Kui eelmisel aastal sai aasta algusest veebruari lõpuks kokku 14 erineva lavastuse etendused nähtud, siis sel aastal lisandus ainuüksi veebruarikuus 14 uuslavastust elamuste-pagasisse. Eelmisel aastal tervelt 3 veebruaris nähtud lavastust osutusid ka aasta lõpus kogu terve teatriaasta 10 suurima teatrielamuse seas olevateks! Saab siis näha kuidas 2026.aastal...
Saatus on mänginud viimasel ajal endale ka lavaloleku võimalusi korduvalt. Küll mitte näitleja, vaid erinevate sündmuste päeva- või õhtujuhina, aga ka lihtsalt konverentsi paneelis oma arvamustega panustajana. See omakorda paneb imetlema kõiki lava(de)le astujaid veelgi rohkem. Enda jaoks on alati see mingis mõttes eneseületus, ehkki kui juba oled laval, siis on see igati tore, aga ettevalmistus ja viimase hetke pinge, et ennast lolliks ei teeks, on ilmselt esietenduselaadne tunne ning seda iga erineva sisuga sündmuse korral. Eriti kui tuleb loominguliselt jooksvalt sisu endal ka luua küsimuste või kokkuvõtetega.
Laiemas vaates oli veebruar teatris pigem siiski keskpärane. Mõned minutite-mõõtmised sinna sekka, et millal ometi etendus lõpeb, aga ka mõned sellised, mis kindlasti jäävad pikemaks ajaks meelde. Kokku tegelikult isegi 9 neist 14st oleks ühel või teisel põhjusel või ühe või teise maitsega inimesele soovitamist väärt. Näiteks tantsuteatrist Fine5 "Mööda alleesid, kui puulehed kuhjuvad" või laste- ja pereteatrist Piip ja Tuut Teatri ning Tallinna lavakooli ühine vahvalt naljakas "MURPHY" või Eesti Noorsooteatri liigutav "Näeme veel, Simon!".
Ent kui igast erinevast suunast luubi all vaadelda nii tervikuid kui komponente, siis veebruarikuu teatri-autahvel osutub järgnevaks:
SUURIM TEATRIELAMUS (veebruari 4 tippu mahuvad ka kogu senise teatriaasta 8 suurima teatrielamuse sekka)
1. Eesti Draamateater "Hamlet" (autor William Shakespeare, lavastaja Rainer Sarnet)
2. Tallinna Linnateater "Puhkus" (ehk Õnnelik ohe on õnnelik kohe) (autor ja lavastaja Mikk Jürjens)
3. TEMUFI "Mr. Greeni külaline" (autor Jeff Baron, lavastaja Erki Aule)
4. POINT "Kriis kriis mis siis" (autor Ott Aardam, lavastaja Maria Peterson)
Draamateatri uus Hamlet on kunstiline triumf. Linnateatri Jürjensi autorilavastus paneb inimesed liivakasti mängima ja ereda päikeseliku puhkusevalguse käes on paista nii head kui vead. TEMUFI lavastuse suhtes olid mul mõningad eelarvamused, ent need ununesid koheselt. Õigemini selle lavastuse sisu on väga vajalik tänasele Eestile. Ilmselt ka laiemale maailmale, sest Eesti olevat juba 53. riik, kus see materjal nüüd lavastati! Kuna plaanis on sellest (ja 4.koha lavastusest ka pikemad mõtted avaldada, siis rohkem ei tahaksi öelda kui anda enda soovitused neid vaatama minna. See "Kriis, kriis, mis siis" ongi üks vahvate kiiksude ja üllatustega kriisikoolitus, millele publik justkui "satub" seda etendust vaatama minnes ning üks üllatus ajab seal muudkui teist taga! Muidu on mõnevõrra ettevaatlikult teinud sellised lavastused, mis ongi lavastatud "mööda Eesti kultuurimajasid rändama", aga seda ei ole vaja karta. Asi on päriselt naljakas ning väga hästi seejuures mängitud ka!
PARIM LAVASTAJATÖÖ
1. Rainer Sarnet "Hamlet" (Eesti Draamateater)
2. Mikk Jürjens "Puhkus" (Tallinna Linnateater)
3. Ott Raidmets "Prima Facie" (Eesti Draamateater)
4. Triin Brigitta Heidov "MURPHY" (Piip ja Tuut Teater/Tallinna lavakool)
Hamlet ja Puhkus on teatavas mõttes erilisemad lavastuslikult kui tavateater. Kus materjal ei ole "lavale mugandatud", vaid selles on selgelt mingeid lavastajamänge, mis tulenevad fantaasialennust, (õnnestunud) riskidest ning ka just lavastaja kunstilisest nägemusest, mida ei dikteeri ainult materjal ise, vaid ka lavastajapoolne loomingulisus, meta-kontseptuaalsused, kunstilised laenud ja mõtted, mis tõstavad tegelikku materjali tavapärasest järgmisele tasandile. Samas oli ka Prima Facie - tegelikult ju monolavastus - rikkalikum omasugustest, mitmete leidude ja nüanssidega, mis oma valikuteha töötasid (kasvõi näiteks "vägistamisstseen", mida mononäidendi näitlejanna pidi üksi laval esitama, aga nii, et see ei mõjuks banaalse või liialt lihtsana). Triin Brigitta Heidov, kes on tegelikult alles lavakatudeng ning see on tema diplomitöö, on leidnud geniaalse kontseptsiooni ja selle ümber ehitanud kahe näitlejaga tõeliselt naljaka tunniajase hea-tuju-kuuri, mis täiesti märkamatult lahutab nii meele ära kui ka pakub eskapismi, ehk täielikku hetkelist argipäevast välja-astumist. Vaimustav! Eks super-näitlejad annavad selleks oma panuse ja kogu see EVA1, mis laval laiutab oma, kuid väga peenelt tuli valida lavastajal tempo, Murphy-seaduste laused ja omakorda tegevus ning mäng selle ümber luua, et kogu tervik tööle hakkaks ning publikul suu kõrvuni kiskuda ja seda justkui paratamatut naeratust algusest kuni lõpuni meie nägudel välja hoida. Noor lavastajatudeng sai sellega lausa hiilgavalt hakkama!
PARIM NAISPEAOSA NÄITLEJATÖÖ
1. Marian Eplik "Prima Facie" (Eesti Draamateater)
2. Eva Koldits "Kriis kriis mis siis" (POINT)
3. Haide Männamäe "MURPHY" (Piip ja Tuut Teater/Tallinna lavakool)
Marian on selles lavastuses tour de force, hoides üksi kogu publikut oma suurte ilusate silmadega enda tegelasega kaasas justkui lõksus. Tead ja tunned, kes see naine on, keda ta mängib - alguse übertubli advokaat ja pärast murtud, kes peab õigluse jalule seadma, kuid samas ka edasi elama, ükskõik kas see õiglus saab jalule või mitte.
Eva Koldits on oma rollijoonise valinud justkui oma selle lavastuse ainsa partneri Reigo Tamm'e vastandi. Terviklikku "karakterit" luua ning seda ka terve etenduse aja hoida kui tõesti näitleja poolt "loodud" tüüpi, on eraldi aplausi väärt. Teatav kangus, pagas, mida see naine endaga kaasas kannab, mille autor on ta rollile kirjutanud ning see usutavaks, ent samas ka huumoriküllaseks terviklahenduseks siduda, et see jabur tegelane ka loomuliku ning kõigest hoolimata usutavana mõjuks ning sedaviisi veel omakorda karikatuurse, ehkki samas ka elust äratuntavana -see on Eval meistriklass. Ehkki "selliste" masside-naerutaja-tükkidega ei oota ega eelda sellist taset. Bravo!
Haide Männamäe teadlane Murphy, kes ühtviisi peab kantseldama oma leiutatud Eksimuste Vältimise Aparaati ning iga liigutusega eksimusi lisavat assistendist laborikaaslast Dilbertit - oh anna õhku, et oma naerupahvakute kätte ära ei lämbuks "meest" näitlevat näitlejannat vaadates! Koomiline pärl, mis igal pöördel muudkui annab ja annab vaatajaile ühe naeru teise järel! Lisaks kerib see hoog tal seal ikka nii vingeks, et võtab vaatajagi higistama, aga ega kuiva nahaga pääse lavalt ka näitlejanna ise.
PARIM MEESPEAOSA NÄITLEJATÖÖ
1. Ursel Tilk "Hamlet" (Eesti Draamateater)
2. Raivo Rüütel "Mr. Greeni külaline" (TEMUFI)
3. Toomas Tross "MURPHY" (Piip ja Tuut Teater/Tallinna lavakool)
Ursel teeb Hamletina sellise "aasta parimate sekka mineva" kaliibriga rolli. Kuigi ega vanameister Raivo Rüütel oma silmadega mängimise ning üdini kehastusega alla jää. Raivo on nii hea koomik, seda me ju teame, ent see traagiline noot, mis siinses rollis on tal kihtide vahel ja samas ka terve karakteri ülesehitus oma kõikvõimalike detailidega - puhas kuld!
Toomas Tross laborant Dilbertina, kes assisteerib Dr.Murphyt, kui tolle leiutatud masinavärk muudkui Murphy-seaduseid loobib ning millele Toomase Dilbert näitlikustades elumõõtme juurde annab igasuguste viguritega - muudkui vaata, imesta ja imetle! Nad on Haidega (ossa mis sõna kukkus käändes välja kui rõhku vahetada! :)) koos Eesti komöödiateatri tipud Piibi ja Tuuduna, aga ka eraldi ja teistes rollides justkui kinnitavad. et sugugi mitte ainult maailma parima ja kuulsaima Eesti klounipaarina... Kui Haide Murphyna viskas vihjena Einsteini, siis Toomas veidike Chaplinit. Kuigi mitte otseviitena, pigem vinjetiga vaid ja just sellised peenemad alltekstid rikastavad veel omakorda koomiliselt juurde, muutumata paroodiaks, vaid jäädes ikka Murphyks ja Dilbertiks :)
PARIM NAISKÕRVALOSA NÄITLEJATÖÖ
1. Teele Pärn "Hamlet" (Eesti Draamateater)
2. Anu Lamp "Vaikus" (Tallinna Linnateater)
3. Inga Salurand "Hamlet" (Eesti Draamateater)
4. Marika Barabanštšikova "Koletis kutsub" (Vanemuine)
Teele oli nii hea, et mu üheks etteheiteks on lavastusele see, et oleks tahtnud teda veelgi rohkem! See väide räägib vist enda eest :) Anu Lamp teeb Vaikuse suures trupis ühe väiksematest rollidest, ent samas kui teised trupis teevad ka tublid ja korralikud rollid, on just Anu karakteriseering nii selgelt välja "joonistatud" ning loodud "pansionipidaja" isikupärasus talle näitleja poolt antud, et see tõstab just tema rolli mitu untsi (kes ei tea, siis see on väärismetallide kaaluühik) erilisemaks.
Ingale tehti äsja liiga, jättes ta ilma teatriliidu aastapreemia nominatsioonist (lavastusest "Minu geniaalne sõbranna"), aga näitlejanna on selgelt kõrgvormis. See Hamleti roll vast veidi tagasihoidlikuma kaliibriga, ent igati korralik.
Marika Barabanštšikova peategelase haige emana oli nii kaastunnet äratav, et süda heldis ka tänu näitlejanna mängule, mitte ainult tegelase olukorrale.
PARIM MEESKÕRVALOSA NÄITLEJATÖÖ
1. Ivo Uukkivi "Hamlet" (Eesti Draamateater)
2. Taavi Teplenkov "Hamlet" (Eesti Draamateater)
3. Kristjan Üksküla "Puhkus" (Tallinna Linnateater)
4. Andres Mähar "Koletis kutsub" (Vanemuine)
Uukkivi kreisipöörane hauakaevaja on isegi "hullu" silmadega! Mahlane ja meeldejääv roll. Meeldejääv oli ka Teplenkov on ägedate poosidega, veel ühe otseviitega kabuki-teatrile. Samas silmadega mäng, mis alati tõstab oma peene mängu mehhanismiga rolli veelgi erilisemaks, läbitunnetatumaks.
Olen kuulnud, et mitmed ei ole Kristjan Üksküla ära tundnud alguses selle Puhkuse-rollis ning mis seal salata, mina samuti! Ja ma üldjuhul tunnen alati, ka siis kui teised mitte. See on juba eriline tunnustus tema seekordsele mängule. Eks selline aktsendiga mäng või kergelt mõjuda ka liiga "tehtult", aga miskipärast seekord ja sellise tegelase puhul ning selle kergesti mitte-tundmisega koos mõjus see hoopis üllatavalt positiivselt!
Mähar oli minu jaoks selle noortelavastuse tugevaim lüli. Just see kuidas ta oma "koletise" just lavalise kohalolu ning valitud maneeridega maksma pani! Vinge.
PARIM NÄITLEJATÖÖ PERE-/LASTETEATRI LAVASTUSES
1. Haide Männamäe "MURPHY" (Piip ja Tuut Teater/Tallinna lavakool)
2. Andres Mähar "Koletis kutsub" (Vanemuine)
3. Toomas Tross "MURPHY" (Piip ja Tuut Teater/Tallinna lavakool)
4. Rasmus Vendel "Koletis kutsub" (Vanemuine)
5. Marika Barabanštšikova "Koletis kutsub" (Vanemuine)
6. Mart Müürisepp "Näeme veel, Simon!" (Eesti Noorsooteater)
7. Ken Rüütel "Koletis kutsub" (Vanemuine)
8. Mark Erik Savi "Näeme veel, Simon!" (Eesti Noorsooteater)
9. Doris Tilk "Näeme veel, Simon!" (Eesti Noorsooteater)
10. Kaarel Pogga "Koletis kutsub" (Vanemuine)
Pidin lihtsalt 10 peale piiri panema, ehkki mitu head jäid veel sellest 10st väljagi!
PARIM ANSAMBLIMÄNG
1. Eesti Draamateater "Hamlet"
2. Tallinna Linnateater "Vaikus"
3. Vanemuine "Koletis kutsub"
4. Tallinna Linnateater "Puhkus"
Heade näitlejatööde kontsentratsioon nedes lavastustes, aga ka ühishingamine, mis tegelikult Linnateatri puhul kipub paistma selgelt välja praktiliselt igast lavastusest. Respekt!
PARIM KUNSTNIKUTÖÖ
1. Laura Pählapuu "Hamlet" (Eesti Draamateater)
2. Kristjan Suits "Puhkus" (Tallinna Linnateater)
3. Rosita Raud "Väike kaval rebane" (Rahvusooper Estonia)
Hamlet oli nii kunstiline, et see oli mingis mõttes ka nagu visuaalkunst. Puhkus oli leidliku ning kristjansuitsulikult eriliselt lavastusjoonisesse sobituva lavaga. Rosita, Rosita, Rosita! Lavakonstruktsioonidest kostüümideni, nii fantaasiarikkalt muinasjutuline. Oli, mida vaadata!
PARIM KOSTÜÜMIKUNSTNIK
1. Laura Pählapuu "Hamlet" (Eesti Draamateater)
2. Rosita Raud "Väike kaval rebane" (Rahvusooper Estonia)
3. Kristjan Suits "Koletis kutsub" (Vanemuine)
PARIM GRIMM/JUUKSESEADED
1. Eesti Draamateatri grimmituba "Hamlet"
2. Rahvusooper Estonia grimmituba "Väike kaval rebane"
PARIM VALGUSKUNSTNIK
1. Triin Suvi "Prima Facie" (Eesti Draamateater)
2. Priidu Adlas "Koletis kutsub" (Vanemuine)
3. Fredi Karu "Puhkus" (Tallinna Linnateater)
4. Margus Vaigur "Vaikus" (Tallinna Linnateater)
Prima facie valguskaardi detailid, rõhud ja värviga atmosfääriloomine, valgus oli pidevalt näitlejanna partneriks. Koletises mõjusid eriti efektid, aga ka samuti värvimänguga manipuleerimine. Tegelikult ju Hamlet vääriks ka siin esiletoomist, aga seal pigem andis tagasein efekti, mida näiteks Puhkuses see lõunamaa lämmatav päike oli nagu üks kunstiline suur, ehkki lihtne, aga jeebus kui mõjuv efekt. Vaikuses meeldis eelkõige esimese 20 minuti "arusaamatu koha" müstilisuse lisamine maheda ja pehme hämarama kollasega.
PARIM VIDEO-VISUAAL-TEHNILINE KUNSTNIK
1. Aigar Vaigu & KVARK "MURPHY" ("Eva1-Eksimuste Vältimise Aparaat") (Piip ja Tuut Teater/Tallinna lavakool)
2. Aljona Movko-Mägi "Väike kaval rebane" (Rahvusooper Estonia)
3. Anita Kremm "Prima Facie" (Eesti Draamateater)
PARIM ORIGINAAL-HELILOOMING
1. Markus Palo "Prima Facie" (Eesti Draamateater)
2. Martin Aulis "Mr. Greeni külaline" (TEMUFI)
3. Ramuel Tafenau "Näeme veel, Simon!" (Eesti Noorsooteater)
4. Markus Robam "Koletis kutsub" (Vanemuine)
See oli meeldiv avastus, kuidas juudi-noodid Martin Aulisel vaikselt lisandusid jazzi. Ma ei ole lihtsalt sellises vormis lavastusjoonise austaja, kui stseenid vahetuvad nii, et valgus hämaraks, muusika peale, muusika maha, valgus peale ning järgmine stseen. See degradeerib hea muusika väärtust lavastuses, ehkki viga on hoopis lavastaja mõttelaiskuses. Loodetavasti kuuleme Ramuel Tafenau muusikat lavastustes veelgi, väga meeleolukas olid need väiksed sutsud "Simonis". Mõni tundus isegi tuttavlik, ei tea, kas inspireeritud töötlus, aga igatahes seegi on hea tunne, kui nii ruttu vaadates "omaks" saab.
PARIM MUUSIKALINE- või HELIKUJUNDUS/TÖÖ MUUSIKAGA
1. Markus Robam "Koletis kutsub" (Vanemuine)
2. Markus Palo "Prima Facie" (Eesti Draamateater)
3. Arvo Volmer "Väike kaval rebane" muusikajuht/dirigent (Rahvusooper Estonia)
4. Marius Peterson "Puhkus" lauluõpetaja (Tallinna Linnateater)
PARIM KOREOGRAAFIA FÜÜSILISE TEATRI LAVASTUSES
1. Trupp (Tiina Ollesk, Simo Kruusement, Annachiara Gallo, Chiara Fiore, Markus Ian Monak, Amanda Tender, Zhenyan Ding, Renee Nõmmik) "Mööda alleesid, kui puulehed kuhjuvad" (Fine5 Tantsuteater)
Taaskord nii huvitav ja tantsijate omaloomes kütkestavalt eriilmeline, ehkki samas terviklik ja terverikusse sobituv kõik. Tiina Olleski varju kaudu tants oli midagi hõrku ja erilist ning igas lõigus, kus oli peidus sealt väljaloetav lugu, oli eriti meelt mööda!
PARIM KOREOGRAAFIA/LIIKUMINE/LAVAVÕITLUSE SEADE DRAAMALAVASTUSES
1. Ingmar Jõela "Väike kaval rebane" (Rahvusooper Estonia)
2. Eve Mutso "Hamlet" (Eesti Draamateater)
3. Ingmar Jõela "Koletis kutsub" (Vanemuine)
Tundub, nagu Ingmar Jõelal on eriliselt hea loominguline aeg, mis omakorda paneb lavastajaid teda kaasama ning lõppkokkuvõttes võidab sellest ju publik! Tema mõlemad koreograafiad siin on kas otseselt tantsudega (rebane) või pigem kombinatsioonidega (koletis), aga Eve Mutso Hamleti liikumised on pigem detailides, justkui ääre või joonealuste märkustena.
