„Kodoaknad ei unu.“ Nii kaua, kui hing on sees, leiab alati põhjuse kodupaika kokku tulla
Suurest üle mere põgenemisest kõnelev lavastus toob vaataja ette Kihnu ajaloo verstapostid, kohad ja inimesed.
Sõit Kihnu, tubli tund merelainetel, on juba iseenesest elamus! Lummav otsatu avarus ja vabadus – hing ja vaim saavad korralikult kosutust. Kohale jõudes jalgrattaga saare teises otsas toimuvale etendusele sõites saab ka saare sisemusele silma peale visata. Kui mandril on kodukohvikute päevad, siis Kihnus on nii mõnelegi õuele püsivalt külalistele söömiseks üles seatud lauad-toolid ja pakutakse hõrgutisi, muu hulgas hülgeliha ja suitsukala. Otse loomulikult ka Kihnu oma saia ja leiba, mis on täiesti erilise maitsega. Ahjusoojad ja üpris pirakad, oleks nagu pikkupidi täpselt saare rendirataste korvi mõõdu järgi tehtud!
Ja muidugi need punaviirulised kördid, mis siin-seal Kihnu naistel vilksatavad! Panevad vist silmad virvendama ka kõige kogenumatel seelikuküttidel! Sellega tuleb mõistagi ettevaatlik olla, sest Kihnu naised olla teada-tuntult kanged, siin maal on just nende käes võim. Sest kui mehed jäävad naiste töödega jänni, siis Kihnu naised teevad ära nii meeste kui ka enda tööd. Aga nagu isegi New York Times viis aastat tagasi kirjutas, siis on üks töö, mida Kihnu naised ei tee: hauakaevamine. Kuigi seegi on vist nüüdseks rohkem legend.
Kes juba korra Kihnu läheb...
SUVELAVASTUS KIHNUS
KODOAKNAD EI UNU
Metsamaa pärimustalus augustis 2024
Etendusest
Aastal 2024 möödub 80 aastat eestlaste sundpõgenemisest läände. Eriti traagiline oli see väikesel Kihnu saarel. Ainuüksi Kihnu kaudu siirdus 1944. aasta suvel ja sügisel välismaale üle 3000 eestlase, sealhulgas lahkus kolmandik Kihnu saare elanikkonnast (üle 300 inimese).
2024. aastal saab Kihnu Muuseumil täis 50. tegevusaasta ning juubeliaastat tähistatakse Teise maailmasõja lõpus toimunud kihnlaste väljarände teemalise uurimistöö, seminari ning näitusega, mida toetab kavandatav lavastus „Kodoaknad ei unu!“ Metsamaa taluõuel. Lavastus käsitleb ka talu saamislugu.
Autor ja lavastaja Heidi Sarapuu on saarerahva ja Tallinna Linnateatri näitlejatega koostööd teinud 6 aastat tagasi lustliku lavastusega „Meri muigab teitele vasta …“ mis toetus Kihnu pärimuskultuurile. Seekordne lavastus toetub inimsaatusele, ajaloole, kust ei puudu ka Kihnu rahvakultuur, laul ja tants.
Autor alustas materjalide kogumist juba selle aasta jaanuaris, lugenud kirjavahetusi, intervjueerinud kihnlaste järeltulijad Eestis ja Rootsis. Traagikat on nendes inimsaatustes küllaga, aga puudu pole ka heast huumorist.
Lavastuse ettevalmistamisel on suur abi olnud Kaja Haukanõmmel, kelle doktoritöö käsitles Balti pagulaste temaatikat ja kes jõudis intervjueerida ka siit ilmast juba tänaseks lahkunud kihnlasi.
Kogutud materjalid on kavas üle anda Kihnu muuseumile.
Projekti teostaja on MTÜ Teater Varius.
Lavastusmeeskond
Autor ja lavastaja – HEIDI SARAPUU
Kunstnikud – KARMO MENDE, MARE KÕRTSINI
Muusikaline kujundaja – PEETER KALJUMÄE
Tantsuseaded – AARE RANDER
Kostüümikunstnik – JANA WOLKE
Grimm – TUULI ALLIKSAAR
Osades – LII TEDRE, LAURI NEBEL, PEETER KALJUMÄE, KATRI JUSS (RO Estonia),
URMAS PÕLDMA (RO Estonia), REIN SAAR (RO Estonia), JAANIS VALK, MARIA MICHELSON
Muusikud – MIRJAM AAV, EGERT PULL, ANNI MÄTAS
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar