennie (Ugala Teater), Katariina Ratasepp, Märt Koik.
NB! Ürituse vanusepiirang alates 12. eluaastat!
Etenduse kestvus 3 h koos vaheajaga.


5.-28.august Maakas - TEMUFI (Olustvere mõisa tallihoovis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Suvelavastus Wimbergi debüütroomani "Lipamäe" ainetel
Lavastaja-dramaturg Peep Maasik
Kunstnik Reet Aus
Helilooja Martin Aulis
Grimmikunstnik Katharine Toomik
Valguskunstnik-meistertehnik Kristo Kuusik 
Ispitsent Kaisa-Kadi Pilt
Kunstniku assistent Rebecca Villem 
Kostümeerija-rekvisiitor Ulve Vohla 
Osades Silver Kaljula (Ugala), Raivo Trass, Lauri Kink, Klaudia Tiitsmaa (Ugala)
"Nooh, tulidki. Kuda sul siis linnas läheb? Kuulsin su ema käest, et magad päevad läbi kodus või hulgud ringi … tööl ei käi ega midagi. Mh? Sa oled ju diplomeeritud eesti keele ja kirjanduse õpetaja." Vanaisa tasandas häält ja manas ette hirmtõsise, kuid samas veidi üleoleva ja hooletu näo. "Täna öösi ma suren ära ja jätan selle talu täitsa sulle päriseks …!"
20-aastane ülikooli lõpetanud linnapoiss otsustab pärast vanaisa surma võtta uueks kohustuseks maakodu. Suunamudimise asemel lihtne suunamuutus maaellu? Kuhu on jäänud siinsed maavanaemad kolme lehma ja kanakarjaga? Seejuures ei mõtle me tädi, kes kasvatab tõukanu Lasnamäe linnadžungli 3-toalises korteris.
Lavastuses põimuvad realism ja fantaasia. Algupärane ainestik pillutab vaataja nõukogude aja lõpu ja 90-ndate vahele, mis vaheldub muinasjutuliseks pöörduva olevikuga. Kohtumine lapsepõlvearmastuse ja vanaisa müstilise silmatagusega taaselustavad suved vanavanemate juures.


5.-14.august Johnny! - Projektiteater OÜ Joovikas (Tartu Laululaval)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Rockooper kahes vaatuses
Heliloojad Olav Ehala, Margus Kappel, Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonski
Libretist Mihkel Truman
Lavastaja Ain Mäeots
Kunstnik Kristjan Suits
Koreograaf Marika Aidla
Muusikajuht Olav Ehala
Ansambel Olav Ehala juhatusel: Margus Kappel, Priit Kuulberg, Jaanus Nõgisto, Toomas Rull, Mikk Tammepõld ja Ain Varts
Peaosades Franz Malmsten ja Liis Lass, teistes osades- Jan Uuspõld, Liina Vahtrik, Marta Laan, Liisa Pulk, Ott Raidmets, Jaanus Tepomees, Lauri Liiv, Kaarel Pogga, Laura Kalle
"Johnny" on ajatu lugu nooruse püüust leida oma tee ja oma tõde. Sageli teavad aga pereliikmed, sõbrad, sugulased ja vahel võhivõõradki paremini, mis on õige ja mida noor inimene oma eluga tegema peaks. Siit saavadki alguse konfliktid nii erinevate põlvkondade kui ka erinevate maailmapiltide vahel.
31. märtsil 1980. aastal esietendus Noorsooteatris rockooper "Johnny" (lav. Eero Spriit), millest sai kiiresti kultuslavastus. Kindlasti oli selles oma osa suurepärasel muusikal, ent veelgi enam käsitletavatel teemadel – peamiseks küsimuseks oli üksikindiviidi vabadus nii traditsioonide kui nõukogude ideoloogia surve all hingavas ühiskonnas. See sai mõistagi ka põhjuseks, miks lavastuse etendamine paar kuud hiljem keelustati. Ilmselt oli ka sellel asjaolul oluline roll, miks "Johnny" legendaarseks muutus ning teda tänini mäletatakse.
Kulus neli aastakümmet, enne kui tekkis võimalus "Johnny" uuesti lavale tuua. Ehkki uus libreto võimaldab meil rääkida vabadusest tänapäevase maailma kontekstis ja oluliselt otsesõnalisemalt, kui see oli võimalik 1980. aastal, on Olav Ehala, Margus Kappeli, Jaanus Nõgisto ja Peeter Volkonski kirjutatud muusika täpselt sama, mis 1980. aastal. Sama jõuline, sama väljendusrikas, sama haarav.
2021. aastal Tartu laululaval esietenduv "Johnny" on kahtlemata aasta suurim muusikalavastus, kus teevad kaasa Eesti oma ala absoluutsed tipud – käesoleval aastal parima teatrikunstniku auhinna pälvinud Kristjan Suits, korduvalt auhinnatud lavastaja Ain Mäeots, Eesti armastatumaid ja hinnatumaid heliloojaid Olav Ehala ning mitmetes tähelepanuväärsetes lavastustes tantsija ja koreograafina osalenud Marika Aidla.


5/6.august Liikuv koda - Eesti Tantsuagentuur (erinevates kohtades Tallinnas)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Koreograafiline poeem kahes osas kahel järjestikusel päeval eri paigus. 
Etenduse esimene osa toimub 20.07 kell 20 ETA (Eesti Tantsuagentuur) tantsustuudiotes/teatrisaalis, Hobujaama 12, Sissepääs tagauksest. Teine osa on järgmisel päeval 21.07 kell 20 Rohealal Koplis, milleks kogunetakse Buss73 lõpp-peatuses KOPLI LIINID. 
"Vaikuse järve keskel on tuli. On talv ja järv on jääs. Keegi on loonud sellele staadioni, mida mööda liikudes saab jälgida pisikest leeki selle keskmes. Tuli näib taevast sinna langenud tähena, et meid valgustada. Mängus on elu tulevik. Hämarais mõtteis tiirutavad ringid."
Tema nimi on Sarah Tatjana Datlivas. Ta on omandanud kogu inimese minevikku peegeldava ruumi oma olemise kogemuses, milles liikudes avanevad tundmatud uksed inimpsüühika sügavustesse. Ta elustab esimeses ruumis seal paiknevaid peegeldusi, mis on tühjad ja valged, millede päritolu ja täpsemat tähendust keegi peale tema ei aima. Ta liigub olevusena edasi järgmisesse ruumi, kus on tundmatu objekt, mis paistab hämaraist koos meiega. Alles järgmisel päeval kolmandas ruumis selgub läbi liikumiste ja rütmide selle tundmatu salapärane tähendus.
Autor, koreograaf, etendaja: Kaspar Aus
Heli: Simon Dalzell
Valgus: Hans Ulman
Objektid: Kaarel Künnap
Kestvus esimesel päeval ~90 minutit ja teisel päeval ~30 minutit


6.-22.august Saabastega kass - Miksteater (Kadrioru pargis asuvas Miiamilla Lastemuuseumi õuel)
Pojapoeg Mati (Mart Toome) sõidab ühes oma uue pruudiga ootamatult lapsepõlvekoju, külla vanaisale, kes ühena viimastest ikka veel jonnakalt talu peab. Mati soovib, et vanaisa kirjutaks talu tema nimele, siis saaks selle maha müüa ja linnas oma äri asutada. Isakodus haaravad Matit aga ootamatult vanad mälestused: selle kivi peal armastas ta istuda ja unistada, tolle kase otsas ronida, aida ees muinasjutte ja igasuguseid põnevaid tegelasi välja mõelda...
Ja korraga leiabki ta end unenäost, keset muinasjuttu „Saabastega kass“, kus kodukass Miisu (Katrin Kalma) on ootamatult saapad jalga tõmmanud ja vaest Matit juhendama asub.
Sel suvel vaid kaheksal korral muutub vanaisa taluõueks ja kuningalossiks Tallinnas Kadrioru pargis asuva Lastemuuseumi Miiamilla hoov.
Autor: Donald Tomberg
Lavastaja: Kristo Toots
Kunstnik: Anne Prangel
Muusikaline kujundus: Kaido Rannik
Kostüümikunstnik: Jana Volke
Osades: Katrin Kalma, Maria Taimre-Varres, Merike Paberits, Mart Toome (Tallinna Linnateater), Allan Kress või Kristo Toots, Marko Mäesaar (Teatribuss), Kaido Rannik
Lavastus lastele alates 5. eluaastast ja täiskasvanutele! Lastele vanuses kuni 5 aastat sissepääs tasuta.


6.-27.august Salongiõhtu: Taavi Eelmaa "Apparatus ja Apparata" (Von Krahli Teatri all saalis)
Punast valavad pokaalidesse Reti Pauklin (ilu), Taavi Eelmaa (sõna) ja Jürgen Reismaa (muusika)
Piletid müügil Von Krahli Teatri kodulehel ja enne algust kohapeal.
Kellel on aga sisenemisel ette näidata mõne samal nädalal toimunud või toimuva “Etendused publikuga” festivali etenduse pilet, saab sõbra tasuta kaasa võtta.
Salongiõhtu toimub Von Krahli Teatri all saalis (Rataskaevu 10)
Pikkus 1,5 h


10.-25.august ******* - Von Krahli Teater/Paide Teater (Von Krahli Teatris)
Selle lavastuse puhul on nii, et see, mis me teeme ja kuidas me teeme, peab jääma saladuseks. Nüüd ja igavesti. Seda palume ka kõikidelt vaatajatelt, kriitikutelt ja meedialt. Palume mitte avalikustada mitte üheski vormis, mitte kunagi, mitte midagi, mis selles lavastuses juhtub, toimub või sünnib.
Ainus avalik info on, et selles lavastuses on publikul palju püsti seismist ja tuleb ka ette liikumist treppidest. Etendus kestab 1.5 kuni 2 tundi.
Koostööle lootma jäädes,
Mart Koldits
Kairi Mändla
Jan Teevet
Joosep Uus
Johannes Richard Sepping
Ursel Tilk
Kirill Havanski
Kalle Tikas
Jari Matsi


10.-17.august Vaimude tund Koidula tänavas - Eesti Draamateater (Eesti Draamateatris)
Etendus on ilma vaheajata ning kestab 1 tund ja 30 minutit
Lavastaja → Priit Pedajas
Kunstnik → Riina Degtjarenko
Osades → Tõnu Oja, Taavi Teplenkov ja Amanda Hermiine Künnapas
Omal ajal lavastas Mati Unt Pärnus Koidula majamuusemis näitemängu "Vaimude tund Jannseni tänaval", kus autori tahtel kohtusid Lydia Koidula ja Aino Kallas. Tundus tore mõte tuua nüüd omakorda ühte ruumi kokku Unt ja Tammsaare – kelle mõlema kodu asus juhuse tahtel Koidula tänaval. Aga kuna sellist lugu, kus kaks vanameest juttu ajavad, ei viitsi keegi vaadata, nagu väidab näidendis Mati Unt, siis koputab klassikute uksele ka koolitüdruk Kristi. Ja vaimude tund Koidula tänaval võib alata...
Andrus Kivirähk


10.-11.august Tõde ja õigus 1 - Kogu muusika (Uue Loomingu majas)
"Ma palun, et hoiaksite kaks minutit planku. Kaks on teie absoluutne maksimum ja olete nõus, et ennast tõestada. Hoian taimerit neli minutit, kuid kinnitan, et tegu on kahega. Hoiategi neli minutit. Teil on ilmatu raske, kuid kuna teate, et saate kahega hakkama, siis teete selle ära. See on teile kasulik, et ma valetan. Isegi kui ütlete “näh”, olete sisimas positiivselt üllatunud, et suudate oma keharaskust hoida topelt kauem, kui ennist arvasite.
Täielik ausus ja läbipaistvus ei ole lõpuni võimalik ega vajalik. Teatris lõpuni aus ja läbipaistev olla ei ole võimalik ega vajalik. Teatris valetab ja varjab isegi nö endast lähtuv etendaja. Ja publik ei tahagi teisiti. Publik tahab müstilisust, ise oma tõeahnuses leidja au pärida. Fiktsioon võib teeselda, et mõistab publiku olemasolu, kuid tegelikkuses läheb etendus edasi ka siis kui te küsimusi ei küsi.
Nii laialivalguvat ja subjektiivset mõistet nagu “tõde”, mis on põhiliselt kohal vaid müstilise kinnisideena, ei maksa lõpuni mõtestada. Seda kas ei ole olemas ja/või me ei tea seda ja/või ei ole me selles veel kokku leppinud. Tõeta elamine on ebameeldiv seisund, kuid kui liiga pikalt tõe mõtestamist praktiseerida, saab suurest tõest suur okse. Lavastust “Tõde ja õigus” ei ole ka vaja. Kõik on nagunii juba tehtud ja tahtmatult on see juba eos plagiaat. Autor on mõjutatud oma sõpradest, õppejõududest, vanast, süsteemist. Krüptomneesia on selle nimi, eile sain teada, kui sõbrad/tuttavad pargis muusikast rääkisid.
Ideaalis võiks see tekst anda sügavama infokihi etenduse kõrvale. “Vähemalt tutvustavas tekstis võiks seda asja esitleda nii, nagu seda oleks vaja.” Seega aitäh, et annate meile oma elust selle aja ja Tammsaaret ma siinkohal nimme ei maini.
Etendajad: Liisbeth Horn, Anumai Raska, Aarne Soro
Helikunstnikud: Kaur Einasto, Kristjan Tenso, Mait Vesker
Valguskunstnik: Iiris Purge
Kunstnik: Riin Maide
Juhendaja: Ruslan Stepanov
Kestus: 120'
Eesti keeles


11.-20.august DAD-talk Isal on plaan: laulude ja graafikutena - TikerKultuur (Kuusalu Rahvamajas ja Pärnus)
Aeg on selline. Isal on ka viimaks põhjust laste kasvatamise osas kaasa rääkida. Sest tänapäeval on isa alati kohal. Nii järeltuleva põlve planeerimise, nende eest hoolitsemise kui inimeseks kujundamise ajal. Isa oskab sel teemal kaasa rääkida. Ja mitte ainult rääkida - isal on kogunisti plaan! See on hea plaan! Võib-olla kõige parem plaan kogu laste kasvatamise ajaloo vältel! Ja nüüd ta räägib sulle selle plaani detailsel ära.
Et aga ettekanne liigselt šovinistlikku epistlit meenutama ei hakkaks, on see vürtsitatud graafikute, jooniste, piltide ja lauludega. Ohtrate lauludega. Heade, meeleolukate, kvaliteetsete lauludega.
Ja see kõik vaid meie ühise eesmärgi nimel!
Mõtted kirja pannud Mihkel Seeder (kaksikute isa)
Heliilma loonud Madis Kreevan (samuti kaksikute isa)
Laval kannab mõtet Mihkel Tikerpalu (vaid ühe plikatirtsu isa - ses mõttes algaja)


11.-27.august Kõike head, vana toriseja - Rakvere Teater (Rakveres, Pärnus, Vändras, Arukülas, Põlvas, Avinurmes ja Märjamaal)
Autor Tuomas Kyrö „Ilosia aikoja, Mielensäpahoittaja”
Dramatiseerija Urmas Lennuk
Lavastaja Eili Neuhaus
Osades Liisa Aibel, Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer, Elar Vahter
Tuomas Kyrö on soomlaste Andrus Kivirähk, kuid ta ei kirjuta eestlastest vaid soomlastest.
Vana Toriseja valmistub juba eluajal oma matusteks, aga nii mõndagi on veel tegemata. Kõigepealt tuleb koostada endale muidugi järelhüüe. Kes tunneks vana Torisejat veel paremini kui tema ise? Ka hauakivi saab soodsamalt kätte, kui odavmüükidel juba eluajal pilk peal hoida. Pärandi jagamine – kindlasti tuleb see asi ise korda ajada.
Ja mis kõige tähtsam – vana Toriseja kohustus on lugeda üles kõik need vead, mida tema ümbritsevad on elu jooksul korda saatnud. Tõele au andes tuleb siiski etteruttavalt tunnistada – ka vana Toriseja on elus ühe korra eksinud. Või siis kaks. Oleneb kuidas asjale vaadata.
Loodetavasti paneb lavastus mõtlema Helsingi-Tallinna tunneliehitajaid, et kas poleks kasulikum see tulevane vennasrahvaste sild rajada hoopis Rakvere ja Helsingi vahele?


11.-14.august Pigem ei - Von Krahli Teater (Telliskivi kvartali M-hoones)
Eesti teatri auhinnad 2021 - Lavastajaauhind - Juhan Ulfsak
Eesti teatri auhinnad 2021 - Naispeaosatäitja auhind - Marika Vaarik
Eesti teatri auhinnad 2021 - Meeskõrvalosatäitja auhind - Jörgen Liik
Eesti teatri auhinnad 2021 - Sõnalavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhind - Jakob Juhkam
Autorid: HERMAN MELVILLE / TAAVI EELMAA
Lavastaja: JUHAN ULFSAK
Laval: MARI ABEL, JAKOB JUHKAM, INGMAR JÕELA, LAURI LAGLE, JÖRGEN LIIK, MARIKA VAARIK
Helilooja: JAKOB JUHKAM
Kujundus: KAIRI MÄNDLA, JUHAN ULFSAK
Dramaturg: EERO EPNER
Valguskujundaja: OLIVER KULPSOO
Koreograaf: INGMAR JÕELA
Tehnilised lahendused: RINALD KODASMA
Helitehnik: JÜRGEN REISMAA
Valgusmeister: MIHHAIL MAKOŠIN
Rekvisiitor: KRISTIINA PRAKS
Graafiline disainer: ALLAN APPELBERG
Fotograaf: HERKKO LABI
Tõlkija: HANNO SOANS
Lavastus tõukub Herman Melville'i lühijutust "Kirjutaja Bartleby" (1853), mille põhjal Taavi Eelmaa on kirjutanud uue iseseisva teksti. Normaalses kopeerijate kontoris käib usin töö ning jaatatakse kõiki tööga seotud rõõmusid kollektiivi küünarnukitundest meeldivate lõunapausideni. Pidulikkuse tõstmiseks viib kontori juhataja sisse erilised rituaalid, mis annavad igapäevaselt tehtavale tööle emotsionaalse lisaväärtuse. Töökoormuse kasvades on kontor sunnitud otsima endale uue kopeerija ning tema saabumine lubab tööd veelgi tublimalt teha. Ent ootamatult teeb uus töötaja midagi, mida mitte keegi ei oota. Midagi, mida mitte keegi pole kunagi varem teinud. Normaalse maailma sambad hakkavad värisema ja rahva hääl raevust kähisema.
Melville'i "Kirjutaja Bartleby" valmis üle 150 aasta tagasi, kuid pole tänaseni kaotanud oma aktuaalsust. Teksti mõjutusi on märgatud kirjanduses (Franz Kafka, Albert Camus jt), aga ka filosoofias ning nüüdisaegses ühiskonnateoorias. Slavoj Žižek on nimetanud "Kirjutaja Bartleby" keskset konflikti tänase maailma jaoks tuumseks, kui me üldse tahame veel mõelda valitsevate majanduslike, ideoloogiliste jne normide käest vabanemise peale.
Kasutatud muusika: György Ligeti "Musika ricercata" (2. osa) ja Henry Mancini "Moon River".
Etenduse pikkus on 1 tund ja 45 minutit.


11.-12.august Õuduste kool - Kellerteater (Rakveres Köster Gööcki Majas)
Kellerteater otsustas augustikuus korraldada põnevusteatri invasiooni VIRUMAA VÄRINAD Lääne Virumaale. Kahe nädala jooksul antakse Rakvere uues mängupaigas, Köster Gööcki Majas põnevaid etendusi ja enne sündmusi on avatud ka Gööcki kohvik.
Eri vanustes lapsi on läbi aegade paelunud õuduslood. Kes ei teaks kaasaegse lastefolkloori lugusid mustast-mustast kindast kes juba liigub su tänaval su musta toa poole… Sellistest lihtsakoelistest lugudest, mida räägitakse siis kui lapsed magamistoas omapäi jäävad, on saanud inspiratsiooni ka raamatu „Õuduste kool” autor Grigori Oster, kes meil on tuntud ka kui animafilmide “Harjutused sabale” ja “38 papagoid” stsenarist.
Autori kooliga seotud õuduslood on vaimukad ja naljakad. Need lühikesed lood viivad meid koos õppimise deemoni, nõiutud võimlemisriista, sõna otses mõttes verejanulise tahvlikäsna, kummitava koristaja ja paljude teiste tegelastega 70-ndate aastate nõukahõngulisse kooli, kus totaalne reeglistik ja iganenud haridussüsteem loovad keskkonna mis on absurdne ja kus toimuv õudus on pigem jabur.„Õuduste kooli” lavastus on pigem õudusfilmi klišeesid sisaldav paroodia, kui tõsimeelne õudukas, et praegune noor vaataja mõistaks, et ka meid ümbritsevat muutuvat ja ebakindlat maailma, millest meedia jutustab meile hulgaliselt nn. hirmu-ja-õuduslugusid, on tervislik aeg-ajalt vaadelda läbi huumori, absurdi ja irooniaprisma. Kui suudad “kolli” üle naerda, ei paistagi ta enam nii hirmus.
Dramatiseering ja lavastus: Virko Annus
Kunstnik: Britt Urbla Keller
Valguskunstnik: Rene Topolev
Helilooja: Andrus Kanter
Tõlkinud: Ilona Martson
Laval: Tarmo Männard


11.-22.august Liblikas - Üllar Saaremäe projektiteater (Lääne-Virumaal Loodi kuivatis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Andrus Kivirähk
Lavastaja: Üllar Saaremäe
Kunstnik: Ketlin Kütt
Valguskujundaja: Priidu Adlas
Muusikaline kujundaja: Elmar Sats
Osades: Ülle Lichtfeltd, Doris Tislar, Sulev Teppart, Johan Elm, Üllar Saaremäe, Tarvo Krall, Indrek Saar, Erik Ruus
Andrus Kivirähki näidend "Liblikas" põhineb autori samanimelisel romaanil, mis räägib Eesti teatrielust 20. sajandi algul ja rahvusteatri "Estonia" sünnist. Teose üheks keskseks tegelaseks on Kadrina kihelkonnas, Loobu jõe kaldal, Arbavere külas sündinud näitleja ja tantsija Erika Tetzky, kes tegi tähelennu teatritaevasse, kuid see katkes ta varase surma tõttu. Kivirähki "Liblikas" on ühtaegu kurb ja naljakas ning ülistab kunsti ja teatrit, näidates, et just nende kaudu on võimalik ületada surma.
Lea Tormis: " Üks aeg saab ümber, asjaarmastajate, Suurte Diletantide ja ebakindlalt boheemliku, kuid ehtsa mängurõõmu aeg. Alustajate aeg. Tões ja vaimus, nagu tookord kombeks, mängu ja luiskamisega pooleks. Natuke nostalgiat lisaks."
Doris Kareva : "Tegu on puhta rõhutan: puhta , vaimustava blufiga, haarava teosega, mis ehk ei asenda teatriajalugu, aga ületab, ülendab selle."
Etendus on kahes vaatuses ja kestus 2 tundi


11.-29.august Vabalt peetavate kanade munad - Voyadzer Teatriklubi (Tallinnas)
2021.SUVE ESIETENDUS
Ma tahan muutuda, aga minimaalselt. Tahan olla üksi, aga koos teistega. Tahan muneda, aga mitte eriti kõrgelt. Hüppaks lati alt sülle neile, kes mulle magusaid mõtteid kõrva sisse sosistaksid ja siis kõikehõlmava pai teeksid. Teistega on ikka lihtsam, endaga on raskusi. Hauakivid on meil ju ühesugused, aga tahaks eristuda. Tahan tegelikult olla astronoomilistes ilmaruumides hõljuv tähemateeria tuum. Ja tahan seal hõljuda koos suurte kanadega või tõmmata soojas ja ohutus koore sisemuses kerra, kuhu on kosta aja hingamist. Lugu kohtumistest, ühendustest. Argistest imedest.
Lavastaja - Markus H. Ilves
Laval - Kristiin Räägel, Jan Ehrenberg, Simo A. Kadastu
Kunstnik - Kadi Sink
Dramaturgiline tugi - Roos Parmas
Valgus - Oskar Punga
Produtsent - Oskar Seeman


11.-26.august Marie Roget' mõistatus - Kellerteater (Tallinnas Kellerteatris ja Rakveres Köster Gööcki majas)
Edgar Allan Poe / Vahur Keller
kummituslik mõrvamüsteerium
Väikeses New Yorgi tubakapoes töötab kaunis müüjanna Mary Rogers. Tema veetlus on üle Manhattani kuulus, meelitades poekesse hulgaliselt mehi teda imetlema. 1841. aasta 25. juuli hommikul läheb ilus Mary kodunt välja ja kolm päeva hiljem leitakse Hudsonist tema surnukeha…
Väikeses Pariisi parfümeerias töötab kaunis müüjanna Marie Rogêt’. Sarmika griseti veetlus on üle linna kuulus, meelitades poekesse hulgaliselt ostjaid. 1841. aasta 22. juuni hommikul läheb ilus Marie kodunt välja ja kolm päeva hiljem leitakse Seine’ist tema surnukeha…
"Marie Rogêt’ mõistatus" on Edgar Allan Poe teine lugu detektiiv Auguste Dupini novellide seerias. Charles Baudelaire nimetas seda jutustust "meistriteoseks" ja "imeks". See on esimene kirjanduslik mõrvamüsteerium, mis põhineb tõestisündinud lool. Poe püüdis poolteist aastat peale sündmusi, ajakirjanduses ilmunud artiklite põhjal, kauni tubakaneiu Mary Rogersi kadumise mõistatust lahendada. Ta viis New Yorgis sündinud loo tegevustiku Pariisi ja nimetas Mary Rogersi – Marie Rogêt’ks. Kuigi Poe analüüs on jutustuses vaimustav, ei õnnestunud suurel kirjanikul siiski süüdlaseni jõuda ja Mary Rogersi juhtum on tänaseni lahendamata.
180 aastat hiljem otsis Vahur Keller välja selle saladusliku looga seotud mälestused, tõendusmaterjalid, teooriad ja legendid ning saatis avastatud faktide valguses detektiiv August Dupini uuesti juhtumit uurima. Kirjanik Poe ja tema loodud tegelane Dupin äratavad lavastuses ellu juhtumiga seotud inimesi ning lahkavad läbisegi nii fakte kui fantaasiaid – kõik selleks et leida tõde. Kui mõrvamüsteeriumi asub lahendama Auguste Dupin, ei pääse isegi tema autor Edgar Allan Poe kahtlusaluste ringist.
Ükski lugu ei ole vana, kuni see ei ole lõpetatud.
EDGAR ALLAN POE: Riho Rosberg
AUGUSTE DUPIN: Meelis Kubo
MARY ROGERS: Liis Haab
autorid: Edgar Allan Poe / Vahur Keller
lavastaja ja helikujundaja: Vahur Keller
kunstnik: Britt Urbla Keller
koreograaf: Kristina Paškevicius
valgus- ja videokujundaja: Rene Topolev
maskikunstnik: Sandra Lange
grimmikunstnik: Evelin Sulg
etenduse kestvus: 2h 45min vaheajaga


11.-12.august Kauka jumal - VAT Teater (juunis Rahvusraamatukogu teatrisaalis, augustis Hiiumaal Soonlepa karjamõisas)
Money meest ei riku
Autor: August Kitzberg
Lavastaja: Margo Teder
Dramaturg: Mihkel Seeder
Kunstnik: Pille Jänes
Helilooja: Ann-Lisett Rebane
Valguskunstnik: Sander Põllu
Osades: Indrek Taalmaa, Elina Reinold, Karolin Jürise, Ago Soots, Meelis Põdersoo
Mogri-Märt on tähtis mees. Igaüks on tänu temale tööd saanud või temalt raha laenanud. Terve kogukond sõltub temast. Ja Mogri-Märt teab seda hästi. Märt on mees, kes on end rasketest oludest läbi murdnud ja haljale oksale pärale jõudnud ning ta tahab samasugust õnnelikku saatust oma lastele.
Edu võti peitub rahas. Märt teab, et elada saab ilma sugulase, sõbra, kuradi või jumalata, aga ilma rahata ei saa. Raha on võim. Ja võim on elu ise. Aga elu peab jätkuma!
August Kitzbergi legendaarne näidend on kõnekas tänapäevalgi. Mogri-Märdi suguseid inimesi on lihtne hukka mõista ja kõikvõimalikes pattudes süüdistada, kuid Kitzberg püüab oma näidendis hoopis Märti mõista.
Lavastaja Margo Teder ja dramaturg Mihkel Seeder on toonud Kitzbergi loo tänasesse päeva. Mogri-Märt ja tema pere elavad ääremaal õndsat elu, armastavad oma kodukanti ja isamaad, armastavad isegi oma naabrimeest ja võlgnikke, omal moel küll, kuid siiski.
Mogri-Märdil on kogu elu viimse detailini läbi kalkuleeritud. Tema ülesanne on vaid ohjad pingsalt enda käes hoida ja teistele õige suund kätte näidata. Nii ei saa miski tema kontrolli alt väljuda.
Ometi juhtub see siiski... Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 30 minutit   


11.-12.august Püstijalukomöödia Triigi eri - Kinoteater (Saaremaal Triigi Filharmoonias)
2021.SUVE ESIETENDUS
Olgem ausad – "Triigi eri" on tegelikult uhkem viis ütlemaks seda, et esinejad veel päris täpselt ei tea, mida nad laval esitama hakkavad. Aga igaüks neist saab ca 20 minutit lavaaega ja eesmärk on ikkagi publikule rõõmu valmistada ehk tegemist pole draamatükiga, mis püstijalukomöödia nahka peitunud. 
Lavale astuvad Henrik Kalmet, Märt Avandi, Karl-Andreas Kalmet ja Kait Kall.
Kestus:  80 minutit.


11.-25.august Hea tuju õhtu - Projektiteater (Pärnus, Vana-Antslas, Tartus ja Laitses)
Vaimustav võimalus nautida ühe särava sõpruskonna humoorikat ja üllatavat lavakava, mis sõidab slaalomit sketšide, stand-up’i, anekdootide ja isiklikust elust pärit tragikoomiliste lugude vahel. Teie ette astuvad:
INGA LUNGE – laiemale publikule tuttav populaarsest teleseriaalist "Pilvede all", kus ta pikki aastaid kehastas naistearst Piret Jakobsoni. Inga on ka laulja ja laulutekstide autor ning kirjutanud ka nooremale lugejale suunatud raamatu "Nupukas Nora", millele järgnes juba aastal 2020 täiskasvanutele mõeldud ja sügavamaid teemasid käsitlev "Ma kirjutan Sulle". "Hea tuju õhtu" avab näitleja aga hoopis uue nurga alt. Kuigi kohe peale ülikooli lõpetamist tegi ta kaasa mitmes Vana Baskini Teatri komöödialavastuses, võtab ta stand-up ja sketšide esitamist siiski mõnusa väljakutsena, mis aitab mugavustsoonist välja tulla. Inga lausub: "Mulle tundub, et kõige turvalisem on teha nalja enda ja oma elu üle. Siis on lootust, et võib-olla keegi minu lugude ja juhtumistega end samastada suudab. Mulle meeldib end aeg ajalt proovile panna, "Hea tuju õhtu" on selleks suurepärane võimalus."
ERKI AULE – improteatri Impeerium eestvedaja, lavastaja, näitleja, suurepärane improvisaator.
HELLAR BERGMANN – näitleja seriaalist „Pilvede all” (Inga Lunge rollipartner), karate treener (must vöö, kolmekordne Eesti meister), võitlusstseenide lavastaja ja õppejõud.
DONALD TOMBERG - kirjamees ja filmikriitik, ajakirja "Teater. Muusika. Kino" filmitoimetaja. Ta on kirjutanud filmianalüüse, avaldanud kaks romaani, teinud dramatiseeringuid ja kirjutanud näidendeid väikestele ja suurtele, pälvinud preemiaid nii kriitiku kui kirjanikuna.
Vanusepiirang 14+


11.-22.august(hiljem ka sügishooajal) Oh Jumal - Eesti Draamateater (Eesti Draamateatri väikses saalis, Kuressaare Teatris ja Viinistu kabelis)
Kahjuks praeguseks juba kõik piletid VÄLJA MÜÜDUD!
Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tundi ja 5 minutit
Lavastaja → Mehis Pihla
Kunstnik → Kristjan Suits
Muusikaline kujundaja → Teele Pärn
Tõlkija → Margus Alver
Osades → Ain Lutsepp, Harriet Toompere ja Franz Malmsten või Hugo Malmsten
Intelligentset huumorit täis näitemäng, mille keskmes on psühholoog nimega Ingel. Ühel päeval tuleb Ingli vastuvõtule patsient, kes palub end nimetada „Jotiks”. Õige pea selgub, et tegu on vanajumala endaga. Jumalal on sügav depressioon ning vaid Ingel saab teda aidata. Kuidas veenda Jumalat, et ta ei hävitaks kõike, mis ta eales loonud on? Kuidas aidata ja lohutada kedagi, kellele tahaks ainult etteheiteid teha?


12.-31.august Lehman Brothers - Eesti Draamateater (Draamateatri suures saalis)
Etendus on kahe vaheajaga ning kestab 4 tundi
Lavastaja → Hendrik Toompere jr
Kunstnik → Laura Pählapuu
Kostüümikunstnik → Kärt Ojavee
Valguskujundaja → Priidu Adlas
Videokunstnik → Alyona Movko
Helikujundaja → Lauri Kaldoja
Dramaturg → Ene Paaver
Liikumisjuht → Üüve-Lydia Toompere
Tõlkija → Margus Alver
Osades → Mait Malmsten, Guido Kangur, Priit Võigemast
Muusikud → Joel Remmel, Heikko Remmel või Mihkel Mälgand, Ahto Abner
Stefano Massini näidendi keskmes on kolm venda – Henry, Emanuel ja Mayer Lehmann, kes 1840. aastatel üksteise järel Saksamaalt Ameerikasse rändavad ning seal äri ajama hakkavad. 1850. aastal rajavad nad panga Lehman Brothers.
Eepiline näidend jälgib Lehmani vendade karjääri, juudi kultuurile omast traditsioone austavat pereelu ning panga käekäiku läbi pooleteise sajandi, taustal ameerikaliku kapitalistliku majanduse ülesehitus ja õitseng.
Lehman Brothers Holdings Inc kujunes globaalse haardega finantsettevõtteks, suuruselt neljandaks pangaks Ameerikas. 2008. aastal läks Lehman Brothers pankrotti, seda peetakse järgnenud ülemaailmse majanduskriisi üheks peamiseks vallandajaks.
Algselt raadiokuuldemänguks kirjutatud kolmevaatuselise „Lehmani triloogia“ (2012) töötas autor ümber lavatekstiks, mis jõudis 2015. aastal esmakordselt lavale prantsusekeelses tõlkes, seejärel Itaalias Milanos, 2018. aastal tuli esietendus West Endil ja käesoleval aastal jõudis näidend ka Broadwayle.
Minu peegeldus kohe peale esietendust instagrammis: https://www.instagram.com/p/CE8tUA6p_p9T-h_TmH53DahVby3X4Asdt4o0vM0/


12.-29.august High School Musical: On stage! - Eesti Noorte Muusikaliteater (Türi Kultuurikeskuses)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Disney originaalmuusikal
Aastavahetusel kohtuvad suusabaasi peol korvpallimeeskonna kapten Troy ja nutikas uustulnuk Gabriella, kelle vahel tekib ootamatu säde. Peale talvevaheaega avastavad noored, et neist on saanud koolikaaslased. Gabriella kirg laulmise vastu sütitab ka Troy’d ning ühiselt osaletakse kooli kevadmuusikali prooviesinemisel. Gabriella sõbrad on aga veendunud, et tüdruku huvi muusikali vastu takistab teda õpingutel tulevase keemiaolümpiaadi jaoks. Sama arvavad ka Troy meeskonnakaaslased, kes teevad omalt poolt kõik, et noormees keskenduks saabuvale korvpallivõistlusele. Noorte teekonnale seavad omakorda takistusi ka “jääkuninganna” Sharpay ning tema koreograafist vend Ryan, kelle jaoks on roll kevadmuusikalis tähtsam kui elu. Säravad karakterid, kaasahaarav muusika ning modernne Romeo ja Julia lugu teevadki “HIGH SCHOOL MUSICAL”ist ühe 21. sajandi armastatuima muusikali mis on hullutanud noori juba alates 2006. aastast.
Libreto autor: David Simpatico
Laulud ja laulutekstid: Matthew Gerrard ja Robbie Nevil; Ray Cham, Greg Cham ja Andrew Seeley; Randy Petersen ja Kevin Quinn; Andy Dodd ja Adam Watts; Bryan Loiuselle; David N. Lawrence ja Faye Greenberg; Jamie Houston
Muusika adaptsioon ja arranžeering: Bryan Louiselle
Lavastaja: Mark Oja
Kunstnik ja muusikajuht: Kaarel Orumägi
Koreograaf: Marie Loviise Mänd
Kostüümikunstnik: Rebecca Christal Õunap
Dekoratsioonikunstnik: Edgar Orumägi
Grimmiala juht: Eliise Reimaa
Valguskunstnik: Karl Vilks
Inspitsient: Tauri Truu
Projektijuht: Kauro Tafitšuk
Osades:
Emili Jürgens või Kärt Anton, Petrik Vint, Kaia-Liisa Kesler või Johanna-Elise Kabel, Mait Mikussaar, Linda Toom või Janet Vavilov, Jaagup Tuisk või Morgan Kinna, Kristi-Liis Orupõld, Sten-Erik Liiv, Emma Sepp, Kaarel Orumägi, Sulev Võrno, Richard Sepajõe, Mikk Kaasik, Johannes Martin Saar, Joosep Järve, Elise Jalonen, Kaspar Gräzin, Sandra Sasorin, Rasmus Järvesaar, Raina Luht, Kristin Põder, Brittany Krijer, Eghert-Sören Nõmm, Elis Reis, Elis Tallmeister, Eva Lotta Kliimask, Heinar Mitt, Herta Soro, Karl Pärloja, Kenzo Brauer, Lisandra Leemets, Lisette Taube, Maria Helena Seppik, Marie-Loviise Mänd, Maris Ootsing, Samuel Koppel, Simona Victoria Vool, Tanel Ronimois ja Viona Vipper
Emily Jürgens, Kaia-Liisa Kesler ja Linda Toom - 12, 14, 24, 26 ja 28. august.
Kärt Anton, Johanna-Elise Kabel ja Janet Vavilov - 13, 15, 25, 27 ja 29. august.
Morgan Kinna - 12.-15. august ja 24. august. Jaagup Tuisk - 25.-29. august.
Muusikaliversioon põhineb Peter Barsocchini kirjutatud Disney originaalfilmil.   


12.august Valge põder/White elk - Fine5 Tantsuteater (KUMU sisehoovis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
White elk ehk valge põder on müstiline albiino isend, kes elab Põhjamaa metsades, ent keda võib kohata haruharva. Fine5 Tantsuteatri lavastuses tähistab valge põder metafoorse sümbolina urbaniseerunud inimese ja tema sisemise looduse/looma konfliktset territooriumi, mis avaldub üheaegselt humanistliku ja animistliku poole segaduses, põgenemiskatsetes ning tasakaalu otsingutes. Lavastus ja selle live-elektrooniline helimaastik on spetsiaalselt loodud KUMU kunstimuuseumi sisehoovi keskkonda. Kui tantsijate tegevus on silmaga jälgitav, siis helimaastik on kuuldav vaid kõrvaklappides läbi SilentDisco helisüsteemi (kõrvaklapid saadaval kohapeal). KUMU sisehoovis toimuv tegevus on tõlgendatav vaataja meelte ja südamega, viidates inimese ning looduskeskkonna habrastele suhetele tänapäeval.
Lavastaja: Renee Nõmmik
Koreograafid ja tantsijad: koreograafia on loodud koostöös tantsijatega Tiina Ollesk, Olga Privis, Anita Kurõljova, Simo Kruusement ja Richard Beljohin.
Helikunstnikud: helimaastik sünnib koostöös Belgia-Hispaania elektroonilise muusika helikunstniku Erich Weissi, Saksa-Eesti helikunstnike Hans Gunter Lockiga ja Gerhard Lockiga läbi KUMU keskkonnast leiduvate interaktiivsete helide ja live-elektrooniliste lahenduste kohapeal.
Kunstnik: Kalle Aasamäe
Etenduse kestvus 60 minutit.


12.-14.august Kuni armastus peale tuleb - Teater Ruum Raam Ring/Oma Lava (Albu mõisas)
Veronika Kivisilla/ Jaanika Juhanson
Igapäevailu kahes osas
Istuda aias ja saada päevaga üheks.
Saada üheks ja olla see päev.
Võtta prillid eest, sulgeda silmad.
Suigatada korraks. Ometi näha ja kuulda kõike.
/katkend Veronika Kivisilla luuletusest/
Helge ja unenäolise atmosfääriga kammerlik lavastus pakub enesesse süüvimise, sõnasse süvenemise, unistamise, pisikese ja hapra märkamise võimaluse, millesse on pikitud vaikne soe huumor.
Eesti luuletaja Veronika Kivisilla lühiproosa kogumikul “Kuni armastus peale tuleb” ja luulel põhinev lavastus, milles avaneb ühe naise sisemaailm ning läbi selle argipäevade poeesia, tavaliste hetkede lumm, elu pisikesed kummastavad detailid, kirglikud igatsused ja haprad unistused.
Veronika Kivisilla raamat on koostatud luuletaja Facebooki-postitustest, mis annab proosavinjettidele elulise tegelikkuse hõngu. Oma leebe huumori ning empaatilise ja tundliku eluvaatlusega on luuletaja võitnud paljude lugejate südamed. Lavastus aga pole raamatu üks-ühele ülekanne teatrikeelde või biograafiline peegeldus konkreetse luuletajanna elust, vaid tegelikkusest teispoole kiikav tõlgendus, mis laieneb poeetiliseks üldistuseks argieluvoost. Need on lookesed ja hetked, mille igapäevases väiksuses peitub elu suurus ja märkamise olulisus.
Osades: Jekaterina Kordas (Vene Teater), Külli Reinumägi (Oma Lava) ja Liia Kanemägi (Oma Lava)
Lavastaja, dramatiseerija ja produtsent: Jaanika Juhanson
Lavastuskunstnik: Johannes Valdma (Teater Kelm)
Valguskunstnik: Märt Sell (Rakvere Teater)
Muusikaline kujundaja: Argo Vals
Liikumisjuht: Kardo Ojassalu
Tehnikud: Uku Talmar, Johannes Valdma
Korraldusjuht: Anni Heinaru (TÜ VKA kultuurikorralduse üliõpilane)
Meediavisuaalide looja: Sander Põldsaar


13-28.august Põrgupõhja uus Wanapagan - Endla (Fortumi katlamajas Pärnus)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Kui inimene tuleb maa peale, hakkab ta õnne otsima. Nii on see kõikides vanades lugudes, muinasjuttudes ja moodsates romaanideski. Inimene ise arvab, et mida rohkem õnne, seda lähemal õndsusele. Õnn on maine, tekitab kõhus sooja tunde ja tirib suu kõrvuni. Nõnda kulgeb inimene selles eksituses elupäevade lõpuni ja läheb põrgu, sest lootis õnne kaudu õndsaks saada.
Kui Vanapagan tuleb maa peale, tahab ta õndsaks saada, sest muidu pole ta põrgus õnnelik. Õndsus on aga taeva asi ja selleni jõutakse läbi alandliku meele. Aga kui Vanapagana meele vallutavad viha ja lihahimu, lein ja õrnus, siis saab temast inimene. Tumeda siuna väänleb ümber tema ihu armastus, mis on surmast suurem. Armastus, mis puhkeb õide läbi raevuka sigimise, vägivaldsete surmade ja südamevalu.
Aga mida teeb Vanapagan, kes on eksinud ja enam edasi minna ei mõista? Ta läheb algusesse tagasi …
Tammsaare viimaseks jäänud romaan kuulutab selgesti ette meie kaasaega – tõejärgset ajastut, milles me juba mõnda aega elame. Maailmas on kohutav hulk sõnu ja nii võib mõnd sündmust või nähtust jutustaja perspektiivist kirjeldada kui positiivset või negatiivset – ja kõigil on õigus. Maailm läheb ikka veel iga päevaga hingetumaks ja lõhkisemaks, kurjad teevad head ja head teevad kurja. Lõppu aga ei tule ja kõik keerleb edasi. Ainus, mida pole, on lunastus! 
Lavastaja:Kaili Viidas
Autor:A. H. Tammsaare
dramatiseerija :Ott Kilusk
kunstnik:Arthur Arula
valguskunstnik:Margus Vaigur
muusikaline kujundaja:Tauno Aints
osades:Ago Anderson, Tambet Seling, Triin Lepik, Kadri Rämmeld, Peeter Tammearu,
Karin Tammaru, Sten Karpov, Liis Karpov,Ott Raidmets, Nils Mattias Steinberg,
Indrek Taalmaa, Carmen Mikiver, Ireen Kennik, Fatme Helge Leevald,Sander Rebane, 
Meelis Rämmeld jt 
NB! Lavastus on alla 14-aastastele lastele mittesoovitatav!


13.-29.august Talupojad tantsivad prillid ees - Eesti Draamateater (Viinistu katlamajas)
2021.SUVE ESIETENDUS! Kahjuks praeguseks kõik piletid juba VÄLJA MÜÜDUD
Lavastaja → Hendrik Toompere
Kunstnik → Ervin Õunapuu
Helikujundaja → Lauri Kaldoja
Liikumisjuht → Üüve-Lydia Toompere
Osades → Tiit Sukk, Jüri Tiidus, Ivo Uukkivi, Taavi Teplenkov, Markus Luik, Kersti Heinloo, Marta Laan, Liisa Pulk
Pianist → Johan Randvere või Jakob Teppo
Lauluridu „Mõisad põlevad, saksad surevad, mets ja maa saavad meitele“ teavad kõik, aga rahvasuust on üles kirjutatud ka pisut teistsugune ja mitmetähenduslikum  variant – „Mõisad põlevad, saksad surevad, talupojad tantsivad prillid ees“.
Ühest küljest kirjeldab see muidugi otseselt riisumist – kui saks on kotti aetud või maha löödud, võtab võidukas talupoeg tema ninalt prillid ja viib sõjasaagina oma taresse. Teisalt sümboliseerivad prillid aga kultuuri ja haritust – ehk siis lauluread annavad mõista, et talupoegadest saavad sakste pärijad ning nende väärtuste edasikandjad.
Ning nii see ju ongi läinud. Oleme laenanud sakstelt sõnu ja toiduretsepte, õppinud kombeid ja viisakat käitumist, lugenud nende raamatuid, jäljendanud neid tudengielus ja majapidamises. Oleme küll eestlased, talupoegade järeltulijad, aga kanname sakstelt näpatud prille ja vaatame maailma läbi nende, ise seda enam õieti märkamatagi.


13.-31.august (hiljem ka sügishooajal) Balti tragöödia - Tallinna Linnateater (Salme Kultuurikeskuse suur lava)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Siegfried von Vegesack / Kertu Moppel / Karl Laumets
Lavastaja: Karl Laumets
Tõlkija: Tiiu Relve
Kunstnik ja videokunstnik: Kristjan Suits
Valguskunstnik: Rene Liivamägi
Kostüümikunstnik: Kristine Pasternaka (Läti)
Helilooja: Ann Reimann
Muusikaline kujundaja: Riina Roose
Helikujundaja: Arbo Maran
Liikumisjuht: Rauno Zubko
Osades: Kaspar Velberg, Elisabet Reinsalu, Hele Kõrve, Alo Kõrve, Egon Nuter, Märt Pius, Evelin Võigemast, Külli Teetamm, Helene Vannari, Anu Lamp, Ursula Ratasepp, Allan Noormets, Rain Simmul, Tõnn Lamp, Andres Raag, Kalju Orro või Andero Ermel, Andero Ermel või Peeter Tammearu (Endla Teater)
„Balti tragöödia“ on tuntumate baltisaksa kirjanike hulka kuuluva Siegfried von Vegesacki peateos, mis räägib ühe aadlisuguvõsa elust ja saatusest Läti ja Eesti aladel 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi alguses. Kertu Moppel ja Karl Laumets on destilleerinud Vegesacki mahukast kolmeosalisest romaanist omaenda lavaversiooni, mis vaatleb seda keerukat ajajärku värvika tegelaste galerii kaudu.
„Balti tragöödia“ peategelane Aurel hakkab juba lapsepõlves tajuma mõttelist klaasseina, mis lahutab teda, mõisniku poega, kohalikest lätlastest, kellega ometi külg külje kõrval elatakse. Riias koolis käies nõutakse, et ta nimetaks end venelaseks, kuigi isa on talle öelnud, et ta on sakslane. Aastate jooksul vastuolud aina süvenevad ning baltisaksa perekondade elu muutub viimaks pöördumatult pärast 1905. aasta revolutsioonilisi sündmusi, Esimest maailmasõda, punast ja valget terrorit ning Landesveeri sõda.


13.-15.august Vaim - Seasaare Teater (Luke Mõisa pargis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Noor perekond kolib linna korterist maale, vanasse mõisa.
Kuidas kulgeb pereema ja tütre kohanemine ja milliseid üllatusi on pakkuda sellel vanal majal? Sündmuste käigus rullub lahti ka üks omapärane ja romantiline armastuslugu.
Sobib vaatamiseks kogu perele.
Autor ja lavastaja:  Janno Puusepp
Laval Seasaare Teater: Kait Aidnik, Maarja Palu, Katariina Raudsepp, Mari Lember, Aino Tuuksam, Jaanus Kukk, Agu Lall ja Laura-Liis Säde.
Etendus on kahes vaatuses. Etenduse pikkus 1 h 30 minutit.


13.-14.august Madame Brigitte - Kellerteater (Rakveres Köster Gööcki Majas)
Kellerteatri ja Teatteri Metamorfoosi /Soome/ koostöölavastus
Sõnadeta maskikomöödia kroonilisest üksildusest.
Groteskne maskiteatri lavastus üksilduse eest põgenevast daamist. Mis saab siis kui naabrite pealtkuulamisest on saanud su ainus suhe? Kui armastus on jäetud igaveseks suletud kirjadesse? Kui unistused on saamas painajateks? Mis saab siis kui üksildusest on saanud krooniline kirg? See on lugu julgusest astuda esimene samm läheduse suunas. Lavastus on sõnatu.
madame Brigitte: Sandra Lange
lavastaja: Soile Mäkelä
lavastaja assistent: Minka Laukniemi / Turu Kunstiakadeemia
dramaturgid: Soile Mäkelä / Sandra Lange / Minka Laukniemi
kunstnik: Sandra Lange
helilooja: Siim Aimla
valguskunstnik: Rene Topolev
Minu (hetkel vaid lühike) peegeldus instagrammis (varsti ilmub pisut pikem blogis): https://www.instagram.com/p/CPdEYYnpy8F7sXtg7rq3358hTrWDhlcjamET4Y0/ 


13.-22.august Armastus mälukaotuseni - Vana Baskini Teater (Padisel, Kihnus, Kuressaares, Porkunis, Vihulas, Pärnus, Aravetel, Võrus, Kakumäel, Maarjamäel, Türil, Ulilas, Märjamaa vallas, Tartus)
Autor: Valentin Krasnogorov
Lavastaja: Eero Spriit
Kunstnik: Jaak Vaus
Osades: Eero Spriit, Madis Milling, Kaili Närep, Mairi Tikerpalu, Riho Rosberg.
Hoolimata romantilisest pealkirjast, „Armastus mälukaotuseni“, on tegemist ühe tõeliselt hullumeelse komöödiaga, sest tegevus toimubki psühhiaatri kabinetis.  
Mälukaotuse käes vaevlev mees tuleb abi saamiseks arsti juurde. Arst püüab välja selgitada haiguse sümptomeid ja põhjuseid, kuid tulutult - patsiendi vastused on nii vasturääkivad, et temalt on võimatu mingit selgust saada. Õnneks on võimalik välja kutsuda patsiendi naine, kes vastab kõigile küsimustele selgelt ja enesekindlalt. Kuid tema selgitustest järeldub, et ka arst ise kannatab mälukaotuse käes. Olukord muutub veelgi segasemaks, kui äkki saabub teine naine ja kuulutab, et ka tema on haige mehe naine. Arst on viidud peaaegu hullumiseni, kui ilmub veel üks salapärane mees, kes väidab, et hoopis tema on... Kes siis?
Lugu pakub mõtteainet erinevatel teemadel. Iga vaataja leiab sealt midagi endale. Mõni näeb näidendit sellest, kuidas korralikud ja sümpaatsed inimesed võivad hõlpsalt libiseda pettuste ja mahhinatsioonide libedale teele. Teine arvab, et  kujutatud on naiste omakasupüüdmatust ja seda, kui oluline on leida armastust ja mõistmist igas vanuses, isegi eakamatel. Kolmandad naudivad vaimukat lugu sellest, kui ilusasti ja hingestatult oskavad inimesed ikka valetada.
„Armastus mälukaotuseni“ on hasartne mõistatuste-komöödia, dünaamiline ja naljakas lugu, mis areneb kiiresti ja elavalt. Lõpuks selgub ka saladus, kes ja mis eesmärgil korraldas selle avantüüri, mis peaks kedagi päästma... Aga millest? Ja kas päästab?
Etenduse kestus koos vaheajaga 2h.


14.-28.august Sitsi Silentium - Teatriühendus Misanzen (Tallinnas Balti Manufaktuuris)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Kohaspetsiifiliste ja visuaalsete lavalugude traditsiooniga teatriühendus Misanzen kutsub suvel 2021 publiku ajarännakule Balti manufaktuuri, et peatselt muutuvas kultuuripärandis taaselustada mastaapse kangavabriku mälu. 
Autor-lavastaja ​Helen Rekkor
Dramaturg ​Mihkel Seeder
Lavakunstnik Laura Kõiv
Kostüümikunstnik ​Maarja Pabunen
Liikumisjuht ​Kristjan Rohioja
Helilooja ja helikujundaja ​Villem Rootalu
Valguskunstnik ​Priidu Adlas
Videokunstnik ​Sander Põldsaar
Osades ​Silva Pijon, Piret Krumm, Rauno Kaibiainen, Andres Roosileht
Etenduse juht ​Eliisa Vellama
Kaasa teevad ka ca 20 tantsu- ja teatritaustaga noort näitlejat
Avalikkusele on hästi teada Kreenholmi vabriku kirju ja kohati ulmelisena tunduv ajalugu. Vähem aga teatakse, et säärase riik riigis tunnetuse kogemiseks ei pea pealinnast lahkuma, sest Põhja-Tallinnas paikneb siiani Sitsi kvartal, meenutamaks kunagist võimsat Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise vabrikut, mille mastaapsus ja värvikas minevik ei jää oma Narva õele kuidagimoodi alla. Tööstusrevolutsioon muutis eesti naiste iidse riituse, ketramise, masinlikuks tööks. Vaatamata ülipikkadele töötundidele ja kõrvulukustavale mürale, meelitas Sitsi vabrik aastatega ligi tuhandeid noori naisi, kes sisenedes sellesse masinavärki muutusid osaks suletud süsteemist, milles range klassivahe tingis inimese väljavaated. Siiski ei suutnud kõrged müürid taltsutada inimhinge janu teadmiste ja vabaduse järele, ega summutada vilgast seltsitegevust ning kodanikuühiskonna algeid.
 Manufaktuurihoone on oma eluea jooksul olnud tunnistajaks mitmetele riigikordadele alustades tsaaririigist kuni taasiseseisvumiseni, ajatelge ilmestamas revolutsioonid, sõjad, esimese vabariigi ajal ühiskonda vapustanud rahapesuskandaal, okupatsioon ja kümnete tuhandete tööliste elulõimedest punutud kangas. Vaatajatele avaneb nii vabriku argipäev kui ka murrangulised sündmused. Selle lärmaka masinavärgi keskel aga otsib üksikisik võimalusi siiski kuidagimoodi vaikuses olla. Leida oma telg. Etenduse kestus on koos vaheajaga 2 tundi ja 20 minutit.


14.-31.august Viljandi lood: Jaan (Viljandis, rännates läbi linna)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor-lavastaja Marika Palm
Autor-dramaturg Liis Aedmaa
Kunstnik Gerda Sülla
Helimeister Elari Ennok
Rännakujuhid Marika Palm ja Oskar Punga
On aasta 1982. Viljandi linn valmistub peagi saabuvaks 700. sünnipäevaks. Ehitatakse uut haiglat ja Männimäed, asfalteeritakse tänavaid, hoogtööneljapäevakute korras riisutakse haljasalasid ning räämas majaseintele kantakse juubeli puhul linnale eraldatud 13 tonni Jugoslaavia ilmastikukindlat värvi. Pioneeride pargis pakub silmailu Eesti esimene värviefektidega purskkaev. Üle vabariigi tullakse bussidega külastama äsjavalminud „Ugala“ teatrimaja. 
On aasta 1982. Jaan oma peagi saabuvaks 59. sünnipäevaks eriti ei valmistu. Ta käib Männimäe teel noortööliste maja ehitamas, aga ise elab koos naise ja pojaga pisikeses ahiküttega korteris Tartu tänaval. Salamisi unistab Jaangi kõigi mugavustega korterist Männimäel, kuid „asjaajamine“ ei ole kunagi Jaani tugevaim külg olnud. Ühel päeval aga teeb Jaan midagi, mida ta kunagi varem ei ole teinud.
Rännaklavastus „Viljandi lood: Jaan“ viib meid Jaani jälgedes Viljandisse, mida enam päris sellisel kujul olemas ei ole. Justkui ajarändurid tulevikust saame vaatajatena osa ühe mehe elust, keda samuti enam olemas ei ole. Sest nagu ütleb Jaan ise: „Ma mõtlen nii, et igal inimesel on õigus oma saatusele, eluloole, mõtteilmale ja selle jagamisele kaasinimestega.“
Etenduse käigus läbitakse erinevaid maastikke, mistõttu soovitame valida mugavad ja pigem sportlikud jalanõud. Kaasa palume võtta isikut tõendava dokumendi. Rännaku alguses saavad teatrikülastajad osalemiseks vajalikud kõrvaklapid, mille tagatiseks on isikut tõendav dokument.
Etendus algab Kraavi tänav 5 hoovist ja lõpeb Ugala teatris.


14.-15.august Südame sosin - VAT Teater (Hiimaal Soonlepa karjamõisas)
Tuks-tuks, kuni ongi tuksis
Autor: Jevgeni Griškovets
Tõlkija: Toomas Kall
Lavastaja: Margo Teder
Kunstnik: Kaspar Jancis
Valguskujundaja: Triin Hook
Muusikaline kujundaja: Paul Daniel
Laval: Lauri Saatpalu
Ideaalses maailmas on inimesel südametunnistus, südamehääl ja südameasjad. Süda avatakse vähestele, sest süda peidab endas inimhinge suurimaid saladusi. Süda on inimesele eluliselt vajalik.
Aga mis kasu on südamel oma peremehest? On süda pelgalt truu tööloom või on temalgi isiklikke unistusi, vajadusi, võib-olla isegi oma inimesele suunatud kriitikat? Populaarne vene kirjanik ja teatrimees Jevgeni Griškovets annabki sõna südamele endale, et see kiire elutempo ja pideva stressi poolt ära piinatud organ saaks lõpuks ometi suu puhtaks rääkida.
„Südame sosin” on näitleja Lauri Saatpalu ja lavastaja Margo Tederi kolmas koostöö VAT Teatris. Eelnevalt jõudsid lavalaudadele „Rekvisiitori tähetund” (2012) ja „Kuidas ma koera sõin” (2015). Viimane pärines samuti Jevgeni Griškovetsi sulest.
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 30 minutit


14.-15.august Mis sa ilma paadita teed? - Rannarahva Muuseumi teatriprojekt (Prangli saarel)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Muusikalises suvelavastuses „Mis sa ilma paadita teed?“ tuuakse vaatajate ette väikese Aksi saare värvikas ajalugu, mis on küll väga eriline, kuid samas Eesti väikesaartele iseloomulik. Näidend avab laiemat kultuuritausta ja omab autentset ajaloolist tagapõhja. Tõsiseid teemasid käsitletakse tujuküllases muusikalises võtmes ja sündmusi näidatakse Aksi ühe koloriitseima kuju – autodidakti, helilooja ja fotograafi, August Luusmanni pilgu ja päevikusse kirjutatud mõtete läbi.
Lavastuses mängivad Raivo Mets, Kelli Uustani, ansambel „Robirohi“ jpt.
Lavastaja Külli Talmar-Kuiv, muusikaseaded on loonud Andrus Kalvet ja tantsuseaded Maido Saar.


17.august Keegi KGBst - Vaba Lava/Eesti Rahva Muuseum (Vaba Lava Narva teatrikeskuses)
2021.SUVE ESIETENDUS!
1980ndatel aastatel, kui Eesti, Läti ja Leedu said iseseisvaks, sattus Baltimaade KGB väga paradoksaalsesse olukorda. Kunagi varem polnud ükski Nõukogude Liidu võimas ja tugev organisatsioon vaid mõne päeva jooksul hingusele läinud.
KGB kadus, aga seal töötanud inimesed jäid. Nad olid pikka aega teeninud Nõukogude Liitu ning saavutanud seal erilise positsiooni. Ja nüüd korraga leidsid nad end hoopis teisest maailmast.
Baltimaade KGB-laste saatus kujunes erinevaks. Mõni pühkis siinse tolmu jalgelt, mõni asus uue riigi eriteenistustega koostööd tegema, mõni tappis end ära. Need, kes jäid ellu, on nüüd juba üsna eakad inimesed. Mõni neist varjab oma minevikku ja mõni, vastupidi, uhkustab sellega. Pole mingit seaduspära…
Näidendi «Человек из КГБ» / Keegi KGB-st kallal töötasime rahvusvahelise autorite tiimiga – venelased leedulased, eestlased, lätlased. Me kõik oleme sama põlvkonna inimesed: sündisime 20. sajandi lõpus, mis tähendab, et kogu nõukogude ajalugu on meile vaid tükike minevikust. Püüdsime erinevatest riikidest leida KGB kaastöölisi ning nendega võimalikult ausalt rääkida. Tahtsime mõista, mida arvavad nad sellest ammusest ajast nüüd, kui kõik on muutunud – kui 20. sajandi on välja vahetanud 21. sajand ning midagi olnust pole võimalik tagasi tuua. Mis juhtus nende inimestega muutuste keerises? Kuidas nad toona muutusi tajusid? Millised järeldused peame sellest loost tegema ja kas neid järeldusi üldse on vaja teha?
Meeskond
Lavastaja: Dmitri Jegorov (RUS)
Dramaturgid: Danila Privalov (RUS); Andres Popov (EST); Alexandr Špilevoj (LT); Dan Jeršov (EST)
Kunstnik: Konstantin Solovjev (RUS)
Videokunstnik: Natalja Naumova (RUS)
Helikujundaja: Marten Kuningas
Valguskujundaja: Meelis Lusmägi
Laval: Ivo Uukkivi, Henrik Kalmet, Helgur Rosenthal ja Martin Kõiv


17.-31.august (hiljem sügishooajal ka) Pikad sammud - Piip ja Tuut Teatri noorteprojekt (Piip ja Tuut Mängumajas)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Ajatu ajastu noorte armastuslugu Tammsaarele omases mõttekerguses ja tunnete hapruses..
Osades Mattias Nurga, Mathias Ausmeel, Helo Kaplinski või Iris Viru, Haide Männamäe ja Emma Tross. 
Teose autor Anton Hansen Tammsaare
Dramatiseeringu autor ja lavastaja Aksel Ojari
Lavastaja assistent Coco Rõõmusaar
Helilooja ja muusikaline kujundaja Anna Pärt
Lava- ja valguskunstnik Oliver Reimann
Valgus ja helitehnik Rene Topolev  
Kostüümikunstnik Külli Pavelson
Etendust teenindavad Ralf Tõra, Grete Pertel ja Külli Pavelson
Originaalmuusika salvestuse helirežissöör Rain Orgus
Originaalmuusika salvestuse koosseis Arp Eerik Reindla (viiul), Triinu Piirsalu (viiul) Annabel Soode (vioola), Simon Svoboda (tšello), Tähe-Lee Liiv (klaver)
Trupijuht ja produtsent Oliver Reimann
Produtsendina aitab kaasa ka Piip ja Tuut Teater 
Soovitatav vanusele alates 16. eluaastast.
Etendus on kahes vaatuses ning kestab 2 tundi.


18.august Dekameron - VAT Teater (Hiiumaal Soonlepa Karjamõisas)
Autor: Giovanni Boccaccio
Tõlkija: Johannes Semper
Dramatiseerija ja lavastaja: Aare Toikka
Kunstnik: Illimar Vihmar
Helilooja: Veiko Tubin
Valguskujundaja: Chris Kirsimäe (TÜ VKA, juhendaja Sander Põllu)
Koreograaf: Tanel Saar
Lavastuskorraldaja: Elise Holter (TÜ VKA)
Kultuurikorraldaja: Kristin Saar (TÜ VKA, juhendaja Tiiu Talvist)
Osades: Karolin Jürise, Henessi Schmidt, Silva Pijon, Maarja Tammemägi, Stefan Hein, Mathias Einari Leedo
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lennu diplomilavastus
Giovanni Boccaccio „Dekameron” on Euroopa kirjandusloo üks tüvitekste, mille tähendus ja mõju on tajutavad tänapäevalgi. Ja nagu Boccaccio teoses, pajatavad ka VAT Teatri ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia koostöölavastuses kummalisi, õpetlikke, liigutavaid ja veriseid lugusid noored ise. Nad räägivad maailmast, mis on alati pisut ohtlikum ja müstilisem, kui me oma argielus tunnistada tahame – ja seda nii 14. kui 21. sajandil.
„Dekameron“ algab lausega: „On inimlik omadus kaasa tunda neile, kelle meel kurb on.“ Infoühiskonnas pommitab meedia tarbijaid lugematute lugudega eri elualadelt, kuid eriti hinnatud on lood katastroofipiirkondadest, sõjaväljadelt, epideemia epitsentritest – sest laibad, veri, väändunud jäsemed ja valukarjed on minev kaup.
Meie katsume klassikalugude abil selgust luua, kus on ikkagi inimliku kaasatundmise võime piirid ja kust algab kalestumine.
NB! Lavastuses kasutatakse relvapauke, lavatossu ja vilkuvat valgust
Etendus on ühes vaatuses ja kestab 1 tund ja 40 minutit  


18.august Inimesed ja numbrid: Narva - Vaba Lava (rännaklavastus, mis saab alguse Vaba Lava Narva teatrikeskuse kohvikust)
"Narva versioon" on 2021.SUVE ESIETENDUS!
Aastal 2019 elas Eestis suhtelises vaesuses 20,7 protsenti elanikkonnast ehk 272 700 eestimaalast. Kui vaadata kitsamalt Ida-Virumaad, mille suurimaks linnaks on Narva, siis näeme, et suhtelise vaesuse määr on 9 protsendi võrra Eesti keskmisest kõrgem ehk Ida-Virumaa 134 259 elanikust elas aastal 2019 suhtelises vaesuses tervelt 29,3 protsenti ehk 39 338 inimest.
“Inimesed ja numbrid: Narva” sõidavad Narva, mida peetakse kaugeks ja tundmatuks ääremaaks. Me küsime kus ja millistes tingimustes elavad Narva linna suhteliselt vaesed või rikkad. Kas suhteline vaesus on seal sama nägu kui mujal Eestis. Me viime pealtvaatajad Narvale lähemale kui varem, me viime nad Narvalaste kodudesse. Mis tunne meil võõra inimese kodu esmakordselt väisates tekib? Kas erinevate elatustasemete esindajate kodud on eristatavad? Aga minu koduga võrreldes? Mida ütleb kodu inimese sissetuleku, enesekuvandi ja unistuste kohta? Mida ütlevad kodud Narva linna ja selle elanike kohta? Mille põhjal me hindame, kas keegi on jõukas või vaene? Kas see tunne võib petta? Kas eelarvamused Eesti suuruselt kolmanda linna osas lubavad meil näha inimest numbrite taga?
Numbrite maailm on igal pool anonüümne ja külm – kaovad kõik hallid varjundid ning alles jääb ainult must ja valge; on ei ole; rikas või vaene; edukas või edutu.
Ütle mulle oma ekvivalentnetosissetulek ja ma ütlen sulle, kes oled sina! 
Kestvus 2h30min
Meeskond
lavastaja: Birgit Landberg
dramaturg: Mihkel Seeder ja Kaarel Targo
kunstnik: Deniss Polubojarov
valguskunstnik: Emil Kallas
laval: Kaarel Targo, Märt Koik, Mihkel Kallaste, Karl Edgar Tammi
NB! Inimesed liiguvad etenduse ajal ringi ja see ei ole sobilik liikumispuudega inimestele


18.-21.august Paratamatus elada ühel ajal - Von Krahli Teater (Telliskivi kvartali M-hoone)
Von Krahli Teatri uue trupi esimene lavastus
Lavastaja: LAURI LAGLE
Laval: MARI ABEL, INGMAR JÕELA, RASMUS KALJUJÄRV, MART KOLDITS, JÖRGEN LIIK, MARKUS TRUUP, MARIKA VAARIK
Kunstnik: KAIRI MÄNDLA
Dramaturg: EERO EPNER
Valguskujundaja: SIIM REISPASS
Helikujundaja: ARTJOM ASTROV
Videokunstnik: MARIA ELISAVETA ROOSALU
Etenduse pikkus on 2 tundi ja 10 minutit. Etendus on ilma vaheajata. Etendusel tehakse laval üks suits.


18.-26.august (hiljem ka sügishooajal) Helimehe tähetund - Haanjamehe Talu (Haanjamehe Talus Võrumaal)
2021.SUVE ESIETENDUS!
„Hea helimees saab vile kõlarist juba enne bändi tulekut kätte!“
Kujutage ette, et satute kontserdile , kus kõik on valesti – lausa nii valesti, et kontserti ei toimu! Publik on saalis ja neil pole veel aimugi, et bändi polegi täna tulemas! On ainult üks mees kes päästab kõik – ja võib-olla rohkemgi veel...
See mees ei ole laulumees,
ega kidramees,
ka mitte trummimees, ega klahvimees,
ja ammugi mitte bassimees!
See mees on... HELIMEES!
KALLE SEPP mängib helimeest, kes oma bändi kontserdi ärajäämise tõttu satub publiku ette ning eneselegi ootamatult avastab endas artisti ja meelelahutaja. Näeme ja kuuleme tõestisündinud ja uskumatuid lugusid tuntud eesti ansamblitest ja armastatud lauljatest – vähe sellest, me näeme neid artiste endid – muidugi helimehe esituses! Risti ette ei lööda ja kellelegi ei halastata – olgu ta siis Karl-Erik või Anne, Ivo või Tanja, Metsatöll või Curly Strings. Ka sellest on veel vähe – läbi astuvad  veel Tina Turner, Tom Jones, Elvis Presley  jpt. „dinosaurused“. Saame aimu, mis tegelikult toimub ühe kontserdi eel, pärast ja ajal, millised on Artistide salajased trikid, nipid ja rituaalid. Kuidas publikuga tegelikult manipuleeritakse. Kõik see ja rohkemgi veel Kalle Sepa show-s: HELIMEHE TÄHETUND!
Ürituse kestus: 2,5h. Etenduse ajaks pakub HeiHopstipeod lastele hoidu ja lõbusat tegevust (5eur), et vanemad saaks rahus nautida etendust :)


18.august Maal, mis tantsib - Goltsman Ballet (Tallinnas, Pärnu mnt.22)
Goltsman Balleti interdistsiplinaarne tantsulavastus on osa multimeedia näitusest #MONET2KLIMT
Näituse käigus klassikalise muusika saatel elustuvad Gustav Klimti, Claude Monet ning Vincent van Goghi kujundid mitte ainult ekraanidel, vaid ka ruumis. Muusika ja liikumine, maalikunst ja video: suland, kooskõla, harmoonia.
Ekraanil liikuvad kujundid, ruumis liikuvad kehad, muusikat kõlab õhus. Maalikunsti ja liikumise suland, mis ümbritseb vaatjaid ning viib neid endaga kaasa värvilisse ja maagilisse maailma.


19.-29.august Katkuhaud - Ugala (Ugala väikses saalis)
Autor Ene Mihkelson
Dramatiseerija, lavastaja ja muusikaline kujundaja Priit Pedajas (Eesti Draamateater)
Kunstnik Pille Jänes
Valguskujundaja Sander Aleks Paavo
Osades Luule Komissarov, Kadri Lepp, Aarne Soro, Vilma Luik, Marika Palm, Tarvo Vridolin, Garmen Tabor, Merle Liinsoo
Üle pika aja kohtuvad kaks naist, kelle põimunud elusaatustes on peidus üks saladus.
Kui lavastuse peategelane oli 6-aastane, võttis tädi Kaata ta enda juurde elama. Nüüd, aastakümneid hiljem asub ta 80-aastase tädi ja seejärel oma ema Sanna mälestuste jahile. Iga uus külaskäik erakuna elava Kaata juurde avab kiht kihi haaval kunagi toimunud sündmusi, keerulise aja pinevaid suhteid ning põhjuseid, miks minevikus toimunust siiani rangelt vaikitud on. Kuidas leida vastuseid ja anda hinnanguid ajale, mil iga sammu pidi põhjalikult kaaluma? Ajale, mis nüüd sõrmede vahelt laiali pudeneb, kuna sellest pole senini tahetud rääkida.
Ühe olulisema kaasaegse eesti kirjaniku Ene Mihkelsoni mitmete auhindadega pärjatud ajaloolise romaani „Katkuhaud“ toob publiku ette Priit Pedajas, kelle lavastajatee 41 aastat tagasi Ugala lavalaudadelt algas. See lugu, mida tihti on võrreldud Sofi Oksaneni romaaniga „Puhastus“, koorub lahti nagu sibul ja toob meieni ühe perekonna loo, aga ka terve eesti rahva loo elusaatustest ja valikutest 20. sajandi teise poole alguses.
Ugala lavastused – Ene Mihkelsoni „Katkuhaud” ja Eno Raua „Etturid” – on justkui igal eestlasel sügaval taskupõhjas peidus oleva mündi kaks poolt.


19.-26.august (hiljem ka sügishooajal) Lõbus lesk - Rahvusooper Estonia (Estonia Teatris)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Franz Lehári operett
Viktor Léoni ja Leo Steini libreto Henry Meilhaci komöödia „L’attaché d’ambassade“ („Saatkonnaatašee“) ainetel
Maailmesietendus 30. detsembril 1905 Theater an der Wienis
Dirigent: Kaspar Mänd, Lauri Sirp
Lavastaja: André Heller-Lopes (Brasiilia)
Dekoratsioonikunstnik: Renato Theobald (Brasiilia) 
Kostüümikunstnik: Sofia di Nunzio (Argentina)
Valguskunstnik: Gonzálo Cordova (Argentina)
Koreograaf: Hedi Pundonen
Alates esietendusest 1905. aasta 30. detsembril on „Lõbusat leske“ mängitud maailmalavadel üle 250 000 korra. Pole ka ime – Lehári tundlik heliloojakäekiri on kokku sobitanud haarava assortii valssidest, polkadest, marssidest, masurkadest ja kankaanidest, mis viib meid särava meelelahutuse maailma.
„Lõbus lesk“ on vaimukas lugu noorest rikkast lesest Hanna Glawarist, kelle miljonid päästaksid Pontevedro riigi pankrotist juhul, kui Hanna abiellub mõne pontevedrolasega. Hannat ümbritseb arvukas Pariisi aadlikest austajaskond, kuid Hanna süda ihaldab just seda meest, kes on tõotanud talle mitte kunagi öelda „Ma armastan sind“. Pärast glamuurseid intriige, hoogsaid tantsunumbreid ja romantilisi armastuslaule, leiavad Hanna ja tema väljavalitu siiski palava armastuse.
Osades:
Hanna Glawari - Katrin Targo või Helen Lokuta või Janne Ševtšenko
Krahv Danilo Danilovich - Tamar Nugis või Reigo Tamm
Parun Mirko Zeta - René Soom või Jassi Zahharov
Valencienne - Kadri Kõrvek või Kadri Nirgi või Karis Trass
Camille de Rosillon - Mehis Tiits või Heldur Harry Põlda
Vicomte Cascada - Rauno Elp või Aare Saal
Raoul de St. Brioche - Mart Madiste või Jaak Jõekallas
Kromow - Priit Volmer või Raiko Raalik
Olga - Juuli Lill või Aule Urb
Niegus - Katrin Karisma või Lydia Roos


19.-29.august (hiljem ka sügishooajal) Tarkpea - Vene Teater (Vene Teatris)
2021.SUVE ESIETENDUS!
A. Ostrovski
Suur saal
Maskeraadi komöödia
Sünkroontõlkega eesti keelde.
Soovitatav vanusele 12+
Lavastuse eskiis tunnistati 2019. aasta režissuuri laboratooriumi parimaks tööks.
"Pärast tarku palju, ette ei ühtegi" on üks tuntuim A. Ostrovski näidend. XIX sajandil kirjutatud komöödiat on lavastatud pea lugematu arv kordi. 
Selle poole on pöördunud erinevate aegade kuulsamad lavastajad: V. Nemirovitš-Dantšenko, P. Sadovski, I. Ilinski, M. Zahharov, O. Tabakov jt. 
Eesti Vene Teatris on seda mängitud kahel korral: 1966. aastal tõi näidendi lavale S. Tikov ja 1990. aastal A. Suhatšov.
Noor, sümpaatne avantürist Jegor Glumov otsustab iga hinna eest edu saavutada ja võidelda endale välja ühiskonna kõrge positsioon. Kasutades kõikvõimalikke vahendeid ja manipulatsioone, liigub ta eesmärgi suunas, kirjutades oma päevikusse üles ausad mõtted ja arutlused, kuid ühel hetkel väljub olukord siiski tema kontrolli alt...
Lavastus "Tarkpea" on noore kreeka lavastaja Georgi Kutlise (lõpetanud lavastaja erialal GITIS-e D. Krõmovi ja J. Kamenkovitši kursuse) kaasaegne versioon kuulsast klassika näidendist.
"Näidend jättis mulle kustumatu mulje. Ostrovski tekst kõlab ülimalt kaasaegselt ja esilekerkivad küsimused on otseselt seotud meie tänase päevaga. Millised on moraali piirid?
Millisteks sammudeks on inimene võimeline edu nimel? Mida me tegelikkuses saame nimetada "eduks?" – jagab lavastaja G. Kutlis oma nägemust näidendist.
Lavastuse žanr on määratletud kui "maskeraadi stiilis anti manifest". Sellesse ebatavalisse kooslusesse lisab lavastaja oma arusaamad teekonnast, mida mööda Glumov liigub. Iseenda reetmise viisid. Otsused, millega kaasnevad allakäik, künism ja amoraalsus.
"Maskeraadil" on siin ühest küljest metafoorne tähendus, kuna kõik näidendi tegelased on kahepalgelised ja valelikud. Teisest küljest on žanrilisel määratlusel ka otsene tähendus, sest igal tegelasel on, lähtuvalt tema seesmisest olemusest, oma mask, ja kogu tegevus toimub kostüümipeol. 
Lavastus balansseerib rütmiliselt realismi ja groteski piiril, võludes oma kerguse ja hullusega. 
"Tarkpea" tegelased on äratuntavad, naljakad ja kaasaegsed. 
Nali naljaks, aga kõige selle taustal peitub peamine küsimus: Ostrovski näidendi kirjutamisest on möödas üle 150 aasta, ajad on arusaadavalt muutunud, aga moraal?
Osades:
    Jegor Dmitritš Glumov - Aleksandr Žilenko
    Glafira Klimovna Glumova - Tatjana Manevskaja
    Nil Fedoseitš Mamajev - Dmitri Kosjakov
    Kleopatra Lvovna Mamajeva - Natalja Dõmtšenko
    Krutitski - Aleksandr Okunev
    Ivan Ivanovitš Gorodulin - Sergei Furmanjuk
    Sofia Ignatevna Turusina - Anna Markova
    Mašake - Karin Lamson
    Jegor Vasilitš Kurtšajev - Daniil Zandberg
    Lakei - Alexandr Domowoy
Lavastusmeeskond:
    Georgi Kutlis - Lavastaja
    Juliana Laikova - Kunstnik
    Hetag Tsabolov - Kostüümikunstnik
    Anton Andrejuk - Valguskunstnik
    Olga Privis - Koreograaf
    Aleksandr Žedeljov - Helilooja
    Tatjana Kaur - Lavastaja abi


19.august Error 403 - Vaba Lava (Narva Vaba Lava teatrikeskuses)
Halezini kirjutatud näidend Valgevenes käiva revolutsiooni esimesest dokumenteeritud ohvrist Aljaksandr Taraikovskist, kes hukkus peale võltsitud presidendivalimisi alanud massiprotesti ajal eelmise aasta 10. augustil. 34-aastane Taraikovski hukkus Minski kesklinnas peale seda, kui talle tulistas lühikese vahemaa pealt erimoonaga pumpüssist rindu proteste laiali ajama saadetud politsei eriüksuse võitleja. Näidendi peategelane pole siiski Taraikovski, vaid tema pihta surmava lasu teinud eriüksuse Almaz (eestikeelse tõlkes “kalliskivi”) võitleja Nikita. Almaz on Valgevene siseministeeriumi terrorimisvastane eriüksus.
15 aastat tagasi loodud, poliitilistelt põhjustel praegu Londonis asuva Khalezini teater (Belarus Free Theatre, BFT) valib lavastusi lähtudes kolmest põhimõttest: sotsiaalne õiglus, keelatud teemad ning inimõiguste rikkumine. “Meie lähenemine on suguluses uuriva ajakirjandusega,” seisab BFT koduleheküljel.
Halezin, kelle teatrit armastavad eriti USA ja Briti kriitikud – New York Times´i kuulus, hiljuti ametist lahkunud peateatrikriitik Ben Brantley nimetas BFT-d mõned aastad tagasi kõige nähtavamaks ja kiidetumaks underground-teatriks maailmas.
Meeskond
Dramaturg Nikolai Halezin (UK - Valgevene)
Lavastajad Nikolai Halezin ja Natalia Kaliada (UK - Valgevene)
Videokujundus Roman Liubyi (Ukraina)
Helilooja Ignat Sokol (UK)
Kunstnik Johannes Valdma
Laval: Kristo Viiding (Eesti Draamateater), Jan Uuspõld, Ott Kartau, Nikolai Bentsler, Liisa Pulk, Ingrid Margus


19.august (hiljem ka sügishooajal) Südameharjutus - Tallinna Linnateater (Salme Kultuurikeskuse väiksel laval)
Autor: Daniel Glattauer
Lavastaja: Peeter Tammearu
Tõlkija: Piret Pääsuke
Kunstnik: Martin Mikson
Valguskujundaja: Merily Loss
Osades: Piret Kalda, Andres Raag ja Kaspar Velberg
Kestus: kahes vaatuses, 2 tundi 10 minutit
Mida teha, kui tunned, et su süda on abieluaastate jooksul sulgunud ja sa ei suuda ega taha seda enam oma abikaasale avada? Kas võtta armuke, sukelduda töösse, pühenduda lastele, minna lahku … või proovida leida lootusekübet suhtenõustaja juures? Joana ja Valentin otsustavad viimase variandi kasuks.
Daniel Glattaueri näidend on südamlik komöödia teineteisest võõrandunud abielupaarist ja terapeudist, kes paneb nad üsna ootamatusse olukorda.


19.-22.august Viirastus - Haapsalu Kultuurikeskus (Haapsalu Piiskopilinnuses)
2021.SUVE ESIETENDUS!
(Valge Daami suvelavastus)
Näidend: Indrek Hargla 
Lavastaja – Margo Teder
Kunstnik – Kaspar Jancis
Muusika – Tõnu Timm
Haapsalu Valge Daami suveteater kutsub vaatama lugu ahnusest, pattulangemisest ja kättemaksust ning ootusest, lootusest, headusest ja armastusest.
Keskaegsel Läänemaal, poliitiliste intriigide ja vaenuste keerises on üks julm ja südametu naisterahvas, aadlimehe abikaasa pununud vandenõusid, tapnud inimesi ja otsinud abi mustast maagiast. Täitmatu naine ihkab võimu kõigi ja kõige üle - alates oma armukesest, lõpetades kogu Läänemaaga. Tema koletud teod on jätnud jälje ka tänapäeva. 
Indrek Hargla kõhedusttekitavas loos saavad vanad müüdid lammutatud ja siis jälle uuesti üles ehitatud. Muidugi ilmutab end ka seekord legendaarne Valge Daam.
Osades Karin Rask, Meelis Põdersoo (VAT Teater), Mari Anton, Elmo Meijel, Indrek Pangsepp, Annabel Triebstock ja Valge Daami suveteatri näitlejad.


20.august Indrek Taalmaa standup (Tartus, Hansa Hoovis)
Räägime uutest ja vanadest asjadest!


20.august Üle vee - Leigri lugu - Uppsar/Antsud (Pätsi monumendi juures Pärnumaal, Tahkurannas)
Pop-folk tantsurühma Uppsar ja ansambli Antsud koostöös sündinud fantaasiarikas muusikaline tantsuetendus "Üle vee - Leigri lugu" etendub 20. augustil 2021 Häädemeeste vallas, Konstantin Pätsi mälestusmärgi juures, Tahkuranna külas.
“Üle vee – Leigri lugu” räägib meile ammusest ajast väikeses kodumaises saarekülas, kus elatakse igapäevaelu ja tehakse suviseid toimetusi. Ühel suveööl satub Leiger kokku metshaldjatega ning lõkkele löövad ootamatud tunded. Vanemate külaelanike manitsustele vaatamata satub loo peategelane müstiliste olevuste lummusesse. Seda on raske kõrvalt vaadata tema väljavalitul Maril. Loost ei puudu traagiline torm ja koomiline külarahvas.
Libreto: Aile Alveus-Krautmann
Lavastaja: Eneli Rüütli
Koreograafid: Eneli Rüütli, Simo Kruusement, Märt Agu, Diana Senkel, Edda Prillop
Muusika: ansambel Antsud
Laval: popfolk tantsurühma Uppsar tantsijad ja ansambel Antsud.
Üritus toimub Romantilise Rannatee festivali "Rannatee Romantikaöö" raames.


21.-31.august (hiljem ka sügishooajal) Rogožin - Tallinna Linnateater (Toom-Kooli 9 saalis)
Autorid: Fjodor Dostojevski / Elise Metsanurk
Lavastaja: Andreas Aadel ja Markus Helmut Ilves
Tõlkija: Marta Sillaots
Dramaturg: Elise Metsanurk (Tartu Uus Teater)
Kunstnik ja valguskunstnik: Kristjan Suits
Helilooja: Lauri-Dag Tüür
Muusikaline kujundaja: Arbo Maran
Osades: Simo Andre Kadastu, Kristiin Räägel, Liis Remmel, Peeter Tammearu (külalisena) ja Jan Ehrenberg (külalisena)
Lavastus Fjodor Dostojevski romaani „Idioot“ ainetel
Dostojevski romaanis “Idioot” ei ole Rogožin peategelane, pigem on ta punkt, kuhu on võimalik jõuda. Ta tuleb sopast ja vajub mülkasse, tema tahe on vankumatu ja pilk põletab. Miks ta pole kangelane? Rogožin otsib rahu sealt, kust leiab meeletust, püüab jõuda õnneni õnnetust toovate vahenditega. Ent isegi kui ta on lootusetult hukule määratud, on võimalik, et ta leiab pääsetee hukatusest endast. Kas kõige halvemas ei peitu midagi parimast?
Kui kõik halb saab alguse millegi puudumisest, siis kas selle meelevaldne omastamine saab olla lahendus? Rogožin ei tea veel, mida ta vajab, aga ta teab, kuidas seda saada. Ta teab, et juba varsti jõuab ta selleni. Kohe on see käes, peos, paigal, kuulub ainult talle. Veel natukene ja siis kuulubki see talle.


21.-29.august Haige mäger - Kinoteater/Tartu Uus Teater (Tartu Uues Teatris)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Priit Põldma
Lavastaja: Ringo Ramul (Ugala)
Kunstnik Arthur Arula
Helilooja Jakob Juhkam
Helikujundaja Lauri Lüdimois (Ugala)
Valguskunstnik Rene Liivamägi
Näitlejad Grete Jürgenson (Rakvere Teater), Teele Pärn (Eesti Draamateater), Sander Roosimägi (Eesti Noorsooteater), Eduard Tee
Produtsent: Paul Piik
Viiskümmend aastat tagasi kohtusid ühes äärelinna ühiselamu köögis neli bioloogiatudengit. Nad vaatasid üksteisele otsa ja tundsid midagi ära. Rohkem polnud tarvis seletada. Nad hakkasid tegutsema ja kõik selgus tegevuse käigus. Neid ei tõuganud tagant eneseteostus, kuulsus ega raha, vaid võimalus mängida. Nad ei hakanud kellelegi vastu, nad tahtsid lihtsalt koos olla. Nad võisid öö läbi köögis istuda ja maailma selgeks rääkida. Hommik oli lõputult kaugel ega ähvardanud neid oma kohustustega, neil oli tunne, et kõik ongi võimalik. Nad ei olnud näitlejad, kunstnikud ega muusikud. Nad ei öelnud kordagi, et see, mida nad teevad, on teater, kunst või muusika. Kui küsiti, kes nad sellised on, vastasid nad ainult: Haige Mäger.
See kõik juhtus viiskümmend aastat tagasi. Nüüdseks on sellest jäänud legend. See tähendab – mitte midagi. Või kõike?


22.august Läänemere emandad - Thule Teater (Saaremaal Salme rannapargis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Toomas Kalli poolt dramatiseeritud ja Väino Uibo poolt lavastatud humoorikas suvelavastus A.Mälgu "Läänemere isandad" ainetel, kus põimitud viikingiaeg ja tänapäev.


23.-26.august (hiljem ka sügishooajal) Õed - Tallinna Linnateater (Salme Kultuurikeskuse väikses saalis)
Autor, lavastaja ja kunstnik: Pascal Rambert
Tõlkija: Triin Sinissaar
Osades: Evelin Võigemast ja Külli Teetamm
Õde võib olla su kõige lähedasem inimene või su kõige tigedam vaenlane. Või siis mõlemat korraga.
Pascal Rambert toob lavale kaks õde – üks neist ajakirjanik ja teine inimõiguste aktivist – vahetult pärast nende ema surma. Ootamatu taaskohtumine muutub vastasseisuks, kus käiku lastakse kõik relvad, ükski mälestus pole püha, ükski piinlik ega valus teema ei jää päevavalgele kiskumata. Kildhaaval kujuneb pilt ühest prantsuse haritlaste perekonnast, mille iga liige on tahtnud omal moel maailma muuta, ning nende kirglikkusest, valust, hirmust, armastusest ja elujanust.
Tallinna Linnateatri repertuaari jõudis lavastus „Õed“ tänu festivalile Talveöö Unenägu, mis pidi 2020. aastal olema pühendatud palju aastaid Peter Brooki juhtimisel tegutsenud Pariisi teatrile Bouffes du Nord. Maailma tabanud koroonaviiruse laine tõttu lükkus festival Talveöö Unenägu tervikuna aasta võrra edasi, kuid Linnateater otsustas tuua „Õed“ esimese pääsukesena siiski planeeritud ajal lavale. Prantsuse Akadeemia grand prix’ga auhinnatud dramaturg, kirjanik, lavastaja, koreograaf ja filmirežissöör Pascal Rambert lavastas oma näidendi „Õed“ esmalt Pariisis Marina Handsi ja Audrey Bonnet’ga ning seejärel Madridis sealsete näitlejannadega. Linnateatri lavastuses mängivad õdesid Külli Teetamm ja Evelin Võigemast.


23.-27.august (kuid edaspidi ka sügishooajal) Toulouse - VAT Teater (Rahvusraamatukogus)
Autor: David Schalko
Tõlkija: Mihkel Seeder
Lavastajad: Aare Toikka ja Margo Teder
Kunstnik: Iir Hermeliin
Valguskunstnik: Martin Koldits
Helilooja: Veiko Tubin
Osades: Elina Reinold ja Margo Teder
Draama kahele, ruumi ühele
Toulouse on ülikooli- ja tööstuslinn Prantsusmaa lõunaosas. Gustavi noor kallim arvab, et tema mees on seal ärikonverentsil. Naine ei tea, et tegelikult on Gustav hoopis kuskil mereäärse kuurortlinna hotellitoas – koos oma eks-abikaasa Silviaga. Gustav arvab, et nad on Silviaga saabunud sinna, et sõjakirves maha matta ning panna väärikas punkt üheskoos veedetud üheksateistkümnele imeilusale aastale. Gustav ei tea, et Silvia on tulnud sellele kohtumisele hoopis teise eesmärgiga. „Ma tahan täna midagi sellist, mida homme kahetseda,” ütleb Silvia minibaari silmitsedes, ent Gustavile jääb see põgus vihje märkamata. Kuid ei Gustav ega isegi Silvia oska aimata, et Toulouse´i linnas lahvatavad kohe sündmused, mis kõik nende plaanid pea peale keeravad. Etendus on ühes vaatuses ning kestab 1h ja 20 minutit.


24.august Eestlaste muistne lugu-sugu-pugu - Vaba Vanker (Ohukotsu küünis, Raplamaal)
Legendaarne pärimuskomöödia Muistsetest Eestlastest Rändteatri Vaba Vanker esituses on taas Ohukotsu küünis ja nüüd juba uuenenud sisuga ehk saanud omale juurde kolmanda osa.
Nüüd saab lõpuks ka selgeks, kas eestlase lemmikpala on ikka teine eestlane või sõi ta meelsamini midagi muud ehk lugu, mis keskendumas inimese põhivajadusele - söömisele.
Dramatiseering: Mari Tammar
Laval: Maili Metssalu, Kadri Suits, Merike Paberits, Rauno Kaibianen
Kestvus: 80 minutit


24.-25.august(hiljem ka sügishooajal) Kommuun - Tallinna Linnateater (Salme Kultuurikeskuse suurel laval)
Autorid: Mogens Rukov, Thomas Vinterberg
Lavastaja: Elmo Nüganen
Tõlkija: Eva Velsker
Kunstnik: Kristjan Suits
Kostüümikunstnik: Reet Aus
Valguskujundaja: Neeme Jõe
Muusikalised kujundajad: Riina Roose, Jaak Jürisson
Helikujundaja: Arbo Maran
Osades: Hele Kõrve, Indrek Ojari, Sandra Uusberg, Rain Simmul, Külli Teetamm, Ursula Ratasepp, Andres Raag, Aurora Aleksandra Künnapas (külalisena) ja Marko Matvere (külalisena)
Kestus: 2 tundi 50 minutit (koos vaheajaga), kahes vaatuses
"Don’t it always seem to go
That you don’t know what you’ve got
‘Till it’s gone" 
-Joni Mitchell, “Big Yellow Taxi”
Abielupaar Erik ja Anna otsustavad proovida päranduseks saadud majas kollektiivset eluviisi. Nad loodavad, et kui nende loodud kommuuni liikmed on võluvad, tolerantsed, targad, poliitiliselt aktiivsed, soojad ja lahked inimesed, siis on nad kõik koos teel täiusele. Ka nende teismeline tütar Freja otsib uue elukorralduse keskel oma identiteeti täiskasvanute maailmas …
„Kommuun“ jõudis esmakordselt lavale 2011. aastal Viini Burgtheateris. Mogens Rukovi ja Thomas Vinterbergi kahasse kirjutatud näidend on inspireeritud Vinterbergi kommuunis veedetud lapse- ja nooruspõlvest.


24.-25.august(hiljem ka sügishooajal) Gorge Mastromase rituaalne tapmine - Tallinna Linnateater (Salme Kultuurikeskuse väiksel laval)
Dennis Kelly
Lavastaja: Priit Pius
Kunstnik: Kristjan Suits
Tõlkija: Anu Lamp
Helilooja ja muusikaline kujundaja: Andres Kõpper
Valguskujundaja: Mari-Riin Paavo (Ugala Teater)
Osades: Märt Pius, Liis Lass, Tõnn Lamp, Evelin Võigemast, Allan Noormets ja Mikk Jürjens
Esietendus: 19. oktoober 2019
Mängukoht: Taevalava
Kestus: 2 tundi 50 minutit (koos vaheajaga), kahes vaatuses
Ühel tähendusrikkal hetkel saab noor Gorge Mastromas aru, et nüüd seisab ta küsimuse ees: kas elada oma elu hea inimesena, tehes otsuseid eetikast ja empaatiast lähtudes, või valida teadlikult valetamise ja manipuleerimise rada ning minna üle laipade? Ja kui valetada, siis kui suurelt? Ning kui minna üle laipade, siis kui palju raha ja võimu on sellega võimalik kokku ajada? Näib, et väga palju, isegi hoomamatult palju. Gorge Mastromas otsustab riskida. Sest mida tal oleks kaotada? Või … keda?
Dennis Kelly terav ja isikupärases stiilis kirjutatud näidend valmis 2013. aastal. Kelly on üks praeguse aja edukamaid briti dramaturge, Linnateatri repertuaaris on olnud ka tema näidend „Armastus ja raha“.


24. ja 26.august (mängitakse ka sügishooajal) Rock-a-Rella - Goltsman Ballett (Kumus)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Rock-ballett
Sa tahad rokkida, aga pead hoopis õppima?
Sa unistad printsist, aga töötad ettekandjana?
Su laps ei kuula sõna?
Su võõrasema on julm ja hüsteeriline?
Sulle meeldib Tik-Tok ja su elu möödub seal?
Su suurim unistus on, et tütar oleks õnnelik?
„Rock-a-Rella“ lavastus toob vaatajate ette vana tuttava Charles Perrault' Tuhkatriinu loo, mille sündmustik toimub tänases päevas. Rokkstaari karjäärist unistav noormees armub ettekandjast neidu. Kuigi elu loob peategelastele hulgaliselt takistusi, on lõpp muidugi mõista õnnelik. Mööda ei saa ka kristallkingakesest.
Katust lendama panev rokkmuusika autorite live-esitluses, ägedad disaner-kostüümid, balleti ja kaasaegse tantsu kooslus, haarav valguse- ja videomäng. See on elamus, mis tõmbab enesesse!
Korraldaja: INIMESE ARENGU KESKUS MTÜ


24.-28.august Sinihabe - Üks kuubis (Hüüru mõisas)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Amelie Nothomb
Lavastaja: Margo Teder (VAT Teater)
Tõlkija Pille Kruus
Dramatiseerijad Margo Teder, Triin Hook
Kunstnik Liina Unt (Endla)
Muusikaline kujundaja Peeter Rebane
Liikumisjuht Olga Privis (Vene Teater)
Valguskujundaja ja produtsent Triin Hook
Osades Karolin Jürise ja Lauri Saatpalu
Kui tuba Pariisi eliitrajoonis renditakse välja naeruväärse summa eest ning eelmised kaheksa üürnikku on salapärastel põhjustel kadunud, peaks kõik näima piisavalt kahtlane, kuid noor kunstiõpetaja Saturine vajab kiiresti elukohta ja otsustab neid fakte ignoreerida. Villa omanikust  aristokraat  ei käi kunagi majast väljas väites, et maailm oma argisuses on labane ja igav. Igaõhtustest elektrit täis vestlustest hakkavad kooruma mehe motiivid ja tema hoitud saladused …
Kirgiküttev isikuandmete kaitse määrus on heaks fooniks loole, kus teema veereb õiguse omada privaatsust ja saladust ning kokkuleppe rikkumisele järgneva karistuse vahel. Aadlik on lõpetanud väljaskäimise 90ndatel, ta ei oma arvutit ega tea midagi kaasaegsest tehnoloogiast, rääkimata sotsiaalvõrgustikest. Just see muudab ta vanamoeliseks, aegunuks, imelikuks. Sotsiaalsuse on ta asendanud muude tegevuste ja hobidega, talle on oluline tema isiklik ruum ning õigus omada saladust. Ning kui privaatsust on rikutud ning karistus on järgnenud, siis kes on süüdi? Karistuse määraja või reeglite rikkuja? Inimene, olgu ta nii intelligentne ja nii rikas kui tahes, ei suuda loobuda täiuslikkuse püüdlusest ja kaotab selle nimel tihti reaalsustaju. Ta hakkab ennast pidama jumalaks. Kindlasti on see lugu ka eksiilist - nii füüsilisest kui mentaalsest.
Loo autor Amélie Nothomb (sündinud 1966) on hinnatud Belgia kirjanik. Ta on avaldanud 14 romaani ja võitnud 1999. aastal Belgia romaaniauhinna. Nothomb'i sulest on eesti keeles varem ilmunud  veel "Jumala lapsepõlv", "Jahmatus ja värinad" ja "Armastuse sõda". 2002. aastal ilmunud "Vaenlase kosmeetika" on lavale jõudnud aga kahel korral - 2006. aastal VAT Teatris (lav Peeter Raudsepp) ja 2015. aastal Vene Teatris (lav Artjom Garejev).


25.-31.august (hiljem ka sügishooajal) Mrožek - Vene Teater (Vene Teatri väikses saalis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Sławomir Mrożek
Lavastajad: Viktor Marvin, Dmitri Kosjakov
Kunstnik Jekaterina Sedova
Valguskunstnik Anton Andrejuk
Lavastaja abi Larissa Tšerkassova
Osades Dmitri Kosjakov, Viktor Marvin, Aleksandr Žilenko, Vladimir Antipp
Parim ravim meeleheite vastu on naer. Sellisesse paradoksaalsesse ja lihtsustatud valemisse võiks paigutada absurditeatri fenomeni, mille säravaimaks esindajaks on poola kirjanik, dramaturg ja esseist Sławomir Mrożek. Tõepoolest, elades praegugi pikaleveninud kriisis, tunnetades lausa väljapääsmatut olukorda, mõistame ühtäkki, et ükskõik kui absurdselt see ka ei kõla, suudab põhjast välja ronimisel abiks olla ainult naer.
Praegusel keerulisel ajal, mida me kõik peame üle elama, otsustasid projekti "MROŽEK" lavastajad Viktor Marvin ja Dmitri Kosjakov uurida lähemalt absurdi olemust.
"MROŽEK" on lavastus, mis koosneb kahest ühevaatuselisest näidendist - "Ulgumerel" ja "Karol". Mõlemad näidendid kujutavad endast autori püüet analüüsida ohuga silmitsi seisva inimese käitumist.
Näidendi "Ulgumerel" kolmel tegelasel õnnestub pärast laevaõnnetust pääseda väikesele parvele. Peatselt mõistavad nad, et söögivarud on lõppemas. Tähendab, selleks et ellu jääda, tuleb üks kolmest ära süüa. Aga kes nõustub ennast ohvriks tooma?
Näidendis "Karol" saabuvad silmaarsti vastuvõtule pealtnäha süütud vanaisa ja lapselaps. Ainult et nad tulevad relvastatult ja otsivad kedagi Karoli nimelist. Ja doktor peab neid selles aitama. Aga kuidas? Pealegi pole välistatud, et doktor ise ongi seesama Karol.
Püüdes leida olukorrast väljapääsu jõuavad kõik nende lugude kangelased ad absurdum ("absurdini",ld).  Ja mida koomilisemalt ning absurdsemalt arenevad sündmused, seda reaalsemaks ja õudsemaks muutub tegelikkus.
Nagu ütles kunagi Tertullianus: "Credo quia absurdum" ("Usun, sest see on absurdne", ld)
Etendusel on sünkroontõlge eesti keelde.
Sobib vanusele 14+


25.-28.august Sa oled täna ilusam kui homme - Von Krahli Teater (Sakala 3 teatrimaja saalis, Telliskivi kvartali M hoones)
Eesti teatri auhinnad 2021 - Etenduskunsti auhind - Lauri Lagle
Eesti teatri auhinnad 2021 - Naispeaosatäitja auhind - Marika Vaarik
Eesti teatri auhinnad 2021 - Meeskõrvalosatäitja auhind - Jörgen Liik
Lavastaja ja kunstnik: LAURI LAGLE
Laval: MARI ABEL, INGMAR JÕELA, RASMUS KALJUJÄRV, JÖRGEN LIIK, KATARIINA TAMM, MARKUS TRUUP, MARIKA VAARIK
Helikujundaja: JAKOB JUHKAM
Valguskunstnik: SIIM REISPASS
Kostüümikunstnik: JAANUS VAHTRA
Kuidas sul töö juures läks?
- Tuulte vari lehtedes.
Kui inimesed saavad kokku ja ilma pretensioonide, kavaluse ning emotsionaalse altkäemaksuta omavahel räägivad, võib juhtuda elu. Seda ja teist, nii ja naa, tühja ja tähja, ja ometi tekib sellest vool, vool aga... Kuidas tõusta argisest kõrgemale, aga nii, et argine kaugele ei jääks? Kuidas vestelda korraga kõigest ja eimillestki? Millest me räägime, kui me räägime trennitegemisest ja tantsimisest, suhtlusest ja poeesiast, energiast ja atmosfäärist?
Lauri Lagle uuslavastus on sisselõige elamise argistesse kudedesse.
Etenduse pikkus: 2 tundi ja 15 minutit


27.-28.august (hiljem ka sügishooajal) Kuritöö ja karistus - Eesti Draamateater (Eesti Draamateatris)
Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 3 tundi ja 25 minutit
Dramatiseerijad, lavastajad ja lavakujunduse autorid → Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Valgus- ja videokujundaja → Petri Tuhkanen
Helilooja → Jakob Juhkam
Tõlkija → A. H. Tammsaare
Osades → Ursel Tilk, Hendrik Toompere, Priit Võigemast, Taavi Teplenkov, Hilje Murel, Marian Heinat, Uku Uusberg, Helena Lotman, Markus Luik
1866. aastal kirjutas Dostojevski oma esimese suure romaani. Selle keskmes on endine õigusteaduste üliõpilane Raskolnikov, kes üleolekutundest joobudes võtab õigluse mõistmise enda kätte ja tapab kaks inimest. Filosoofilis-religioossete diskursuste kõrval on romaanis kesksel kohal sotsiaalsete teemade halastamatu vastasseis.
Aastal 2020 kasutavad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo sama romaani, et uurida kuriteo fenomeni individualistlikus kontekstis. See saab kunstnikele hüppelauaks teemadel nagu: kus on üleilmastunud ühiskonna südametunnistus? Kes on reeglite ja seaduste autorid maailmas, kus põrkuvad erinevad religioonid, kultuurid ja poliitilised süsteemid? Kas tänapäeval on olemas selline asi nagu moraal? Ja millist rolli tegelikult mängib individuaalne võim seoses kehtivate õigusaktidega?
“Kuriteo? Missuguse kuriteo? See, et mina tapsin ilge, kahjuliku täi, liigkasuvõtja vanaeide, keda kellelegi vaja pole ja kelle tapmise eest nelikümmend pattu andeks antakse, kes imes vaestest elumahla, ning see peaks olema kuritegu?”
Sellise bravuuriga praalib maailmakirjanduse üks tuntumaid karaktereid, vaesunud üliõpilane Raskolnikov, kui see enam kui 150 aastat tagasi kirjutatud lugu A.H. Tammsaare tõlkes kõlab nii, nagu oleks see kirjutatud just täna, meie jaoks.
Lavastuses kasutatakse sigaretiasendajaid, relvapauke ja vilkuvat valgust.
Minu lühipeegeldus instagrammis: https://www.instagram.com/danzumees/


27.-29.august (hiljem ka sügishooajal) Tavaline ime - Rakvere Teater (Rakvere Teatri suures saalis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Muusikaline armastuslugu inimeseks olemise imelisest kergusest ja imekspandavast raskusest.
Elas kord üks võlur. Võlur armus ja abiellus ning temast sai tavaline inimene. See ei kestnud kaua, sest kui sa oled kord võluriks loodud, ei lepi sa kunagi tavalisega. Võlur segas ennast noorte inimeste armuloosse. Kõik läks segi ja sassi. Võlur proovis ja proovis, aga ükski ime ei aidanud. Loomulikult. Ole sa võlur või maag, kui tegemist on inimestega, ei aita võlumised ega trikid.
Inimesed armuvad – see on nii tavaline. Lähevad tülli – selles pole midagi iseäralikku. Mõned peaaegu et surevad armastuse kätte – täiesti tavaline. Aga vahel harva, kuid siiski mõnikord saavutab tunnete jõud sellise täiuse, et tavaline armastus võib korda saata imesid. See on niihästi tavaline kui ka ebatavaline.
Autor Jevgeni Švarts
Töötlus Eili Neuhaus
Lavastaja Eili Neuhaus
Osades Saara Pius, Ott Lepland (külalisena), Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Toomas Suuman
Kunstnik Reili Evart
Valguskujundaja Märt Sell
Helilooja ja muusikaline kujundaja Hando Põldmäe
Repetiitor Kristjan Veermäe
Tõlkija Karin Ruus


27.-29.august Meie autor Eduard Vilde - Vilde Teater (Tartus, Oskar Lutsu majamuuseumi aias)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Piret Saul-Gorodilov
Lavastaja: Raivo Adlas
Kunstnik: Silver Vahtre
Laval: Veiko Saago, Rein Annuk, Anu Lajal, Maarja Pavlihhina, Raido Seene, Ülle Sillamäe, Julia Laffranque, Jaanus Hallik, Marek Ranne, Kristiina Metsanurk, Marju Reismaa, Imbi Uibo, Helve Nurk, Katrin Kivi, Oscar Helmut Laffranque, Tobias Louis Laffranque, Léo Lennart Laffranque, Rasmus Saago
Humoorikas läbilõige Eduard Vilde elust ja loomingust. Lavale ilmuvad tegelased armastatud kirjaniku erinevatest teostest ning tunnevad muu hulgas muret, kas neid ikka piisavalt mäletatakse ja loetakse. Millal Sina viimati Vildet lugesid?


30.-31.august Kui seda metsa ees ei oleks - Projektiteater (Kuressaare Teatris)
Autor: Urmas Lennuk
Lavastaja: Eili Neuhaus
Kunstnik: Irina Marjapuu
Osades: Ülle Lichtfeldt (Rakvere Teater), Eduard Salmistu (Rakvere Teater), Madis Mäeorg (Rakvere Teater), Margareth Villers (Rakvere Muusikakool)
Valgus- ja helikujundus: Peeter Pilv
Etenduse juht: Eili Neuhaus
Näidend on inspireeritud Juri Nagibini, Henri Troyati ja Pjotr Tšaikovski loomingust.
Paruness von Meck ootab parasjagu kirja suurelt heliloojalt Tšaikovskilt, kui tema mõisa saabub kaupmees Žgutov. Kaupmees tahaks osta parunessi metsa, aga paruness ei saa ju ometi laskuda labasesse äritehingusse, kui kohe-kohe on saabumas kiri suurelt heliloojalt endalt. Päevast saab õhtu, õhtust hommik ja hommikust nädal… aga mida ei tule, on kiri. Kaupmehe ja parunessi kohtumistesse sekkub parunessi poeg Volodja, kes muutub omamoodi sillaks Tšaikovski kirja ja metsamüügi vahel. Tragikoomikat lisab kõigi kolme suhetesse tõsiasi, et nii paruness kui tema poeg on Tšaikovskist omal kombel sisse võetud, samal ajal kui kaupmehe muusika-alased teadmised piirduvad vaid balalaika eristamisega praepannist.
Pisut tšehhovlikus armastusloos leidub nii koomikat, suuri tundeid, inimlikke igatsusi kui ka traagilist valu. Ja muidugi hästi palju muusikat.
Lavastus on tegijate poolne sügav kummardus kuulsale vene heliloojale Pjotr Tšaikovskile. Tema loominguline põlemine, pidev otsingulisus, vastuolud reaalsusega ja meeletu armastus muusika ja loomise vastu on inspireeriv ja tunnetatav läbi aegade.
Truppi kuuluvad Rakvere Teatris töötavad inimesed. Lavastaja Eili Neuhaus on vabakutseline lavastaja, aastast 1998 Eesti Lavastajateliidu liige. Margareth Villers on Rakvere Gümnaasiumi ja Rakvere Muusikakooli klaveri eriala vilistlane.
Etendus kahes vaatuses. Lavastuses kasutatakse elavat muusikat.
Etenduse kestus koos vaheajaga 2,5 h. Vaheajal on avatud Alatskivi lossi restoran.


----

Kui valida vaid 6 kõige magusamat teatrielamust 2021 suve mängukavast nende seast, mis juba varasemalt nähtud, siis soovitaksin kõige rohkem:

*****Lehman brothers - Eesti Draamateater (üldse alates 2018 kuni siiani suurim teatrielamus! Tippnäitlejate (ja muusikute) sisukas ning vapustavalt hea mängutulevärk Draamateatri suurel laval)
*****Praegu pole aeg armastamiseks - R.A.A.A.M. (tõeliselt naljakas ja huvitav ja hea ning kahtlemata väärt vaatamist-kogemist!)
*****Pigem ei - Von Krahli Teater (kummaline, aga überlahe Brechtilik kontorimuusikal, mis tabab nii õigeid närve oma sõnumite ja teemadega! Ja pagana meelelahutuslik veel selle sügavamatele kihtidele lisaks!)
*****Dekameron - VAT Teatri külalisetendus Hiiumaal augustis (naljakas, pisut siivutugi, mõnus ja hoogne teater - siiani meeles kui seda vaatamast saalist väljusin ja kõik rahvas ümberringi kahises KUI LAHE see oli!)
****See laps - Theatrum (tõsine, valus, 10 lugu, mis seotud laste ja vanematega. Eriti 1 surnukuuri lugu raiub end igavesti mällu!)
****Marie Roget' mõistatus - Kellerteater (üks mõnus krimka kulub suvel marjaks ära ning siin teevad Riho Rosberg ja Meelis Kubo suurepärased rollid, üks Edgar Allan Poe enda ja teine tolle väljamõeldud tegelasena!)


Minul on praeguseks hetkeks tehtud juba kindlad plaanid minna vaatama:
Eesti Noorsooteatri erilise ülesehitusega, perevägivalda (päris inimeste intervjuude põhjal) lahkavat "Teises toas" (nähtud - valus!)
Rakvere Teatri külalisetendust, ehk Strindberg tuleb Tallinnasse "Tants" (nähtud - kiiksuga!)
Ugala uus- ja autorilavastust perevägivallast "Kui Sa tuled, too mul lilli" (nähtud - mõjuv!)
Piip ja Tuut Teater teeb Jõgevamaal jõu ja ilu numbreid värske uuslavastusega "Kalevipoja vägiteod" (nähtud - naljakas!)
Emajõe Suveteater "Kasuema" (kes "Kadri" nägi, see teab kui hea see oli ja nüüd on veel trupis ju ka Ülle Kaljuste!)
Harrastuteatritest Tallinna tipud - Salme Teater ja Tammsaare Teater ühendavad jõud, ning korraldavad "Grönholmi meetod"i abil ühe töötajaotsingu - kes Draamateatr´is (üle 10 aasta tagasi) juhtus sealset menulavastust kogema, need teavad, et tasub seda ka teises versioonis vaadata!
Ajateater "Nõid" (see on Indrek Hargla kirjutatud ja Merle Palmiste teiste seas mängimas... Selline tunne ka, et suvi oleks kuidagi poolik kui pole Ohtu mõisas teatris käinud!)
Fine5 Tantsuteatri "Valge põder" (uuslavastus KUMU sisehoovis - tants vabas õhus - juba mõttena vabastav, kas pole?!)
Urmas Lennuk on dramatiseerinud van hea "Vanaema õunapuu otsas" - seda on mõnus minuvanustel minna nostalgitsema ja muidugi kõik tited (vanusest hoolimata) kaasa tassida!
Must Kast peab "Pidu katku ajal", mis ei saa olla muud kui "must huumor", aga see mustaémat sorti ongi ju see kõige hinnatum... no aktuaalne igatahes.
Teater Nuutrumi August Mälgu tõlgendust "Tson Lemberi uus elu" (eelmise aasta Saaremaa Mälk oli Suveteatri tipp!)
Tartu Uus Teater "Serafima + Bogdan" - käesoleva suve konkurentsitult oodatuim suveteatri lavastus! Seda lihtsalt peab ise kogema! Raamat oli juba suurepärane ning autentses kohas lugu lavale tuua - saab olema elamus kahtlemata... isegi kui millegipärast dramatiseering ei peaks meeldima/õnnestuma... kuigi ma ei usu, et Põllu selle kuidagi vigaseks teeb. Trupp ka ülimalt põnev!
Suurepärane võimalus näha veel viimast korda koos mängimas äsja Viljandi lavakooli lõpetanud noori uusi näitlejaid, Piret Jaaksi viimase lavalejõudnud näidendiga "Sireenid". sh. Miika Pihlak, Rainer Elhi, Kristi Kimmel, Mariann Tammaru, Maria Paiste... ja ometi-ometi näeb Sireenides ära ka Elis Järvsoo!
Millal viimati sai Raivo Trassi mängimas näha? Juba mitu aastat tagasi VATis... nüüd siis ometi jälle! TEMUFI "Maakas" on Wimbergi romaani "Lipamäe" ainetel... Olusvere Mõisa tallihoones (viimati kui sai Olustveres teatrit vaadatud - tookord küll Olustvere Lossis, siis sündis sellest üks elu suurimaid teatrielamusi, nimelt Kaarin Raid'i Tšehhovi "Onu Vanja"!
Eesti Noorte Muusikaliteatri "High School Musical: On stage" (tean HSM-i menu kohta maailmas, ent ise neid filme, ega telsarju pole vaadanud - hea võimalus kurssi viia)
Selle suve 1 oodatumaid (kes teavad-tunnevad Misanzeni tegemisi, need teavad miks) on Balti manmufaktuuri endistes ruumides Helen Rekkori autoriteatrilavastus "Sitsi Silentium"! See saab olema VÕIMAS visuaalne mäng!
Piip ja Tuut Teater "Pikad sammud" (Tammsaare ja need noored tegijad, kes on end juba tõestanud, et oskavad noori paksult saalid täis tõmmata...ehk nad oskavad tänapäeva noorte "linnukeelt" ja see kõnetab vanemaid ka - ootused on täitsa olemas!)
Ja suve kõige viimast esietendust - Rakvere Teatri "Tavaline ime", kus oma koduteatri lavale naaseb üle pika aja Saara Pius ja lisaks külalisena Ott Lepland, teistest headest rääkimata.

Eeltooduile lisaks ülejäänutest (mille vaatamine veel pole kindel) - TOP10 huvitavamad:

1. Trimmerdaja surm - Kuressaare Teater
2. Liblikas - Üllar Saaremäe projektiteater
3. Petserimaa igatsus - Taarka Pärimusteater
4. Haige mäger - Tartu Uus Teater/Kinoteater
5. Johnny - Projektiteater
6. Vabalt peetavate kanade munad - Projektiteater
7. Kihnu Jenka - Vana Baskini Teater
8. Nõidkapteni needus - Projektiteater
9. Kuningal on külm - LendTeater (etendused juba läbi, minul jäi nägemata)
10. Aed - Von Krahli Teater

Põnev teatrisuvi tõotab tulla!


---------------------------------------------
2021.aasta suvised mängukorrad on juba läbi (praeguse seisuga):

1.-2.juuni (mängitakse ka sügishooajal) Sirli, Siim ja saladused - Rakvere Teater (Rakvere Teatrimaja suures saalis)
Autor Andrus Kivirähk
Dramatiseerija Urmas Lennuk
Lavastaja Mari Anton
Kunstnik Mailiis Laur
Helilooja Markus Robam
Liikumisjuht Hanna Junti
Videokunstnik Kerttu Kruusla
Osades Grete Jürgenson, Imre Õunapuu, Elar Vahter, Liisa Aibel, Silja Miks, Peeter Rästas
Andrus Kivirähki tuntud lasteraamatul põhinev lavastus viib meid rändama kõige sügavamate unistuste maailmadesse, kus kõik on võimalik. Nende tagurpidi maailmad näitavad meile, et ka igapäevaelus on kõik võimalik! Tuleb unistada, tuleb uskuda, tuleb elada!


1.-6.juuni Läbi linna: Karlova - ProTheMus (Tartus, Karlova tänavatel)
2021.SUVE ESIETENDUS! Kahjuks praeguseks kõik piletid juba VÄLJA MÜÜDUD
Lavastaja Jaanika Tammaru
Lavastaja assistent Merilyn Elge
Dramaturg Kaija M Kalvet
Kunstnik Inga Vares
Valguskunstnik Karolin Tamm
Helikunstnik Kaarel Kuusk
Näitlejad Liisu Krass, Kaija M Kalvet, Agur Seim, Laura Niils, Siim Angerpikk, Karl Edgar Tammi
Füüsilis-visuaalne rännak Karlova tänavatel inspireeritud Karlovast, kassidest, kohalikest.*
Kogutud lood, kogetud ruum. Katused, kuurid, kassid ja kõrvalkäigud. Kolm trajektoori, kuhu publik kaasa kõndima kutsuda. Läbi tänavate, näitlejate ja linna korraldame argiseid imesid, kus kohtuvad ulakus, ajalugu ja poeesia.


3.-5.juuni (mängitakse ka sügishooajal) Oi, Johnny! - Rakvere Teater (Endlas ja Rakvere Teatri suures saalis)
Autor Ray Cooney
Lavastaja Peeter Raudsepp
Kunstnik Yana Khanikova
Osades Margus Grosnõi, Ülle Lichtfeldt, Anneli Rahkema, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg, Märten Matsu, Tarmo Tagamets
Lugu sellest, kuidas tavalisest taksojuhist saab seksiurka pidaja, vähemalt teda ümbritsevate inimeste arust. Kahes teineteisega äravahetamiseni sarnases korteris läheb väikeste hädavalede mõjul lahti tõeline naljaralli, kus üks jabur olukord ajab teist taga ja kus lõpuks ei saa enam keegi päris täpselt aru, kes kellega magab ja mida valetab. Eelkõige seksuaalsele tolerantsusele kutsuv Ray Cooney komöödia laseb ennast tühjaks naerda, aga ka mõista, et iga tõelise naudingu taga on siiras armastus ja sõprus, mis ei kannata ka siis, kui väliselt kõik suisa metsa läheb.


3.-6.juuni Seis näita end! - Lavakooli magristrandid (EMTA blackboxis ja internetis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Ragnar Uustal
Lavastaja ja etendaja Ragnar Uustal 
Dramaturg Jarmo Reha 
Kunstnik Liisa Maria Lai
Helikunstnik Markus Robam 
Valguskunstnik Aleksandr Mirson 
"Seis, näita end!" on lavastus, mis võtab William Shakespeare'i igihalja Hamleti tsitaadi "Olla või mitte olla – see on küsimus" ja uurib seda isiklikul tasandil, läbi kehalise teekonna. Sellest loomingulisest, higisest, maniakaalsest ja isiklikust protsessist kerkib välja vastulause: "Mis on mu keha – see on küsimus".  
Keha seisab. See keha seisab liikumatult suurel tühjal laval. See liigub. See higistab. See tühjeneb kõigest. Mu maniakaalsetest nimekirjadest. Maniakaalsetest tabelitest. Maniakaalsetest dokumentidest. Maniakaalsetest kirjaridadest. Mu maniakaalsest Hamletist ja keha … mis otsib alternatiivset seletust kõigele olemasolevale. 


4.-5.juuni (mängitakse ka sügishooajal) Kodukäijad - Kelleteater (Kellerteatris)
“Kodukäijad” on kaks lugu kummitustest kahes erinevas ajas ja ruumis, 19. sajandi Saksamaal ja tänapäeva Eestis. Neid ühendab see, et mis on surnud, on tulnud tagasi elavate maailma, sest kõige tugevamad tunded ei sure iialgi päriselt. Armastus ja vihkamine ei lase surnutel püsida rahus ja “Kellerteatri” laval hakkavad sündima jubedad asjad, mida Eesti teatris ei ole varem olnud.
Meisterliku põnevuskirjaniku Indrek Hargla spetsiaalselt Kellerteatrile kirjutatud kaks lühinäidendit “Phosphorus” ja “Nõia tütar”, toovad vägeva energiaga Püssirohuaida saalis lavale tuntud gootiliku teatrikeelega lavastusrühm ja neli karismaatilist näitlejat – Rahel Ollisaar, Andres Roosileht, Riho Rosberg ja Andrus Eelmäe.
autor: Indrek Hargla
lavastaja: Vahur Keller
kunstnik: Britt Urbla Keller
helilooja: Liina Sumera
valguskunstnik: Rene Topolev
koreograaf: Kristina Paškevicius
grimmikunstnik: Evelin Sulg
inspitsiendid: Iti Niinemets, Anna Liisa Erik
näitlejad: Rahel Ollisaar / Andres Roosileht / Riho Rosberg / Andrus Eelmäe


5.juuni Minu Narva – Моя Нарва - Vaba Lava Narva/Eesti Teatri- ja Draamahariduse Selts (Narva Vana Lava teatrikeskuses)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Lavastaja: Katrin Nielsen (ETDS)
Lavastaja assistent Svetlana Ivanova, (MART, Moution of Art)
Dramaturg Piret Jaaks
Video- ja helikujundaja Meelis Muhu
Valguskunstnik Raimond Danilov
Idee autor ja projektijuht Liia Kanemägi (ETDS)
Laval Aljona Guljajeva, Anželika Pratkunas, Emili Parts, Yulia Fedorova, Ksenija Frolova, Nina Kapanadze, Pille Maffucci, Serafima Kolodkina, Svetlana Ivanova, Teele Parts
TASUTA/eelregistreerimisega
vene ja eesti keeles
Milline koht on sulle Narvas kõige olulisem?
Miks sina Narvast ära ei sõida?
Mis keeles räägivad kalad Narva jões?
"Minu Narva – Моя Нарва" on kogukonnateatri lavastus narvakatelt narvakatele, kus kõlavad tänaste inimeste lood. Lavastuses astuvad üles harrastustrupi MART liikmed ja erinevas eas linnakodanikud. Nad jutustavad lugusid linnast, kus nad on üles kasvanud, kus nad elavad ja mida nad armastavad.
Kogukonnateatri etendus "Minu Narva – Моя Нарва" sündis Narva linnakodanike, Vaba Lava Narva teatrikeskuse ja Eesti Teatri-ja Draamahariduse Seltsi (ETDS) koostöös.


5.-6.juuni Värske kraam Viljandist Tallinnas (Kanuti Gildi Saalis)
Liis Konsap "See on seal, aga vaata mind siin"
Kui ma esimest korda mõistsin, et ma vist saan aru, mida see tähendab, oli päris lahe tunne. Siis läks paar nädalat mööda ja ma ikka veel sain aru, mida see tähendab. Enam ei olnud nii lahe, sest ma ei osanud sellega midagi peale hakata. See on nüüd seal, aga vaata mind siin.
Lavastus “See on seal, aga vaata mind siin” keskendub tõlkimatu ja mitmetahulise portugalikeelse termini “saudade” mõtestamisele, kogemisele ja sellega toimetulekule. Saudade on tunne, mis ühendab endas igatsuse, melanhoolia, nostalgia, armastuse, üksinduse, kurbuse, rõõmu, … - seda kõike millegi olnu suhtes, mida enam ei ole. Või mida kunagi ei olnudki.
Liis Konsap on vaikselt alustamas oma teed etenduskunstnikuna, olles hetkel lõpetamas TÜ Viljandi kultuuriakadeemias tantsukunsti õpinguid, mille jooksul veetis ta inspireeriva aasta ka vahetusõpilasena Portugalis. Hetkel köidavad teda argised ja lihtsad liikumised ja nende komponeerimine.
Autor, lavastaja, etendaja: Liis Konsap
Muusika: Elina Kasesalu
Valgus: Fredi Karu
Heli: Karl-Kristjan Küppas
Lavakujundus: Margus Konsap
Juhendaja: Karl Saks
Esietendus: 29.05.2021 Viljandi WB
Kestus: 45'

******
Kirte Jõesaar "Olmeoopus neljale kehale"
Igal hommikul kallan kohvitassi ääreni täis, kuigi tean, et teel diivanini loksub kaks suutäit maha. Ohtra tuhksuhkruga kaetud saiakest söön harilikult siis, kui olen selga pannud musta värvi riietuse. Teatrikohvikus märkan keskealist meest, kes püüab kartulisalati ja jäätisekokteili abil varjata oma ärevust üksinda teatris viibimise ees. Sünnipäeval ei õnnestu mul kõiki küünlaid korraga ära puhuda ja soovid täide ei lähe. Ka õhku visatud pruudikimp maandub kellegi teise peos.
Argielu pisimad ja suuremad traagikad. Pusimised, ebaõnnestumised, paratamatused. Suured pingutused ja võimatud missioonid. Teesklused, klišeed ning olemise absurd.
Kirte Jõesaar on oma esimesi katsetusi tegev etenduskunstnik, kes kompab piire igapäevaelu, meelelahutuse ja kõrgkultuuri vahel. Ta on õppinud tantsukunsti vahetusüliõpilasena Berliini Kunstiülikoolis ning hetkel lõpetab õpinguid TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias.
Etendajad: Liisbeth Kala, Helina Karvak, Miika Pihlak, Germo Toonikus
Valguskunstnik: Kärt Karro
Muusikaline kujundus: Kirte Jõesaar, Kärt Männa
Juhendaja: Ruslan Stepanov
Kestus: 60'

****
Liisbeth Horn "Tõde ja õigus"
"Ma palun, et hoiaksite kaks minutit planku. Kaks on teie absoluutne maksimum ja olete nõus, et ennast tõestada. Hoian taimerit neli minutit, kuid kinnitan, et tegu on kahega. Hoiategi neli minutit. Teil on ilmatu raske, kuid kuna teate, et saate kahega hakkama, siis teete selle ära. See on teile kasulik, et ma valetan. Isegi kui ütlete “näh”, olete sisimas positiivselt üllatunud, et suudate oma keharaskust hoida topelt kauem, kui ennist arvasite.
Täielik ausus ja läbipaistvus ei ole lõpuni võimalik ega vajalik. Teatris lõpuni aus ja läbipaistev olla ei ole võimalik ega vajalik. Teatris valetab ja varjab isegi nö endast lähtuv etendaja. Ja publik ei tahagi teisiti. Publik tahab müstilisust, ise oma tõeahnuses leidja au pärida. Fiktsioon võib teeselda, et mõistab publiku olemasolu, kuid tegelikkuses läheb etendus edasi ka siis kui te küsimusi ei küsi.
Nii laialivalguvat ja subjektiivset mõistet nagu “tõde”, mis on põhiliselt kohal vaid müstilise kinnisideena, ei maksa lõpuni mõtestada. Seda kas ei ole olemas ja/või me ei tea seda ja/või ei ole me selles veel kokku leppinud. Tõeta elamine on ebameeldiv seisund, kuid kui liiga pikalt tõe mõtestamist praktiseerida, saab suurest tõest suur okse. Lavastust “Tõde ja õigus” ei ole ka vaja. Kõik on nagunii juba tehtud ja tahtmatult on see juba eos plagiaat. Autor on mõjutatud oma sõpradest, õppejõududest, vanast, süsteemist. Krüptomneesia on selle nimi, eile sain teada, kui sõbrad/tuttavad pargis muusikast rääkisid.
Ideaalis võiks see tekst anda sügavama infokihi etenduse kõrvale. “Vähemalt tutvustavas tekstis võiks seda asja esitleda nii, nagu seda oleks vaja.” Seega aitäh, et annate meile oma elust selle aja ja Tammsaaret ma siinkohal nimme ei maini.
Etendajad: Liisbeth Horn, Anumai Raska, Aarne Soro
Helikunstnikud: Kaur Einasto, Kristjan Tenso, Mait Vesker
Valguskunstnik: Iiris Purge
Kunstnik: Riin Maide
Juhendaja: Ruslan Stepanov
Kestus: 120'
Eesti keeles


1.-9.juuni Uitkeha - Eesti Tantsuagentuur (Sakala 3 teatrimaja proovisaalis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Auto, koreograaf ja etendaja Joanna Kalm
Liikumisdramaturg Mari Mägi
Kunstnik Arthur Arula
Helikunstnik Sten Saarits
Valguskunstnik Karolin Tamm 
Produtsent Minna Triin Kohv
"UITKEHA" vaatleb inimeseks olemise fluidsust, avatust ja muutlikkust. Lavastuse kui sündmuse keskmesse on seatud keha – antud juhul minu, Joanna oma –, et jälgida mil viisil ma (/me) inimlooma(de)na läbi oma olemuse tajume ja organiseerume.
Annan aja kehale ruumis avaldumiseks.
Kui keel – kõne ja teksti näol – pärineb holistiliselt kogetud maailmast ja ei esine eraldiseisva ideena, siis missugune on väljendus, mis pärineb ennekõike kogevast kehast?
Leian end kiirelt uduna hajuvas tantsus, mida on võimatu käega haarata, käe vormi fikseerida. Tunne pudeneb sõrmede vahelt ära ning samasse kehasse kaks korda astuda ei saa. Mina-keha on olemuslikult protsess, mille osadeks on isiklik mateeria, ruum ja ruumiosisena ka sina. Jääb üle järgida oma keha korrastatust (ja korratust).
Mind saadavad küsimused: Mis mind hetkel organiseerib? Kuidas oleks organiseeruda ehk tajuda teisiti? Kus on / liigub mu tähelepanu? Missugune on tähelepanu ja väljenduslikkuse suhe? Missugune on sisemise ja välise suhe? Mis siis kui lasen oma rakkudel end otseselt väljendada? Missugune on kõike kaasaarvav-haarav tants? Kuidas tantsida kõiki hetke osiseid?
"UITKEHA" näol on tegemist Joanna Kalmu antropoloogia magistritöö (Tallinna Ülikool) uurimuse ühe osaga, mille sisuks on holistiline kehaline eneseregulatsioon somaatilise liikumise näol. Joanna toetub oma eelnevale kaasaegse tantsu kogemusele ning Bonnie Bainbridge Coheni loodud somaatilise liikumise koolkonna Body-Mind Centering® (BMC) õpetusele.
BMC on kogemuslik kehaõpe, milles ühildatakse anatoomia, füsioloogia, psühhofüüsika ja arengubioloogia teadmised kehalise kogemisega kasutades selleks visualiseerimist, liikumist, hingamist, puudutust ja häält. Näiteks, omades teavet, et inimkehas esineb vedeliku näol veri, on võimalik tunnetada, kuidas veri südame läbib ning veresoonte ja kapillaaride kaudu keha perifeeriasse ja tagasi liigub. See tunnetus võib omakorda esile kutsuda omalaadse liikumise, kujutluspildi või vokaliseeringu.


2.-14.juuni (ja edaspidi sügishooajal ka) Kui Sa tuled, too mul lilli - Ugala (Tallinnas Eesti Noorsooteatris ja Viljandis Ugalas)
Autorid ja lavastajad Liis Aedmaa ja Laura Kalle
Kunstnik Maret Tamme
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov
Valguskunstnik Mari-Riin Paavo
Osades Terje Pennie, Marika Palm, Ilo-Ann Saarepera, Tanel Jonas, Ringo Ramul ja Kiiri Tamm
Elas kord ema, kellel oli neli last. Meie need neli last olemegi. Oma isa lapsed, kes kõik igatsevad oma isa, aga tema kasvatus on jätnud meisse ka jälgi. Suuri poriseid jälgi. Suure kuulsa dirigendi suured porised jäljed. Nii me nüüd astume elus, jätame jälgi, teeme samme, et enda varjust üle astuda. Sest sa võid olla nagu minu vend Orpheus – absoluutse kuulmisega, aga absoluutselt pime. Või nagu mu õde Helena, kes valutab südant kõigi pärast, aga endale ei jagu ühtegi plaastrit. Või nagu Aleksander, kellel on alati õigus, aga kelle naine ei taha enam temaga koos elada. Mina olen nende kõigi kaja, noorim õde Kaja, kes ei oota elult õieti muud, kui seda, et keegi näitaks, mis see tõeline armastus õigupoolest on. Et mina teaks ka oma samme seada. Et mul oleks, kelle järgi oma samme seada. Nii, nagu minu ema seda tegi.
Lavastus “Kui sa tuled, too mul lilli” tõukub intervjuudest lähisuhtevägivalla ohvritega ning selles valdkonnas töötavate spetsialistide ja vabatahtlikega.


4.-8.juuni Tants - Rakvere Teater (Rakvere Teatrimajas ja Tallinnas, Sakala 3 saalis)
Autor August Strindberg "Surmatants" ("Dödsdansen")
Lavastaja ja kunstnik Veiko Õunpuu
Kostüümikunstnik Jaanus Vahtra
Valgukskujundaja Märt Sell
Tõlkija Arnold Ravel
Osades Tiina Mälberg, Toomas Suuman, Tarvo Sõmer
Psühholoogiline triller 19. sajandi lõpu dekadentlikus ja sümbolistlikus õhustikus. Mehe ja naise kujutlusmängud üksildases sõjaväekindluses kasvavad ettearvamatutes suundades ja muutuvad kolmanda osapoole saabudes halastamatuks kodusõjaks, kus kirgastub nii Strindbergi kui kaasaja inimese suhe reaalsusega, mida aina vähem mõistetakse ja kus haiget tegemisest võib saada ülim märk siirast armastusest.


4.-11.juuni Tiny Home Production presents: Suurem kui elu - Lavakooli magistrandid (Paljassaare garaažilinnakus ja internetis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Lavastaja/ Director LIISA SAAREMÄEL (EST)
Kunstnik/ Scenographer EMER VÄRK (EST)
Dramaturg MARIA ARUSOO (EST)
Helikunstnik/ Sound Designer HENDRIK KALJUJÄRV (EST)
Valguskunstnik/ Lighting Designer MIKK-MAIT KIVI (EST)
Kostüümikunstnik/ Costume Designer HELINA RISTI (EST)
Etendajad/ Performers: CHRISTOPHER RAJAVEER (EST), ALEKSANDER EELMAA (EST), ANATOLI TAFITŠUK (EST), LIISA SAAREMÄEL (EST). 
Tillukesed ruumid: lubavad hoiustada asju ilma süstematiseerimata – kuur, auto pagasiruum, garaaž, alumised sahtlid, kindalaegas, meigikott, voodialune, rahakoti salajased alad, ranits, taskud, koolikapid, keldrid ja mõnikord terve kodu. Süstematiseerimata asjade keskel on soe ja mõnus. Tillukesed ruumid on nagu vulkaanid hoidmas end tagasi. Vähetähtis, tagajärgedeta, pole kõneväärt, kah asi.
“Tiny Home Production presents: Suurem-kui-elu” on kohaspetsiifiline rännaklavastus Paljassaare Garaažiühistu territooriumil. Hiiglaslikus nimetute tänavate võrgustikus seisavad 1300 garaažiboksi oma kirevate katustega lähestikku üksteise kõrval nagu linn linnas. Ühelt poolt funktsionaalne ruum ja teisalt ruum, mis kannab endas võimalust end vabalt väljendada, on garaaž väga intiimne ruumiline portree inimesest, kes seal tegutseb. Uurides kasinate ruumide fantaasiat ärgitavat mõju garaažla muutumatult argises keskkonnas, balansseerib lavastus tavaelu teatraalsuse ja etenduskunsti argisuse piirialal. Pealtnäha homogeenne garaažilinnak on aegruum, kus iga minevik kohtub enda tulevikuga, kus unistused kas visatakse välja, pannakse riiulile või lammutatakse laiali ja pannakse kokku uuteks avaldusteks lootusest – tillukesest tundest. Tilluke tunne: kui hakkad armastama, sest ta valis su välja. Kui su elu kulminatsiooniks on hetk, mil sind joosti pikali ja hiljem avastasid end õnnelikust suhtest. Tillukestele tunnetele andumine võimaldab suurepärast elu. tühipaljas, mis sest mainida.


5.-9.juuni Tüdruku peen iseteadlikkus - Lavakooli magistrandid (ARS kunstilinnakus ja internetis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Lavastaja ja etendaja/ Director and Performer MARTINA GEORGINA (MLT)
Dramaturg IRA MELKONYAN (UKR)
Valguskunstnik/ Lighting Designer HENRY KASCH (EST)
Helikujundaja/ Sound Designer  MICHAELA KISLING (AUT)
Lavastuskunstnik/ Scenographer KRISTEL ZIMMER (Eesti Kunstiakadeemia/ Estonian Academy of Arts)
Konsultant/ Advisor JIMMY GRIMA (MLT).
“Tüdruku peen ise teadlikkus” on monoetendus, mille eesmärk on vabastada sügavale peidetud fantaasia, teades, et seda saab teha ainult naeruvääristamise arvelt. ‘Tüdruk’ tahab seda, mida sina tahad, olla cool, näha välja nagu ta teaks, mida ta teeb; oskaks poiste ja nende mänguasjadega sammu pidada. Mida rohkem talle öelda, et ta ei saa, seda rohkem ta tahab.


5.-10.juuni (hiljem ka sügishooajal) Teises toas - Eesti Noorsooteater (Noorsooteatri mitmes saalis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Mari-Liis Lill, Priit Põldma
Lavastaja: Mari-Liis Lill
Esietendus 5. juunil 2021 Eesti Noorsooteatri ovaalsaalis ja proovisaalis
Tõestisündinud lood sellest, kuidas kõige lähedasemad kõige rohkem haiget teevad 
Kunstnik Laura Pählapuu (Eesti Draamateater)
Valguskunstnik Emil Kallas
Helikujundaja Andre Pichen 
Liikumisjuht Steffi Pähn 
Mängivad Getter Meresmaa, Laura Nõlvak, Steffi Pähn, Doris Tislar, Lee Trei, Tiina Tõnis, Anti Kobin, Sander Roosimägi, Risto Vaidla 
Dokumentaallavastus "Teises toas" jutustab lugusid sellest, kuidas inimesed, kes on sulle kõige kallimad kogu maailmas, teevad sulle kõige rohkem haiget. Need lood algavad sellest, kuidas ema sulle halva hinde pärast rihma andis, ja lõppevad seal, kus sa lebad lämmatamisest meelemärkuseta omaenese kodu põrandal. Ja isegi seal ei pruugi need lõppeda.
Autorid on intervjueerinud nii lähisuhtevägivalla ohvreid kui vägivallatsejaid ja püüavad aru saada, kuidas lapsepõlves omandatud hoiakud ja hirmud meie suhteid kujundavad. Kas ja kuidas on võimalik murda välja mustritest, mille kordamine teeb haiget nii endale kui teistele? Kas see, mis toimub teises toas, puudutab vaid neid, kes on seal, või meid kõiki?
Kahes vaatuses, noortele (13+) ja täiskasvanutele. Esimest vaatust mängitakse kahes eraldi saalis – proovisaalis 13–18aastastele ja ovaalsaalis vanematele vaatajatele. Teises vaatuses saadakse ühes ruumis kokku.


8.-9.juuni Mäng - Kellerteater (Kelleteatris)
Udune sügisõhtu vanas Inglise häärberis. Kuulus põnevuskirjanik on külla kutsunud oma abikaasa noore armukese.
Peremees, kes armastab kavalat mängu ja ülepakutud teatraalsust hakkab külalist veenma, et too rööviks naise juveelid.
See ettepanek käivitab sündmuste ahela, millel on ettearvamatud tagajärjed.
Lavastuse aluseks on inglise kirjaniku Anthony Shafferi näidend “Sleuth”, mille järgi on tehtud kaks mängufilmi.
Režissöör Joseph L. Mankiewicz’i 1972. aasta põnevusfilmis mängis kirjanikku inglise lavatäht Laurence Olivier ja armukest noor Michael Cane.
2007. aastal Kenneth Branagh’i vändatud trilleri duoks oli soliidsesse ikka jõudnud Michael Cane ja sarmikas Jude Law.
Geniaalse näidendi Kellerteatri versiooni toovad lavale Vahur ja Britt Urbla Keller, kes on teinud ühiselt hulga põneva atmosfääriga lavastusi.
autor Anthony Shaffer
lavastaja Vahur Keller
kunstnik Britt Urbla Keller
muusikaline kujundaja Vahur Keller
valguskunstnik Britt Urbla Keller, Rene Topolev
osades Meelis Kubo, Andres Roosileht (Eesti Noorsooteater)


10.-14.06 Sõprusest. Armastusest. Hullumeelsusest - Ugala (Ugala suures saalis)
Nikolai Gogol
kolm komöödiat ühe õhtuga
Dramatiseerija Ott Kilusk (Endla Teater)
Lavastaja Kaili Viidas (Endla Teater)
Kunstnik Illimar Vihmar
Muusikaline kujundaja Peeter Volkonski
Valguskunstnik Sander Aleks Paavo
Koreograaf Oleg Titov
Alusteoste tõlkijad Paul Viiding ja Lilian Vellerand
Osades Aarne Soro, Tarvo Vridolin, Margus Tabor, Triinu Meriste, Jaana Kena, Vilma Luik, Andres Tabun, Peeter Jürgens, Rait Õunapuu, Janek Vadi ja Aili Nohrin
Tere tulemast teatriõhtule, kus ühe pika loo asemel jutustatakse teile hoopis kolm. Kui aus olla, siis pole tegemist ühe komöödiaga kolmes vaatuses, vaid hoopis kolme eraldi lavastusega. Jutustamisele tulevad Nikolai Gogoli kolm lugu, millest esimene viib meid romantilise hõnguga Ukraina külakolkasse, teine tõelise suurlinna Peterburi peatänavale ja kolmas heidab pilgu üksikinimese siseilma. 
Sõprusest ehk „Kuidas Ivan Ivanovitš läks tülli Ivan Nikiforovitšiga“. See on lugu kahe südamesõbra tühisest tülist, millest kasvab lausa lepitamatu vaen. Maamõisnikud ei loobu oma uhkusest ja väljapeetusest – need on mehed, kes alla ei anna! Asi läheb lõpuks nii käest, et siga ka ei söö.
Armastusest ehk „Nevski prospekt“ . Peterburi suurlinn kogu oma hiilguses ja viletsuses. Kaks sõpra, üks kunstnik ja teine noor sõjaväelane, üks veidi ujedam ja teine uljam, vaesed ja lollid mõlemad, kaotavad oma unistuste daame taga ajades alguses pea, siis väärikuse ja lõpuks elugi. Ole sa igavesti neetud, Nevski prospekt!
Hullumeelsusest ehk „Hullumeelse päevik“. Vaataja saab harukordse võimaluse piiluda ühe lihtsa nõuniku siseilma, elada kaasa tema unistustele, pettumustele ja lõpuks ka tõelisele eneseleidmisele, mis temast paraku hullumaja patsiendi teeb. Maadeldes iseenda sisemiste koerte, krantside ja penidega upub hullus mõistusesse ja mõistus hullusesse. Elagu Hispaania!
Õigupoolest on need kolm lugu üsna traagilised, sest mis võiks naljakat olla sõpruse, armastuse või aru kaotamises, aga ometigi on, sest kirjutagu Gogol millest tahes, ikkagi teeb ta seda läbi satiiri, võimatute olukordade ja sedavõrd mahlakate karakterite, et nuta või naera, midagi pole teha, naer kipub vägisi peale jääma.
Minu hetkel veel vaid lühipeegeldus instagrammis (varsti ilmub blogis pikem tekst ka): https://www.instagram.com/p/CPVr4a0phmS80ovrXbmkSf1eMSsmkLIt0LIwgQ0/


11.-12.juuni Kuldne draakon - T-Teater (Von Glehni Teatri saalis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
T - Teatri kaheksateistkümnes tükk, lavastus, katse seletada maailma läbi kõne ja liikumise. Kuldne Draakon ise on üks tavaline kiirtoidurestoran ühes linnas. See on oma sündmuste, kogemuste ja emotsioonidega nii tuttav, nagu oleksid seal ise käinud. Kuigi restoran võtab enda alla vaid maja alumise korruse, hõlmab etendus endas ka ülemiste korruste lugusid, inimeste muresid, rõõme ja elusõlmi. Seal majas elavad ja tegutsevad kõik omasoodu.
Üles astuvad TalTechi tudengiteatri näitlejad Christina Rees, Elo Nõmm, Helena Kuivjõgi, Jan - Erik Aruvald, Käti Romandi, Liisi Lota Pals, Loviisa Vahenurm, Minna Annabel Tismus, Ott Salla ja Tõnis Suurkaev.
Autor: Roland Schimmelpfenning
Lavastaja: Virko Annus
Koreograaf - lavastaja: Kristjan Rohioja
Tõlkija: Mihkel Seeder
Kunstnik: Johannes Valdma
Muusikaline kujundus: Iti-Riin Jaagant
Heli ja valgus: Raiko Rajandu
Etendus toimub kahes vaatuses koos vaheajaga. Soovituslik vanus 16+!
NB! Etendust on võimalik vaadata ka veebi vahendusel - veebipiletite ostmine ja ülekanne: https://www.vgtv.ee/


12.juuni Paide sümfoonia - Paide Teater (Paide Muusika- ja Teatrimajas)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Ühe linna ilu ja valu
"Paide sümfoonia” on dokumentaallavastus Paidest ja paidelastest.
Kaks kala kohtuvad juhuslikult järves ujudes.
Üks küsib teiselt “Kuidas vesi täna ka tundub?”
Teine vastab “Misasi see vesi veel on?”
Kui aga kaks paidekat kohtuvad Paide tänaval ja üks küsib teiselt “Kuidas Paide täna tundub?”, milline on vastus siis?
Benedict Anderson kirjutab: “Isegi väikseima rahvuse liikmed ei saa iial tuttavaks enamiku oma kaasliikmetega, ei kohtu nendega ega isegi kuule neist midagi, kuid ometi elab igaühe vaimus kujutlus ühtekuuluvusest nendega.”
Sama võiks öelda Paide kohta: iial ei saabu päeva, mil iga Paide inimene tunneks kõiki oma kaaslinlasi nime- ja nägupidi, teretaks iga vastutulijat tänaval ja käiks igal aastal 8000 sünnipäeval. Ometi on igal paidekal ettekujutus oma linnast ja kaaslinlastest.
Nendest ette- ja pettekujutlustest, mälestustest, räägitud ja rääkimata lugudest, rahva- ja kuulujuttudest, unistustest ja hirmudest, elektriarvetest ja ostunimekirjadest, diplomitest ja lõputunnistustest moodustub ühe linna lugu. Lugu, milles on lõpmata palju peategelasi. Lugu, milles juhtub kõike ja juhtub kogu aeg. Lugu, mida me pidevalt muudame. Nii muuseas. Elamise käigus. Jättes suvekuumuses sulama hakanud asfalti oma jalajälje või vahetades valged kardinad siniste vastu. Ja lugu, mis kõigest hoolimata kokku kõlab.
Kuidas me siia jõudsime? Miks me siin oleme? Miks me siit ära ei lähe? Mida see linn meiega teinud on? Kuidas meie seda linna muutnud oleme? Millal me selles linnas kõige õnnelikumad olime? Mis tunne on selles linnas armunud olla? Kus on selles linnas kõige parem üksi olla? Millised on selle linna saladused? Mis mulle selles linnas ei meeldi? Mis teeb sellest linnast selle linna? Milline oli selle linna parim pidu? Kuhu see linn teel on? Miks ma siit linnast ära pean minema? Mida see linn mulle andnud on? Millest see linn unistab?
“Paide sümfoonia” loovad 14 Paide inimest ja Paide Teatri meeskond: lavastaja Jan Teevet, lavastusdramaturg Oliver Issak, näitlejad Kirill Havanski, Johannes Richard Sepping, Maria Paiste, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike, produtsent Harri Ausmaa, kunstnik Kairi Mändla, liikumisjuht Marita Kutsar.
“Paide sümfoonias” ei astu lavale mitte Paide Teatri näitlejad, vaid Aili ja Rein Rebas, Sirje ja Martha-Beryl Grauberg, Taimi ja Kerli Graubner, Klaire Sillar, Rainer Eidemiller, Eha Vessmann, Valev Väljaots, Madis Aesma, Kaarel Vene, Agnes Klaar ning Uku Valner.


2.-16.juuni Põlemine/Love me Tinder - Sõltumatu Tantsu Lava (STLis Tallinnas ja Alexela loomelaval Tartus)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Ingrid Mugu / Allar Valge
Lavastaja: Ingrid Mugu / Allar Valge
tantsulavastus
Ingrid Elsa Mugu “Põlemine”
Inimene on elupõline õppija. Kõigepealt õpib roomama, siis kõndima, siis tantsima, rääkima ja kingapaelu siduma. Ta õpib, kuidas olla viisakas, kuidas toimivad inimsuhted, kuidas juhtida autot, kuidas elus hakkama saada. Edukusele orienteeritud maailmas oodatakse aga ühel hetkel tulemusi. Kel saavutusi ette pole näidata, jääb jalgu või arvatakse välja.  Miks ei võiks taas õppida rohkem väärtustama protsessi, teelolekut, arengut? Ingrid Elsa Mugu lavastus “Põlemine’’ võtab vaatluse alla õppimise protsessis oleva inimese tunded, aistingud ja mõtted, ka selle ,,miski’’ mis meid ajendab ja tagant lükkab ning mis hetkel saab põlemisest läbipõlemine.  
Ingrid seob oma lavastuses flamenkoesteetika ja -kaanonid, elektroakustilise muusika ja kaasaegse liikumiskeele. Tantsija kaaslaseks laval on bata de cola (šlepiga kleit). Ta on abistav partner ja antagonist, ta on mäetipp, mida ületada ja kuristik, kuhu kukkuda. Täius ja ebatäius käsikäes.
Allar Valge “Love me Tinder”
Nad ei ole rikkad ega vaesed, õnnelikud ega kaljuserval, intelligentsed ega idioodid. Nad on alati keskmised. See on õnn ja õnnetus samal ajal. Keskmine olla on mugav ja turvaline, aga kui standardid on lubamatult kõrged, siis hakkab paratamatult juhtuma tobedaid asju.
Allar Valge lavastus “Love me Tinder” pakub olukorra moodsa aja elust, kus reaalne ja virtuaalne elu on omavahel tihedalt põimunud ning unistused ja tegelikkus valusas kõverpeeglis.


9.-16.06 Keha, kus elada - Lavakooli magistrandid (salajases asukohas ja internetis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Maja on keha
Lavastaja/ Director SEREN OROSZVARY (AUS)
Helilooja/ Composer PELLE SAND (DEN)
Videokunstnik/ Video Artist DAG ASPELIN (SWE)
Illustraator/ Illustrator MARIA ABRAHAMSSON (SWE)
Valgus- ja helitehnik/ Lighting & Sound Technician ALEKSANDR MIRSON (EST)
Lavastuskunstnikud/ Scenographers LIISAMARI VIIK ja MARTO MÄGI (EST)
Dramaturg SAMUEL SKOOG (UK)
Helilooja/ Composer MIRJA MATTINEN (FIN). 
Etendajad/ Performers RAGNAR UUSTAL (EST), LEA SEKULIC (CRO), SEOHWON JI (KOR), LIISBETH KALA (EST), DONGBIN LEE (KOR), SAMUEL SKOOG (UK), MIRJA MATTINEN (FIN).
Täna õhtul kutsutakse teid seiklema. Reis viib sissepoole ja väljapoole. Tere tulemast koju! 
Nii maja kui ka keha on ruumid, mis mõlemad asustavad ja on asustatud. Milliseid oma kehaosi või elundeid seostaksite majaosadega? Mis oleks, kui teie maja oleks elav keha? 
“Ehitised on äärmiselt imelikud. Igal majal on lugu. Ühiskonnas ellujäämiseks õpetatakse meile, et ehitistel ei ole saladusi. Kuid loomulikult tuleb tulede kustutamise hetkel kõikidel tagasi sügav tunne, et hooned elavad.”
Arhitekt Mark Wigley 2012 
“A Body To Dwell”/”Keha, kus elada” on teekond enda ümberkorraldamiseks isiklikus kehas, arhitektuurses kehas, kogukonna kehas ja keskkonnas. Me veedame oma elu kehas ja majas, paneme asju nendesse ruumidesse ja võtame välja. Praegu on olulisemgi, mis või kes siseneb. Covid-19 on meid hoidnud oma kodudes ja teatrist väljas, pannes proovile meie füüsilise ja kultuurilise kogemuse ning taju. Miks mitte võtta kodu kui teatrit!
“Maja võitles galantselt. Juba tormi 
algusest peale olid möllavad tuuled 
katuse tööle sundinud, püüdes seda lahti tõmmata, 
katki murda, kildudeks rebida, ära imeda. 
Kuid see vaid küürutas edasi 
ja klammerdus vanade sarikate külge. 
Kõik kõikus löögi šoki all, 
kuid paindlik maja seisis metsalisega silmitsi. 
Kahtlemata hoidis see saare pinnast kindlalt kinni… 
Ehkki aknaluugid ja uksed olid solvatud ning korstnas 
kõlas suurem  sebimine, polnud sellest mingit kasu. 
Juba inimeseks muutunu, kellest olin oma kehale 
peavarju otsinud, ei alistunud tormile 
mitte millegagi… ” 
Henri Bosco “Malicroix” 1946
Tähtis on leida kodu meie kõikuvates kehades, need on meie tõelised majad. Nad on meiega kõikides seiklustes. Kuidas saaksime tajuda ja kogeda oma maja kui oma keha ja keha kui oma maja? Me kõik kogeme keha, me kõik otsime kodu. Kus on sinu oma? 
“Ja milline pilt kontsentreeritud olendist meile antud 
on selle majaga, mis “klammerdub” oma elaniku külge 
ja muutub rakuks kehas, mille seinad on üksteise lähedal.” 
Gaston Bachelard “Ruumipoeetika” 1994 


15.-16.juuni Habras ilu - Fine5 Tantsuteater (Sakala 3 teatrimajas)
“Hapras ilus” võtab Fine5 Tantsuteater ette teekonna kehameele sügavamale territooriumile, pindmistest mõtte- ja liikumiskihtidest kaugemale, et uurida inimese elupulsi tuksumist selle hapramas staadiumis. Õigusega olla muutuv, teistsugune ja sellest erilist ilu ammutav. See on samm võõrandumise poole argise plastikmaailma peibutustest ja välise kattevõõba pealetungivast lummusest.
Koreograaf Tiina Olleski sõnul on lavastuse loomise inspiratsiooniallikaks parkinsonismist mõjutatud keha jälgimine: „Vaadeldes oma ema, kuidas ta mõte töötab, kuidas keha liigub ja toimib, märkasin tema teistsuguses olemises midagi väga kõnekat ja ilusat. Selles hapras staadiumis kohtuvad vaimu ja füüsise erilisus, elutarkus ja loomulikkus, mis inspireerisid mind koreograafina. Lavastuse eesmärgiks pole parkinsonismi ilmingute kopeerimine või reprodutseerimine laval, pigem viis läbitud loomeprotsess meid eemale paljudest harjumuspärase tantsumaastiku loomekujunditest, et leida teistsuguse liikumisteksti kujundikeel. Oluline on minu jaoks ka see, et vaatajate ette astuvad sügavama elu- ja lavakogemusega tantsijaisiksused. Usun, et see rännak julgustab meid kõiki nägema, et tantsukunst on rikas ja võib ka meie kultuuriruumis olla täiskasvanud, küpse inimese tõsiseltvõetav väljendusvahend.”
See Fine5 tantsuteatri uuslavastus on neile, kes märkavad ja usaldavad end jälgima elavat keha, meis kulgevat aega ja olemise haprust, sest kõige imelisemad asjad siin maailmas on ühtaegu nii tugevad kui ka väga õrnad – loodus, inimsuhted, vabadus, inimese keha.
Tantsijad: Helen Reitsnik, Olga Privis, Renee Nõmmik, Simo Kruusement
Kostüümikunstnik: Kristina Viirpalu
Muusika: Valentin Siltsenko
Valgus: Ants Kurist


8.-17.juuni (hiljem ka sügishooajal) See laps - Theatrum (Theatrumis)
Autor Joël Pommerat
Tõlkija Inge Eller
Lavastaja Maria Peterson („Isa”, „Südames sündinud”)
Kunstnik Lilja Blumenfeld
Valguskunstnik Priidu Adlas
Videokunstnik Alyona Movko
Helikujundaja Tõnis Leemets
Produtsen Ere Naat
Osades:
Rea Lest või Teele Pärn (Eesti Draamateater), Indrek Sammul (Eesti Draamateater), Liina Olmaru, Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Kristjan Üksküla või Risto Vaidla (Eesti Noorsooteater), Leonhard Sass Taalmaa, Rauno Jonas Küngas, Leene Vugts või Sesame Feenstra
Mis on õnn? Kust ta tuleb? Ja mis veelgi tähtsam – kuhu ta kaob?
Prantsuse auhinnatud näitekirjaniku ja lavastaja Joël Pommerat’ „See laps” on kümnest eri loost koosnev valusalt aus näidend, mis räägib lapsevanemaks olemisest, pereelu pimedamast poolest, illusioonidest ja ootustest teiste, aga ka enda suhtes. Ning sellest, kas õnn on see, kui on palju armastust, või hoopiski siis, kui seda on täpselt parasjagu või natuke vähem.
Näidendi autor, 1963. aastal Roanne´is sündinud ja 1990. aastal Louis Brouillard Theatre Company asutanud Pommerat räägib tõetruu loo inimeste sisemonoloogidest, erinevatest seisunditest ja nendega kaasnevatest emotsioonidest.
2006. aastal pälvis Pommerat oma intervjuude põhjal valminud näidendiga „See laps” ka prantsuse kriitikute sündikaadi maineka auhinna parima prantsuskeelse näidendi eest.
Lavastaja Maria Peterson:
„Kümme autonoomset stseeni moodustavad omavahel temaatilise põimiku. Lapseks ja lapsevanemaks olemise raskused. Kuidas elada koos inimestega, keda sa pole oma ellu ise valinud, kes on su ellu n-ö saabunud? Kes, kas ja miks peab saama õnnelikuks?
Paul Claudeli „Maarja kuulutamises” on selline rida: „Keegi pole sulle mingit õnne tõotanud…” Mängides selles lavastuses, jäi see tekst kummitama ja mida rohkem ma sellesse süvenesin, seda rõõmsamaks see mind tegi. Vabanemine survest iga hinna eest õnnelik olla või õnne ja edukuse poole teel olla peaks olema inimesele lubatud. Inimene peaks seda endale lubama. Õnne mõiste on meie ühiskonnas muutunud egoistliku heaolu sünonüümiks.
Teine teema, mis mind väga selles näidendis paelub, on „enesenägemise pimedus”. On öeldud: „Kergem on näha ingleid kui iseennast”. Inimene näeb väga hästi, kuidas teised peaksid kujunema ja oskavad neid kujundada, aga me ei näe, et teine näeb sind samas valguses.
Eks seegi näidend räägib armastusest ja selle otsimisest perekonnas – olukorras, kus see võiks olla tingimusteta.”
Etenduse lõpp on 20.30. Etendus on mõeldud alates 11 eluaastast.


8.-18.juuni veenus.me - Sõltumatu Tantsu Lava (Tallinna Vaba Laval)
Rene Kösteri & Carmel Kösteri alternatiiv-muusikal.
Veenus – meie päikesesüsteemi kuumim planeet, Maa õde ning kõige säravaim täht taevas, mis eal ei kao.
Veenus – armastuse, seksuaalsuse, iha, ilu ja võidu jumalanna, kes on teatud ka kui üks suurimaid LGBTQI+ liitlasi ja queer-agenda pooldajaid.
„veenus.me“ on kaasaegne tantsulavastus ja alternatiiv-muusikal, mille keskseks teemaks on queer- ja klubikultuur pandeemia-järgses maailmas.
Meie lugu algab hetkest, kus maailm on „kinni pandud“ ning kangelane otsib kodust pääsemiseks võimalusi internetist, täpsemalt www.veenus.me portaalist – kohast, kus läbi videoruumide, chat’ide ja filtrite on võimalik end ükskõik kelleks maskeerida või välja elada seda, mida oma kodu nelja seina vahel teha ei saa.
Queer-kogukonna, eriti noorte jaoks, on klubikultuur saanud väga oluliseks, kuna see on ajalooliselt olnud peaaegu ainuke koht, kus on võimalik kohtuda sarnaste inimestega, tunda end vabalt ja avada ning avastada iseennast. Eriti tuleb see ilmsiks nende noorte seas, kel ei ole selleks kodus tunnustav ega turvaline keskkond, kus tihti kohtab vägivalda või karmi konservatiivsust.
Mis aga juhtub siis, kui see “teine kodu”, see väljapääs on ära võetud?
Lavastuses saavad kokku Eesti andekad ja väga erinevate taustadega LGBTQI+ noored. Laval saab näha nii klassikalist kui kaasaegset tantsu, eksootilist postitantsu, vogue’ingut, elemente drag- ja performance-kunstist ja ka muusikuid.
Autorid, lavastajad ja koreograafid: Rene Köster ja Carmel Köster
Etendajad-tantsijad: Diana Harten, Rene Köster, Elina Masing, Jaan Männima, Edgar Rahhimov
Kunstnik: Marta Vaarik
Kostüümikunstnikud: Marta Vaarik ja Carmel Köster
Valguskunstnik ja tehnilised lahendused: Mikk-Mait Kivi
Muusika: Rene Köster
Dramaturgiline konsultant: Heinrich Sepp
Külalisena: YASMYN
Sponsor: Tantsugeen
Tänud: Claudia Lepik, Crystal Rabbit, FunTIME.ee, Grete Ly Valing, Kadi Adrikorn, Kreete Pillenberg, Krista Köster, Rein Kutsar, Roman Demchenko | Damn.Loud, Shaun Bass, Tallinna Linnateater, ULM
Etendus on inglise keeles. Kestus 70min


10.-19.juuni Lõõtsajumal - Lutsu Teater (Lutsu külas Põlvamaal)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Ivo Parbus
Lavastaja: Ivo Eensalu
Kunstnik Silver Vahtre
Osades Veikko Täär, Marika Korolev,  Margo Mitt, Ants Järv, Manivald Paulson, Helje Põvvat, Uno Nagelmaa, Markus Juhkam, Egle Lihtsa, Tabet Krasnov, Katrin Arulepp, Jan Mattias Kottise, Kristin Kooskora, Kristo Kooskora, Kristin Semm, Evelin Arulepp, Jaan Konks, Eduard Paulson, Demi Otsing, Aveli Asber, Ülo Needo jt
Etendustes teeb kaasa Põlva Lõõtsaklubi orkester Heino Tartese juhendamisel
"Lõõtsajumal" on teadaolevalt esimene lõõtsamuusikal. Võrukeelne lugu räägib ühest Eesti tuntuimast lõõtspillimängijast Karl Kikasest. See pole mitte ainult lugu pillimehe elust, vaid targast ja elurõõmsast rahvast, kes ka kõige keerulisematel ja raskematel aegadel mõistab säilitada usku paremasse, tantsides end keevaliste lõõtspillilugude saatel vabaks ning ilusaks. Lõõtsajumalas on kõrvuti sünniime ja surma karge puudutus, tärkavas omariikluses armastusest unistavate noorte õhin ja raudse sõdurisaapa all mutta tallatud tardunud ahastus. Karl Kikas elas viie riigikorra ajal. Tema eluloos peegeldub rahva saatus, seista ajaloo risteedel, võita ja kaotada, ent alati säilitada usk armastusse.
Etendused toimuvad vabas õhus, pealtvaatajatele on paigaldatud tribüün, avatud puhvetid.
Etenduse pikkuseks koos vaheajaga kolm tundi.


12.-19.juuni Ja kui nad surnud ei ole... - Tähetund (Jõgeva kultuurikeskuses)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor ja lavastaja: Märt Treier
Helikujundaja Villem Rootalu 
Liikumisjuht Kristjan Rohioja
Valguskujundaja Kristjan Häggblom
Kostüümikunstnik Eda Orupõld 
Mängivad Meelis Põdersoo (VAT Teater), Maarius Pärn (Improteater Impeerium), Martin Kõiv ja Mihkel Kabel 
Näidendi autor, raadioajakiranik Märt Treier ütleb ise nii: "Hobihelilooja Aaro otsib oma hingehädades valguskiirt, kuni ohjad haarab üks erakordselt šikk härra, kelle päritolu koorub pisitasa. Tragöödia jalutab käsikäes groteskiga, sest nii tõsistest teemadest ei saagi ülemäära tõsiselt rääkida. Tõuke tüki kirjutamiseks sain loojate alatisest ja kustumatust ihalusest luua midagi, mille väärtuses ei ole põhjust kahelda mitte kellelgi. Aga mida teha siis, kui annet ei jagu? Ei, tasuta lõunaid ei pakuta, näib, et unistajatele jäävad tühjad pihud nüüdki. Või kas ikka jäävad? Vahest on Suurel Valijal unistajatega hoopis ootamatu plaan?"
Lavastuses löövad kaasa armastatud näitlejad Meelis Põdersoo (VAT teater), Maarius Pärn (Improteater Impeerium) , Mihkel Kabel ja Martin Kõiv, kes on kvartetina saanud tuntuks VAT teatri lavastusest "Pal-tänava poisid". Helikujunduse on teinud äsjane Eesti Kultuurkapitali teatriauhinna (muusikaline kujundus) laureaat Villem Rootalu, lavalise liikumise eest hoolitseb koreograaf Kristjan Rohioja (Eesti Teatriliidu tantsuahinna laureaat 2014), kostüümikonsultant on Eda Orupõld (Jõgeva Kultuurikeskus) ja valguskujundaja Kristjan Häggblom (Jõgeva Kultuurikeskus).


13.-17.juuni Mesilase asi - Lavakooli magistrandid (Kanuti Gildi Saalis ja internetis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Lavastaja/ Director IVETA POLE (LAT)
Videokunstnik/ Video artist KATRĪNA NEIBURGA (LAT)
Helilooja/ Composer ANNA ĶIRSE (LAT)
Helikujundaja/ Sound Designer ANDRO MANZONI (CRO)
Etendajad/ Performers KEITHY KUUSPU (EST), LEA SEKULIC (CRO), SEOHWON JI (KOR), JOHHAN ROSENBERG (EST), LIISA SAAREMÄEL (EST), JETTE LOONA HERMANIS (EST).
Sünnib mesilasema. 
Mesilasema läheb päikese kätte. 
Lendan nii kaugele kui võimalik päikese poole, kuhu kuulun… 
Reaalsuse jagamatus viitab igavesti avarduvale elu ringkäigule. Aktiivne elu manifestatsioon, meie eksistents, on tähenduslikum kui voolude, süsteemide ja võrgustike inimmaastik. Segameedia-lavastus tegeleb selle keeruka reaalsusega mesilaste metafoori kaudu. Metafoor avaldub lavastuses läbi kolme tüübi: mesilasema, isasmesilane ja töömesilane. 
Mesilasemaks saamine on õnneasi. Ta valitakse vastsete arengu algjärgus ja toidetakse mesilasema toitepiimaga. Mesilasema lahkub tarust üks kord elus –  paarumislennuks. Ta on paljunemiskeskus ja matriarhaalse taru ema. Mesilasemata tarus muutub elu kaootiliseks. 
Isasmesilastel on elus ainult üks eesmärk: mesilasemaga paarumine ja geneetilise materjali edasiandmine. Igal päikesepaistelisel pärastlõunal lendab ta tarust välja tegevust otsima. Salapäraseks jäänud viisil leiab ta tee mesilaste paaritumiskohta ja lendab selle õhus asuva külgelöömispaiga kohal, oodates noore mesilasema ilmumist.
Need kaks on teineteisele loodud. Lillede väikeste sõprade eskortteenus koidust ehani: töömesilased toituvad just nendest taimeosadest, mis on armastusest täielikult läbi imbunud. Mesilased loobuvad individuaalsest armastusest, et pakkuda armastust kogu mesitarus. Naissoost töömesilased seisavad mesilaspere kasvu ja püsimise eest. 


15.-17.juuni Jooks - Tallinna Lavakooli 30.lend (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia blackboxis)
Kahuks on praeguseks hetkeks juba kõik piletid VÄLJA MÜÜDUD!
Jooksmine on aja võitmine selleks, et oleks aega unistada.
Lavastajad: Tiina Mölder, Helen Reitsnik
Kunstnik: Keili Retter
Muusikaline kujundus: Lauri-Dag Tüür
Valguskujundus: Oliver Kulpsoo
Koreograafia ja tekstid: ühisloome koos kõigi 30. lennu üliõpilastega
Dramaturgiline tugi: Elo Tuule Järv (dramaturgi õppesuuna üliõpilane)
Laval EMTA lavakunstikooli 30. lennu tudengid:
Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Kirss, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi
Koreograafid Tiina Mölder ja Helen Reitsnik loovad EMTA lavakunstikooli 30. lennuga lavastuse, mis põhineb tudengite mõtetel jooksmisest ja unistustest. Protsessis on olulised olnud aeg, tempo ja koosloomine.
Mulle meeldib joosta. Kui jooksen, siis tunnen, et olen vaba. Õhk ja tuul ja mina. Kiiresti ja kaugele ja väga kaua. Sageli on see lihtsalt vajalik. Näiteks avastan kõndides, et mul on kehas midagi ülearu: kurbust, hirmu, segadust… Ja siis... ma lihtsalt pistan jooksu. See tuhisemise ja õnne tunne! Ma jooksen kõigist mööda: koolilastest, ärimeestest, kulleritest, müügimeestest, koertest, lindudest. Ka trammist jooksen mööda! Lisan kiirust. Higi nõrgub laubalt, aga mis mul sellest. Mina jooksen.


17.juuni Koomiliste sketšide õhtu koos külalise Kait Kalliga - Improteater Impeerium (Ravila mõisa pargis)
Improteater IMPEERIUMIGA astub lavale improviseerima ka armastatud näitleja, lavastaja ja stsenarist KAIT KALL, keda olete kohanud telesarjas “Naabriplika”, telesaates “Suur komöödiaõhtu”, stand up komöödias “Plaan B” ja mängufilmis “Päevad, mis ajasid segadusse”. Tema muhedat huumorit saab stsenaristina kuulda seriaalides “Papad mammad” ning “Alo”. Kait lõpetas 2011. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitleja eriala ning tema hea komöödiatunnetus sobib improlavale nagu valatult. Improteater IMPEERIUMIT esindavad sellel õhtul Tarvo Krall, Maarius Pärn, Rauno Kaibiainen ja Merilin Kirbits (projektijuht). 
Improteateatri koomiliste sketšide õhtu on etendus improteatri lühivormi mängudega – lühikesed improviseeritud sketšid, kus näitlejad pannakse ootamatutesse olukordadesse. Näha saab kohapeal sündivaid kaasahaaravaid stseene, humoorikaid tegelasi, lauluhitte jm. Etenduse kulgu saab iga pealtvaataja ise soovi korral suunata. Improteatri võlu peitub ootamatustes ja see on meelierutavalt vaimukas! Sobib ideaalselt improga esmatutvujale. Laval on antud õhtul valik impronäitlejaid koos muusiku ja külalisega.
Improviseeritud komöödiaetendus on kahes vaatuses.


17.-18.juuni Kummardus Valgevenele - Tallinna Lavakooli magistrandid (Tartus ERMis ja Tallinnas EMTA blackboxis)
Lavakava
Koha broneerimine ja piletid:
Pileti saab lunastada kohapeal sularaha eest (10 eurot või Teile sobiv suurem summa).
Koha broneerimiseks kirjutage aadressil lavakunst@eamt.ee, millisele etendusele soovite tulla. Saadame Teile ka vastuskirja. Kohtade arv on piiratud!
Valgevene kirjaniku ja nobelisti Svetlana Aleksijevitši raamatus „Tšernobõli palve” iseloomustab üks intervjueeritav valgevenelasi: „Oleme fatalistid. Me ei võta midagi ette, sest usume, et kõik läheb nii, nagu läheb. Usume saatust. Ajalugu on meil juba säärane… Iga põlvkond on pidanud sõja üle elama… Ikka ja jälle veri… Miks peaksimegi teistsugused olema? Meie oleme fatalistid…”
Nüüd aga ei ole valgevenelased, kes nimetavad end soorahvaks, tõmbunud tagasi soodesse ja rabadesse nagu varem kogu oma ajaloo vältel kriiside korral, vaid otsustanud midagi ette võtta. Leidsime, et meie saame valgevenelasi toetada ennast harides, süvenedes Valgevene ajalukku ja kultuuri. Kutsume teid osa saama.
Laval EMTA lavakunstikooli magistrandid: Grete Jürgenson, Laura Kalle, Kaija M. Kalvet, Anett Pullerits, Christopher Rajaveer ja Kerli Rannala
Juhendaja: Anu Lamp
Lavakava piletitulu annetame solidaarsusfondi BySol kaudu Valgevenes represseeritute toetuseks. BySol toetab Valgevene inimesi, keda on represseeritud või kes on poliitilise allasurumise läbi kaotanud töö, sest on väljendanud oma soovi elada vabas ja demokraatlikus Valgevene riigis.


18.-19.juuni Raamid - Viljandi Seasaare Teater (Viljandis Seasaare Teatris)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Janno Puusepa draama Raamid.
Mängivad: Reet Raudsepp, Anne-Mai Tevahi, Jaanus Kukk
Me elame raamide maailmas. Raamide, mille me ise oleme enda jaoks loonud.
Elu kipub aga raamid pahupidi keerama, teist värvi värvima või hoopiski ära lõhkuma.
Kas ja kui palju oleme valmis tooma ohvreid, et säilitada inimlikkust? Kuidas saada hakkama ja kui kaua?
Kus sa oled ema? Kus oleme meie? Kus olen mina? Aga kus olen M I N A?
See on lugu emast, keda saatus on vangistanud väga kitsastesse raamidesse.


16.-17.juuni (hiljem ka sügishooajal) Enigma variatsioonid - Tallinna Linnateater (Hobuveskis)
Autor: Éric-Emmanuel Schmitt
Lavastaja: Artjom Garejev (Vene Teater)
Tõlkija: Margus Alver
Kunstnik: Rosita Raud (NUKU Teater)
Valguskujundaja: Teet Orupõld
Videokujundaja: Nikolai Alhazov
Osades: Egon Nuter ja Andrus Vaarik
Kestus: 2 tundi, ühes vaatuses
Väikesel Norra mere saarel, suure maailma saginast eemal elab ekstsentriline kirjanik, Nobeli preemia laureaat Abel Znorko. Kui tavaliselt on tema viljeldavaks žanriks olnud filosoofiline romaan, siis tema viimane raamat koosneb kirglikest armastuskirjadest, mida ta on vahetanud paljude aastate jooksul kellegi Eva Larmori nimelise naisega. Ühel päeval saabub kirjanikuga intervjuud tegema väikese maakonnalehe ajakirjanik Erik Larsen, kellel on raamatu kangelanna kohta mitmeid küsimusi esitada. Sealt saab alguse psühholoogiline kassi-hiire mäng ümber armastuse ja valede, kusjuures rollid vahetuvad nii mitmelgi korral.


2.-20.juuni Tabamata ime - Theatrum/Lavakooli 30.lend (Theatrumis ja Ugalas)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ja Theatrumi koostöölavastus Eduard Vilde 1912. aastal kirjutatud näidendi põhjal.
Autor Eduard Vilde
Lavastaja, XXX lennu juhendaja Lembit Peterson
Abiõppejõud/konsultant Indrek Sammul
Lavastaja assistendid Erik Richard Salumäe (lavastaja õppesuuna üliõpilane) ja Roos Lisette Parmas (dramaturgi õppesuuna üliõpilane)
Stsenograaf Ott Kangur
Kostüümikunstnik Kätlin Kangur
Valguskunstnik Helvin Kaljula
Helikunstnik Matis Leima
Produtsendid Rea Rannu-Ideon ja Egle Anton
Lavastust mängitakse kahes koosseisus.
Igal etendusel on laval kõik EMTA lavakunstikooli XXX lennu üliõpilased.
Etendus on neljas vaatuses ja kestab 4,5 tundi
I koosseis (etendused 02.06, 04.06, 19.06)
Leo Saalep – Jaan Tristan Kolberg
Lilli Ellert – Maria Teresa Kalmet
Eeva Marland – Margaret Sarv
Salme Pedak – Maarja Mõts
Gustav Laurits – Hardo Adamson
Paula Laurits – Marta Aliide Jakovski
Juta – Tuuli Maarja Põldma
Juuli – Roos Lisette Parmas
Kõrend – Kalju-Karl Kivi
Doktor Vaik – Karel Käos
Advokaat Kurg – Alden Kirss
Magnus Kull – Mark Erik Savi
Organist Heinmann – Jass Kalev Mäe
Episoodilistes rollides – teised XXX lennu üliõpilased, külalistena teevad kaasa Paul Koff ja Sander Koff
II koosseis (etendused 03.06, 05.06, 20.06)
Leo Saalep – Hardi Möller
Lilli Ellert – Tuuli  Maarja Põldma
Eeva Marland – Maria Ehrenberg
Salme Pedak – Maarja Mõts
Gustav Laurits – Erik Richard Salumäe
Paula Laurits – Merlin Kivi
Juta – Maria Liive
Juuli – Elo Tuule Järv
Kõrend – Mark Erik Savi
Doktor Vaik – Hardo Adamson
Advokaat Kurg – Karel Käos
Magnus Kull – Alden Kirss
Organist Heinmann – Jass Kalev Mäe
Episoodilistes rollides – teised XXX lennu üliõpilased, külalistena teevad kaasa Paul Koff ja Sander Koff
Lavastaja ja XXX lennu juhendaja Lembit Peterson:
Mis on ime? Kuidas saab teoks ime sünd kunstis?
Vilde on oma draamateoses tabanud möödunud sajandi alguse vaimu, Eesti tolleaegse kultuuri- ja haridusseltskonna pürgimusi, ideaale ja ideaalitust. Eriliselt äratasid tema tähelepanu esilekerkinud kunstidesperaadod ja nende tunnustuseotsingud Euroopas. Näis, nagu oleks Eesti kunstniku väärtus sõltuv laias maailmas pälvitud kiitusest. Kes ja mis määrab aga kunsti tõelise väärtuse?
Millised on suure kunsti tekke eeldused: kas selleks piisab tööst ja enesepiitsutusest, vaimu, hinge ja keha piinamisest usu nimel? On kunstiime vastus meie sihikindlale tegutsemisele või jumalik and, mis võib osaks saada kellele tahes? Sõltub see inimsuhetest, nende korrastatusest, kunstniku ja kunstist osasaajate vooruslikkusest või pahelisusest? Millised on kunstniku eesmärgid, millised neist tõeprooviga väärtuslikud? Kes on võimeline kunstiimet ära tundma ja kui palju sõltub see hindajast?
Ja üldse: mis on ime? Miks teda igatseda – mida või keda see meile avab? Kas imed sünnivad või oleme kõik ise ilutegijad, ise imetegijad?
Hea kunst oskab neid küsimusi teravalt ja täpselt esitada. See loob eelduse, et koos kunstnikega hakkab vastust otsima ja leidma vaataja. Seda püüamegi oma „Tabamata ime” stuudiumis teha. Vilde näidend pakub rikkalikke võimalusi Eesti ühiskonna, mentaliteedi, seisundi analüüsiks – ja seda ehk 110 aasta lõikes. Võimaldab luua eredaid karaktereid, lahti mängida haaravaid sündmusi, suhteid. Ja mis peamine: mõtestada enda jaoks elu ja kunsti olemust, nende keerukalt põimunud vahekorda, leida omad vastused näidendis tõstatatud suurtele teemadele. Leian, et see on eriti oluline noortele teatritegijatele nende loometee alguses.


5.-21.juuni Mäletan/Ei mäleta - Kanuti Gildi Saal (Tallinnas, Tõnismägi 16)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor ja lavastaja Laur Kaunissaare
Kunst ja ruum: Kairi Mändla ja Aet Ader (b210 Arhitektid)
Helikujundajad Markus Robam ja Argo Vals
Valguskujundaja Siim Reispass
Projektijuht Eneli Järs
Esitajad Riina Maidre ja Simeoni Sundja
Kestus: 90’ Eesti keeles
Inimesed elavad ja kuuldavasti salvestub iga päev kuskile triljon megabaiti uut informatsiooni. Võib-olla just uue informatsiooni ülekülluse tõttu tundub lähiminevik üha udusem. Kas sa mäletad, mida sa tegid kolm kuud tagasi? Aga kolm aastat? Aga kolmkümmend aastat? Kuidas vaadelda lähiminevikku lõputu mälu ajastul, kuidas temast mõelda või temasse suhtuda? Mida saab unustada, mida võib unustada, kellel on õigus olla unustatud ja mida peaks unustama, kui materjali on veoautotäite kaupa, mitukümmend aastat puhast lugemist, ja millist rolli mängib lähimineviku unustamine oleviku ja tuleviku sünnis?
"Mäletan / Ei mäleta" püüab leida vormi installatsiooni ja etenduskunsti vahealal. Ta võtab lähiminevikust Eestimaa Kommunistliku Partei, õigemini selle lõpuaastakümne, täpsemalt ühe Tõnismäel asuva ja tänaseks suuresti unustatud hoone. EKP arhiiv, kuhu veel kuni 1991. aastani kogunes kõik üle 100 000 inimese kohta, kes parteisse kuulusid. Aga kivisid ei visata - sest miks peakski? EKP on vaid kujund, et mõelda mäletamisest ja unustamisest.


9.-20.06 Indrek ja heledad hääled - Pärnu Suveteater (CR Jakobsoni talumuuseumi õuel Kurgjal, Pärnumaal)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Vabaõhukomöödia Kurgja talumuuseumis
Mis juhtub, kui Kõrboja Anna, Juudit ja neiu Tiksi saabuvad Põrgupõhja puhkemajja, mille peremeheks on Indrek? Ja mis saab siis, kui avastatakse Carl Robert Jakobsoni peidetud testament, milleks on tema 4. isamaaline kõne?
Selles loos kogunevad A H Tammsaare eri teoste naistegelased puhkemajasse, mida peab Indrek. Nendeks on Kõrboja Anna, Juudit ning nooruke Tiksi (jutustusest „Kärbes“). Kõik nad toovad kaasa lood oma elust ning pettumused armastusest. Nii saab kirjandusest elu, mille probleemid vajavad Indrekult lahendamist. Sel õhtul puhkemajas ristuvad eri päritolu ja vanuses inimeste saatused. Kuna Tammsaare teosed on hästi tuntud, siis pakub see palju äratundmist ning viljakat mängu meie tüvitekstide, tsitaatide ja arhetüüpiliste kujudega.
Lavastust mängitakse Kurgja talumuuseumis vabas õhus veskihoone taga. Peale Tammsaare tegelaste lisandub loosse Kurgja näidistalu rajaja C R Jakobsoni kuju. Nii nagu Tammsaare andis oma loominguga eestlastele enesepeegelduse, andis Jakobson oma kolme isamaalise kõnega meile ajaloo ja väärikuse. Näidendis avastatakse Kurgja häärberi remondi käigus Jakobsoni poolt enne tema surma peidetud 4. isamaaline kõne. See kõne on armastusest, mida eestlased muistsel ajal valdasid, kuid mis meilt juba 700-aastase orjaöö alguse rööviti. Nii antakse Tammsaare õnnetutele naistegelastele ja ka publikule tagasi õigus armastusele ning saab uue sisu Tammsaare kõige kuulsam lause tööst, vaevast ja armastusest.
Selles lavastuses mängivad Oskar Seeman (Indrek), Piret Laurimaa (Juudit), Terje Pennie (Kõrboja Anna), Lena Barbara Luhse (Tiksi) ja Sepo Seeman (Jakobson).
Tekst ja lavastus – Tiit Palu.
Jakobson andis eestlastele ajaloo, Tammsaare tüvitekstid ja -tegelased.
Meie paneme need kokku!    
Tammsaare + Jakobson = taasleitud ARMASTUS
Etendusepaik on õues, publik istub tribüünidel. Etendused toimuvad iga ilmaga. Etendus on ühe vaheajaga ja kestab 2:30. Parkimine muuseumi parklates. Avatud on kohvik.
Etenduste algus kell 19.00. Sissepääs etendusepaika alates kella 18.00.


9.-20.06 Miks Jeppe joob? - Rakvere Teater (Rakvere Teatrimajas)
Autor Ludvig Holberg „Jeppe på bjerget”
Tõlkija Arvo Alas
Lavastaja Hendrik Toompere (Eesti Draamateater)
Kunstnik Pille Jänes
Osades Eduard Salmistu, Lisete Laisaar (külalisena), Anneli Rahkema, Margus Grosnõi, Peeter Rästas, Sulev Teppart (külalisena), Imre Õunapuu
Seda ei tea mitte keegi. Seda ei tea president ega linnapea. Isegi sotsiaaldemokraadid mitte. Seda ei tea ka võrdõiguslikkuse volinik. Seda ei tea ka Jumal taevas.
Aga Jeppe teab.
Naine vingub
 Tööd pole
 Kui on - siis palk vilets
 Ülemused õiendavad
 Naabrimees on ihnuskoi
 Ilm on halb
 Selga pole midagi panna
 Kingad katki
 Sagedasti on silma all sinikas
 Käi muudkui jala
 Taskus auk
 Pea valutab
 Käru varastati ära
 Puhkust pole
 Soomes ainult käind
 Koer hammustas
 Aken läks katki
 Puud lõhkumata
 Kogu aeg nohu
 Müts kadus ära
 Kõrvad loperdavad tuule käes
 Armuke läks koledaks
 Keegi sõna ei kuula
Aga – võtad pitsi,
 elu hoobilt nagu lill.
 Lendleb, lõhnab, sumiseb,
 ümberringi mängib pill.


18.-20.juuni (mängitakse ka sügishooajal) Ravel:Ravel - Rahvusooper Estonia (Estonias)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Maurice Raveli lühiteoste õhtu
Ettekandele tulevad Raveli kaks teost: lüüriline fantaasia „Laps ja lummutised“ ning tantsulavastus „Hane-ema“ (ühe vaheajaga).
Etendused toimuvad eesti või prantsuse keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.
„Laps ja lummutised“
Maurice Raveli lüüriline fantaasia ühes vaatuses
Colette’i libreto
Maailmaesietendus 21. märtsil 1925 Monte Carlos
Muusikajuht: Arvo Volmer 
Dirigendid: Vello Pähn, Kaspar Mänd
Lavastaja: Mart Kampus
Kunstnik-lavastaja: Liina Keevallik
Valguskunstnik: Siim Reispass
Kes meist poleks tülli läinud tugitooliga? Või jonnaka seinakellaga? Oleme kõik armastanud printsesse ja neid katki rebinud – et näha, mis sees on. Kas portselantass läks praegu meelega ise katki? Teeb ikka tigedaks küll! Mis aga peitub ahvatlevalt nurgast lahti rullunud tapeedi sees …?
Rääkivad oravad, uinuvad kaunitarid, koorilauljatest konnad, hirmuäratavad arvud, varvastel kardinad, turistist teetassid ja kriiskavad tuleleegid – omavahel põimuvad nii unenäolised ilmutused kui killukesed päris elust, nii ooper kui ballett, nii rambivalgus kui kulissidetagused sahinad.
Aga Hane-ema? Kas temal õnnestub end pressida lavale või hoopis teie unenäkku?
„Hane-ema“
Maailmaesietendus 29. jaanuaril 1912 Pariisi Théâtre des Arts’is 
Muusikajuht: Arvo Volmer
Dirigendid: Vello Pähn, Kaspar Mänd
Lavastaja-koreograaf-kunstnik: Renate Keerd
Valguskunstnik: Siim Reispass
„Hane-ema“ on vabakutselise lavastaja ja koreograafi Renate Keerdi vaba tõlgendus Maurice Raveli loodud balletile. Vana prantsuse kombe järgi nimetatakse hane-emaks lastele muinaslugusid pajatavat hoidjat. Keerd pöörab balleti klassikalise libreto aga pea peale, võttes lavastuse loomisel aluseks Raveli muusikalise orkestreeringu, kuid loob sellele algupärase dramaturgia. Oma lavastuses keskendub Keerd meie elu saatvatele paradoksidele talle omaselt absurdimaigulises, fantaasiaküllases ja teravmeelses võtmes.
„Ravel:Ravel“ on mäng, kus ilu nimel võib sohki teha ning kus Raveli armuafäär muusikaga suubub pöörasesse vaatemängu, millest väike unistab ja mida suur taga nutab.


19.-21.juuni Kant - Tallinna Linnateater (Hobuveskis)
Autor: Marius Ivaškevičius
Lavastaja: Elmo Nüganen
Kunstnik ja valguskunstnik: Kristjan Suits
Tõlkija: Tiiu Sandrak
Muusikalised kujundajad: Riina Roose, Jaak Jürisson
Helikujundaja: Arbo Maran
Osades: Andrus Vaarik, Indrek Ojari, Egon Nuter, Kalju Orro, Argo Aadli, Andero Ermel, Alo Kõrve, Elisabet Reinsalu, Ursula Ratasepp, Külli Teetamm ja Epp Eespäev
Kestus: 3 tundi (koos vaheajaga), kahes vaatuses
Ida-Preisimaa, Köningsberg, aasta 1784. Tunnustatud filosoof Immanuel Kant elab range päevaplaani järgi, kus on paika pandud aeg töötegemiseks, õpilastega kohtumiseks, jalutuskäiguks jne. Ta sööb ainult ühe korra päevas, kuid see-eest kestab lõunasöök mitu tundi. Eine möödub alati sõprade, Köningsbergi tähtsamate meeste seltsis. Vestelda on lubatud kõigest, ainult mitte tööst. Äkki tõuseb aga ühetaoliselt kulgevate päevade seast esile üks, mil miski näib justkui teisiti või valesti olevat. Ilm on novembrikuu kohta ebatavaliselt selge ja meeste seltskonna rahulikku omavahelolekut kipuvad häirima mitmed kutsumata külalised, nende hulgas ka kummastava nimega noor šotlanna. Kõik see äratab „Puhta mõistuse kriitika“ autoris tunde, et võib-olla on ta elus millestki väga olulisest mööda vaadanud.
 Marius Ivaškevičius (s 1973) on prosaist ja dramaturg, praegusel hetkel ilmselt tuntuim leedu näitekirjanik. Ta on kirjutanud väga erinevas laadis näidendeid, puudutades nii ajalugu kui ka tänast päeva, ning võtnud muuhulgas veendunult sõna sõja vastu.


21.-22.juuni (hiljem ka sügishooajal) Vihmausside elust - Tallinna Linnateater (Salme Kultuurikeskuse väiksel laval)
Autor: Per Olov Enquist
Lavastaja: Diana Leesalu
Tõlkija: Arnold Ravel
Kunstnik: Karmo Mende
Helilooja ja muusikaline kujundaja: Veiko Tubin
Koreograaf: Maiken Schmidt
Valguskunstnik: Emil Kallas
Osades: Hele Kõrve, Sander Roosimägi (Eesti Noorsooteater), Rain Simmul, Helene Vannari või Anne Reemann
Kestus: kahes vaatuses, 2 tundi 30 minutit
Kaks sootaime, sama lähtekoht, sama ülespoole pürgimine. Ja kaks keelt, eri kogemustemaailma peegeldust. Elav keel – sootaime keel. Surnud keel – see, mis pidi andma talle pileti kultuurimaailma valitsevasse klassi. Ta seisab, nägu anuvalt selle valitseva rühma poole pööratud, seab ennast nende stiili, stiilitunde, kanoniseeritud maitse järgi, apelleerib nende poole, roomab nende ees tähelepanuärataval viisil. (Aga valitsev intellektuaalne eliit ei taha, et tema ees roomataks tähelepanuärataval viisil, ta tahab, et tema ees roomataks diskreetselt, märkamatult, tasakesi kenasti silmatorkamatult vingerdades.) Ja samal ajal, otsekui möödaminnes, kirjutab ta muinasjutte. Tolles teises keeles. Pisut stiilitult, pisut juhuslikult. Tolles keeles, mis pärineb maailmast, kus ta üles kasvas, kus ta juured olid. (P. O. Enquist)
Per Olov Enquisti näitemängus „Vihmausside elust“ saabub ühel 1856. aasta õhtupoolikul Taani Kuningliku Teatri direktori Johan Ludvig Heibergi ja tema esinäitlejannast abikaasa Johanne Luise Heibergi juurde koju üks veidrikuks peetav ja sügavas melanhooliahoos siplev noormees, keda tuntakse tema imetabaste muinasjuttude järgi, kuid kes ise soovib saada tõsiseltvõetavaks näitekirjanikuks ning otsib pääsu Taani kultuurieliidi hulka. Tema nimi on Hans Christian Andersen. Härra Heiberg palub oma naisel külaline ära kuulata, teda pisut lohutada ning siis võimalikult kiiresti minema saata. Põgusast kohtumisest kasvab aga õhtust öösse kulgev vestlus, mis paljastab nii mõnegi lakitud pinna alt mineviku porised jäljed.


