„Kahe isanda teener“ on vahvalt täidlane eeskujuliku ansamblitunnetusega „bänditeater“
„Kahe isanda teener“ on aus koomusk, mis ei varja, vaid hoopis eputab oma lihtsusega. Etenduse edenedes kütab aga rahvast järjest enam üles. Commedia dell’arte annab tiivad stiiliga ideaalselt sobituvale n-ö ülemängimisele. Vahva mängustiil, mis näis näitlejaid veelgi hoogsamale maneerile inspireerivat.
Kuressaare teatril on kombeks suveks oma teatri seinte vahelt välja kolida ja otsida saarel huvitavaid mängukohti. Sel korral osutus selleks Oti mõisa õu Pöide kihelkonnas. Mõisahoone küljel ilutseb kõrguses aastaarv 1850, mis eeldatavasti märgib praeguse peahoone ehitusaega. Vana rüütlimõis on üks Saaremaa vanimatest, Pöide ordulinnuse majandusmõisana on hoonet esimest korda ürikutes mainitud juba aastal 1309. Seal lavastatud Carlo Goldoni (25.02.1707–6.02.1793) „Kahe isanda teener“ viib meid aga 18.sajandi Veneetsiasse.
Vaen kahe autori vahel
Kes siis ei teaks „Armastust kolme apelsini vastu“, mille autor oli Carlo Gozzi....
Loe edasi kogu arvustust siit:
Teatri turunduslik tekst (siinsed fotod tegi Kalev Lilleorg ja need on pärit Eesti Päevalehest ja teatri FB lehelt):
KAHE ISANDA TEENER
Carlo Goldoni
Igal spagetil on kaks otsa!
Mina, Truffaldino Battochio Bergamo orust, olen lihtne ja aus teener. Sellele vaatamata levib paljudes Itaalia linnades, kus olen oma tagasihoidlikku kõhutäit välja teeninud, minu kohta alatu laimujutt. Mina pidavat olema õgard ja laiskvorst. Selle vale on välja mõelnud need, kes saavad isegi pastakeeduvee vaatamisest kõhuvalu. Need inimesed on mu kauni ja lõppematu söögiisu pärast lihtsalt kadedad.
Eriti nöögitakse mind ühe seiga tõttu, mis leidis aset Veneetsias. Tol imeilusal päeval osutusid minu oskused teenrina nii hinnatuks, et neid vajas suisa kaks isandat. See, mis järgnes, polnud minu süü. Kõik need tähtsad ja armunud sinjoored, sinjoriinad ning see Pasquel, kes selle looga seotud oli, keetsid kokku sellise kirgederisoto, et minul, vaesel mehel ei jäänud mitte midagi muud üle, kui enda aus spagetimulk oma naha päästmiseks tööle panna.
Olen tänulik näitekirjanik Carlo Goldonile, kes mu loo 1746. aastal faktitruilt kirja pani. Kutsun teid kõiki seda vaatama, et mu ausale nimele tehtud ülekohus saaks õigeks seatud nagu kord ja kohus.
Ciaobatta!
Truffaldino
P.S. Kahjuks ei ole ma ise seda näitemängu lugenud. Pole söömise kõrvalt lihtsalt aega olnud, et lugema õppida.
Autor Carlo Goldoni
Tõlkija Eva Kolli
Lavastaja Sander Pukk
Dramaturgid Siret Campbell ja Sander Pukk
Kunstnik Annika Lindemann
Helilooja Urmas Lattikas
Kostüümide õmblemine ja teostus: Kerli Praks
Osades: Loviise Kapper, Pirte Laura Lember, Kaisa Selde, Karl Edgar Tammi (Must Kast), Theodor Tabor, Tanel Ting, Markus Habakukk ja Jürgen Gansen
Etendused 29. juuli – 10. august Oti mõisa õuel. Algus igal õhtul kell 18:00!
Etendus on kahes vaatuses, kestab umbes 3 tundi.
Täname abi eest: Tallinna Linnateater, Ugala Teater, Endla Teater, Steve Hindrekson, Erki Tammemäe, Annifrid Muda, Mari Pärtelpoeg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar