neljapäev, 2. veebruar 2023

2022 SUUR Teatriaasta kokkuvõte - 3.osa - 2022.aasta PARIMATEST PARIMAD ehk aasta tipp teatritegijad


Aasta parimate teatritegijate, kunstiliste/kultuuriliste/meelelahutuslike vaimustuste teatrikunsti näol koostatud tabelite koostamisel läksid arvesse ajavahemikul 1.jaanuar - 31.detsember 2022 kogetud 136 lavastust Eestimaa teatrite ja teatrirühmituste poolt.


AASTA SUURIM TEATRIELAMUS TOP20

20. Cafe Theatral - Eesti Draamateater
19. Rahvusooper Estonia - Õhtused majad
18. Arst - Ugala
17. Iraani konverents - Theatrum
16. Linda Vista - Endla
15. Kolm õde - Must Kast
14. Kõik ägedad asjad - Eesti Noorsooteater
13. Robin Hood - Rakvere Teater
12. Röövlitütar Ronja - Eesti Noorsooteater
11. Võõrad - Eesti Draamateater
---
10. Suvitajad - Endla
9. Lotman - R.A.A.A.M.
8. Naksitrallid - Rahvusooper Estonia
7. Einstein ja Margarita - TEMUFI
6. Kalaranna 28 - Tallinna Linnateater
---
5. Kolm musketäri - Ugala
4. Sihtisid pole sel sillal - Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool
3. Ukuaru - Emajõe Suveteater
2. ADA. Rääkimata lugu - Thors Films
1. Tõrksa taltsutus - Vanemuine

Kommentaar: Kogu TOP40 koos lahtiseletustega leiab siit: https://danzumees.blogspot.com/2023/01/2022-suur-teatriaasta-kokkuvote-2osa.html


PARIM LAVASTAJATÖÖ

20. Martin Kork - Kauboid ja vampiirid (Tartu Uus Teater)
19. Peeter Raudsepp - Rosmersholm (Rakvere Teater)
18. Jaanus Nuutre - Kuninganna ja Viinakurat (Teater Nuutrum)
17. Jaak Prints - Tiit Pagu (Tallinna Linnateater/Tallinna Lavakool)
16. Hendrik Toompere jr - Tund enne päikesetõusu (Eesti Draamateater)
15. Margo Teder - Võõras (VAT Teater)
14. Elise Metsanurk/Andreas Aadel - Siili poomine (Tartu Uus Teater)
13. Taavi Tõnisson - Robin Hood (Eesti Noorsooteater)
12. Daniil Zandberg - Sinel (Eesti Noorsooteater)
11. Aleksander Plotnikov - Lotman (R.A.A.A.M.)
---
10. Peeter Tammearu - Einstein ja Margarita (TEMUFI)
9. Vahur Keller - Nakstrallid (Rahvusooper Estonia)
8. Uku Uusberg - Kalaranna 28 (Tallinna Linnateater)
7. Taago Tubin - Arst (Ugala)
6. Taavi Tõnisson - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
---
5. Priit Strandberg - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
4. Ain Mäeots - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
3. Peep Maasik - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
2. Tanel Jonas - Kolm musketäri (Ugala)
1. Mirko Rajas - Sihtisid pole sel sillal (Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool)

Kommentaar: Kuigi üldjuhul käivad need käsikäes ka "suurimate elamustega", ent mitte siiski nii tugevalt, nagu parimatel filmide ja režissööridel. Teatrielamuses on nii palju erinevaid komponente, aga parimate lavastajatööde näol lähevad eelkõige arvesse just lavastaja otsused, -võtted, -loome, -ideede elustumine, ruumi- ja kunstnike kasutamine/seaded, tabavus ning toimivaks kunstiliseks tervikuks sidumine. Nõnda on siis näiteks ühe aasta parimatest "lavastajatõödest" esile toodud Margo Tederi "Võõras", kuigi kuna tegelikult dramatiseering oli jällegi nõrgapoolne ja see võttis ära tervikelamuse hinnangult palju. Samas aasta 10 parimat lavastajatööd päädisid ka tervikelamustena aasta 20 suurima teatrielamuse sekka... Üks näide, mis ehk veel selgitust vajab on Taago Tubin ja lavastus Arst. See on lavastustööna, ehk kahe eri ruumi sujuvalt ühele suurele lavale mahutamises ning nende tegevuskohtade vahetuvuse mõttes meistritöö ja eks ta oli ju ka mõjuv oma teemade poolest, ent elamuslikkuses trügisid mitmed teised lavastused ettepoole. Selline kurioosum. Ja kõik elamuste tipu lavastused, mille lavastajatööd ei mahtunud siinsesse "parimate lavastajate" nimistusse, tulevad tegelikult kohe väljatoodud 20 järel riburada. Eraldi tooks esile ka selle, et ainus debüüt TOP20 sees on Martin Kork Tartu Uue Teatri vaatemängulise ja mitmete lahedate mõistumõtetega western-äkšon ning eelmise aasta tugevate naislavastajate paraad on sellel aastal kuivanud kokku vaid 1 ainsa naislavastaja esindamiseks tänavu - Elise Metsanurk (kes ka tegelikult kahasse meeslavastajaga) tõi lavale stiilse ja oluliste sõnumitega silmakommi "Siili poomine". Olgu siis lisatud, et kohe tabeli järgmises kümnendis tuleb mitu naislavastajat veel - 24. Helen Rekkor - Lohe linna all; 25. Diana Leesalu - 451° Fahrenheiti, 28. Marfa Gorvitš - Sahharov ja 30. Kersti Heinloo - Eveline ja mina.


PARIM NAISPEAOSA NÄITLEJATÖÖ

20. Liina Tennosaar - Afäär (Kellerteater)
19. Katariina Tamm - Libahunt (Von Krahli Teater/Ekspeditsioon)
18. Piret Krumm - Lea (Kuressaare Teater)
17. Saara Nüganen - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
16. Grete Jürgenson - Ajurünnak (Rakvere Teater)
15. Liis Haab - Skiso (Kellerteater)
14. Ljubov Agapova - August. Osage'i maakond (Vene Teater)
13. Anne Reemann - Polkovniku lesk (Tallinna Linnateater)
12. Natalja Dõmtšenko - August: Osage'i maakond (Vene Teater)
11. Grete Konksi - Vihmameister (1Teater)
---
10. Harriet Toompere - Võõrad (Eesti Draamateater)
9. Viire Valdma - Cafe Theatral (Eesti Draamateater)
8. Henessi Schmidt - Hell häving (VAT Teater)
7. Natali Väli  - Topeltduubel (Teater Sagittario)
6. Ursula Ratasepp - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
---
5. Kersti Kreismann - Regina Madre (Tallinna Linnateater)
5. Laura Niils - Kolm õde (Must Kast)
4. Viire Valdma - Kiri kodukandist (Teater Nuutrum)
3. Ester Kuntu - Musträstas (Oliivipuu/Teater Nuutrum)
2. Triinu Meriste - Einstein ja Margarita (TEMUFI)
1. Garmen Tabor - Arst (Ugala)

Kommentaar: Jah, siin on kaks viiendat kohta... ma tõesti ei teadnud, kumba eelistada - kas Laura taaskordset stampidest vaba, tugeva sisemise põlemise, tohutult huvitavat karakteriloomet või... ja ma tean, seda on imelik öelda, AGA... kõige paremas ja austusväärsemas mõttes Kersti Kreismann'i comebacki! Jah, nägin ka Solisti, mille eest paljud on teda kiitnud, ent kuigi võimsalt kantud, oli see siiski Kersti mõttes stamplahendus karakteriseeringuna. Aga Regina Madre... ¡Madre mía! Ei tea, kas pojaga mängimine või materjal või lavastajal temalt uute külgede välja toomine... aga no täiesti jalustrabav! Viire Valdma on teine, kes juba umbes kolmandat aastat järjest on leidnud mingi erilise mängusärtsu üles ning üksteise järel tuleb temalt midagi "uut" ja raputavalt huvitavat - "ahhaa... ka see on Viires peidus"... ja seda pärast kõiki neid kümneid rolle, mida ju juba Viirelt terve elu nähtud! Kuid see tipp 3 siin on veel omakorda täiesti eriline! Esteri haavatavus, ent sealt siis see jõulisuse välja tulemine. Kutsub enda tegelasele justkui mängleva kergusega kaasa elama... aga ka "tundma"! Kuigi film teda liialt viimasel ajal endale meelitab, oli see lapsena väärkoheldud naise hingevalu lavale laotamne selline šedööver, mis kinnitab, et teatrilaval näitlemine tuleb tal sama tugevalt ning läbitunnetatult. Triinu Meriste mitmeid tundeid ja salapära hoidev Einsteini armuke... õigemini oli Einstein tema armuke, sest Stalini spioon Margarita oli ju abielus, aga Einstein vaba...  Oi see Margarita on nii terav, nurgeline ning just Triinu mängitult nii palju oma sees läbielav. Selle kohta lugenuna on lihtne lahterdada seda naist lihtsalt üheks info väljapressijaks ning omakasul tegutsejaks, aga Triinu enda suhtumine ja ilmselge oma tegelase mõistapüüe (autori mahitusel muidugi) mille ta publikule edasi kannab, on muutnud kogu tegelase nii huvitavaks ja tegelikult ka sügavalt läbitunnetatult tegelaskuju salasuhet ning vast päris armastustki läbipõdevaks. Ja siis Garmen! Minu jaoks oli see tema roll selles lavastuses sellel aastal sama, mis Juhan Ulfsaki oma Mefistos eelmisel aasatal. Ehk niiöelda AASTA üldse TIPP NÄITLEJATÖÖ, sugupoolest, rolli suurusest või millest iganes hoolimata! Selliseid tuleb heal juhul aastas 1, kui sedagi. Tööl jõulise juhi, koduse sooja ja armastava naise vahel pendaldamine on ühest küljest kui otse elust, teisalt ei ole Garmenit sellisena kunagi näinud... ja ma leian, et kameeleonlikkus on näitlejameisterlikkuse kõrgeim pilotaaž, lisaks muidugi psühholoogilise täpsusega kehastumisvõimele ja ühtlasi tabavale rolliloomele, mis kõik ongi Garmenil selles rollis olemas. Vapustav, lihtsalt vapustav!


PARIM LAVALE JÕUDNUD DRAMATISEERING/ADAPTSIOON VAREM ILMUNUD MATERJALIDE PÕHJAL

20. Liis Sein - King nr.39 (Piip ja Tuut Teater)
19. Elmo Nüganen - Surnud hinged (Vene Teater)
18. Vahur Keller - Skiso (Kellerteater)
17. Andreas Aadel - Romeo ja Julia (Vanemuine/Tartu Uus Teater)
16. Jaak Prints - Tiit Pagu (Tallinna Lavakool/Tallinna Linnateater)
15. Erik Robert Ots/Valter Uusberg - Risti rahvas (Rapla Väikelinnateater)
14. Sven Karja (lavastusdramaturg) - Lea (Kuressaare Teater)
13. Daniil Zandberg - Sinel (Eesti Noorsooteater)
12. Siret Campbell - Meister Solness (Eesti Draamateater)
11. Julia Pospelova - Sahharov (Vaba Lava)
---
10. Ott Kilusk - Valgusingel (Endla)
9. Diana Leesalu - 451° Fahrenheiti (Tallinna Linnateater)
8. Vahur Keller - Naksitrallid (Rahvusooper Estonia)
7. Urmas Lennuk - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
6. Tanel Jonas/Laura Kalle/Liis Aedmaa - Kolm musketäri (Ugala)
---
5. Ingomar Vihmar - Suvitajad (Endla)
4. Urmas Lennuk - Robin Hood (Rakvere Teater)
3. Indrek Koff/Mirko Rajas - Sihtisid pole sel sillal (Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool)
2. Siret Campbell - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
1. Ott Kilusk - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films) - pole selge kas see oli originaal või siiski kasutatud varem ilmunud materjale - tundsin ühes kohas varemloetu ära, ent see võis olla ka kokkusattumus. Ühes või teises nimekirjas, oleks just see ikkagi aasta 1.kohal!


PARIM KODUMAINE LAVASTATUD ORIGINAALDRAMATURGIA

20. Jaune Kimmel - Ki(i)vi südamel (Rakvere Teater)
19. Natalja Matšenene - Aeglane hingamine (Teater N)
18. Elise Metsanurk/Andreas Aadel - Siili poomine (Tartu Uus Teater)
17. Marika Palm/Liis Aedmaa - Viljandi lood: Jaan (Ugala)
16. Kaija M Külm - Läbi linna: Supilinn (ProTheMus)
15. Sveta Grigorjeca/Mihkel Seeder - Woke & Vihane (VAT Teater)
14. Paavo Piik - Üle oma varju (Ugala)
13. Tiit Palu - Viikingite veri (kuigi on kasutatud legendidest motiive) (Kuressaare Teater)
12. Andrus Kivirähk - Cafe Theatral (Eesti Draamateater)
11. Kersti Heinloo/Kati Kuusemets - Eveline ja mina (Eesti Noorsooteater)
---
10. Ott Kilusk/Toomas Uibo - Minul on vari (Kontserdihunt) - kuigi osaliselt on kasutatud ka varem ilmunud materjale.
9. Loone Ots/Erki Aule - Nassi Sass ja tema vend (Tuulekell)
8. Aare Pilv/Priit Põldma/Mari-Liis Lill - Ma võiksin sulguda pähklikoorde (Vaba Lava)
7. Loone Ots - Kuninganna ja Viinakurat (Teater Nuutrum)
6. Urmas Vadi - Tund enne päikesetõusu (Eesti Draamateater)
---
5. Andra Teede - Kiri kodukandist (Teater Nuutrum)
4. Martin Kork - Kauboid ja vampiirid (Tartu Uus Teater)
3. Uku Uusberg - Kalaranna 28 (Tallinna Linnateater)
2. Priit Põldma - Haige Mäger (Tartu Uus Teater/Kinoteater)
1. Jaak Jõerüüt - Lennart. Pöördtooliaastad (Ekspress Meedia teatriprojekt)


PARIM VÄLISMAINE LAVASTATUD DRAMATURGIA ESMAKORDSELT EESTI TEATRITE LAVALAUDADEL

20. Manilio Santanelli - Regina Madre (Tallinna Linnateater)
19. Ron Hart - Lõunasöök (Tammsaare Teater)
18. Slawomir Mrožek - Rebane-filosoof (Piip ja Tuut Teater)
17. Eric Elice/Roger Rees - Topeltduubel (Teater Sagittario)
16. David Eldridge - Algus (Rakvere Teater)
15. David Foley - Afäär (Kellerteater)
14. Julia Pospelova (Sahharovi, Rosti ja Bonneri põhjal) - Sahharov (Vaba Lava)
13. Aaron Loeb - Ajurünnak (Rakvere Teater)
12. Philip Ridley - Hell häving (VAT Teater)
11. Andrew Bovell - Kuhu sa jäid? (Ugala)
---
10. Duncan Macmillan (Ibseni põhjal) - Rosmersholm (Rakvere Teater)
9. Phillip McMahon - Tule õige koju (Ugala)
8. Samuel Adamson (Almodovari põhjal) - Kõik minu emast (Vanemuine)
7. Aleksander Gelman - Einstein ja Margarita (TEMUFI)
6. Robert Icke (Schnitzleri põhjal) - Arst (Ugala)
---
5. Aleksander Plotnikov - Lotman (R.A.A.A.M.)
4. Tracy Letts - Linda Vista (Endla)
3. Paolo Genovese - Võõrad (Eesti Draamateater)
2. Duncan Macmillan - Kõik ägedad asjad (Eesti Noorsooteater)
1. Ivan Võrõpajev - Iraani konverents (Theatrum)

Kommentaar: Võib juhtuda, et mõni nimetus on originaalide ja adaptsoonide vahel teadmatusest vales kohas ja see piir on nagunii mõnikord vägagi ähmane. Katsusin siiski tekstiloome järgi võtta, et kui on midagigi kusagilt mujalt laenatud, selle järgi siis ka jagunemine. Kuigi eks palju rohkem on ju "kusagilt laenatud" siin originaalide seas. Ei saa just öelda, et väga palju "head" eesti autoritelt aasta jooksul lavale toodi. Kogu nimekiri mul arvestatavate originaalide puhul (kehvad jätsin eoses üles märkimata) oligi vaid 32 nimetuse pikkune, Vähegi väärt dramatiseeringute nimekiri 29 nimetuse pikkune. Välismaiseid sai napilt 20 kokku, sest lisaks ära toodud nimetustele jäigi vaid 2 mainimata (Laura Ruohonen - Üksik ja Amelia Bullmore - Di ja Viv ja Rose), mis kumbki sedavõrd head siiski polnud, et oleks neid suutnud siia tippude tabelisse suruda.
Korduvlavastuste alusmaterjalide tabelit ei koostanud seekord, sest loodan, et viimasel ajal kuidagi trendikaks saanud isegi korduvalt hiljuti lavale toodud materjalide lavastamine pidurduks pisutki... jah ma olen teadlik, et minu aasta suurim teatrielamus on ka just 1 selline, aga ausalt - ei olegi nii täiuslikku algmaterjal taotlust sellest näidendist elus näinudki ja sellel on juba sellest vaatevinklist õigustus olemas.


PARIM LAULMIST JA DRAAMAROLLI SIDUV NÄITLEJA TEATRILAVAL

20. Merlin Kivi - Sihtisid pole sel sillal (Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool)
19. Lauli Koppelmaa - Tule õige koju (Ugala)
18. Karmo Nigula - Cafe Theatral (Eesti Draamateater)
17. Aleksandr Žilenko - Tavaline ime (Vene Teater)
16. Laura Niils - Oaas (Paide Teater) ja Kolm õde (Must Kast)
15. Anastassia Tsubina - Tavaline ime (Vene Teater)
14. Anna Sergejeva - Surnud hinged (Vene Teater)
13. Saara Nüganen - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
12. Priit Strandberg - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
11. Birgit Sarrap - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
---
10. Kaidi Soosaar - Engeli tellised (Vana Baskini Teater)
9. Maria Annus - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
8. Sepo Seeman - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
7. Kaarel Targo - Kolm õde (Must Kast)
6. Elina Nechayeva - Minu veetlev leedi (Vene Teater)
---
5. Saara Pius - Minul on vari (Kontserdihunt)
4. Hele Kõrve - Minul on vari (Kontserdihunt)
3. Jarmo Reha - Divide et Impera (Ekspeditsioon/Kanuti Gildi Saal)
2. Kleer Maibaum - Suvitajad (Endla)
1. Hardo Adamson - Sihtisid pole sel sillal (Eesti Noorsooteater//Tallinna Lavakool)

Kommentaar: Nimekirjas oli tegelikult 107(!) laulvat näitlejat (muide 7 neist viimasest Tallinna lavakooli lennust!). See tabel ei ole siin otseselt "parimate lauluhäälte" tabel... Muidu oleksid kõige-kõige tipus ilmselt Elina Nechayeva (Tõrksa taltsutus) ja Gerli Padar (Lotte ja vana õunapuu saladus) ja Kärt Anton (High School Musical: On stage!) jne lisaks veel mitmed näitlevad lauljad, aga valisin need siin just lauljate puhul üllatavalt hea näitlemisoskuse või näitlejate puhul üllatavalt hea lauluoskuse põhjal ning on neid, kellel sümbioosis need mõlemad vägaväga head - näiteks Kaarel Targo Kolmes ões. Võibolla selles mõttes ongi "kõige positiivsemalt üllatanud laulvad näitlejad" hoopis see kõige täpsem pealkiri siinsele tabelile.


KÕIGE SUUREMA POSITIIVSE EFEKTI OMALT POOLT (musitseerides) JUURDE ANDVAD MUUSIKUD

20. Eduard Tee - Haige Mäger (Tartu Uus Teater/Kinoteater)
19. Teele Pärn - Haige Mäger (Tartu Uus Teater/Kinoteater)
18. trupp - King nr.39 (Piip ja Tuut Teater)
17. Estonia orkester - Korsaar (Rahvusooper Estonia)
16. Simeoni Sundja - Ainult jõed voolavad vabalt (Ekspeditsioon/Von Krahli Teater)
15. Sander Roosimägi - Ainult jõed voolavad vabalt (Ekspeditsioon/Von Krahli Teater) + Haige Mäger (Tartu Uus Teater/Kinoteater)
14. Pääru Oja - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
13. Jakobi Mäe Teatristuudio+Krisjan Üksküla - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
12. Maili Metssalu - Lotman (R.A.A.A.M.)
11. 8 näitleja bänd - Ainult jõed voolavad vabalt (Ekspeditsioon/Von Krahli Teater)
---
10. Rain Rämmal, Pent Järve, Eno Kollom, Kaarel Liiv ja Allan Järve - Minul on vari -bänd (Kontserdihunt)
9. Kristjan-Robert Rebane, Madis Muul, Marten Altrov, Ahto Abner - Cafe Theatral -bänd (Eesti Draamateater)
8. Ans.Andur - Oaas (Paide Teater)
7. Brassical(Mihkel Kallip, Märt Metsla, Enri Remmelgas, Margus Toompere) - Kalaranna 28 - Tallinna Linnateater
6. Indrek Kruusimaa - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
---
5. Kirke Karja - Solist (Eesti Draamateater)
4. Rahvusooper Estonia orkester(Jaan Ots, Talvi Hunt, Esther Dorado Suela, Valeri Leviand, Maria Goršenina, Adrian Bravo Lopez, Angelica Robert, Marius Järvi, Tiit Pärtna, Kentaro Yano) - Loomade karneval (Rahvusooper Estonia
3. Rahvusooper Estonia täisorkester - Naksitrallid (Rahvusooper Estonia)
2. Siim Aimla orkester - Lotte ja vana õunapuu saladus (Ekspress Meedia projektiteater)
1. Ansambel Vana Vanker - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)

Kommentaar: Ei tunne Siim Aimlat, aga nüüd juhtus kuidagi nii, et kaksikvõit läks tema muusikatiimidele... Estonia on alati tasemel ja neid teistega võrrelda on isegi ebaaus... aga eks siin ühe inimese ja bändide vahekorra võrdlus ongi natuke nagu õunad ja apelsinid... selles mõttes võiks seda tabelit võtta pigem austusena kõigile, kes mainitud said.


PARIM KOREOGRAAFIA FÜÜSILISE TEATRI LAVASTUSES

10. Giacomo Veronesi - 72 päeva (Tallinna Lavakool)
9. Külli Roosna/Kenneth Flak - Singulaarsus (Sõltumatu Tantsu Lava)
8. Diana Harten - Behind my skin (Diana Harteni teatriprojekt)
7. Marina Kesler - Loomade karneval (Rahvusooper Estonia)
6. Jose Carlos Martinez - Korsaar (Rahvusooper Estonia)
---
5. Anita Kurõljova/Richard Beljohin (Fine5 Tantsuteater)
4. Liisa Laine - Ruum ruumis ((Eesti Tantsuagentuur)
3. Renee Nõmmik/Tiina Ollesk - Eutopia (Fine5 Tantsuteater/Vene Teater)
2. Liisa Laine, Elo Unt, Sergei Kuznetsov, Kardo Kukk, Hele-Liis Peedosk, Marie Loviise Mänd, Marion Saarna-Kukk, Julia Koneva, Allar Valge, Paul Reinolt, Ingrid Jasmin, Rene Köster, Sandra Põld, Irena Pauku, Argo Liik, Eghert Sören Nõmm, Jevgeni Grib, Kertu Raja, Liisi Org - The GreatEST Show (Starlight Cabaret)
1. Tiit Härm - Õhtused majad (Rahvusooper Estonia)

Kommentaar: taaskord on võibolla kellegi meelest täiesti tobedalt kõik tantsustiilid ühte patta pandud... aga mu argumendiks on koreograafia elamuslikkus, mitmekülgsus, efektid, tase just nendele tantsijatele, kes seda esitavad, uudsus, aga vast olulisim - ilu! Kuigi jah, eks ilu ongi ju alati "vaataja silmades".


PARIM KOREOGRAAFIA/LIIKUMINE/LAVAVÕITLUS DRAAMALAVASTUSES

20. Rauno Zubko - Kolm musketäri (Ugala)
19. Olga Privis - Sinel (Eesti Noorsooteater)
18. Jaanika Tammaru - Kolm õde (Must Kast)
17. Liis Niller - Algus (Rakvere Teater)
16. Rauno Zubko(liikumine, Enar Tarmp/Andres Mirme(lavatrikid) - Romeo ja Julia (Vanemuine/Tartu Uus Teater)
15. Rauno Zubko - Suvitajad (Endla)
14. Olga Privis - Robin Hood (Rakvere Teater)
13. Kaire Russ (lavavõitlus) - Kolm musketäri (Ugala)
12. Marika Aidla - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
11. Villiko Kruuse - Cafe Theatral (Eesti Draamateater)
---
10. Marge Ehrenbusch - Rebane-filosoof (Piip ja Tuut Teater)
9. Marie Loviise Mänd - High School Musical: On stage! (Eesti Noorte Muuskaliteater)
8. Britt Kõrsmaa - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
7. Britt Kõrsmaa - Lotte ja vana õunapuu saladus (Ekspress Meedia teatriprojekt)
6. Laura Nõlvak (lavavõitlus) - Robin Hood (Rakvere Teater)
---
5. Alla Sigalova - Minu veetlev leedi (Vene Teater)
4. Märt Agu - Naksitrallid (Rahvusooper Estonia)
3. Olga Privis - Tavaline ime (Vene Teater)
2. Tiit Pagu - Eve Mutso (Tallinna Linnateater/Tallinna lavakool)
1. Jüri Nael - Tund enne päikesetõusu (Eesti Draamateater)

Kommentaar: Jüri võitis mu enda poolele juba ainuüksi selverikärude-kujundliikumisega, aga seal päksetõusueelses segaduses oli ju nii palju veel! Eve Mutsot, ma loodan, kutsustaks draamateatrisse tihedamaltk tantse ja liikumist seadma! Tiit Pagus oli ju imeilusaid seadeid ning ajastulikke nüansse. Olga on ise üks sugugi mitte tavaline ime! Kuidas ta panen nimesed liikuma ja suudab ka luuavarrest pauku teha, ehk panna liikuma need, kes seda suudavad, oma suurepäraseid liikumisvõimeid välja tuues! Märdil oli Naksitrallides nii erinevaid tantse ning ilusaid, detailidega mänge, segades huvitavalt mingeid aktsente täiesti teistest stiilidest ootamatult kohta, kuhu need sobivadki. Umbes nagu umami-maitse. Ning Alla, kes ise ka lavastaja, on mitmeid suuremaidki stseene ehitanud huvitavalt sümbioosis liikumisele, lavale, ehk kogu silmaga hõlmatavale tervikule, milles siiski just liikumne mängb olulist rolli. Eraldi tuleb ära märkida Britt Kõrsmaa, kes tundub, et siseneb igal aastal ja väga erinevate stiilidega siia tabelisse (eelmisest aastast alates). Nüüd kus õpingud on viinud EMTA magistrisse võib loota, et see tähelend jätkub meie kõigi rõõmuks, kes me tahame ka näiteks korralikku, efektidega rokki teatrilaval näha. Marie Loviise superseadete ja koreograafiate nimekiri muudku kasvab ja seda nii teatris kui teatrivälselt. Grete ja Haide lausa üllatasid oma tantsuvihtumistega ja seda suuresti just Marge oskusliku koreograafia tõttu, kuna ta pole teinud kompromissi ning tõesti pannud näitlejad tantsima, nagu tantsijad. Ja laast, aga mitte liist - Laura on üks meie vingemaid võitlusteseadjaid... Robinis oli neid silmailu pakkuvaid kähmluseid... aga tekkis küsimus, et kas idamane toigastega kava oli tema või Olga või hoopis ühistöö... ja seeläbi igaks juhuks kiidan Olgat ka Robini kontekstis - seal oli ka muidu temalt head. Lavastajad, palun kutsuge Villikot ka rohkem tantse seadma - Cafe's olid need head, aga tegelikult temas on ju veel kuhjaga rohkemat! Seal kohvikus oli väike ruum, aga isegi seal sai aimu kuivõrd hea koreograaf ta on! Ja ma tegelikult vist oleks pidanud nii Kaire kui ka Rauno Kolme musketäriga tunduvalt kõrgemale tõstma... see mõõga ja pussnoaga võitlus - see on 1, mis kindlasti tõuseb just lavavõitlusena esile teatriaastast (ja tõstab mu kahjutunnet, et ei saanud näha Rakveres Ivo Schenkenbergi) ning see kuidas hobusteta teha musetärilugu nii, et pärast järelmaitsena on täiesti see tunne sees, nagu olekski ratsutatud - bravo, Rauno! See on teatriime! Ja kõik need muud Rauno liikumised... lihtsalt VAU! Uues Romeo ja Julias oligi minu jaoks tugevaim komponent, ehk justkui lavastuslik selgrood see liikumine (ja Chalice'i muusikalised vahepalad). Tõrksa taltsutuse liikumisdetailid, eriti Keni hüpped Marikalt, aga just detailides peitus sealne võlu ka laiemalt :))) Liis Nilleri seatud kahe armunu ühtlasi ilus, aga ka äge tants Alguses ning Jaanika meeste vinge akrobaatiline ülesastumine Kolme õde 2.vaatuse alguses - need on väärt kogemist! Kokku olin kogunud teatriaasta jooksul 40 väärt liikumisseadet, millest siinse valiku koostasin.


PARIM TANTSIJA TANTSUTEATRI ETENDUSES

20. Britt Kõrsmaa ja Allar Valge - Lotte ja vana õunapuu saladus (Ekspress Meedia teatriprojekt)
19. Duo, kus mehel oli imelik särk - Rahvusvahelise tantsupäeva gaala
18. Marcus Nilson - Õhtused majad (Rahvusooper Estonia)
17. Nadežda Antipenko - Õhtused majad (Rahvusooper Estonia)
16. Anita Kurõljova - Yes or Yesn't (Fine5 Tantsuteater)
15. Helen Reitsnik - Eutopia (Fine5 Tantsuteater/Vene Teater)
14. Tiina Ollesk - Eutopia (Fine5 Tantsuteater/Vene Teater)
13. Richard Beljohin - Eutopia + Richard Beljonin - Yes or Yesn't (Fine5 Tantsuteater) 
12. Estonia naised - Rahvusvahelise tantsupäeva gaala
11. Džungli-soolo tantsija - Rahvusvahelise tantsupäeva gaala
---
10. The greatEST show-tantsutrupp(Liisi Org, Egle-Riin Rüütel, Maria Uppin-Sarv, Lisanna Tälli, Miia-Liisa Musting, Ingrit Tamm, Marie Loviise Mänd, Paul Reinolt, Sem Prygorodov, Allar Valge) (Starlight Cabaret)
9. Yukiko+Guy+2 tantsijate veel Vanemuisest - Rahvusvahelise tantsupäeva gaala
8. Finn Adams - Korsaar (Rahvusooper Estonia)
7. Leonardo Celegato - Korsaar (Rahvusooper Estonia)
6. 3.paar "õudustants" (Anna Roberta+meespartner) - Rahvusvahelise tantsupäeva gaala
---
5. Anna Roberta - Õhtused majad (Rahvusooper Estonia)
4. Ketlin Oja - Õhtused majad (Rahvusooper Estonia)
3. Estonia 12 meest - Rahvusvahelise tantsupäeva gaala
2. Jevgeni Grib + Laura Maya - Rahvusvahelise tantsupäeva gaala
1. Ali Urata - Õhtused majad (Rahvusooper Estonia)

Kommentaar: Kuigi olen Vanemuise tantsijaid tihedamalt näinud ja seal majas tekkinud tugevad lemmikud, siis nüüd ometi on olnud võimalust rohkem avastada ka Estonia uuemaid tantsijaid ja no tase on kahtlemata kõrge! Kuna rohkem vist välismaal käinud just balletti vaatamas, siis meil on ikka täiesti maailmaklass! Ali oli avastus oma jõulisuse ja selge, sirge, hoitud keha ja liigutustega. Ent Jevgeni ja Laura, tänu ka selle 1 tantsu emotsionaalsusele pugesid ikka väga sügavale hinge. Ketlin ja Anna on igati õigustatult ühed meie naistest esitantsijad. Leonardo ja Finn nminu jaoks täiesti uued, aga vägagi võimekad avastused. Vanemuisesse sellel aastal tantsu vaatama ei jõudnud, sestap on siin vaid Tallinnas külas käinud tantsupäeva kvartett esile pääsenud. Vaimustav oli meie kabaree-taset taasavastada ning tantsijad on seal suurepärases füüsilises vormis, aga ka tantsimine ise, mitte-lihtsalt-ära-tegemine, vaid kogu hingega iga tantsu, iga liigutust pakkudes, mis sära ja särtsuna vaatajateni jõuab! Väga palju rikastavad oma karakteriteloome ning emotsioonetekitavate liikumistega tantsulaval Fine5-i tipptantsijad ning ma ei saa üle, ega ümber sellest ägedast ja vingemast vingest rokipaarist Lottes, mis... ja kuna ma olen ju "Danzu"mees... mõjutas kogu lavastuse vastuvõtlikkust, sest mis minul - täiskasvanul, sest Lottest ikka, aga see tants ja mastaapsuse tajumine, vahvalt koomilised-karikatuursed rollid ridamisi ning efektid...millest ju just üks ka see tantsu tase - see andiski vaatamiseks selle tõelise maitse.


PARIM TEATRIS KUULDUD EESTIKEELNE LAUL (varem pole kuulnud selles versioonis)

20. Kolm musketäri - Constance'i surmastseeni laul (Ugala)
19. Kolm ahvi - See on minu nimi (Ugala)
18. Kirjeldavad laulud, mis toimub ja toimuma hakkab - Romeo ja Julia (Vanemuine/Tartu Uus Teater)
17. Täpselt praegu - Oaas (Paide Teater)
16. Kadunud Alberti blues - Naksitrallid (Rahvusooper Estonia)
15. Röövlielu ei ole nali - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
14. Järv (ümber järve tammepuud) - Suvitajad (Endla)
13. Sander Roosimägi esitatud klaverimänguga laul - Haige Mäger (Tartu Uus Teater/Kinoteater)
12. Päikesetõus - Ainult jõed voolavad vabalt (Ekspeditsioon/Von Krahli Teater)
11. Ja just nii on lahe - ood sõprusele - Naksitrallid (Rahvusooper Estonia)
---
10. Ballaad Willamist - Robin Hood (Rakvere Teater)
9. Kuumad suudlused suvilates - Suvitajad (Endla)
8. Suur ja hõbedane kuu - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
7. Anna gaasi, Muhv! - Naksitrallid (Eesti Noorsooteater)
6. Pimedusest sünnib valgus - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
---
5. Hardi Mölleri esitatud laul - Sihtisid pole sel sillal (Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool)
4. Lola (ometi õigete sõnadega eest keeles) - Kõik minu emast (Vanemuine)
3. Üle vee - Sihtisid pole sel sillal (Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool)
2. Mustlase tütar - Sihtisid pole sel sillal (Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool)
1. Mõnikord on juba hilja - Robin Hood (Rakvere Teater)

Kommentaar: Ei tea, kuidas neid laule saaks veel kuulda, ka teatriväliselt... mõni üksik vaid saadaval... aga iseäranis tahaks ka teatri väliselt kuulata (korduvalt) laule 1, 2, 3, 5, 6, 9, 13, 15 ja 20. Siin tabeli kirjutamisel läks arvesse ka kontsekst lavastusega, lisaks vaid isiklikule maitsele. Kokku täheldasin teatriaastast kokku 57 uut (või lavastuse jaoks uuendatud-eestindatud) head laulu.


MUUSIKALINE KUJUNDUS/TÖÖ MUUSIKAGA/HELIKUJUNDUS

20. Lauri Kaldoja - Tund enne päikesetõusu (Eesti Draamateater)
19. Mihkel Kuusk - Polkovniku lesk (Tallinna Linnateater)
18. Jakob Juhkam - 451° Fahrenheiti (Tallinna Linnateater)
17. Lauri Lüdimois - Haige Mäger (Tartu Uus Teater/Kinoteater)
16. Veiko Tubin - Eveline ja mina (Eesti Noorsooteater)
15. Ago Soots - Mesilane sinu peas (VAT Teater)
14. Marius Peterson - Stalker (Theatrum/Tallinna lavakool)
13. Peeter Konovalov - Tule õige koju (Ugala)
12. Martin Aulis - Tädi (Karlova Teater)
11. Kenn-Eerik Kannike - Oaas (Paide Teater)
---
10. Kärt Aanton(muusikajuht), Kärt Anton/Kaarel Orumägi/Siim Aimla(muusikaseaded) - The GreatEST Show (Starlight Cabaret)
9. Maiken - Minul on vari (Kontserdihunt)
8. Kulno Malva - Richard ja Anna (Rändteater Vaba Vanker)
7. Robert Jürjendal - Lennart. Pöördtooliaastad (Ekspress Meedia teatriprojekt)
6. Priit Strandberg(muusikaline kujundaja)/Ele Sonn(muusikajuht) - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
---
5. Valentin Silitsenko - Yes on Yesn't (Fine5 Tantsuteater)
4. Kaspar Mänd (muusikajuht) - Naksitrallid (Rahvusooper Estonia)
3. Siim Aimla (muusikajuht) - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
2. Markus Robam/Mirko Rajas/trupp - Sihtisid pole sel sillal (Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool)
1. Ardo Ran Varres (muusikaline- ja helikujundus) - Ukuaru (Emajõe Suveteater)


PARIM HELILOOJA TEATRILAVASTUSE JAOKS (ORIGINAAL)

20. Martin Aulis - Tädi (Karlova Teater)
19. Priit Pajusaar - Lotte ja vana õunapuu saladus (Ekspress Meedia teatrprojekti)
18. Jarek Kasar - Romeo ja Julia (Vanemuine/Tartu Uus Teater)
17. Marianna Liik - Lea (Kuressaare Teater)
16. Tobias Tammearu - Regina Madre (Tallinna Linnateater)
15. Lauri-Dag Tüür - Uperpall (Eesti Noorsooteater)
14. Jakob Juhkam - 451° Fahrenheiti (Tallinna Linnateater)
13. Markus Robam - Sinel (Eesti Noorsooteater)
12. Kenn-Eerik Kannike - Oaas (Paide Teater)
11. Jakob Juhkam - Haige Mäger (Tartu Uus Teater/Kinoteater)
---
10. Eutopia - Aleksandr Žedeljov (Fine5 Tantsuteater/Vene Teater)
9. Robert Jürjendal - Lennart. Pöördtooliaastad (Ekspress Meedia teatriprojekt)
8. Felix Kütt - Suvitajad (Endla)
7. Liina Sumera/Vootele Ruusmaa - Robin Hood (Rakvere Teater)
6. Madis Muul - Võõras (VAT Teater)
---
5. Markus Robam - Sihtisid pole sel sillal (Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool)
4. Ardo Ran Varres - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
3. Liina Sumera - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
2. Tõnis Kaumann - Naksitrallid (Rahvusooper Estonia)
1. Malle Maltis - Rosmersholm (Rakvere Teater)

Kommentaar: väga tugev teatrimuusikaaasta! Ja seda kroonib midagi niiiiii ilusat, et kuulates tulid külmavärinad, lisaks delikaatsed Ibsenist tulenevad norra motiivid mõnedes palades... Ma ei uskunud, et see on omalooming ning küsisin teatrist igaks juhuks järele! ON! Aga ka Tõnis Kaumanni mänguline ja mitmete suurepäraste uute lastelauludega Naksitrallid oli just muusikaliselt nii naksakas, nagu sellele lavaloole ideaalselt sobib. Ning oli ju 2022 ka täiesti Liina Sumera AASTA... kui arvestada ka tema Melchiori filmide vaimustavat muusikat, aga teatris Ronja ja Robin Hoodi laulud - üks ilmelisem kui teine! Ardo Ran Varres on küll töötlenud Pärti ümber, aga lisaks on samasse stiili kirjutanud oma muusikat juurde - ja no see helikujundus, mis ehtsalt sõda järele aimab - see vajaks juba täiesti omaette kategooriat! Markus Robam loob järjest omalt poolt teatriimedesse imet juurde. Kuulsin, et Sihtide muusikaloomel, eriti lauludel, on olnud ka suur panus selle esitajatel, aga terviklikkus ning ikkagi just need Liivi sõnadele uued laulud - nii-nii ilus! Need kõik on kahtlemata mitte ainult selle teatriaasta, aga ka lihtsalt kogu aasta suurimatest muusikalistest naudingutest.


PARIM VIDEO-VISUAAL-TEHNILINE KUNSTNIK

20. Alyona Movko-Mägi - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
19. Kärt Petser - Rosmersholm (Rakvere Teater)
18. Aleksandr Mirson - Divide et Impera (Ekspeditsioon/Kanuti Gildi Saal)
17. Margo Siimon - Arst (Ugala)
16. Eesti Noorsooteatri nukukunstnikud - Sihtisid pole sel sillal (Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool)
15. Ave Palm - Lea (Kuressaare Teater)
14. Rommi Ruttas - Di ja Viv ja Rose (Rakvere Teater)
13. Lauri Urb - Midagi tõelist (Kellerteater)
12. Tanel Topaasia - Stalker (Theatrum/Tallinna lavakool)
11. Alyona Movko-Mägi/Lauri Urb - 451° Fahrenheiti (Tallinna Linnateater)
---
10. Sander Põldsaar - Hell häving (VAT Teater)
9. Emer Värk - Libahunt (Von Krahli Teater/Ekspeditsioon)
8. Sandra Lange - Skiso maskikunstnik (Kellerteater)
7. Maria Elisaveta Roosalu - Oaas (Paide Teater)
6. Taavi Varm - Õhtused majad (Rahvusooper Estonia)
---
5. Kenneth Flak/Thomas Jourdan - Singulaarsus (Sõltumatu Tantsu Lava)
4. Laura Romanova - Lotman (R.A.A.A.M.)
3. Mait Visnapuu - Palle üksi maailmas (Eesti Noorsooteater)
2. Eesti Noorsooteatri nukukunstnikud - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
1. Maarek Toompere - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)

Kommentaar: Mul ei lähe meelest, kuidas ADAt vaadates vanemad prouad selja taga imestasid, kuidas küll lavakujundus nii märkamatult ja kiirest vahetatud saab! :) Aga lavakujundus oligi ju pmst videoga loodud! See räägib juba tasemest iseenda eest, ehkki tõesti see dünaamika ning nii miximine filmi ja animatsiooniga, olustikule kaasamäng ning erinevad tehnikad ja trikid, mis kõik kasutusel - see on tase! Samuti ei väsi kiitmast Röövltütre kogu kunstilist tervikut, aga seal sees ka detaile ning 1, mis lausa imeline, olid kõik need loomad ja elukad, ka müstilised-muinasjutulised - suurepärane ja fantaasiarikas, detailiderohke töö! Palle IT-ime - see lendleva poisi muutuv nägu, mis kogu aeg püsis nukul - sõna otseses mõtte teatriime! Maagia! Laura on meie 1 parimaid videokunstnikke teatrites (koos Alyona, Taavi, Sandri... oh seda listi võiks ju tegelikult üsna pikaksi venitada!) Kenneth (ja uus lavatutvus Thomas) seevastu oli üllatus - see, mida ta just tantsija peale lõi, aga tegelikult ikka taustal ka - külmad, kuivad, toksilised ja muud kujundid - neid aitasid luua lavastuse atmosfääri.


PARIM VALGUSKUNSTNIK

20. Ivar Piterskihh - Hommikuvalgus (Eesti Noorsooteater)
19. Rene Topolev - Skiso (Kellerteater)
18. Helvin Kaljula - Stalker (Theatrum/Tallinna lavakool)
17. Tiit Palu/Silver Vahtre? - Viikingite veri (Kuressaare Teater)
16. Priidu Adlas - 39 astet (Ugala)
15. Siim Reispass - Oaas (Paide Teater)
14. Rene Liivamägi - Haige Mäger (Tartu Uus Teater/Kinoteater)
13. Margus Vaigur - Õhtused majad (Rahvusooper Estonia)
12. Rene Liivamägi - Amadeus (Eesti Draamateater)
11. Rene Topolev - Vihmameister (1Teater)
---
10. Sander Põllu/Martin Koldits - Hell häving (VAT Teater)
9. Airi Eras - Eutopia (Fine5 Tantsuteater/Vene Teater)
8. Sander Põllu - Võõras (VAT Teater)
7. Emil Kallas - Sihtisid pole sel sillal (Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool)
6. Rommi Ruttas - Woke & vihane (VAT Teater)
---
5. Priidu Adlas - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
4. Siim Reispass - Siili poomine (Tartu Uus Teater)
3. Oskars Paulinš - Surnud hinged (Vene Teater)
2. Anton Andrejuk - Sinel (Eesti Noorsooteater)
1. Mihkel Viinalass/Erki Kukk - Ruum ruumis (Eesti Tantsuagentuur)

Kommentaar: Miks küll lasereid nii harva teatris kasutatakse? Need on nii elamuslikud ja visuaalselt huvitavad...ehkki jah, kehvema või vähema sisuga lavastuse puhul võivadki varastada kogu show ning muuta kahvatumakski kõik ülejäänu. "Ruum ruumis" puhul oli see kontseptsiooni osa ja sellepärast eriti õigustatud ning lavastust ülesehitav. Muutis omakorda veel suuremaks wow efekti.Sineli valguskujundus on selles klassikalisemas teatrivalgustuse mõttes aasta parim... need sinelita südamikud veel eraldi valgustusega - mõjuv ja eriline Antonilt, kes on tõesti üks meie vingematest valgusvõluritest. Oskarsil oli seal mingid ideed, mis mõjusid teatriimena - eriti jäi meelde ja üllatas näiteks Vene Teatri suure lava ümber vaid kaare valgustamine. Siim on teinud värvidega maagiat - üsna värvikirev see tegelikult ühevärviline lavaruum tänu valgusele on (värvilistele riietele ikka ka), aga ka tonaalsusega tooni andes. Teemaks küll loodus ja sisu tegelikult kurvapoolne, ent värvid rõõmsad, aga ka natuke mürgised - huvitav valik. Märkisin aasta jooksul 78 väärt valguskujundust üles ning 11 neist olid Priidu tehtud! WOW! Aasta tipuks üks metsahämaruse ja kõikvõimalike detailidega mängiv valguskaart temalt. Tegi muinasjutulise lavakujunduse veelgi muinasjutulisemaks ja atmosfääri elavamaks ja tunneteküllasemaks. Rommi pakkus W&V lõpus sõna otseses mõtte valgusshow! Ja Sihid on minu arvates üks Emil'i parimaid üldse siiani. Suurepärane lavastus sai ka oma suurepärasust juurde ka valguskujunduse näol. Sandri Võõras kasutatav varju, ehk negatiivse valgusega mäng võiks sama hästi pidada ka aasta parimaks ning Airi muutis Vene Teatri vana ruumi oma valgusega täiesti eriliseks, nagu mingiks kohaks lapsepõlvest, kuhu aeg on seisma jäänud. Hella hävingu valguskujundus on etenduse kuluga pidevalt kaasa elav ja arenev, et see vajas lausa kaht kunstnikku selle loomiseks - Sandrit ja Martinit.


PARIM GRIMM/JUUKSESEADED

20. TEMUFI/Merle Liinsoo - Einstein ja Margarita
19. Rahvusooper Estonia - Korsaar
18. Kellerteater/Evelin Sulg - Skiso
17. Endla - Valgusingel
16. Vanemuine - Inspektor tuleb
15. Kontserdihunt - Minul on vari
14. Rahvusooper Estonia - Õhtused majad
13. Eesti Noorsooteater - Röövlitütar Ronja
12. Salme Teater/Aya Kokk - Una familia
11. Ugala - Kolm musketäri
---
10. VAT Teater/Maarja Linsi - Võõras
9. Tallinna Linnateater - Polkovniku lesk
8. Rakvere Teater - Robin Hood
7. Vene Teater - Cyrano de Bergerac
6. Eesti Draamateater/Helga Aliis Saarlen - Amadeus
---
5. Thors Films/Sirle Teeäär - ADA. Rääkimata lugu
4. Ugala - 39 astet
3. Rahvusooper Estonia - Naksitrallid
2. Ugala - Tule õige koju
1. Vanemuine - Tõrksa taltsutus

Kommentaar: Tõrksa taltsutuse ajastusoengud ja juukseseaded/parukad ja mõned naljakad grimmid (Oskari muutsid tundmatuks), mis on tegelastele loodud, suutsid ainsana hakata Ugala - Eesti teatrite meistergrimmitoale vastu möödunud aastal. Ja see laip, mille nad seekord lõid - see oli nii mõjuv, et ei lähe ilmselt kunagi meelest.


PARIM KOSTÜÜMIKUNSTNIK

20. Inga Vares - Läbi linna: Supilinn (ProTheMus)
19. Iir Hermeliin - Minul on vari (Kontserdihunt)
18. Pille Jänes/Pille Kose - Võõras (VAT Teater)
17. Jana Wolke - Kuninganna ja Viinakurat (Teater Nuutrum)
16. Kristjan Suits - Evelne ja mina (Eesti Noorsooteater)
15. Jana Wolke - Matsmõisnik (Salme Teater)
14. Kristjan Suits - Tiit Pagu (Tallinna Linnateater/Tallinna lavakool)
13. Iñaki Cobos - Korsaar (Rahvusooper Estonia)
12. Marion Undusk - Robin Hood (Rakvere Teater)
11. Krete Tarkmees - Engeli tellised (Vana Baskini Teater)
---
10. Kristel Maamägi - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
9. Kirill Safonov - Yes or Yesn't (Fine5 Tantsuteater)
8. Triinu Pungits - 451° Fahrenheiti (Tallinna Linnateater)
7. Gerly Tinn - Naksitrallid (Rahvusooper Estonia)
6. Svetlana Leht - Cyrano de Bergerac (Vene Teater)
---
5. Maarja Meeru - Õhtused majad (Rahvusooper Estonia)
4. Yana Khanikova - Rosmersholm (Rakvere Teater)
3. Ursula Goldstein, Marja-Liisa Pihlak, Laura Oolma, Piret Mikk, Elo Unt - The GreatEST Show (Starlight Cabaret)
2. Aleksandr Vasilljev/Kirill Gasilin - Minu veetlev leedi (Vene Teater)
1. Gerly Tinn - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)

Kommentaar: Igal muul aastal ilmselt võidutseks siin Minu veetleva leedi kostüümid, aga Gerly Tinn'i renessanssi ajastu kostüümides on renessanssi! Ja need on niiiiii ilusad ning detailiderohked... võibolla isegi üle aastate üks ilusamaid kostüümikunstnikutöid draamalavastustele! Ent eks Minu veetleva leedi kostüümid olid ju ka ilusad ja fantaasiaküllased. Ning kogu see erinevate kostüümide paraad, millest paljudes võis kohata originaallaulude esitajate videote-kontsertide kostüümide mõjutusi, mis olid sisse toodud nii aupaklikult ja avastamisrõõmu pakkuvalt. Yana Khanikova kostüümid (nagu Gerly omadki) on absoluutselt alati tasemel ning Rosmersholmis nii päeva- kui pealisriided. Õhtuste majade kostüümid Maarja Meerul silmakomm, aga nendel veel tantsimisvõimalust arvestav lisafaktor, mis on tegelikult ju piirav kunstniku jaoks, aga see ilu oli piirideta. 


PARIM KUNSTNIKUTÖÖ

20. Georg Alexi-Meskishvili - Minu veetlev leedi (Vene Teater)
19. Iir Hermeliin/Heiki Ernits - Lotte ja vana õunapuu saladus (Ekspress Meedia teatriprojekt)
18. Iir Hermeliin - Minul on vari (Kontserdihunt)
17. Maarja Meeru - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
16. Kristjan Suits - Eveline ja mina (Eesti Noorsooteater)
15. Arthur Arula - Kolm ahvi (Ugala)
14. Illimar Vihmar - Kauboid ja vampiirid (Tartu Uus Teater)
13. Kristjan Suits - Meister Solness (Eesti Draamateater)
12. Sihtisid pole sel sillal - Illimar Vihmar (Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool)
11. Eugen Tamberg - Tule õige koju (Ugala)
---
10. Rosita Raud - August: Osage'i maakond (Vene Teater)
9. Pille Jänes - Arst (Ugala)
8. Kristjan Suits - Kolm musketäri (Ugala)
7. Jaanus Laagriküll - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
6. Kristjan Suits - Inspektor tuleb (Vanemuine)
---
5. Marion Undusk - Robin Hood (Rakvere Teater)
4. Kairi Mändla - Siili poomine (Tartu Uus Teater)
3. Rosita Raud - Sinel (Eesti Noorsooteater)
2. Kristel Maamägi - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
1. Kristjan Suits - Kalaranna 28 (Tallinna Linnateater)

Kommentaar: 


PARIM PÕNEVIK/KRIMKA/SCIFI/ACTION/SEIKLUS

20. Röövlitütar Ronja - Eesti Noorsooteater
19. Hommikuvalgus - Eesti Noorsooteater
18. Libahunt - Von Krahli Teater/Ekspeditsioon
17. Kolm ahvi - Ugala
16. Kuninganna ja Viinakurat - Teater Nuutrum
15. Risti rahvas - Rapla Väikelinnateater
14. Kala neljale - Ajateater
13. King nr.39 - Piip ja Tuut Teater
12. Skiso - Kellerteater
11. 39 astet - Ugala
---
10. Topeltduubel - Teater Sagittario
9. Afäär - Kellerteater
8. Kauboid ja vampiirid - Tartu Uus Teater
7. Ki(i)vi südamel - Rakvere Teater
6. 451° Fahrenheiti-Tallinna Linnateater
---
5. Ajurünnak - Rakvere Teater
4. Inspektor tuleb - Vanemuine
3. Sinel - Eesti Noorsooteater
2. Robin Hood - Rakvere Teater
1. Kolm musketäri - Ugala 


PARIM KOMÖÖDIA (ka kõigest "komöödia sugemed" lähevad arvesse kui muhelust või naeru tekitatakse piisavalt)

20. Üle oma varju - Ugala
19. Minu veetlev leedi - Vene Teater
18. Di ja Viv ja Rose - Rakvere Teater
17. Revdent - Tallinna Linnateater
16. Kõik ägedad asjad - Eesti Noorsooteater
15. Linda Vista - Endla
14. 39 astet - Ugala
13. Risti rahvas - Rapla Väkelinnateater
12. Minul on vari - Kontserdihunt
11. Kiri kodukandist - Teater Nuutrum
---
10. Robin Hood - Rakvere Teater
9. Vihmameister - 1Teater
8. Lotman - R.A.A.A.M.
7. Võõrad - Eesti Draamateater
6. Suvitajad - Endla
---
5. Kalaranna 28 - Tallinna Linnateater
4. Kauboid ja vampiirid - Tartu Uus Teater
3. Cafe Theatral - Eesti Draamateater
2. Tõrksa taltsutus - Vanemuine
1. ADA. Rääkimata lugu - Thors Films


PARIM HARRASTUSTEATER

7. Una familia - Salme Teater
6. Behind my skin - Diana Harteni teatriprojekt
5. Nassi Sass ja tema vend - Tuulekell (harrastajate osa)
4. Lõunasöök - Tammsaare Teater
3. Matsmõisnik - Salme Teater
2. High School Musical: On stage! - Eesti Noorte Muusikaliteater
1. Risti rahvas - Rapla Väikelinnateater

Kommentaar: 


PARIM AVANGARD- VÕI POSTDRAMAATILINE LAVASTUS

15. Toatüdrukud - Viljandi lavakool
14. Palle üksi maailmas - Eesti Noorsooteater
13. Kolm ahvi - Ugala
12. 72 päeva - Tallinna lavakool
11. Abc-kiräoppusest Traadi Matsi ja Shakespeare'i Williamini - Tallinna Lavakool
---
10. Siili poomine - Tartu Uus Teater
9. Divide et Impera - Ekspeditsioon/Kanuti Gildi Saal
8. Oaas - Paide Teater
7. Ürgaeg - Labürintteatriühendus G9
6. Viljandi lood: Jaan - Ugala
---
5. Sinel - Eesti Noorsooteater
4. Ja kes mind siis lõpuks mäletab? - Paide Teater
3. Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt. - Vaba Lava
2. Kõik ägedad asjad - Eesti Noorsooteater
1. Läbi linna: Supilinn - ProTheMus

Kommentaar: 


PARIM MUUSIKA/TANTSU/EKSPERIMENTAALNE LAVASTUS

20. Tavaline ime - Vene Teater
19. Haige Mäger - Tartu Uus Teater/Kinoteater
18. Ürgaeg - Labürintteatriühendus G9
17. High School Musical: on stage! - Eesti Noorte Muusikaliteater
16. Ja kes mind siis lõpuks mäletab? - Paide Teater
15. Ruum ruumis - Eesti Tantsuagentuur
14. Viljandi lood: Jaan - Ugala
13. Siili poomine - Tartu Uus Teater
12. Yes or Yesn't - Fine5 Tantsuteater
11. Eutopia - Fine5 Tantsuteater/Vene Teater
---
10. The GreatEST Show - Starlight Cabaret
9. Minul on vari - Kontserdihunt
8. Läbi lnna: Supilinn - ProTheMus
7. Õhtused majad - Rahvusooper Estonia
6. Sinel - Eesti Noorsooteater
---
5. Minu veetlev leedi - Vene Teater
4. Cafe Theatral - Eesti Draamateater
3. Naksitrallid - Rahvusooper Estonia
2. Röövlitütar Ronja - Eesti Noorsooteater
1. ADA. Rääkimata lugu - Thors Films

Kommentaar: 


PARIM INDIE-TEATER

20. Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt. - Vaba Lava
19. Tädi - Karlova Teater
18. Afäär - Kellerteater
17. Sahharov - Vaba Lava
16. Risti rahvas - Rapla Väikelinnateater
15. Eutopia - Fine5 Tantsuteater/Vene Teater
14. Minul on vari - Kontserdihunt
13. Ma võiksin sulguda pähklikoorde - Vaba Lava
12. Kiri kodukandist - Teater Nuutrum 
11. Läbi linna: Supilinn - ProTheMus
---
10. Kuninganna ja Viinakurat - Teater Nuutrum
9. Vihmameister - 1Teater
8. Kauboid ja vampiirid - Tartu Uus Teater
7. Lennart. Pöördtooliaastad - Ekspress Meedia teatriprojekt
6. Iraani konverents - Theatrum
---
5. Kolm õde - Must Kast
4. Lotman - R.A.A.A.M.
3. Einstein ja Margarita - TEMUFI
2. Ukuaru - Emajõe Suveteater
1. ADA. Rääkimata lugu - Thors Films

Kommentaar: 


PARIM AUTORITEATER

10. Eutopia - Renee Nõmmik/Tiina Ollesk (Fine5 Tantsuteater/Vene Teater)
9. Jaune Kimmel - Ki(i)vi südamel (Rakvere Teater)
8. trupp - Ürgaeg (Labürintteatriühendus G9)
7. Liisa Laine - Ruum ruumis (Eesti Tantsuagentuur)
6. Barbara Lehtna - Ja kes mind siis lõpuks mäletab? (Paide Teater)
---
5. Elise Metsanurk/Andreas Aadel - Siili poomine (Tartu Uus Teater)
4. Julia Aug - Х** войне. M*** sõda. Ukraina. Kirjad rindelt. (Vaba Lava)
3. Martin Kork - Kauboid ja vampiirid (Tartu Uus Teater)
2. Aleksander Plotnikov - Lotman (R.A.A.A.M.)
1. Uku Uusberg - Kalaranna 28 (Tallinna Linnateater)

Kommentaar: 


PARIM PISIROLL või VÄHESTE SÕNADEGA või SÕNATU ROLL

20. Kalju Orro - Revident (Tallinna Linnateater)
19. Hardo Adamson - Armastuse orjad (Theatrum)
18. Alden Kirss - Kolm ahvi (Ugala)
17. Terje Pennie - Kolm ahvi (Ugala)
16. Rainer Elhi - Robin Hood (Rakvere Teater)
15. Eduard Tee - Minu veetlev leedi (Vene Teater)
14. TÜ VKA etenduskunstide I kursus - Siili poomine (Tartu Uus Teater)
13. Hendrik Toompere jr - Cafe Theatral (Eesti Draamateater)
12. Tõnis Niinemets - Cafe Theatral (Eesti Draamateater)
11. Amanda Hermiine Künnapas - Võõrad (Eesti Draamateater)
---
10. Mart Müürisepp - Eveline ja mina (Eesti Noorsooteater)
9. Argo Aadli - Polkovniku lesk (Tallinna Linnateater)
8. Sergei Tšerkassov - Armuleivasööja/Nahlebnik (Vene Teater)
7. Oleg Titov - Kirsiaed (Ugala)
6. Carmen Mikiver - Noor jää (Endla)
---
5. Kaisa Selde - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
4. Margus Tabor - Tule õige koju (Ugala)
3. Marje Metsur - Tädi (Karlova Teater)
2. Maarja Johanna Mägi - Inspektor tuleb (Vanemuine)
1. Taavi Tõnisson - Sinel (Eesti Noorsooteater)


PARIM ANSAMBLIMÄNG

20. Tartu Uus Teater - Kauboid ja Vampiirid
19. Endla - Linda Vista
18. Eesti Draamateater - Võõrad
17. Ugala - Tule õige koju
16. Tallnna Linnateater - Kalaranna 28
15. Rapla Väikelinnateater - Risti rahvas
14. Endla - Suvitajad
13. Ugala - Kuju Sa jäid?
12. Vaba Lava - Ma võiksin sulguda pähklikoorde
11. Ugala - Üle oma varju
---
10. Ugala - 39 astet
9. Eesti Draamateater - Cafe Theatral
8. Vanemuine - Inspektor tuleb
7. Tartu Uus Teater/Kinoteater - Haige Mäger
6. R.A.A.A.M. - Lotman
---
5. Must Kast - Kolm õde
4. Eesti Noorsooteater/Tallinna lavakool - Sihtisid pole sel sillal
3. Eesti Noorsooteater - Röövlitütar Ronja
2. Vaba Lava - Sahharov
1. Tõrksa taltsutus - Vanemuine


PARIM UUS NÄITLEJA (keda varasematel aastatel pole teatrilaval mängimas/tantsimas näinud)

30. Liis Org - The GreatEST show (Starlight Cabaret)
29. Herman Pihlak - Abc-kiräoppusest Traad Matsi ja Shakespeare'i Williamini (Tallinna lavakool)
28. Mare Pohla-Tiisler - Matsmõisnik (Salme Teater)
27. Eerik Robert Ots - Risti rahvas (Rapla Väikelinnateater)
26. Liis Kens - Ruum ruumis (Eesti Tantsuagentuur)
25. Lauren Grinberg - Abc-kiräoppusest Traadi Matsi ja Shakespeare'i Williamini (Tallinna lavakool)
24. Emili Rohumaa - Abc-kiräoppusest Traadi Matsi ja Shakespeare'i Williamini (Tallinna lavakool)
23. Merilin Sau - Una familia (Salme Teater)
22. Katariina Pruus - Una familia (Salme Teater)
21. Karina Laura Ješkin - Loomade karneval (Rahvusooper Estonia)
20. Daaniel Tiitus - Armastusega ei tehta nalja (VHK/Theatrum)
19. Markus Andreas Auling - Tiit Pagu (Tallinna Linnateater/Tallinna lavakool)
18. Allar Valge - The GreatEST Show (Starlight Cabaret)
17. Alice Siil - Tiit Pagu (Tallinna Linnateater/Tallinna lavakool)
16. Lauren Grinberg - Tiit Pagu (Tallinna Linnateater/Tallinna lavakool)
15. Kaarel Kuusk - Läbi linna: Supilinn (ProTheMus)
14. Paul Reinolt - The GreatEST Show (Starlight Cabaret)
13. Kaarel Orumägi - High School Musical: On stage! (Eesti Noorte Muusikaliteater)
12. Leonard Sass Taalmaa - Ma armastasin sakslast (Kolga Mõisa Teatriprojekt)
11. Kristin Prits - Tiit Pagu (Tallinna Linnateater/Tallinna lavakool)
---
10. Emili Rohumaa - Tiit Pagu (Tallinna Linnateater/Tallinna lavakool)
9. Gertrud Kuusmaa - Ruum ruumis (Eesti Tantsuagentuur)
8. Hanna Jaanovits - Tiit Pagu (Tallinna Linnateater/Tallinna lavakool)
7. Allar Valge - Lotte ja vana õunapuu saladus (Ekspress Meedia teatrprojekt)
6. Leonardo Celegato - Korsaar (Rahvusooper Estonia)
---
5. Finn Adams - Korsaar (Rahvusooper Estonia)
4. Herman Pihlak - Tiit Pagu (Tallinna Linnateater/Tallinna lavakool)
3. Karl Birnbaum - Tiit Pagu (Tallinna Linnateater/Tallinna lavakool)
2. Elina Nechajeva - Minu veetlev leedi (Vene Teater)
1. Karl Birnbaum - Abc-kiräoppusest Traadi Matsi ja Shakespeare'i Willamini (Tallinna lavakool)

Kommentaar: Mitmed lavakooli noored näitlejad on varasemast tuttavad, nagu näiteks Astra Irene Susi, Hele Palumaa ja Rasmus Vendel ning mitmed teisedki, kes kindlasti kuuluvad samuti oma kursa huvitavamate näitlejatibude sekka, samuti mitmed VHK teatriklassi diplomilavastuses või Vanemuise Tõrksa taltsutuses osalenud noored... sellepärast neid nimesid siin ei leidu. Samuti ei osanud eristada veel Viljandi noorema lennu tibusid Siili poomisest ning sellepärast on suuremal osal neist veel võimalik sellesse tabelisse tulevikus jõuda. Kokku olen möödunud aasta jooksul nimekirja märkinud 112 rolli ära nendelt, keda varasematel aastatel pole olnud au ja rõõm mängimas näha.