18.-27.juuni Aeglane hingamine - Teater N (Vene Kultuurikeskuse väikses saalis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Natalja Matšenene
Lavastaja: Eduard Tee
Kunstnik: Anastassia Kovõtška
Osades: Tatjana Manevskaja, Liina Tennosaar, Liia Kanemägi
Kes elanud pika elu, leiab alati, millest rääkida: lapsepõlvest, riigist, armastusest. Hinnanguteta minevikule, huviga tulevikku piieldes.
Anne ja Maria said kokku eakatekodus, sõbrunesid ja seadsid sisse sellise tava: korraldavad iga nädal kirjandusõhtuid, loevad Marina Tsvetajeva luulet. Unustades, milleks nad on lavale tulnud, pajatavad avameelselt oma pikast elust ja üle elatud sündmustest.
Alati on nende kõrval medõde Piret – aitamas, rohtu andmas ja lugusid kuulamas, jumal teab, mitmendat korda ...
Etendus on vene ja eesti keeles.
Kestus: 75 minutit, ilma vaheajata. Vanusepiirang 16+


15.-29.juuni Läbi kukkumine - Sõltumatu Tantsu Lava (Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor ja lavastaja: Keithy Kuuspu
tantsulavastus
Metallraam mu peos on külm. Mu parem käsi puudutab alumist toru, proovin leida õiget haaret. Vasak järgneb – ainult üks aste kõrgemale. Ma avan silmad, kuid miskipärast ebaõnnestun / Kui pilved liiguksid, pimestaks mind valgusvihk. Ma puudutan hoopis oma nina. Ma ei suuda enam selle struktuuri äärel tasakaalu leida, habras nagu mõte, elades ainult sinu / Ülesanne oli tippu ronida ja neile silma vaadata. Siit ülevalt tundub kõik nii väike ja suur samaaegselt. Ma tunnen õhus hõljuva halli tolmu maitset – ma isegi ei tea, mis asi see on – mis see on? / Ma mõtlesin selle ülesande peale. Kas ma teen seda õigesti? Kas ma ütlen, mida ma mõtlen või ma mõtlen ainult sellepärast, et ma pean rääkima enda / Erakordselt vali heli on tekitanud mu peas vaikuse. Siin ei ole midagi kuulda. Ma olen siin, kõik on tehtud. Vist on läbi. Mäng / Metallraam mu peos on külm
Ümbritsetud hapra kipsi ja jõuliste metallstruktuuride maastikust esitavad 5 õrna keha liikumiste kordusi, mis asetsevad kuskil funktsionaalsuse ja tarbetuse piirimail. Etendajad asetavad ja sobitavad end konstruktsioonidesse, mis viitavad kohati absurdsele jõusaalile või ehk hoopis kolossaalsele mänguväljakule. Nad otsivad pidevalt hetki enne kurnatust ja õnnestumist ning panevad proovile ülima eesmärgini jõudmise võimalikkuse. Mäng ootuste loomise ja nende lõhkumisega, reaalsete ja nähtamatute reaalsuste vahel.
“Läbi kukkumine” on lavastus, mis venitab aega. Lavastuses testitakse vaimse ja füüsilise vastupidavuse erinevaid staadiume, julgedes end proovile panna ning väärtustades ebaõnnestumist ja selle võimalikke/mitmeid eri definitsioone.
Koreograaf: Keithy Kuuspu
Etendajad: Liisa Saaremäel, Martina Georgina, Agnes Ihoma, Anumai Raska, Arolin Raudva
Dramaturg: Laura Cemin
Kunstnik: Tõnu Narro
Helikunstnik: Mihkel Maripuu
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Kostüümid: Kaisa Põvvat


18.-30.juuni Kuningal on külm - LendTeater (Elvas suvelaval, Tartu mnt 3 õuealal)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: A. H. Tammsaare
Lavastaja: Katrin Pärn, Janek Savolainen
Vabaõhulavastus 
Kostüümikunstnik Triinu Pungits
Osades Jan Uuspõld, Kaidi Pajumaa, Irina Radionova, Mikk Sügis, Airé Pajur, Margus Mankin, Karl Bussov, Margus Möll, Aare Sepp, Imre Vallikivi, Gunnar Ülper, Meelis Külaots, Kalev Lõhmus
Tammsaare "Kuningal on külm" on koomiline muinasjutt, melodramaatiline tragifarss auahnusest, võimuihast, ideaalide vahetamisest, usuleigusest, usuhullusest, tuuletallamisest, inertsist, üksindusest, rahulolematusest, surmaootusest, elujanust, kahes vaatuses ja värskes õhus.


28.-29.juuni Tähesülem - ILIEH/Tartu Linna Päev (Tartu Toomkiriku varamete vahel)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor, lavastaja, koreograaf: HEILI LINDEPUU
Tantsijad: RAHO AADLA, ENDRO ROOSIMÄE, JOONAS TAGEL, WILLEM HOUCK (Vanemuine)
Valguskunstnik: PRIIDU ADLAS (Eesti Draamateater)
Laval naiskoor Emajõe Laulikud ja neidudekoor Kurekell VILVE MAIDE juhendamisel
Lavastus viib vaataja rännukule ajatus aeg-ruumis, andes läbi liikumise ja muusika edasi poeetilisi kujundeid. Lavastus ei jutusta lugu, kuid paneb südame värelema ja mõtted rändama. Armastus on see, mis jääb, tema erinevates vormides. Kaasaegne tants kohtub loitsuva pärandiga, luues sellest maagilise uudsuse, kus oluline on tunne ja kohalolu, emotsioonid, mis lasevad meid kanda ja aitavad rasketest aegadest edasi. Puhastus, mis paneb mõtisklema ja äratab lootusetulukesed. Meie kummardus maale, tähtedele läbi kaasaegsete vormide.
Kõlab Tormise, Hindpere, Kõrvitsa, Sisaski jt looming.
Etendused on tasuta ja kestavad orienteeruvalt 40-45 minutit


6.juuni-2.juuli Kutse juubeliks - Komöödiateater (etendused üle Eesti)
Pille Pürg ja tema 10 Eesti prominenti
Lavale astuvad 10 Eesti prominenti: Edgar Savisaar, Erik Orgu, Marina Kaljurand, Brigitte Susanne Hunt, Mart Helme, Synne Valtri, Yana Toom, Urmas Sõõrumaa, Doktor Vassiljev ja (last but not least) Liis Haavel. Pille valmistub juba aegsasti oma peoks ja see kõik algab otse vaatajate pilgu all. Keda kutsuda Eesti kuulsustest, kui lauas on vaid viimased vabad kohad jäänud? Selles on küsimus. Pille avab nii mõnegi külje ka endast ja räägib, milline ta juubel välja peaks nägema, kes sinna peaks tulema ja keda ta iialgi sinna ei kutsuks – olgu kingitus ümbrikus kui suur tahes. See etendus värskendab nii keha kui vaimu!


17.juuni-2.juuli Täna õhtul Lorem Ipsum - Von Krahli Teater (Von Krahli Teatris)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autorid: Trupp, Mart Kangro, Eero Epner
Lavastaja Mart Kangro
Ruum, tehnilised lahendused, lavastuslik abi Kalle Tikas
Helikujundaja Artjom Astrov
Valguskujundajad Mihhail Makošin, Kalle Tikas
Teksti autorid trupp, Mart Kangro, Eero Epner
Kostüümikunstnik Marit Ilison
Näitlejad Marika Vaarik, Mari Abel, Katariina Tamm, Rasmus Kaljujärv, Jörgen Liik, Markus Truup, Ursel Tilk, Ingmar Jõela 
Kui leht on tühi ja midagi pole sinna kirjutada, siis fondi vaatamiseks või lausete pikkuse kontrollimiseks kopeeritakse tühjale lehele ladinakeelne tekst, mis algab sõnadega Lorem ipsum. See tekst asendab õiget teksti, mis tuleb - tuleb kunagi tulevikus.
Me asendame tuleviku olevikuga. Võtmed kiipkaardiga. Kino Netflixiga. Katusekivid eterniidiga. Kõik läheneb väga kiiresti, üha kiiremini, kuid senimaani tuleb asendada, asendada kõik. Mida see tähendab? On see tuleviku ettevalmistus? Või tuleviku päralejõudmine? Kellele kohta hoitakse?
Mart Kangro uuslavastus on asendamisest, kiirusest, olevikust, tulevikust, kartulitest, tohuvabohust, põrandast põranda all ja põrsast nimega Ruik. Laval on neli näitlejat, kuid kes just täna õhtul, selgub kohapeal. 


29.juuni Ooperisümbioos: Jevgeni Onegin - Endla (Tartus, Athena keskuses)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Lavastaja Kaili Viidas (Endla Teater)
Dramaturg Ott Kilusk (Endla Teater)
Osades sopran Karmen Puis (Teater Vanemuine), bariton René Soom (Rahvusooper Estonia), Sander Rebane (Endla Teater) ja Fatme Helge Leevald (Endla Teater).
Pianist Siim Selis
Pärnu teater Endla on otsustanud Tartu linna päeval publiku ette tulla Pjotr Tšaikovski ooperiga "Jevgeni Onegin". Hingematvalt kaunis muusika, südantlõhestavad aariad ja veel millised tunded (neid viimaseid on palju).
Lavastus heidab süvapsühholoogilise, võiks öelda lausa freudistliku pilgu kangelaste hingeellu. Kõrgendatud tundmused, armukadedus, purunenud igatsused ja traagiline surm – kõik, mis ühele tõelisele ooperile omane, leiab seekord väljenduse hoopis ootamatu vaatepunkti läbi.
Loo jutustajateks saavad 29. juunil tegelased, keda Tšaikovski vaid vilksamisi laval näha laseb ja Puškin üksnes puiklemisi mokaotsast mainib, kuid kel ometi selles traagilises loos oma osa – Annuška ja Vasja on Larinite mõisa köögis toimetav teenijarahvas. Kuid ka nemad on inimesed, kel omad tundmused ja unistused … Kui see kõik nüüd pisut segaseks jäi, lisagem veel, et asjasse on segatud ka üks praekana.
Sissepääs tasuta.


29.juuni Ooperisümbioos: La Traviata - Eesti Noorsooteater (Tartus, ERMis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Lavastajad Anti Kobin (Eesti Noorsooteater), Taavi Tõnisson (Eesti Noorsooteater)
Kunstnik Annika Aedma (Eesti Noorsooteater)
Valgus ja heli, tehniline tugi Erik Pello (Eesti Noorsooteater)
Osades sopran Elena Bražnik, tenor Mehis Tiits (Rahvusooper Estonia), Ingrid Isotamm (Karlova Teater), Anti Kobin (Eesti Noorsooteater) ja Taavi Tõnisson (Eesti Noorsooteater)
Pianist Riina Pikani (Rahvusooper Estonia)
Giuseppe Verdi kirjutas romaanil "Kameeliadaam" põhineva ooperi "La Traviata" 19. sajandil. Omas ajas oli teos revolutsiooniline nii teemakäsitluse kui muusikalise ülesehituse poolest. Omas ajas oli teos isegi revolutsiooniline, et autoril tuli loo tegevuse toimumise aega muuta, et publik selle vastu võtaks.
Kes see ikka soovib liiga lähedalt peeglisse vaadata …?
Teemad, millest ooper räägib on aktuaalsed ka täna – individualismi ajastul oleme paradoksaalselt ülisõltuvad avalikust kuvandist ja teiste arvamusest, sotsiaalmeedial on võime meid pjedestaalile asetada, aga ka põrmu paisata. Kas elus uue lehekülje pööramine on üldse võimalik? Kas moraalitust keskkonnast saab võrsuda midagi puhast ja imeilusat? Kui "paber" on juba määritud, kas saab seda veel uuesti puhtaks?
Öeldakse, et armastus päästab maailma. Aga öeldakse ka, et uus saab sündida ainult läbi ohverduse.
Sissepääs tasuta


29.juuni Ooperisümbioos: Rinaldo - Rakvere Teater (Tartu Ülikooli Loodusmuuseums)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Teksti autorid, lavastajad, kujundajad Urmas Lennuk (Rakvere Teater), Robin Täpp (Rakvere Teater)
Grimeerija Helena Kongi (Rakvere Teater)
Osades Teno Kongi, sopran Maria Listra, bariton Taavi Tampuu, Liisa Aibel (Rakvere Teater), Madis Mäeorg (Rakvere Teater)
Pianist-kontsertmeister Teno Kongi
Rüütel Rinaldo armastab Almirenat nõnda, et maa on must ja tükid taga.
Koos väepealik Goffedroga on Rinaldo vallutanud Argante riigi, kes valitseb Aasiat, kust jõuab meieni kõik odav rämps. Argante on endast väljas ja närvis nagu märtsijänes. Kõige suuremas hädas pöördub ta oma targa võluri Armida poole, kes valitseb internetimaailma.
Lühiooper "Rinaldo" (algupärandi heliloojaks Georg Friedrich Händel) räägib klassikalise maailma hääbumisohust tänaste tehniliste võimaluste ees.
Sissepääs tasuta.


29.juuni Ooperisümbioos: Carmen - Theatrum (Tartu Ülikooli aulas)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Dramaturg Andri Luup (Theatrum)
Lavastaja Maria Peterson (Theatrum)
Koreograaf Tiina Mölder
Osades metsosopranid Tuuri Dede ja Keiti Strömqvist ning Laura Peterson (Theatrum) ja Ott Aardam (Theatrum).
Pianist Piia Paemurru
Üks väike kollektiiv on otsustanud oma jõududega tuua lavale eestikeelse "Carmeni" (kuhu kunagi päris alguses oli segatud ka helilooja Georges Bizet) ning selle tarbeks on tarvis leida ooperile avaliku esitluse käigus uus teravik, mis kõnetaks inimesi kaasajas.
Õhinapõhisest projektist ja tulevasest lavastusest soovib kollektiiv rääkida omamoodi pressikonverentsi vormis ning seda nimetatakse pidulikult "Carmen Fundraiseriks". Ka kutsutakse külla välismaal nime teinud noor lauljanna, kes on "Carmenit" mitmeid kordi originaalkeeles esitanud. Külalise abiga loodetakse koguda projektile tuntust ja vahendeid ning ühtlasi võrrelda, kuidas kõlab uus vastvalminud tõlge emakeeles.
Kuigi ühe väikese entusiastide kollektiivi vahendid võivad olla väga piiratud, tuleb mõelda sellegipoolest suurelt – Carmeni metsik olemus lihtsalt ei võimalda väikekodanlikku lähenemist.
Sissepääs tasuta.


25.juuni-4.juuli Kalevipoja vägiteod ehk missa sööd, et sa nii tugev oled - Piip ja Tuut Teater (Kääpal, Kalevipoja Koja õuel Jõgevamaal)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autorid ja lavastajad: Haide Männamäe, Toomas Tross
Kunstnik Jaanus Laagriküll
Plakatikunstnik Triin Heimann
Muusikaline kujundaja Siim Aimla
Lavastusdramaturg Siret Campbell
Eri rollides löövad kaasa Grete Konksi, Maarja Tammemägi, Stefan Hein, Kristjan Poom, Marek Demjanov ning Piip ja Tuut
Piip ja Tuut toovad vaatajate ette Kalevipoja märkimisväärseimad vägiteod, nende sünnilood ja tagajärjed ning püüavad lahti muukida salaretsepti – mida Kalevipoeg sõi, et ta nii tugev oli? Koomilises uuslavastuses põimuvad muistendid kuulsast eepose kangelasest ning salapärane muinasjutt Ahjualusest.
Kestus 1 tund ja 45 minutit ühe vaheajaga. Avatud ka suvekohvik


3.-4.juuli Aucassin ja Nicolette - VHK Teatrikooli 23.lend (Hiiumaal)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Etenduse algus Tallinnas kell 20.00, Padise kloostri siseõues kell 19.00.
Etendus on ühes vaatuses ja kestab umbes poolteist tundi.
Autor: Anonymus
Tõlkijad: Ain Kaalep ja Ott Ojamaa
Lavastaja: Maria Peterson
Helilooja: Siiri Siimer
Kostüümikunstnik: Laura Pählapuu
Laulud õpetasid selgeks Eva Eensaar-Tootsen, Loore Laimets, Henrik Ratas.
Osades VHK Teatrikooli XXIII lend: Marta Lee Krall, Anne Mari Saks, Pauliine Põldmaa, Loore Laimets, Hanna Laura Sarv, Ellen Jõgi, Inger Kivari, Torm Thor Niimann, Erik Hermaküla, Mikk Saard, Joosep Anton, Leonhard Sass Taalmaa, Aleksander Amos Nigesen, Henrik Ratas
Pille mängivad Kalli Toater, Triin Veissmann, Tarmo Song, Torm Thor Niimann või Marta Lee Krall.
Lavastuses kasutatakse 2008. aastal valminud joonist, mille juures olid loomingulises meeskonnas Tiina Mölder, Helvin Kaljula ja VHK XI lend. Theatrumi 2008. aastal esietendunud "Aucassin ja Nicolette" lähtus oma vormis omakorda 1986. aasta Lembit Petersoni lavastuse ettekandest, kus mängisid lavakunstikateedri XII lennu lõpetajad.
Kellel soov on kuulda siin,
kuis kaht kaunist noort kord viis
kokku õnn ja lahku piin,
kuis sel valul puudus piir,
mida tundis Aucassin,
kuis ta sõdis nagu hiid
Nicolette pärast siin
Kaunike on lauluviis,
kombekas on jutu liin,
kellel südames on riid,
hinges mõni haav või kriim
kuulatagu mõni viiv
ning ta ongi hädast prii,
sest jutt on kena...
 "Aucassin ja Nicolette" on anonüümse autori "chantefable" (segu laulust ja proosatekstist) 13. sajandi algusest. Aucassin on noor Beaucaire'i krahvi poeg, keda on õnnistatud füüsiliste ja vaimsete annetega, ning tema armastatu Nicolette on ilusalt isepäine saratseenide valitseja tütar, kelle on oma kasutütreks võtnud Beaucaire`i vikont. Seisusliku vahe tõttu keelavad vanemad nende armastuse. Lugu räägib vaimukas ja mängulises vormis nende kahe südame käänulisest teekonnast teineteise juurde. Mängivad VHK Teatrikooli XXIII lennu noored, kelle soov lõpuetendust teha lavastaja Maria Petersoni sõnul oli nõnda suur, et isegi koduseinad ei takistanud proove tegemast.


7.-10.juuli Unemati udujutt - Lutsu Teater (Lutsu külaplatsil Põlvamaal)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Väike Madli ei jää magama. Talle tuleb külla Une-Mati, kes tahab Madlile uneliiva silma raputada. Madli ei taha liiva silma ja norib Une-Matilt nutu hinnaga unejutu välja. Kuna Une-Mati pole suurem asi jutustaja, tulevad tema lood pisut naljakavõitu ja kohati lausa kiiksuga. Ta jutustab loo taskuvaras Tarmost ja kotipoiss Kostjast, kes varastavad taskuid ja kotte, mitte nende sisu. Ühest loost Madlile ei piisa ja Une-Mati on sunnitud jätkama looga Maailma nabaaugust, kus on peidus kõik maailma kadunud asjad ja kadunud mõtted. Veel jutustab Une-Mati Nael Niilost, kelle unistuseks on saada haamriga vastu pead ja sitasitikatest, kes leiavad ühise keele suurte asjade ühest kohast teise liigutamise küsimuses. Vahepeal muudavad kaugelt Inglite planeedilt saabunud kosmoseinglid Une-Mati oinaks ja lõpetuseks korraldatakse missivalimised Tarmo, Kostja, Une-Mati ning Madli osalusel. Täitub Madli unistus saada missiks. Auhinnad annab kätte Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja päris lõpetuseks saab Nael Niilo haamriga vastu pead. Nii täitub tervelt kolm unistust – Madli saab missiks, sitasitikas Geotrupes saab sõbra ja Nael Niilo saab unistuste obaduse.
Autor Heiki Vilep, muusika autor Alar Salurand, lavastaja Veikko Täär, kunstnik Silver Vahtre, kostüümikunstnik Hille Leiten.
Mängivad: Nele Liis Vaiksoo, Manivald Paulson, Aveli Asber, Jan Mattias Kottise, Meelis Hainsoo.
Kaasa teeb bänd koosseisus: klahvpillid - Ursel Oja, bass - Alar Salurand, löökpillidel - Heiki Vilep.
Etendused toimuvad vabas õhus, pealtvaatajatele on paigaldatud tribüün, avatud puhvetid.
Etenduse pikkuseks koos vaheajaga kaks tundi.


7.-9.juuli Eesti matus - Eesti Draamateater (Eesti Draamateatris ja AH Tammsaare muuseumis Vargamäel)
Kahjuks praeguseks kõik piletid juba VÄLJA MÜÜDUD
Etendus on ühe vaheajaga ning kestab 2 tundi
Lavastaja → Priit Pedajas
Kunstnik → Pille Jänes
Valguskujundaja → Airi Eras
Osades → Christopher Rajaveer, Marta Laan, Kersti Kreismann, Aleksander Eelmaa, Martin Veinmann, Tõnu Oja, Merle Palmiste, Tõnu Kark, Ester Pajusoo
Andrus Kiviräha näidend on ühe eesti suguvõsa ja ühe kodutalu lugu. Matused on tänapäeval tihti ainuke koht, kus kõik sugulased kokku saavad. Elustuvad ühised mälestused ja lõkkele löövad vanad kired? Kes lõhub nüüd puud, kes võtab kartuli üles, kes korjab õunad? Mis saab siis kui vanad enam ei suuda ja noored ei enam ei taha, aga töö tahab tegemist, sest aastasadu on eestlane end omal maal tööga tapnud? Mida arvata matustest, mis pulmadeks kipuvad kujunema?


8.-10.juuli 1984 - Vanemuine (Kammivabriku sündmuskeskuses Tartus)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Tulevikudüstoopia
Autor George Orwell
Dramatiseeringu autorid Robert Icke, Duncan Macmillan
Tõlkija Tõnis Arro
Lavastaja Karl Laumets
Kunstnik Kristjan Suits (Tallinna Linnateater)
Muusikaline kujundaja Vaiko Eplik
Valguskunstnik Rene Liivamägi
Videokunstnik Epp Kubu
Osades Robert Annus, Gert Raudsep, Maria Annus, Hannes Kaljujärv, Marika Barabanštšikova, Ott Sepp, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Ken Rüütel
Loo sündmused leiavad aset tulevikuühiskonnas, totalitaarses riigis nimega Okeaania, kus valitseb Suure Venna kultus, iseseisev mõtlemine on keelatud ning inimesi kontrollitakse ja jälitatakse igal võimalikul moel. Ajalugu on ümber kirjutatud ja olevik salastatud, Armastuse-, Külluse-, Rahu- ning Tõeministeeriumi meelevallas on inimesed kui tillukesed putukad, kelle isiklikud mõtted ja tunded on täiesti ebaolulised. Loo peategelane Winston Smith avastab endas ühel päeval teisitimõtleja ning hakkab märkama end ümbritsevaid valesid.
Inglise kirjaniku George Orwelli kultusteoseks saanud raamat ilmus trükis Teise maailmasõja järel ning tundub ikka veel (või isegi aina enam) puudutav, aktuaalne ja prohvetlik.


8.-11.juuli(hiljem ka sügishooajal) Röövel Hotzenplotz - Eesti Noorsooteater (erinevatel Eestimaa lavadel)
Pöörane röövlimürgel praevorstide ja paukseentega
Otfried Preussleri raamatu „Röövel Hotzenplotzi uued seiklused” põhjal
On üks väike linnake, kus kõik on imehästi: sõbrad Kasperl ja Seppel püüavad kala ja teevad tempe; Kasperli vanaema praeb neile neljapäeviti vorste ja hapukapsaid; ülemvahtmeister Dimpfelmoser patrullib keskväljakul; selgeltnägija proua Schlotterbeck näeb maagilise kristallkuuli kaudu kõike, mis parasjagu maailmas toimub... Ning pritsimajas istub luku taga linnaelanike hirm, kohutav röövel Hotzenplotz.
Ühel täiesti tavalisel neljapäeval pääseb Hotzenplotz aga vabadusse ning pistab Kasperli vanaema majas nahka kõik praevorstid ja hapukapsad, mis vanaema on valmistanud Kasperlile ja Seppelile. Sõbrad seda asja juba nii ei jäta – alatu vorstivaras tuleb kinni nabida!
Algab hoogne röövlijaht, kus vahetatakse maske ja rolle, nii et keegi ei pruugi olla see, kellena alguses paistab. Sõpruse, mängurõõmu ja huumori toel saab ületada kõikvõimalikud takistused ning piiluda ka kõige hirmuäratavamate maskide taha.
Mängivad: Anti Kobin, Mihkel Tikerpalu või Sander Roosimägi , Doris Tislar, Getter Meresmaa, Karl Sakrits, Risto Vaidla
Autor Otfried Preussler
Tõlkija Vladimir Beekman
Dramatiseerija Priit Põldma
Lavastaja Mirko Rajas
Kunstnik Kalju-Karl Kivi
Rütmikonsultant Reigo Ahven
Laulusõnade autor Helena Läks
Valguskunstnik Emil Kallas
Liikumisjuht Hanna Junti
Vanusele 7+ (oodatud on ka lasteaedade vanimad rühmad)
Ühes vaatuses, kestus u 1 h 10 min


9.-10.juuli Keisri usk - Luunja Projektiteater (Luunja Kultuuri- ja Vabaajakeskuses)
Henrik Visnapuu näidend „Keisri usk" (1939) räägib Eesti taluelanike keerulistest valikutest aastal 1845, mil raske aja üleelamiseks loodeti abi saada usuvahetusest.
Kavandatud esmalavastus keelati poliitilistel põhjustel ära. Käsikiri säilis teatri- ja muusikamuuseumi arhiivis, kuni jõudis autori 130. sünniaastapäeva tuultes draama ajaloolisse tegevuspaika Luunjasse. Näidendi lavastas 2020. aastal Raivo Trass, kunstiline kujundus Jaak Vaus, muusika Feliks Kütt.
Osades: Garmen Tabor, Eva Püssa, Katrin Kalma, Merilin Kirbits, Karmen Saar / Loone-Ly Lempu, Nero Urke, Raimo Pass, Ivo Eensalu, Janek Joost, Rauno Kaibiainen, Tarvo Krall,  Enn Lillemets, Erik Ruus, Jaanus Tepomees, Aivar Jõgar, Harti Kiveste, Toomas Liivamägi, Andrus Novoseltsev, Karl Martin Vahejõe.


13.juuli Grönholmi meetod - Tammsaare Teater (Von Glehni Teatris, Nõmmel)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Etenduses mängivad: Mart Niinepuu, Kristjan Arunurm, Riho Antsmäe ja Rita Palatu
Lavastaja: Allan Kress
Kunstnik: Jana Wolke
Muusikaline kujundus: Kristo Klausson
Valgus: Riho Sarapik
Katalaani filoloog Jordi Galceran Ferrerist (s 5. märts 1964 Barcelonas) sai näitekirjanik 1988. aastal. Suurema ülemaailmse menu saavutas ta 2003. aastal avaldatud „Grönholmi meetodiga“ („El mètode Grönholm“)
Tükk räägib kapitalistliku ühiskonnakorralduse ja tänapäeva ärimaailma julmast halastamatusest, millest väljuvad elusana vaid tugevaimad. Aga mis on tugevus?
Me kõik oleme mitmetesse kohtadesse kandideerinud, närveerides, kas meid valitakse või ei ning mille alusel otsuseid tehakse. Ja üldse – kes on komisjonis, mis annab neile legitiimsuse sinna kuuluda ja teiste elude üle otsustada?
Selles näidendiski rullub meie ette olukord, kus otsitakse parimat kandidaati kommertsdirektori kohale ühte mainekaimasse ettevõttesse kogu maailmas. Ent kas hea juht on kena inimene, kes paistab välja kaabakas või kaabakas, kes paistab välja kena inimene? Või ei kumbagi?
Igatahes selgub, et see personalivalikuprotsess on kõike muud kui tavapärane: neli kandidaati on tulnud justkui grupiintervjuule, ent pole teada, kes on intervjueerija... Algab psühholoogiline võitlus selle peale, kuidas oma konkurendid kõrvaldada, ilma et ärritaksid potentsiaalset tulevast ülemust, kes end nende seas peidab. Vahepeal tekib mõnel hoopis kahtlus: ehk on nutikam lasta paanikal võimust võtta, et vastased ise asja „rukkisse“ keeraksid.
Rootsi teadlase Björn Grönholmi väljatöötatud personalikuvaliku meetod on mäng tõelisuse ja reaalsuse piirimail: kandidaatide meeltega manipuleeritakse nende endi märkamata. Ikka selleks, et leida vastavale ametikohale sobivaimate isikuomadustega inimene. Kas kandideerijad murduvad, kehtestavad end või kaotavad enesekontrolli? Ja kes võidab?


13.-14.juuli Sudu - Tartu Tantsuakadeemia (Alexela Loomelaval Tartus)
Udu võtab ära horisondi. Ja sudu võtab ära jaksu otsida horisonti.
S U D U on sise- ja välisvaade soovidesse. Tahan õhku ja selgust. Füüsiliselt ja oma peas. Fookust ja vabadust. Ma võin esindada iseennast – esitleda sudu oma liikumises, tutvustada sudu oma sees, näidata ala iseenda ja teiste vahel. Otsida seda ala. Olla see ala. Ma võin esindada iseennast, aga kas see olen mina.
Idee ja koreograafia: Kaisa Kattai
Tempecy Dance Company tantsijad: Emilia Bachman, Getter Miida Kask, Kessu-Liis Koppel, Kelli Katriin Krünvald, Emma Lumi, Jane Pärn, Martha Paas, Nele Rihma
Helikujundus: Jonas Kaarnamets
Foto ja graafiline disain: Marlene Kirt
Produtsent: Krõõt Kiviste
Administratsioon: Kirsikka Kurg
Tehniline meeskond:
Kaspar Kiviste, Karl Robert Kriis


14.-16.juuli Kapten Mihkel - R.A.A.A.M. (Hiiumaal, Pärnus, Muhul ja Kuressaares)
Purjelaevade taglastuses on selline tross – tormivaier. Sellest saab kinni hoida, et torm inimest pardalt merre ei kannaks. Iga inimese elus on omad „vaierid“ – need aitavad püsida elumere pardal– vanemad, armastus, sõbrad, lapsed – igaühel oma.
Tragikomöödia „Kapten Mihkel“ peategelasel on peale selle kõige veel üks tähtis „vaier“ – huumorimeel, mis aitab üle elada kõige keerukamaid elutorme.
Lavastusus on valminud Juhan Smuuli teoste põhjal.
Kapten Mihkel- ARGO AADLI (Tallinna Linnateater)
Autor- lavastaja Damir Salimzianov (Udmurtia)
Kunstnik Riina Vanhanen
Muusikline kujundaja Ardo Ran Varres
Valguskujundaja Priidu Adlas
Etenduse juht Tuuli Raadik
Etendus kestab 1 tund ja 10 minutit


18.-25.juuli Kuldrannake - Pärnu Suveteater (Pärnu Jahtsadama purjekakuuris)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Suvelavastus lauludega Pärnu Jahtsadama purjekakuuris
Need on lihtsad lood vanaks ja targaks saanud naistest ja meestest, kes end eluõhtu päikese käes soojendavad. Piret ja Sepo kehastavad mitut vanapaari, kellel päevaaskelduste kõrval pole kuhugi kadunud elujanu ja uudishimu. Igaühes on peidus laps! Vaim ei vanane kunagi!
See lavastus on pühendatud meie vanematele ja vanavanematele.
„Kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale!“ (Ado Reinvaldi luuletusest)
Osades: PIRET LAURIMAA ja SEPO SEEMAN.
Muusika: OLAVI KÕRRE
Dramaturg ja lavastaja: TIIT PALU
Etendust saadab laulude ja muusikaga multiinstrumentalist Olavi Kõrre.
Etendus on ühes vaatuses


18.-25.juuli Kuldõun puukausis - Torma Kultuur (Jõgevamaal, Torma Ringtallis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
MTÜ Torma Kultuur toob 2021. aasta juulis Torma ringtallis vaatajate ette omaaegse Liivimaa valgustaja Johann Georg Eisenist kõneleva lavastuse „Kuldõun puukausis".
Autor ja lavastaja Janek Varblas.
Kunstnik Janne Vaabla
Mängivad:
Margus Grosnõi (Rakvere Teater)
Andres Tabun (Ugala teater)
Marin Mägi-Efert
Anne-Mai Tevahi
Eve Somelar
Kätlin Ridal
Kaili Kalm
Janek Varblas
Kalle Jürgens
Paul Abram
Rein Karu
Miks selgub nii mõnegi teadlase või filosoofi uuenduslike ideede ja plaanide tegelik mõte ja eesmärk alles aastakümneid hiljem, tihtipeale pärast autori lahkumist siitilmast? Teda võidakse pidada veidrikuks või isegi hullumeelseks, keda ühiskonnas küll näiliselt takka kiidetakse, kuid seljataga kirtsutatakse mõne ennekuulmatu väite peale nina või kirutakse suisa maapõhja.
Selline oli paljuski ka rahvavalgustuslikul sajandil elanud kirikuõpetaja Johann Georg Eiseni saatus. Ehkki kaasaegsete poolt mittemõistmist leidnud jumalasulane saavutas isegi Vene keisrikojas kõrge maine, ei suutnud ta läbi murda kohalike  mõisnike rumalast vastuseisust ja tagakiusamisest.
Siiski jõudis ta oma Torma eluperioodil nii kohaliku rahva kui ka kogu Liivimaa talurahva elujärje parandamiseks teha hämmastavalt palju, nii et, teda võib õigusega nimetada Torma valgustajaks.
Saksamaalt pärit Eisen tegutses Torma ja Lohusuu pastorina aastail 1746-1775. Eisen murdis ettekujutuse kirikuõpetajast kui vaiksest, tagasihoidlikust mehest, kes tegeleb vaid hingeharimisega ning maistesse asjadesse liialt ei sekku.
Eisen oli nii majandusmees kui filosoof, kes püüdis oma ideid rahva seas juurutada. Suuresti tema eestvõttel rajati ka siiani tegutsev Torma kivikirik.
Eisen sai Vene impeeriumis kuulsaks esimesena, kes keisrinnale talupoegade pärisorjusest vabastamise ideed tutvustas.
Lisaks praktiseeris ta arstina ning tutvustas Vene keisrikojas köögiviljade kuivatamise ideed, mis eriti meeldis sõjaväe toiduga varustajatele. Eisen levitas uusi puu- ja aiaviljasorte kohaliku rahva hulgas ning püüdis puhastada isegi kristlust, tema meelest ebavajalikest ideedest ja liialdustest.
Tema uuenduslike ideede järelmõjusid võib märgata ka tänases ühiskonnas.