PARIM DRAAMANÄTLEJAST TANTSIJA/LIIKUJA
1. Taavi Teplenkov "Hamlet" (Eesti Draamateater)
2. Teele Pärn "Hamlet" (Eesti Draamateater)
(kuigi tahaks siia lisada ka rohkem draamanäitlejana tuntud Germo Toonikuse, kes sedapuhku tantsijana tegi vaimustavalt [ja just tantsimisele viitavalt üllatavalt!] hea rolli Estonias)
PARIM TANTSIJA MODERNTANTSU- VÕI MUUSIKALISES LAVASTUSES
1. Annachiara Gallo "Mööda alleesid, kui puulehed kuhjuvad" (Fine5 Tantsuteater)
2. Chiara Fiore "Mööda alleesid, kui puulehed kuhjuvad" (Fine5 Tantsuteater)
3. Simo Kruusement "Mööda alleesid, kui puulehed kuhjuvad" (Fine5 Tantsuteater)
4. Germo Toonikus "Väike kaval rebane" (Rahvusooper Estonia)
Võiks siia lisada ka Arina, Allar, Paulina, Amanda, Markus, Sofia, Richard, Tiina, Zhenyan... ja neid taseme järgi eristada on praktiliselt võimatu, sest koreograafiad on sedavõrd erinevad. Valis need 4 esile, sest minule mõjusid nemada kuidagi veel eriti seekord just tantsulises mõttes. Aga no 1. ja 2. neid järjestada on isegi natuke kuritegelik. Homme paneks juba vastupidi :)
PARIM/ERILISIM NÄITLEJAST MUUSIK LAVAL
1. Ursel Tilk "Hamlet" (Eesti Draamateater)
2. Maarja Mitt-Pichen "Lühis" (VAT Teater)
3. Sander Roosimägi "Kinoteatri lühkarid -05" (Kinoteater)
PARIM MUUSIKUTE KOOSLUS TEATRIS
1. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester (dir. Arvo Volmer, kontsertmeister Arvo Leibur) "Väike kaval rebane"
PARIM OOPERILAULJA
1. Rauno Elp "Väike kaval rebane" (Rahvusooper Estonia)
2. Reigo Tamm "Kriis kriis mis siis" (POINT)
3. Mart Laur "Väike kaval rebane" (Rahvusooper Estonia)
4. Raiko Raalik "Väike kaval rebane" (Rahvusooper Estonia)
Pööraks eraldi tähelepanu kohale nr.2 - see oli muide üks selle lavastuse naelasid... lavastuses, mis oli muidu ka üks naeltekast! :)
PARIM/ERILISIM NÄITLEJAST LAULJA LAVAL
1. Kristjan Üksküla "Puhkus" (Tallinna Linnateater)
2. Mark Erik Savi "Näeme veel, Simon!" (Eesti Noorsooteater)
3. Ivo Uukivi "Hamlet" (Eesti Draamateater)
4. Hele Palumaa "Puhkus" (Tallinna Linnateater)
Ohoh - Mark Erik Savi - VAU! :)
PARIM KODUMAINE ORIGINAALDRAMATURGIA
1. Mikk Jürjens "Puhkus" (Tallinna Linnateater, lav. Mikk Jürjens)
2. Ott Aardam "Kriis kriis mis siis" (POINT, lav. Maria Peterson)
3. Uku Uusberg "Vaikus" (Tallinna Linnateater)
Uku küll laenab natuke Tammsaarelt tegelasi ja ideid ja see oli üks lemmikuid osiseid seekordses tema dramaturgias :)
PARIM VÄLISMAINE DRAMATURGIA ESMAKORDSELT EESTI TEATRITE LAVAL
1. Jeff Baron "Mr. Greeni külaline" (TEMUFI, lav. Erki Aule)
2. Suzie Miller "Prima Facie" (Eesti Draamateater, lav. Ott Raidmets)
3. Noa Lazar-Keinan "Lühis" (VAT Teater, lav. Margo Teder)
Rahastajad vist heitsid ette TEMUFI-le nende materjalivalikut ja ma mõtlesin ka teadmata millega tegemist, et kas tõesti on vaja sellist USA autori värki lavale praegu?! Aga vohhh - just sellist lugu meie lõhestunud Eestis on veel eriti ja nimme vaja! Järsku paneb kellegi mõtlema või aru saama läbi oma suguse tegelase?
PARIM DRAMATISEERING/ADAPTSIOON
1. Roos Lisette Parmas "Näeme veel, Simon"" (David Hill'i põhjal, Eesti Noorsooteater, lav. Getter Meresmaa)
2. Triin Brigitta Heidov "MURPHY" (Arthur Bloch'i põhjal, Piip ja Tuut Teater/Tallinna lavakool, lav. Triin Brigitta Heidov)
Väga õnnestunud dramatiseeringud. Esimene selline suurem töö, teine geniaalselt ühe või mõnelauselistele "seadustele", ehk põhimõtteliselt "anekdootidele" kogu sisulise poole üles ehitades.
PARIM KORDUVLAVASTUSE ALUSMATERJAL
1. William Shakespeare "Hamlet" (Eesti Draamateater)
Mis siis veel eks? Isegi sedavõrd lühendatult ning lavastaja oma fantaasiaga mängides ning mädasse Taani riiki isegi tänapäeva sisse tuues. Teater, mis ka omakorda teatraalne teater.
(ülal on kasutatud Gabriela Järvet'i tehtud fotot lavastuse "Hamlet" misanstseenist)