19.-25.juuli Praegu pole aeg armastamiseks - R.A.A.A.M (Hiiumaal Soonlepa talus, Tõstamaa mõisas, Puurmani mõisas)
Mida teha, kui ettekuulutaja, kes pole veel kunagi eksinud, on teatanud, et sinu naise juurde tuleb täna öösel mees? Aga sinul on nagu kiuste vaja sõtta minna! Vägagi keeruline olukord.
Lavastaja Damir Salimsjanov (Udmurtia)
Kunstnik Ervin Õunapuu
Muusikaline kujundaja Ardo Ran Varres
Valguskunstnik Priidu Adlas
Etenduse juht Tuuli Raadik
Näitlejad Kristo Viiding, Mari Liis Lill või Ingrid Margus, Martin Kõiv, Ott Kartau (kõik vabakutselised) Harriet Toompere (Draamateater), Tõnn Lamp (Tallinna Linnateater).
Lavastus nomineeriti 2018. aasta Eesti teatriauhindadele parima lavastuse, parima meespeaosatäitja ja parima naispeaosatäitja kategoorias, Harriet Toompere sai parima naiskõrvalosatäitja laureaadiks.


20.juuli Vanuse viiskümmend varjundit - Karlova Teater (Kõpu külas)
Vastupandamatu monokomöödia ealistest iseäralisustest
Kui vana sa oled? 30? 40? 50? 60? On sel tähtsust? Me vananeme, kas tahame seda, või mitte. Kas oleme vanemaks saades targemad? Kuidas mõjutavad aastad meie maitset, juuste värvi ja kaalu?
Vananemisega kaasnevaid iseärasusi lahkab armastatud näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov, kes on lavalaudu vallutanud ja publikut hullutanud pea nelikümmend aastat. Nüüd, oma kuuekümne viienda, vabandust, 56. eluaasta lävel räägib ta eelarvamusvabalt ja teravmeelselt unustamisest, tervisest, abielust, plastilisest kirurgiast, pidutsemisest, treeninghüsteeriast, söömisharjumustest ja paljust muust.
Lavastus põhineb rootsi kirjaniku ja arsti Rickard Fuchsi menukil „Sa ei näe nii vana välja!“ („Du ser inte så gammal ut!“). Fuchsi raamatuid on Rootsis müüdud üle 2 miljoni ja teda on avaldatud kaheksateistkümnes riigis.
Igaühe elus jõuab varem või hiljem kätte see hetk, kui ilmub esimene hall juuksekarv. See võib tunduda tragöödiana, või siis hoopis inimliku komöödiana, kui hoolimata alatasa kadunud prillidest õnnestub mitte kaotada huumorimeelt. Tere tulemast ebapopulaarteaduslikku uuringuprogrammi, silmiavavasse ja raputavalt naljakasse komöödiasse saamaks teada, kas su „parim enne“ on möödas!
Ükski etendus varasemaga ei sarnane, sest publikul on võimalik näitlejaga kaasa rääkida, diskuteerida ja küsimusi esitada.


20.juuli Kadunud kodu - Saueaugu Teatritalu (Saueaugu Teatritalus)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Priit Põldma
Lavastajad: Margus Kasterpalu, Priit Põldma
Helilooja Pärt Uusberg
Muusikajuht Miina Pärn
Kunstnik Jaan Toomik
Kostüümikunstnik Maiu Rõõmus
Valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater)
Liikumisjuht Ingmar Jõela (Von Krahli Teater)
Laval Sander Roosimägi (Eesti Noorsooteater), Külli Teetamm (Tallinna Linnateater), Meelis Rämmeld (Endla Teater), Aleksander Eelmaa (Eesti Draamateater) ja 12-liikmeline koor
Kuskil kaugel, metsa veerel või soo serval, on üks talu, kuhu naabrid ei paista. Õhtul ei lase ritsikate kõrvulukustav sirin seal rahulikult magama jääda ja hommikul ajab lindude vali laul varakult une ära. Värskelt niidetud heina lõhn seguneb lambasõnniku aroomiga.
Paljajalu õitsvas ristikheinas joostes saab herilaselt nõelata, aga teeleht võtab valu mõne hetkega ära. Kui heinamaal pikali heita, et rünkpilvi vaadata, siis tungivad heinapebred krae vahele ja kõditavad. Kui kass mõne linnu maha murrab, tuleb linnuke matta vana kase alla ning tema haual mõni kurblik laul laulda. Igal laupäeval on saun ja igaks saunakorraks tehakse värsked vihad.
Kaks korda nädalas käib vanaema külas värsket piima toomas ja korra nädalas tuleb bussipeatusse kauplusauto linnatoitudega. Igal õhtul enne kella üheksat kõlab Vikerraadiost unejutt.
See talu on kuskil veel alles. Aga me jõuame sinna õige harva. Ja siis ka enamasti unes.
"Kadunud kodu" on unenäoline rännak sellesse tallu ja sellesse suvve, kui kõik oli alles ees, saatjateks Ernst Enno ja Madis Kõivu tekstid ning Pärt Uusbergi koorimuusika.


22.-23.juuli Ma olen juba Sinu peas - Viljandi lavakooli 13.lend (Tallinnas, Vaba Laval)
Lavastus “Ma olen juba sinu peas” on sündinud Ruslan Stepanovi ja 13. lennu teatritudengite ühise loomingu tulemusena. Kuidas mängida laval iseennast? Koos ja eraldi, samal ajal. Sa mind ei tea, aga ma olen juba sinu peas, alasti, aga riides; koos, aga eraldi; noor ja oluline.
Lavastaja: Ruslan Stepanov ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 13. lennu tudengid
Laval: TÜ Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 13. lennu tudengid Maria Paiste, Kristi Kimmel, Rainer Elhi, Ruuben Joosua Palu, Mihkel Kuusk, Marion Tammet, Mariann Tammaru, Miika Pihlak, Elis Järvsoo, Elise Pottmann, Karmel Naudre
Helikunstnik: Rasmus Maasen
Helitehnik: Joonatan Kivi
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Valgustehnik: Kärt Karro
Kestus: kuni 2h


18.-27.juuli Naine salamandri tähtkujust - Pullitalliteater (Jäneda Pullitalliteatris)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Suvelavastus „Naine Salamandri tähtkujust” püüab lahti muukida salapärast naist, keda tuntakse nii Maria Ignatjevna Zakrevskaja, paruness Budbergi, proua Benckendorffi kui ka lihtsalt Mura nime all. Salamander on väga raskesti tabatav kiskja, kes muudab värvi vastavalt keskkonnale ning suudab vaenlasi haavata oma mürgise nahaga. Ohuolukorras jätab ta saba maha ja kasvatab hiljem uue. Mura poliitilis-geograafiline haare ulatus Venemaast Inglismaani, hõlmates seal vahepeal ka Eestit, Itaaliat, Saksamaad ja teisi riike eelmise sajandi esimesel poolel. Ajaloolased vaidlevad tänaseni, kas ja millise riigi spioon Zakrevskaja ikkagi oli ning kuidas tuli ta näiliselt puhtalt välja nii mõnestki sõjast ja revolutsioonist. Mura eriline anne seisnes meeste äravõlumises, ta pani endasse armuma nii Gorki, Wellsi kui ka hilisema James Bondi prototüübi Robert Bruce Lockharti. Traagilised ajaloosündmused, keerulised inimsuhted ning samas lihtne, ürgne vajadus armastuse järele segunevad nii Eesti kui Euroopa kultuurilooga juulis Jäneda Pullitalliteatris esietenduvas lavastuses „Naine Salamandri tähtkujust. Jäneda viimase mõisaproua lugu”.
Lavastaja Madis Kalmet
Autor Kristiina Jalasto
Kunstnik Karmo Mende
Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov (Ugala teater)
Valguskujundaja Emil Kallas
Produtsendid Enno Must ja Elo Kallas
Peaosas Ursula Ratasepp, teistes osades Jaune Kimmel, Markus Luik, Helgur Rosenthal ja Karl Robert Saaremäe.


28.juuli Läbi kõigi elude ma otsin Sind... - R.A.A.A.M. (Puurmani mõisas)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Suvine uuslavastus on tragikoomiline fantaasia Maria Budbergi, kes on tuntud ka, kui Mura Zakrevskaja, eluloo motiviidel. See pole biograafiline lavastus. See on müstika ja koomilise farsi elementidega fantaasia sellest, mis on armastus tõeliselt raskete katsumuste ajajärgul. Kuidas seonduvad armastus ja elementaarne soov ellu jääda. Lavastuses esinevad episoodiliste tegelaste hulgas mitte ainult kuulsad mehed Maksim Gorki ja Herbert Wells, kes kangelannat armastasid, vaid ka fantaasiakujud NSVL vastuluure ülematest Saksamaal ja Suurbritannias. Kohtunikud, kes lahutasid peategelast tema meestest, aga ka Maria Budbergi lapsed. Küsimus kas ta armastas kedagi, või ainult kasutas inimesi ära läbib kogu lavastust, kuid ühest vastust ei saa. Tähtsam on, et vaataja jääks pärast etendust mõtlema ka oma suhete üle lähedastega.
Lavastaja DAMIR SALIMZIANOV (Udmurtia)
Kunstnik RIINA VANHANEN
Valguskujundus PRIIDU ADLAS
Muusikaline kujundus ARDO RAN VARRES
Tõlk TIIT ALTE
Laval JANE NAPP (Endla Teater), KRISTO VIIDING (Eesti Draamateater), PIRET KRUMM, MARTIN KÕIV ja KRISTJAN SARV


28.juuli K.E.Von Baeri lõpetamata uurimus - Piibe Teater (erinevatel Eestimaa lavadel)
Teaduslik lustakas lavatükk eestlaste elust. Etendus on mõeldud täiskasvanutele.
Autor ja lavastaja Arlet Palmiste
Osades: Toomas Suumann (Rakvere Teater) ja Erik Ruus  
Etenduse kestus 1h ja 30 minutit (ilma vaheajata)  
Sisu tutvustus:
Lavastus jutustab loo Eestimaa pinnalt võrsunud kuulsast teadlasest Karl Ernst von Baerist, kes sündis 1792.a Piibe mõisas ja kelle suurimaks saavutuseks teadusmaailmas oli imetajate munaraku avastamine.
Käesoleva näidendi sündmustik saab alguse , kui Baer on elu lõpuaastatel taas Tartusse elama kolinud ja kohtub Tartu Ülikooli rektoriga, kelleks oli tollal parun Artur von Oettingen. Rektor küsib retooriliselt, et kas aastatega on Baeri arvamus eestlastest muutunud ja kas ta kirjutaks midagi teisti, kui peaks neist nüüd taas uurimuse tegema. Teadlasena otsustab Baer selle selgeks teha ja kutsub enda teenistusse talumees Jaani.
Järgnevad lõbusad vestlused maailmakuulsa teadlase ja lihtsa talumehe vahel. Kumma tarkus on suurem?
Näidendis põrkuvad kaks väga erinevat maailma, mis ettevaatlikult ja üllatavalt siiski teineteisele lähenevad ja see tekitab mõlemalt poolt lõbusat äratundmist. Ühtlasi annab näidend läbi Baeri meenutuste ülevaate tema teaduslikust tegevusest ja eluteest.


29.-31.juuli Nõid - Ajateater (Ohtu mõisa tallihoones)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Indrek Hargla
Lavastaja: Anne Velt
Kunstnik Karmo Mende
Helikujundaja Mick Pedaja
Grimmikunstnik Sirle Teeäär
Valgus- ja videokunstnik Rene Topolev
Mängivad Merle Palmiste (Eesti Draamateater), Liis Haab, Katrin Valkna, Tarvo Krall, Meelis Põdersoo (VAT Teater)
Vastamata armastus või armastuse puudumine, muremõtted homse pärast, rahahäda ja kohustused … Kõlab peaaegu tänapäevaselt. Aga kui kõigi nende murede lahendamiseks kasutada pisut nõidust, pisut sõnu ja esivanemate teadmisi, siis võib juhtuma hakata kummalisi asju …
Indrek Hargla näitemäng viib meid tänapäevast küll 1930-ndatesse, vesiveskisse, kus toimetavad värvikad tegelased ja kus meie lugu alguse saab.
Peremehest Kaarel vintskleb rahamures, ei suuda oma ettevõtmistega järje peale saada ning viimases hädas nõustub veski (või oma elu) päästmiseks appi võtma õe üleloomulikke võimeid. Elu muutubki, aga kas just selles suunas, mida mõeldi ja oodati? Mis juhtub, kui nõiduja ise satub armastuse nimel oma sõnade lummusevõrku? Aastad mööduvad otsekui "äratehtud" maailmas. Kuni hetkeni, mil öeldud sõnad saavad ennustatud lõpplahenduse 30 aastat hiljem.
Lugu viib meid radadele, kus nähtava kõrval eksisteerib ka nähtamatu maailm. Maailm, mida me otseselt silmaga ei näe ja käega ei katsu, kuid mis meid juhib.
Näidendi "Nõid" kirjutas Indrek Hargla Ohtu mõisa tallihoonesse MTÜ Ajateater tellimusel.


29 ja 31.juuli ...ja Margus Nõukogude armeest - Skene Katus Kunstile (Hiiumaal Kärdla sadamas)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor ja esitaja Margus Tabor (Ugala)
Kunstnik Kristjan Suits
Muusikaline juht Endrik Üksvärav
Kas suvi jääb Eestis ära või mitte, selles on küsimus ... 
Hiiumaal loodetavasti ei jää ning juulikuus naerutab näitleja Margus Tabor oma sõjaväelugudega publikut Kärdla sadamas asuvas Yacht-Service ellingus, kus ootab kunstnik Kristjan Suitsu kujundatud ainukordne teatrisaal ja muusikalise atmosfääri loob Polgubänd Endrik Üksvärava juhtimisel
Margus Tabor, kes tuntud hiiu huumori ja suurepärase lugude jutustamise poolest, astub sel suvel teatripubliku ette lavastusega „... ja Margus Nõukogude armeest”. Etenduse idee sündis tema isiklikest kirjadest, mis kannatlikult kapinurgas oma aega ootasid. „Ehk läheb taris,” armastab hiidlane kõikvõimaliku kraami tallele panemise kohta öelda. Nüüd lähebki! On, mida meenutada. „Ootan isegi põnevusega kohtumist 24-aastase Margusega,” arvab näitleja.  
Küllap on palju mehi, kellel rääkida uskumatuid seiklusi armeeteenistusest, kuid lavastatud popurriis tulevad esitamisele just Margus Tabori enda lood. Publikul tasub meelde tuletada, mida tähendas saladuslik lühend VTK, kuidas see kehakultuuri treeningprogramm nõukogude kodanikke, nende hulgas ka koolinoori puudutas. Kärdla Keskkoolist saabki Marguse lugu alguse.  
Numbrite keeles:  
* Etendused toimuvad 8., 9., 10., 13., 14., 15., 18., 19., 22., 23., 28., 29. juulil 2021 algusega 19 Kärdla sadamas asuvas Yachts-Service ellingus, Sadama 30a
* Kirjade kirjutamisest möödub 35 aastat 
* VTK normid kehtestati Nõukogude Liidus 90 aastat tagasi 
* Tänavu möödub 100 aastat Jaroslav Haseki romaani „Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil” kirjutamisest 
Etenduse alal on avatud võrratu merevaatega ja suviste hiiumaiste hõrgutistega Baabade kohvik.


29.juuli-2.august Suudlused - Tartu Linnateater (Tartus, Laulupeomuuseumi sisehoovis)
On 1958. aasta kevad, täis rõõmu, lapsemeelt ning avastusi. Meie loo kangelased John ja Mary on oma esimesel kohtumisel üheteistkümneaastased. Sellest kohtumisest saab alguse siiras, vaimukas ning südantsoojendav armastuslugu, mis on tänaseks kestnud üle kuuekümne aasta…
Tule ja naudi selle suve kõige romantilisemat suvelavastust "Suudlused" Laulupeomuuseumi sisehoovis (Jaama 14, Tartu)
Laval:
Anne-Mai Tevahi (Mary)
Karl Edgar Tammi (John)
Vahetekstid:
Hannes Kaljujärv (jutustaja hääl)
Lavastaja:
Algis Astmäe
Lavastus Jay D. Hanagan "First Kisses" ainetel
Etendus on kahes vaatuses ja kestab 2h


29.juuli-3.august Ujuja - Skene Katus Kunstile (Tallinnas, Sakala 3 saalis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Lucas Hnath
Lavastaja: Märt Pius (Tallinna Linnateater)
Kunstnik Kristjan Suits  
Tõlkija Paavo Piik (Kinoteater)  
Osades Tõnis Niinemets, Uku Uusberg (Eesti Draamateater), Steffi Pähn (Eesti Noorsooteater), Alo Kõrve (Tallinna Linnateater)    
Vaimukalt igapäevase ja tavainimestele iseloomuliku jah-noh-neh-dialoogiga püüab Lucas Hnath kinni ühe tippsportlase argipäeva. Nagu tema vend möönabki, siis olümpiale pürgiv peategelane "loomulikult ei ole mingi haritlane ..." sest "kool ei ole tema teema". Tippujuja Paul, keda lavastuses mängib Tõnis Niinemets, on siiski sümpaatne tegelane. Ei räägi palju, ent üritab auga välja tulla olukorrast, kus tema klubi külmkapist leitakse dopingut. Ja millega seoses satuvad ohtu tema kohe algavad olümpia katsevõistlused ning potentsiaalne leping suursponsoriga.  
"Ujuja" ongi oma põhilises kahe venna lugu. Advokaaditaustaga vanem ja targem vend, keda lavastuses mängib Uku Uusberg, üritab spordiagendina seista oma noorema venna õiguste eest, ent põrkub laupapidi kokku Pauli treeneriga (Alo Kõrve), kes tõelise vana-kooli-mehena võitleb oma spordi puhtuse eest, tahtmata samas kaotada oma tõenäoliselt elu parimat võimalust õpilane olümpiale viia.  
Olukorda ei tee kergemaks Pauli tunded füsioterapeudi vastu (Steffi Pähn), kellel on keelatud ainetega seoses must minevik.  
Situatsioonis, kus kõigil osapooltel on Pauli olümpialepääsust midagi võita ja tema eemalejäämisest kõvasti kaotada, koorub välja spordi karm reaalsus: mis maksavad sellisel hetkel sugulussidemed, lojaalsus, armastus?  
Kahe venna loo paneb järgmisel suvel lavale üks pool Eesti ühest tuntuimast vendadepaarist – Märt Pius. Lava- ja valguskunstnikuna astub üles Eesti hetke nõutuim lavatagune jõud Kristjan Suits. Koomikat ja mõtteainet pakkuva spordiloo on tõlkinud Kinoteatri dramaturg ja endine noorsportlane Paavo Piik.  
Näidend "Ujuja" annab huvitava ja väga inimliku sissevaate dopinguteemasse – kuidas see mõjutab eri osapooli nii spordis kui elus, puudutades kõigile mõistetavaid elulisi tahke, mida ajaleheveergudel tavaliselt ei näe.  


29.juuli-3.august Kasuema - Emajõe Suveteater/Karlova Teater (Tartus, Staadioni tänav 48 pargis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Muusikaline koguperelavastus
Autor: Silvia Rannamaa
Lavastaja: Andres Dvinjaninov
Dramatiseerija Aidi Vallik
Kunstnik Arthur Arula
Muusikajuht Ele Sonn
Osades Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater), Riho Kütsar (Vanemuine), Ella Cecilia Claesson, Karl Kristjan Puusepp, Mikk Kaasik jt
2021. aasta on Emajõe Suveteatri jaoks juubelihõnguline - täitub veerandsada aastat suveteatri asutamisest. Oma 25. hooajal toob teater lavale eelmiste suvede menuki, muusikalise suvelavastuse "Kadri" järje "Kasuema".
"Kasuemas" kohtume taas juba "Kadrist" tuttavate tegelastega. Uus elukorraldus viib Kadri internaatkooli ja seal leiab ta omalaadse perekonna: üheskoos elades lihvitakse vastastikku iseloomude teravaid nurki, õpitakse hindama nõudlikku sõprust, ära tundma tühisust ning avastama sisemisi väärtusi. Selles loos, nagu elus endaski, on nukrust ja valu ning noorte omavahelised suhted on tihti pingelised, kuid samas ka palju soojust, rõõmu ja hingeminevat südamlikkust.
Silvia Rannamaa 1963. aastal ilmunud noortejutustuse "Kasuema" ainetel valminud dramatiseeringut pole teadlikult püütud kaasajastada, vaid lavastus viib meid rännakule kuuskümmend aastat tagasi. See, kuidas toonast aega mäletatakse ning mida üldse meenutamisväärseks peetakse, ei ole meie lavaloos üldse tähtis – sõltumata valitsevast riigikorrast on noore inimese armumised ja pettumused, unistused ja püüdlused, rõõmud ja mured, võidud ning kaotused on ikka ühesugused – pigem on meie loos kübeke (iroonilist) nostalgiat mineviku suunal. Lähiajaloo mäletamise viise on mitmeid, ehkki ükski neist pole ainuõige või vale ning arusaama minevikust kujundab alati meie praegune vaatepunkt. Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.


29.juuli-1.august Bäng - Kinoteater (Naissaarel Omari küünis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Lavastaja: Priit Võigemast
Marius von Mayenburgi satiiriline komöödia
Dramaturg ja tõlkija Paavo Piik
Kunstnik Illimar Vihmar
Helilooja ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin
Valguskujundaja Priidu Adlas 
Mängivad Henrik Kalmet, Martin Mill, Maarja Mitt-Pichen, Aarne Soro, Teele Pärn, Mikk Jürjens 
Ootamatult sünnib maailma imik, kes oskab rääkida. Isegi räusata. Üldse on tema peamiseks sooviks, et senisele poliitkorrektsusele tuleks lõpp. Marius von Mayenburgi näidend, mis Naissaarel, Omari Küünis lavale jõuab, peegeldab lavastaja Priit Võigemasti sõnul üsna halastamatult inimesi nii ühel- kui teiselpool moodsaid rindejooni. "Aga see ei ole üldse peamine, Mayenburgil on lihtsalt ülimalt tore oskus näidata inimesi nende halvimast küljest."
"BÄNG" on Võigemasti teine lavastus Mayenburgi tekstile. Kui esimene, veel mängukavas olev "Monument" (Kinoteater / Von Krahli teater, 2018), vaatles jõukaid vanemaid, kelle elu lööb sassi uue koristaja saabumine, siis "BÄNG" on justkui selle mõtteline jätk, asetades tegevuse keskmesse lapse. "Aga see on üks väga erakordne laps, ta sünnib täiskomplekti hammastega", lisab Võigemast.


29.juuli Nuta või naera - Komöödiateater (üle Eesti erinevates kohtades)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Henrik Normanni juubelituur
Teleintervjuuks valmistuv saatejuht Brigitte Susanne Hunt on enam kui veendunud, et kõik laabub nagu tavaliselt – saabubki saatekülaline ja ettevalmistatud küsimused leiavad vastuse. Seekord otsustab aga külaline Henrik Normann korraldada oma juubeliaasta raames sensatsioonilise etenduse televisiooni otse-eetris. Ta on pähe võtnud, et mind ei huvitagi, mida Hunt küsib, ma tean täpselt, mida ma vastan ja mida vastu pärin. Normann tuleb stuudiosse suure kohvriga, mis peidab endas enneolematuid üllatusi – ja asi väljub kontrolli alt!
Tekst: H. Normann ja B. S. Hunt
Lavastaja: H. Normann


29.-31.juuli Godot'd uutõn - Müüdud Naer (Võrumaal Navi külas Tamme talu õuel)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Autor: Samuel Beckett
Lavastaja: Taago Tubin (Ugala)
2 vaatust / 2+2 tegelast
Tõlge võru keelde Jan Rahman
Kunstnikud Taago Tubin ja Tarmo Tagamets
Helikujundaja Patrick McGinley
Valguskujundajad Mari-Riin Paavo (Ugala) ja Sander Aleks Paavo (Ugala)
Mängivad Tarmo Tagamets, Imre Õunapuu (Rakvere Teater), Agu Trolla, Patrick McGinley, Henn Rahman, Vootele Ruusmaa
Kusagil, keset eimidagit ootavad kaks hulgust müstilise hr Godot saabumist. Nagu eile, nii ka täna ja homme. Videvik saabub ja midagi ei juhtu. Või juhtub?
VLADIMIR: Läämi är.
ESTRAGON: Läämi.
(nad ei liigu paigast)
Samuel Becketti legendaarne ja 20. sajandi üheks olulisemaks draamaks peetud teatritekst saab sedapuhku esmakordselt võrukeelse hääle. Kuigi Beckett nägi vaevalt ette meie praeguse aja spetsiifilisi vaegusi,  on selles loos 2021. aastal midagi eriliselt tuttavlikku – tegelaste kramplik tahe leida lootusetust olukorrast mingigi väljapääs. Kuidas me muidu suudaksime tõusta igal hommikul, lüüa päev läbi aega surnuks ja minna õhtul magama ilma teadmiseta, kas meie lootused ja unistused ka kunagi veel täituvad? "Godot'd oodates" on ühtaegu vodevill, tragöödia, filosoofia ja metafüüsika, mida vürtsitab Becketti ainulaadne huumor.
Soovitatav alates 12. eluaastast.


30.-31.juuli Vanaema õunapuu otsas - Teatribuss (Tartus, Lutsu 2, ehk Mänguasjamuuseumi sisehoovis)
2021.SUVE ESIETENDUS!
Muusikaline koguperelavastus
Miro Lobe raamatu põhjal
Seiklus kahes osas, suutäie laulu, näputäie muusika ja mänguga.
Andreas on kurb, et ta vanaema juba surnud on. Talle tundub, et see on ebaõiglane. Kuid ühel kenal päeval otsustab vanaema Andreasele külla tulla. Poisi ja vanaema kohtumisest algavad seiklusrikkad ettevõtmised, mis viivad ka Andrease ema mõistmisele, et üks korralik vanaema elab igavesti.
Etendus sobib vaatamiseks avatud silmade ning südamega.
Dramaturg Urmas Lennuk (Rakvere Teater)
Lavastaja Marko Mäesaar
Kunstnik Jaanus Laagriküll
Laulusõnad ja viisid Urmas Lennuk (Rakvere Teater)
Osades Viire Valdma (Eesti Draamateater)
Robert Annus (Teater Vanemuine)
Katrin Kalma
Eliisabet Raju
Maia Serv
Andres Vago
Marko Mäesaar
Vanustele 4+


30.juuli-30.august Tiit ja Tõnu - Von Glehni Teater (Eestimaa erinevatel lavadel)
Autor ja lavastaja: Mart Kivastik
Muusikaline kujundaja: Ardo Ran Varres
Kunstnik: Pille Jänes
Heli ja valgus: Petri Parrik
Osades: Tõnu Oja ja Tiit Sukk
Toetab Eesti Kultuurkapital
Kestus ühes vaatuses u 1h 30min
Mart Kivastiku esimese näidendi "Peeter ja Erik" taaslavastus "Tiit ja Tõnu". Uues kuues, uute osatäitjatega! Mängivad suurepärased näitlejad Tõnu Oja ja Tiit Sukk, kes kohtuvad Mart Kivastiku halenaljakas ja vaimukustest kubisevas lavastuses, saatuse tahtel ühes pisikeses ühiselamu toas, kuhu nende universumi mõõtu egod, kaks kušetti ja kraanikauss peavad ära mahtuma. Mart Kivastik ise on öelnud, et näidend räägib kaduma läinud ajast, mida tagasi ei saa. "Kui juustu võid sa kapi tagant üles leida, siis kaotatud aega leida on juba raskem.." Nendel meestel pole kusagile kiiret. Võibolla istuvadki isolatsioonis ja püüavad mitte hulluks minna. TIIT ja TÕNU  on kahekesi ühetoalises korteris, praevad koos muna ja parandavad tooli, filosofeerivad ja teevad sporti, mängivad pilli ja libistavad veini. Ja seda kõike nakatava huumori ja südamliku siirusega. Näitlejad on lavastuslikult toodud rahvale võimalikult lähedale, et publik saaks nautida tippnäitlejate mängu igat väiksemat detaili ja näoilmet. Lavastusele on teinud muusikalise kujunduse helilooja ja näitleja Ardo Ran Varres. Originaalse lavakujunduse on loonud Pille Jänes.


1.-2.august Lootuskiir pimeduses - Sundown Entertainment (Saku vallas Rehe küünis)
Sandi Toksvig orig. "Silver Lining"
Lavastaja: Vilja Nyholm-Palm 
Kunstnik ja kostüümikunstnik: Ann Lumiste
Tõlkija: Krista Kaer
Osades: Ene Järvis, Kersti Kreismann (Eesti Draamateater), Ülle Kaljuste (Eesti Draamateater) või Mari Lill (Eesti Draamateater), Elle Kull, Ines Aru, Sandra Ashilevi, Viktor Leševitš. 
Ühel pimedal, tormisel varahommikul kogunevad Gravesendi Hõbedase Vanadekodu teise korruse puhketuppa viis vanadaami, kes ootavad päästemeeskonda. Alumise korruse elanikud on juba evakueeritud, sest möllav torm on paisutanud akende all voolava jõe vee ohtlikult kõrgele, ähvardades muuta kogu ümbruskonna möllavaks veteväljaks.
Oodates koos katastroofist pääsemist, avanevad tasapisi vanaprouade elatud elude keerdkäigud, õnnestumised ja ebaõnnestumised, hirmud ja veendumused. 
Siis saabubki päästeingel – vabatahtlik abistaja Hope, kelle ülesandeks on toimetada elanikud evakuatsioonibussi, mis kahjuks kunagi ei saabu – vesi on sulgenud kõik ligipääsud. Nii jäävadki viis vanadaami ja üks noor naine, kes ujudagi ei oska, vangi tormist ja veetõusust ohustatud hoonesse, ootama oma saatust.
Kas on mida oodata? Kas on parem saatusele alistuda või võtta ohjad enda kätte? Igal ühel neist on kaasas pika elu jooksul omandatud tarkuste, oskuste ja leidlikkuse pagas, mida ohtlikus olukorras kasutada. Olla vana ei tähenda olla  tuim, nüri, loll ja lootusetu.  Unustatud? Jah, vist küll.
Meie eakate tegelaste eksistentsikriis ühelt poolt ja sotsiaalne hüljatus teiselt poolt asetavad nad olukorda, kus nad peavad otsustama – kas me tahame tulevikku? Kas meil on tulevikku? Kas minna hukule vastu või teha seda, mida nad on teinud terve elu – võidelda oma olemasolu eest.
Ja nad võitlevad.



KÕIK 2021.a SUVEKUUDEL SIIANI NÄHTUD-KOGETUD TEATRIELAMUSED (vastavate hinnangutega, elamusega rahulolu järjekorras):

5-
1. Serafima+Bogdan - Tartu Uus Teater
---

4+
2. Kasuema - Emajõe Suveteater
---

4
3. Põrgupõhja uus Wanapagan - Endla
4.-5. Indrek ja heledad hääled - Pärnu Suveteater
4.-5. Üksikud heledad laigud - Oma Lava
6. Nõid - Ajateater
7.-8. Naine salamandri tähtkujust - Pullitalliteater
7.-8. Läbi kõigi elude ma otsin sind... - R.A.A.A.M.
9. Rogožin - Tallinna Linnateater
10.-11. Pidu katku ajal - Must Kast
10.-11. Bäng - Nargenfestival
12. Kui Sa tuled, too mul lilli - Ugala
13.-14. Kihnu Jenka - Vana Baskini Teater
13.-14. Vanaema õunapuu otsas - Teatribuss
---

4-
15. Sinihabe - Yks Kuubis
16. Kalevipoja vägiteod - Piip ja Tuut Teater
17. Toulouse - VAT Teater
18. Ujuja - SKENE Katus Kunstile
19. Tson Lemberi uus elu - Teater Nuutrum
---

3+
20. Teises toas - Eesti Noorsooteater
21. Tants - Rakvere Teater
22. Aucassin ja Nicolette - VHK teatriklassi 23.lend
---

3
23. Valge põder - Fine5
24. Grönholmi meetod - Tammsaare Teater/Salme Teater
---

3-
25. 1984 - Vanemuine
---

2+
26. Stseenid ühest abielust - SKENE Katus Kunstile 
---

2-
27. Mäletan/Ei mäleta - Kanuti Gildi Saal
---

1+
28. Täna õhtul Lorem Ipsum - Von Krahli Teater