PARIM 60+ NÄITLEJA-TEATRIKORÜFEE

20. Terje Pennie - Arst (Ugala)
19. Andrus Vaarik - Noor jää (Endla)
18. Peeter Oja - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
17. Tiina Tõnis - Minul on vari (Kontserdihunt)
16. Laine Mägi - Meister Solness (Eesti Draamateater)
15. Lii Tedre - Üksik (Endla)
14. Aivar Tommingas - Romeo ja Julia (Vanemuine/Tartu Uus Teater)
13. Rein Oja - Cafe Theatral (Eesti Draamateater)
12. Tõnu Kark - Cafe Theatral (Eesti Draamateater)
11. Ljubov Agapova - August: Osage'i maakond (Vene Teater)
---
10. Raimo Pass - Amadeus (Eesti Draamateater)
9. Aleksandr Ivaškevitš - Minu veetlev leedi (Vene Teater)
8. Viire Valdma - Cafe Theatral (Eesti Draamateater)
7. Tõnu Oja - Meister Solness (Eesti Draamateater)
6. Egon Nuter - Minul on vari (Kontserdihunt)
---
5. Hannes Kaljujärv - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
4. Anu Lamp - Kalaranna 28 (Tallinna Linnateater)
3. Kersti Kreismann - Regina Madre (Tallinna Linnateater)
2. Viire Valdma - Kiri kodukandist (Teater Nuutrum)
1. Leonid Ševtsov - Armuleivasööja/Nahlebnik (Vene Teater)


PARIM NOORE (alla 30a) NÄITLEJA ROLL

30. Tuuli Maarja Põldma - Ma armastasin sakslast (Kolga Mõisa teatriprojekt)
29. Jass Kalev Mäe - Kolm musketäri (Ugala)
28. Maria Ehrenberg - Hommikuvalgus (Eesti Noorsooteater)
27. Stefan Hein - Rebane-filosoof (Piip ja Tuut Teater)
26. Sander Roosmägi - Haige Mäger (Tartu Uus Teater/Kinoteater)
25. Grete Jürgenson - Haige Mäger (Tartu Uus Teater/Kinoteater)
24. Woke & vihane - Silva Pijon (VAT Teater)
23. Loviise Kapper - Viikingite veri (Kuressaare Teater)
22. Rainer Elhi - Ki(i)vi südamel (Rakvere Teater)
21. Märten Matsu - Ki(i)vi südamel (Rakvere Teater)
20. Karolin Jürise - Võõras (VAT Teater)
19. Sander Roosimägi - Ma võiksin sulguda pähklikoorde (Vaba Lava)
18. Alden Kirss - Kolm musketäri (Ugala)
17. Martin Kork - Kauboid ja vampiirid (Tartu Uus Teater)
16. Miika Pihlak - Kuninganna ja Viinakurat (Teater Nuutrum)
15. Maarja Mõts - Kirsiaed (Ugala)
14. Ken Rüütel - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
13. Oskar Punga - Tule õige koju (Ugala)
12. Ilo-Ann Saarepera - Romeo ja Julia (Vanemuine/Tartu Uus Teater)
11. Ott Raidmets - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
---
10. Karl Robert Saaremäe - Kolm õde (Must Kast)
9. Grete Konks - Vihmameister (1Teater)
8. Saara Nüganen - Inspektor tuleb (Vanemuine)
7. Stefan Hein - Vihmamester (1Teater)
6. Grete Jürgenson - Ajurünnak (Rakvere Teater)
---
5. Oskar Seeman - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
4. Ken Rüütel - Kolm musketäri (Ugala)
3. Henessi Schmidt - Hell häving (VAT Teater)
2. Markus Habakukk - Lea (Kuressaare Teater)
1. Jaune Kimmel - Robin Hood (Rakvere Teater)


PARIM LASTE- või NOORTELAVASTUS

15. Hommikuvalgus - Eesti Noorsooteater (noored ja täiskasvanud)
14. Mesilane sinu peas - VAT Teater (lapsed/noorema otsa noored)
13. Palle üksi maailmas - Eesti Noorsooteater (väikelapsed/lapsed)
12. Lotte ja vana õunapuu saladus - Ekspress Meedia teatriprojekt (väikelapsed/lapsed)
11. Loomade karneval - Rahvusooper Estonia (väikelapsed)
---
10. High School Musical: On stage! - Eesti Noorte Muusikaliteater (noored)
9. Woke & vihane - VAT Teater (noored)
8. Kunksmoor - Kellerteater (lapsed)
7. Lohe linna all - Rakvere Teater (lapsed)
6. Eveline ja mina - Eesti Noorsooteater (lapsed)
---
5. King nr.39 - Piip ja Tuut Teater (kooliealised)
3.-4. Robin Hood - Rakvere Teater (kogu pere)
3.-4. Kõik ägedad asjad - Eesti Noorsooteater (noored ja täiskasvanud)
1.-2. Röövlitütar Ronja - Eesti Noorsooteater (kogu pere)
1.-2. Naksitrallid - Rahvusooper Estonia (kogu pere)


PARIM LASTE- v NOORTELAVASTUSE NÄITLEJA ROLL

20. Riho Rosberg - Kunksmoor (Kellerteater)
19. Grete Konksi - King nr.39 (Piip ja Tuut Teater)
18. Steffi Pähn - Hommikuvalgus (Eesti Noorsooteater)
17. Toomas Tross - King nr.39 (Piip ja Tuut Teater)
16. Maria Ehrenberg - Hommikuvalgus (Eesti Noorsooteater)
15. Janne Ševtšenko - Naksitrallid (Rahvusooper Estonia)
14. Stefan Hein - King nr.39 (Piip ja Tuut Teater)
13. Haide Männamäe - King nr.39 (Piip ja Tuut Teater)
12. Doris Tislar - Röövlitütart Ronja (Eesti Noorsooteater)
11. Liia Kanemäe - Kunksmoor (Kellerteater)
---
10. Aule Urb - Naksitrallid (Rahvusooper Estonia)
9. Mart Madiste - Naksitrallid (Rahvusooper Estonia)
8. Jan Uuspõld - Lotte ja vana õunapuu saladus (Ekspress Meedia teatriprojekt)
7. Mait Malmsten - Lotte ja vana õunapuu saladus (Ekspress Meedia teatriprojekt)
6. Sepo Seeman - Lotte ja vana õunapuu saladus (Ekspress Meedia teatriprojekt)
---
5. Kaisa Selde - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
4. Leino Rei - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
3. Silva Pijon - Woke & vihane (VAT Teater)
2. Laura Kukk - Röövlitütar Ronja (Eesti Noorsooteater)
1. Jaune Kimmel - Robin Hood (Rakvere Teater)


PARIM MEESKÕRVALOSA NÄITLEJATÖÖ

20. Märt Pius - Kalaranna 28 (Tallinna Linnateater)
19. Andri Luup - Iraani konverents (Theatrum)
18. Ott Raidmets - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
17. Stefan Hein - Vihmameister (1Teater)
16. Aarne Soro - 39 astet (Ugala)
15. Meelis Rämmeld - Linda Vista (Endla)
14. Ken Rüütel - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
13. Oskar Seeman - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
12. Tarvo Vridolin - Kuhu Sa jäid? (Ugala)
11. Ken Rüütel - Kolm musketäri (Ugala)
---
10. Karol Kuntsel - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
9. Hannes Kaljujärv - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
8. Sepo Seeman - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
7. Andres Mähar - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
6. Margus Prangel - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
--- 
5. Markus Habakukk - Lea (Kuressaare Teater)
4. Indrek Sammul - 451° Fahrenheiti (Tallinna Linnateater)
3. Tõnis Niinemets - Amadeus (Eesti Noorsooteater)
2. Gert Raudsepp - Tund enne päikesetõusu (Eesti Draamateater)
1. Peeter Rästas - Rosmersholm (Rakvere Teater)

Kommentaar: 


PARIM NAISKÕRVALOSA NÄITLEJATÖÖ

20. Merilin Kirbits - Kuninganna ja Viinakurat (Teater Nuutrum)
19. Hilje Murel (Cafe Theatral)
18. Laine Mägi - Meister Solness (Eesti Draamateater)
17. Marika Barabanštšikova - Romeo ja Julia (Vanemuine/Tartu Uus Teater)
16. Maria Annus - Romeo ja Julia (Vanemuine/Tartu Uus Teater)
15. Liina Tennosaar - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
14. Anne Reemann - ADA. Rääkimata lugu (Thors Films)
13. Jaana Kena - Tule õige koju (Ugala)
12. Lauli Koppelmaa - Tule õige koju (Ugala)
11. Elina Reinold - Skiso (Kellerteater)
---
10. Kersti Heinloo - Meister Solness (Eesti Draamateater)
9. Anu Lamp - Kalaranna 28 (Tallinna Linnateater)
8. Garmen Tabor - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
7. Carita Vaikjärv - Suvitajad (Endla)
6. Marika Barabanštšikova - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
--- 
5. Maria Annus - Tõrksa taltsutus (Vanemuine)
4. Kadri Rämmeld - Linda Vista (Endla)
3. Jaune Kimmel - Robin Hood (Rakvere Teater)
2. Ragne Pekarev - Kõik minu emast (Vanemuine)
1. Laura Peterson - Iraani konverents (Theatrum)

Kommentaar: 


PARIM MEESPEAOSA NÄITLEJATÖÖ

20. Taavi Tõnisson - Sinel (Eesti Noorsooteater)
19. Andres Raag - Regina Madre (Tallinna Linnateater)
18. Allan Noormets - Revident (Tallinna Linnateater)
17. Aarne Soro - Üle oma varju (Ugala)
16. Mait Malmsten - Amadeus (Eesti Draamateater)
15. Henrik Kalmet - Audients (R.A.A.A.M.)
14. Ivo Uukkivi - Lotman (R.A.A.A.M.)
13. Tõnu Oja - Meister Solness (Eesti Draamateater)
12. Leino Rei - Stalker (Theatrum/Tallinna lavakool)
11. Jörgen Liik - Libahunt (Von Krahli Teater/Ekspeditsioon)
---
10. Andres Mähar - Algus (Rakvere Teater)
9. Pääru Oja - Ukuaru (Emajõe Suveteater)
8. Pääru Oja - Hell häving (VAT Teater)
7. Ott Aardam - Stalker (Theatrum/Tallinna lavakool)
6. Markus Luik - Võõrad (Eesti Draamateater)
---
5. Ago Anderson - Linda Vista (Endla)
4. Leonid Ševtsov - Armulevasööja/Nahlebnik (Vene Teater)
3. Peeter Tammearu - Einstein ja Margarita (TEMUFI)
2. Ivo Uukkivi - Lennart. Pöördtooliaastad (Ekspress Meedia teatriprojekt)
1. Hendrik Toompere - Musträstas (Oliivipuu/Teater Nuutrum)

Kommentaar: 


KÕIGE ERILISEM TEATRIELAMUS

10. Tõrksa taltsutus - Vanemuine (aasta suurim teatrielamus, kõik need vinged mees-kõrvalosad, ometi 1 korralik-terviklik-õige Shakespeare ning ilusa muusika ja suure trupiga)
9. Oaas - Paide Teater (teatritrupi võimas Paidest tegutsemise finaal, kärglavastus, mis kaasab kogu linna. Pidu tegijatel, pidu vaatajatel)
8. Palle üksi maailmas - Eesti Noorsooteater (IT ja teatri sümbioos)
7. Behind my skin - Diana Harteni teatriprojekt (esimest korda elus - postitantsu-teater!)
6. Ainult jõed voolavad vabalt - Ekspeditsioon/Von Krahli Teater (kontsert-teater-lugude paraad)
5. Toatüdrukud - Viljandi lavakool (mõrvarlikud toatüdrukud väänlemas nagu ussid teineteise ümber ja vaatajate süles)
4. Divide et Impera, ehk Jaga ja valitse - Kanuti Gildi Saal/Ekspeditsioon (eriline stiil, eriline koht, eriline vorm, eriline esitus eelkõige Jarmo Rehalt)
3. Viljandi lood: Jaan - Ugala (retk läbi aja ja armastuse, audio- ja päristeatri mix)
2. Läbi linna: Supilinn - ProTheMus (alustuseks sõit Emajõel ja kogu see linnaosa ning väga eriline ekskursioon, üllatavate kohtumistega)
1. Ürgaeg - Labürintteatriühendus G9 (teatrikunstnikud viisid maailma kõige suurema-vingema kunsti juurde - loodusesse! Teater, mis kestis üle öö, kõik need üllatused - kärbised, raba, lõkkeõhtu jpm!)


AASTA TEGIJAIM EESTI TEATER (kõikide siinsete tippude seas mainimiste arvu järgi)

48.-51. 1 mainimine - 
Ajateater
Rändteater Vaba Vanker
Teater N
Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklass

41.-47. 2 mainimist
Kolga Mõisa teatriprojekt
Oliivipuu (teatridebüüt)
Sõltumatu Tantsu Lava
Tammsaare Teater
Tuulekell
TÜ VKA lavakool
Vana Baskini Teater

39.-40. 3 mainimist
Diana Harteni teatriprojekt (teatridebüüt)
Teater Sagittario (teatridebüüt, kuigi varem on tegutsetud, aga mitte selle nime all)

37.-38. 4 mainimist
Kanuti Gildi Saal
Labürintteatriühendus G9

36. 5 mainimist
Eesti Noorte Muusikaliteater

31.-35. 7 mainimist
1Teater (teatridebüüt)
ProTheMus
Rapla Väikelinnateater (teatridebüüt)
Salme Teater 
TEMUFI

---

28.-30. 9 mainimist
Kuressaare Teater
Teater Must Kast
Von Krahli Teater

25.-27. 11 mainimist
Piip ja Tuut Teater
R.A.A.A.M.
Vaba Lava

21.-24. 12 mainimist
Ekspeditsioon
Kinoteater
Paide Teater
Theatrum

---

20. 13 mainimist
Kontserdihunt (teatridebüüt)

18.-19. 14 mainimist
Eesti Tantsuagentuur+Starlight Cabaret
Teater Nuutrum

15.-17. 15 mainimist
Ekspress Meedia teatriprojektid
Fine5 Tantsuteater
Kellerteater

14. 18 mainimist
Emajõe Suveteater+Karlova Teater

13. 19 mainimist
VAT Teater

11.-12. 22 mainimist
Endla
Thors Films

---

10. 33 mainimist
Vene Teater

8.-9. 37 mainimist
EMTA lavakool
Tartu Uus Teater

7. 38 mainimist
Rakvere Teater

5.-6. 39 mainimist
Eesti Draamateater
Vanemuine

4. Tallinna Linnateater (42 mainimist)

3. Rahvusooper Estonia (46 mainimist)

2. Ugala (55 mainimist)

1. Eesti Noorsooteater (71 mainimist)

kolmapäev, 1. veebruar 2023

Teatrikevade ja hetkel teada olevate suvelavastuste suurimad ootused


Valisin välja 40 (+ 2 varumängijat), mille lavastamised on teatrid välja kuulutanud ning mida ise kõige rohkem hetkeseisuga näha-kogeda ootan alanud teatriaastal...

1. TALLINNA LINNATEATER - Tunde-märgid (lav.Ivar Põllu - Põllud ja ühe neist autoriteater - kas me oleme kunagi pettunud Ivari enda kirjutatud-lavastatud näitemängudes? - ei ole! , Linnateatri tipptrupp, tunded ja inimesed...olen relvitu...annan alla...see on mu teatrikevade numero uuno ootus.) Ülalkasutatud foto on tõmmis Linnateatri kodulehelt selle lavastuse osatäitjatest.

2. EESTI NOORSOOTEATER - Hingest ja südamest (lav.Mirko Rajas - Tammsaaret vajan mina, nagu iga "normaalne" :))) eestlane vähemalt korra aastas oma teatrilavale... Ja siin huvitavalt miksitud asju ning Mirko lavastajana kuidagi nii heas sõiduvees viimasel ajal, et ootused tõstnud täiesti laest läbi.)

3. EESTI NOORSOOTEATER - Plekktrumm (lav.Taavi Tõnisson - lähen vaatama 5.02 - lapsepõlve üks mõjuvamaid filme ning tuua just selliste "tüüpide/tegelastega" -lavastusse nukud ka sisse - geniaalne! Võib vabalt osutuda aasta parimaks... ennustan igatahes! Grass ju ikkagi! No pressure ;))

4. TALLINNA LINNATEATER - Poiss, kes nägi pimeduses (lav.Marta Aliide Jakovski - megapõnev materjal, lavastaja ja kogu trupp. Ei jõua ära oodata!)

5. UGALA - Kaheteistkümnes öö (lav.Tanel Jonas - Shakespeare(!) + Tanel Jonase viimase aja lavastused on puhas kuld - Kolm musketäri, Kõik ägedad asjad...ma näen siin võiduvalemit.)

6. THEATRUM - Mõõt mõõdu vastu (lav.Lembit Peterson - Shakespeare...ja selline materjal, mida ei mäletagi hetkel peast detailideni. 10a tagasi Ugalas küll Normet tegi, aga see ongi vist ainus nähtud versioon. Loodetavasti ei minda tänapäevastama...või kui, siis kohe korralikult...ehkki võimu kuritarvitamine on ju vägagi kõnekas niiehknaa ka praegu. Igatahes võib juba üsna kindel olla teatavas tasemes, tingituna lavastajast ja trupp on suur ning huvitav, sh.Ott Aardam on viimasel ajal mingis eriliselt sümpaatses mänguvormis.)

7. KELLERTEATER - Ja ei jäänud teda ka (lav.Vahur Keller - Kümme väikest neegrit... ja Ülle Kaljuste on kambas ja Ago Anderson ja Tõnu Oja ja kes kõik veel! Agatha Christie't isegi kui see on nähtud nii teatri kui filmina ja loetud mitu korda - tahan, tahan, tahan!)

8. PIIP JA TUUT TEATER - Tallinna karud (lav.Lauris Gundars - Kes on näinud Piibi ja Tuudu Hamletit või Cabaret Siberiat - see teab ka miks nende koostöid Laurisega peab igal võimalusel kogema minema!!! <-jah, nimme 3 hüüumärki)

9. PROJEKTITEATER - Korvpall on saatanast (lav.Inga Lunge - mida truppi! ja kossumäng ja huvitav mängukoht, kus on tehtud ka aasta kõige tugevaim asi mõni aasta tagasi!)

10. RAKVERE TEATER - Süüta süüdlased (lav.Eili Neuhaus - Eili kohe oskab nende vene klassikutega ümber käia...ei usu, et see saab olema erand ja veel kui keskne tegelane ise on näitlejanna...põnev...ootan igatahes!)

11. VAT TEATER/TALLINNA LAVAKOOLI 31.LEND - Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud (lav.Merle Karusoo - elulooline, Tallinna lavakooli tibud ja Karusoo - absoluutselt üks kevade oodatumaid!)

12. EESTI DRAAMATEATER - Erakõnelused (lav.Madis Kalmet - Kalmeti Rakvere viimane lavastus küll natuke ehmatas, aga võibolla sellepärast, et tal on 2 rauda tules? Loodetavasti see saab olema parem, igatahes on ta varem Bergmaniga suisa hiilanud!)

13. AJATEATER - Anne Franki päevik (lav.Anne Velt - lapsepõlve lemmikraamat jõuab esimest korda teatriversioonis silme ette - ootus on nii suur ja juba ette teada, et kui Anne lavastab Annet, siis on see selline, mida ei soperdata ära ja saab puhast, head teatrit.)

14. TALLINNA LINNATEATER - Ülestähendusi põranda alt (lav.Rainer Sarnet - võib arvata, et Dostojevski oli oma ajastu putinist (ent tema ju sellest siin ei teeni), aga Sarnet lavastab teatris harva ning kui lavastab, siis kõneainest pakkuvalt ja eriliselt - ei pruugi meeldida, aga võib meeldida väga-väga)

15. TEATER NUUTRUM - Väikesed saladused (lav.Peeter Tammearu - mida naised, mida lavastaja ja mida materjali... Kivirähk just selliste tekstidega võib korjata kogu poti!)

16. TEATER NUUTRUM - Naisteranna needus (lav.Jaanus Nuutre - Kõlab hästi nii mängukoht kui sisu ja tegijad! Tundub ette juba "ideaalne suveteater")

17. KURESSAARE TEATER - Külm supp (lav.?? Ei tea veel palju muud, kui seda, et ma lihtsalt janunen Arvi Mägi mängu järele...ja veel eriti arvestades, mida ta tegi oma eelmise Kuressaare Teatri suvelavastuse rolliga!)

18. VABA LAVA - Maria abielu (lav.Harald Rosenstrøm - põnev sisu, huvitav lavastaja ja kogu trupp. Ester ja Elina sealhulgas!)

19. ENDLA - 25°C ja päike (lav.Laura Jaanhold - Laura on oma töödega, isegi kui need kõik 100% polegi meeldinud, kusagil seas kohas, et tema lavastusi tahaks alati näha)

20. TALLINNA LINNATEATER - Suur veeuputus (lav.Priit Võigemast - Priidu eelmine lavastus ei olnud hea, aga ta on häid asju teinud muidu... kuigi siin trupp loob ise materjali, mis on alati natuke kahtlane...aga see trupp ise on selline, kelle mängu vaataks iga kell... ja kas mitte Hecuba pärast ei sündinud just nii... ja see oli ju fantastiliselt hea!)

21. MUST KAST - Lilli (lav.Kaija M Külm - hea lavastaja, Must Kast praktilselt kunagi alt ei vea...eesti asi - seda ilmselt peab vist ikka nägema... unistuste trupp!:))

22. TARTU UUS TEATER/VANEMUINE - Vaba(n)dus (lav.Reimo Sagor - huvitav teatrite miximine, Reimo monolavastus on eredalt meeles, kuigi selle nägemisest juba jupp aega... Unistajad jäi mul vahele, aga vast õnnestub seda kaeda...)

23. VANEMUINE - Sada grammi taevasina (lav.Urmas Vadi - Vadi on nähtus meie teatris alati kui ta midagi teeb...vadiliku absurdihuumoriga)

24. KELLERTEATER - Libilikapüüdja (lav.Kersti Heinloo - raamat loetud, film nähtud, ehk otseselt loo pärast vast vaatama ei lähekski, kuigi see siin on ju praeguseks juba klassika... Huvitav ka, miks alguses välja kuulutatud Henessi ei mängi, kuigi eks ka Marise ja Sandri duett-duell saab olema põnev, eriti arvestades seda, et Kersti eelmine lavastus Kellerteatris on üks selle teatri lühikese ajaloo siiani parimatest (loe: õõvatekitavamatest)!)

25. KURESSAARE TEATER - Unistus (lav.Tiit Palu - Ester Purje, keda sai kunagi umbes 10 korda aastas Draamateatri koridorides kohatud - tema mälestused, sellestki piisab, miks näha tahaks)

26. TEATER NUUTRUM - Peaksime rääkima Raimondist (lav.Jaanus Nuutre - Mart Sander autoriks ning on juba midagi erilist, väga omapärane ja huvitav trupikooslus, aga veel ei ole teada, kes Ramondit mängib... ehk täpsem huvi on alles kujunemas)

27. KELLERTEATER - Mets (lav.Tatjana Kosmõnina - lähen vaatama 03.02 - meie teatrilavadel pole kunagi piisavalt krimkasid!)

28. TEATER NUUTRUM - Õppetund (lav.Priit Strandberg - huvitav materjal ja huvitav trupp...ja nagu eelmisel suvel sai avastatud, siis omapärase atmosfääriga mängukoht)

29. RAKVERE TEATER - Metamorfoos (lav.Taavi Tõnisson - järjekordne Metamorfoos... aga tegelikult pole juba pikemat aega selle lavastusversioone näinudki...ehk huvi on tõusuteel... ja Taavi lavastab, ainuüksi see juba tõstab tähelepanu ning soovi näha)

30. KURESSAARE TEATER - Tõll (lav.Aare Toikka - Kivirähk ja Toikka... see kaksikrakend on alati toiminud... ühe mänguline tekst, teise mänguline lavastajastiil, match made in heaven)

31. ENDLA - 15 meetrit vasakule (lav.Ingomar Vihmar - mul on Vihmari asjadega nii ja naa... eelmisel aastal lausa 2 suurepärast, aga mõnikord kohe üldse ei haagi ära...tema soome asjadega ongi selline kahtlasem külg ees... aga kunagi ju ei tea)

32. UGALA - Head lapsed (lav.Ringo Ramul - Lanthimos sai omal ajal selle filmi kaudu avastatud ja film ehmatas päris korralikult ära... kuidas see teatrilavale ümber tõstetakse on ühest küljes huvitav, teada on ka see täiesti kreiside kiiksudega sisu, mida ju täitsa võiks uuesti avastada-mõtestada, samas lugu ise ja selle üllatused on teada... huvi suurus on alles kujunemas)

33. VANEMUINE - Pisuhänd 2 (lav.Tiit Palu - Palu tegi Tammsaare tegelastega paar suve tagasi väga vahva asja ning on ka varem teinud eesti kirjandusega oma fantaasiamäge ja siin algab kõik sellest hetkest, kus meile Vildelt teada-tuntud lugu lõpeb... Huviseeme igatahes vaikselt idaneb.)

34. TALLINNA LINNATEATER - Sünnipäevapidu (lav.Alo Kõrve - on seda varasemate lavastusversioonidena vaadatud...aga Alo on huvitav lavastaja... ei tea veel huvi suurust)

35. VANEMUINE - Mägede iluduskuninganna (lav.Ain Mäeots - Esiti kandsin täitsa maha, sest on seda juba nähtud ju küll ja rohkemgi veel eri versioonides, aga no vaadates videolõike Liina mängust, siis isu muudkui kasvab Ja tuleb ikka seegi versioon ju ära näha...Lähen vaatama 18.02)

36. UGALA - Maailma ajaloo kõige võimsam näidend (lav.Taago Tubin - Andres Tabuniga monoteater, aga megahea näitleja ja megahea lavastaja, näidend ise ka vaja alles avastada... olla veel see maailma ajaloo kõikse võimsam! :))

37. TALLINNA LINNATEATER - Seitsmemagajapäev (lav.Riina Roose - ei saa aru tekstilise osa mahust, kui põhirõhk hällilauludel, siis vist ise ei ole eluga selles kohas, et selle järele januneda, aga kui on tugev toeatav dramaturgilne pool ning mingi sisu-selgroog, siis oleks huvi kõvasti suuremgi)

38. ERM/TÜ VKA 14.lend - Sorry, me teeme Tšehhovit (lav.Katariina Unt - kui Tallinnasse tuleks, siis oleks huvi suurem, sest näitlejatibude teekonnale tahaks kaasa elada ja tunnistajaks olla, kuis neis näitlejad kujunevad...on neid juba saanud natuke näha ning päris-PÄRIS head on päris mitmed!)

39. VANEMUINE - Kirsiaed (lav.Priit Strandberg - just sügisel sai vaadatud teises lavastusversioonis, aga see, mida Priit tegi Shakespeare'iga eelmisel aastal, see ei lase siiski päris huvipuudust ka tunda ning maha kanda... kuigi siiski hetkel kahtlen... ehk kui tuleb mingi tõuge, siis...)

40. EESTI NOORSOOTEATER - Klaasist loomaaed (lav.Maria Peterson - liiga hiljuti nähtud ja Ester Kuntu-Karl Laumets-Katariina Unt on liiga hästi meeles ja südames veel...mis ei tähenda, et siiski midagi sees ei susiseks, et tahaks selle ikkagi ette võtta...eriti just selle uue trupi pärast.)

41. FINE5 - Tool, mis ootab istumist (lav.Tiina Ollesk/Renee Nõmmik - elamus on tegijate näol garanteeritud, iseasi, kui suur - see selgub juba Fine5-ga samas ruumis viibides ja vaadates-tunnetades nende mõttevoogusid, mis kehadega elustatakse)

42. KARLOVA TEATER - Preili Julie (lav.Kaili Viidas - eelkõige vaid tegijate, ehk näitlejate ja lavastaja pärast, sest lugu ise on praeguseks juba mitmete-mitmete lavastuste ja lugemise tõttu pähe kulunud... ei tea, kas võtangi pikema sõidu ette selle vaatamiseks, vaja oleks mingit tera, mis torgiks seda tegema)

teisipäev, 31. jaanuar 2023

2022 SUUR Teatriaasta kokkuvõte - 2.osa - 2022.aasta TOP40 suurimad teatrielamused


Arvesse läksid need 136 lavastuse etendused, mis said vaadatud ajavahemikus 1.jaanuar 2022 kuni 31.detsember 2022.

"Elamuse suuruse" mõõde ei ole loomulikult konkreetne ja numbriline. See järjekord siin ei ole isegi selle järgi, et mida ma meelsamini "uuesti vaataks", see pole ka ainult parimate lavastajatööde nimekiri (selline tuleb eraldi järgmises SUUR Teatriaasta kokkuvõte 3.osas), vaid mingi sõnulseletamatu kunstilise terviku, mõjuvuse, olulisuse, õnnestumiste, sõna otseses mõttes elamuslikkuse, hea/mängulise teksti,  mõtlemapanemise, emotsioonide tekitamise, näitlejatööde, lavastajatrikkide, ka nende kõige peenemate, mitte ainult suurte ja võimsate ja isegi järelemõtlemise vajalikkuse ning veel mitmete-mitmete väärtuste summeeritud tervik. 

Kui Suure Teatriaasta kokkuvõtte 1.osa tabelis oli see järjekord nii ja naa, siis siin olen iga positsiooni just praeguse hetke (ehk teatriaastale tervikuna järele mõeldes) väärtuse digitaalkaalu ja tuhandiktäpsusega ära mõõtnud ja seega kaalutlenud ning leidnud, et just selline peaks olema õige ja õiglane. Arvestada tuleb sellega, et toon siin välja 40 parimat, mis tähendab, et selleks, et nad üldse siin mainimisele pääseksid, tuli seljatada 94 lavastust, mis jäid veel kõigi siinsete seljataha, ehk niiöelda "joone alla". Ja kuna alati on eriliselt kahju just nendest, kes/mis esimesena välja jäävad, siis olgu 5 nendestki veel siin eraldi ära mainitud - Vaba Lava "Sahharov", Kellerteater "Afäär", Eesti Draamateater "Meister Solness" & "Tund enne päikesetõusu" ning Karlova Teater "Tädi".

Kui nüüd aasta jooksul lavastustervikutele antud hinnangutele korra otsa vaadata, siis selles mõttes üks üsna "tippudeta" aasta oli. Ei ainsatki puhast 5, ega isegi 5- hinnangut (eelmisel aastal oli selliseid 3 - Mefisto, Petserimaa igatsus ja Serafima+Bogdan). 4+ni ulatusid 9 lavastust (eelmisel aastal 6: Niskamäe naised, Ninasarvik, Sitsi Silentium, Põrgupõhja uus Wanapagan, Leskede kadunud maailm ja Fundamentalist), ja puhta 4 pälvisid 40 (eelmise saastal selle hinnanguga 30 lavastust). Lihtne matemaatika näitab, et isegi kõik need 4sed ei mahtunud aasta seekord siia TOP40 sekka... seega ei jää muud üle kui nõustuda juba mitmete teistegi arvamusega, et oligi suures osas selline keskpäraste  lavastuste teatriaasta. Ent eks see 4+gi ole ju üsna haruldane nähtus ja neid siiski oli! Samas kui vaadata hinnangute alumise otsa lavastuste massi, siis alla keskmise, ehk 3- ja väiksema hinnanguga tervelt 31 lavastust (eelmisel aastal 28, ent siis oli ka kogu vaadatud lavastuste arv väiksem). Ehk siis 2022 oli "keskpärane" - ilma megatippude, aga samas ka mitte tavalisest rohkemate "allpool arvestust" teatrielamustega. 

Huvitav kurioosum on küll see, et terve TOP10 parimad elamused selgusid 2022.aastal juba 4.augustiks, hilisemad pole nii kõrgele suutnud trügida (kuigi 11.on pärit detsembri elamustest)! Sellest hoolimata täheldasin selget tõusulainet üldse just aasta viimasel kuul, ehk detsembris, mil aasta TOP20 sisse sõitis sisse tervelt 4 lavastust - tervelt viiendik kogu TOP20st... kuigi üks kuu on aastast ju vaid 12ndik... See tõstab lootust, et mingi selgroog sai murtud ja 2023st võime oodata jälle palju rohkem head! Minu ootused on igatahes kõrged.

Vaadates otsa aasta õnnestunumatele uuslavastuste nimistule, siis silma torkab kohe Eesti Noorsooteatri rohkus nii selles tabelis kui ka veel eriti kogu tabeli kõrgeimas tipus. Eesti Noorsooteater on juba tegelikult eelmisest, ehk juubelihooajast alates olnud üks eredamaid tähtesid meie praeguses teatritaevas ja 2022 jõuti selleks vast kogu aasta säravamaiks täheks välja. Teatri tugevuseks on ka praegu väga heas loomingulises vormis olev lavastajaskond ning ilmselt ka head otsused külalislavastajate valikul + tugevad materjalid + tugev trupp. Väga lai ampluaa ka sihtgruppide näol, sest kavalalt omavad paljud lastelavastused ka täiskasvanutele alltekste ja noortekad on õiges kohas ja õiges ajas, ehk seal majas on näivad läbinisti asjad praegu paigas. Kuigi Eesti Draamateater on ka tabelis 4 lavastusega, ehk ega see lipulaeva teatepulga üleandmine nii lihtsalt ei läinud. Samas on Ugala juba pikemat aega kõrgel tasemel ning jätkab heade lavastuste välja toomist (3. teater, kes 40 seas 4 lavastusega) ja teise kahe teatriga rinda pistmist. Rakvere Teater, Tallinna Linnateater ja Vanemuine igaüks 3 lavastusega, ehk need 6 teatrit kokku hõlmavad 21 kohta kogu TOP40st. Seda ägedam, et aasta TOP10s on siiski hoopis tervelt 4 indie-teatrit, mis omakorda näitab kui oluline on nende rahastamine (muide kõik neist polegi üldsegi riiklikult rahastatudki!), sest mitte ainult suured riiklikud teatrid ei suuda ja oska häid lavastusi välja tuua, vaid teatava värvikirevuse toob meie "teatrimajade teatrimajja" just nimelt väiketeatrite, teatriprojektide ja -ühenduste panus.

Kui vaadata ka laiemalt veel, et mis aasta see eelmine aasta teatris oli... noh, umbes nagu eelmine aasta oli tugevate "naislavastajate aasta"... siis võiks öelda, et see oli hämmastavalt tugevate "meeskõrvalosade aasta". Aga lisaks ka klassika ja klassikute aasta, kui vaadata aasta TOP20-t... Seal on peaaegu pooled(!) sellised. Oli ka muidugi ärevate aegade aasta väiketeatrites (praegugi veel pole asjad päris klaarid isegi juba hetkel käiva 2023.aasta rahastuse osas!), kuigi ükski otseselt uksi ei sulgenud, siis ometi tormi oli kõvasti tunda - eriti Paide ja Von Krahli suunalt. Kahjuks. See ju tekitabki segast aega laiemalt, sest me kõik, nii teatrirahvas ise kui teatrisõbrad oleme sellest häiritud. Muidugi oli see "sõja-aasta", mis ärritas samuti ja väga tugevalt kõki meie igapäeva-eludes. Mõtted tõesti absoluutselt iga päev liiguvad ju ka korduvalt Ukrainale ja ukrainlastele. Ei teagi kas kahjuks või õnneks pole see teema väga palju teatrisse meil tunginud, aga õnneks ikkagi päris mööda ka pole liikunud, sest mis meelel, see keelel. Ja sõda pole lõppenud ning hetkel näib, et ei lõppegi veel nii pea, ehk küll see veel ühel ja teisel moel jätkab meie ees- ja tagaajus omade kombitsatega istumist ja mõjutamist. Paljud ütlevad, et teater peabki meelelahutust pakkuma, et saaks vahepealgi neist mõtetest eemale... mina päris sellega ei saa nõustuda, sest kui teater võtab vägagi meelelahutusliku rolli, siis pole see teater, mida väga palju viitsiks vaadata... meelelahutust tuleb telesaadetest, sarjades ja filmidest niigi ülekülluses. Ka selles mõttes on natuke ärevus ja segadus. Mis suunas siis edasi liikuma hakatakse ja millistes proportsioonis? Isiklikul pinna võin öelda, et "kodused teatrikaaslased" näiteks juba on suures osas loobunud minuga teatris kaasas käimisest, sest "ei jaksa nii palju kogu aeg meelt lahutada" (on kõlanud juba korduvalt). Võibolla selles osas on ka klassikaga minnes oma kesktee. Väärt kraam, ajahambale vastu pidanud, järelikult mitte pinnapealne meelelahutus... Kuigi meil armastatakse ikka ja jälle sama klassikat käsile võtta, kui suur osa klassikast veel lavale toomata/töötlemata. Teisalt on muidugi ka väärt meelelahutust vaja. Võibolla selle peene tasakaalu leidmine ongi veel see kõikse kuldsem tee. Selle tõestuseks ka väga ehedalt kõige-segu-potpourri siinses tippude edetabelis.

Lähekski siit sujuvalt asja juurde. Minu poolt kõigile siinsetele 40-le soovitus ka juurde, juhul kui neid veel mängitakse ja pileteid on saada... sest parimatega käivad kaasas ju teadagi sellised kõrvalnähud, et kipuvad saalid kiiresti täis minema ja seda isegi hetkega kui piletid müüki paisatakse...

2022 TEATRIAASTA TOP40 TEATRIELAMUSED


40. Risti rahvas - Rapla Väikelinnateater (autorid: Enn Vetemaa/Eerik Robert Ots/Valter Uusberg, lavastaja: Valter Uusberg)
Fantaasiarikas, seikluslik, vahva, humoorikas, sära silmis ja särts keres tehtud ja mängitud, osalt harrastajate, osalt proffide poolt. Tugev kambavaim kumas läbi ja see oli kahtlemata vooruseks just sellise lavastuse puhul. Justkui niigi vimkadega Enn Vetemaale oli keeratud veel omakorda lopsakalt krutskeid sisse! Uus teater on sündinud - elagu Rapla Väikelinnateater! Ja kohe selline PAUK - vasakhaak huumorisoolikasse!

39. Eutopia - Fine5 Tantsuteater/Vene Teater (autorid/lavastajad: Tiina Ollesk, Renee Nõmmik, Helen Reitsnik, Simo Kruusement, Anita Kurõljova, Richard Beljohin, Michelarcangela Radatti)
Maagilise valguse, ruumi, liikumise ja muusika sümbioos. Kohati nagu külaskäik lapsepõlve, läbi mängulisuse, siis jälle ülev, kolmandal hetkel juba partneritevaheline pingeline pingpong...ja mõnikord oli selleks partneriks hoopis publik, mõnikord terve trupp, aga mõnikord ka kahe tantsija vaheline. Ilus, hingestatud Fine5 juubelilavastus, mis oli ka JUUBELI vääriline!

38. Kuhu sa jäid? - Ugala (autor: Andrew Bovell, lavastaja: Sander Pukk)
Kuigi filmist tuttav lugu, siis laval, otse silme all ja käeulatus toimuvana mõjub see hoopis teisiti. Lugu täis saladusi, lavastus hämaramatest hingesoppidest. Inimsuhted ja nende keerukus. Armastus ja armastusetus. Petmine ja enda elu keerulisemaks elamine. Põnevuse vajadus... särina vajadus ellu - iga hinnaga ja vahendeid valimata. Oleme alles imelikud, seest siiruviirulised loomad, eh?!

37. Rosmersholm - Rakvere Teater (autorid: Henrik Ibsen/Duncan Macmillan, lavastaja: Peeter Raudsepp)
Ajastud muutuvad, aga mõned asjad ei muutu - poliitika on ikka räpane võimuvõitlus, armastus on ikka tähtis ja selle nimel ollakse valmis kõigest... Kas armastus ongi teatav meeltesegadus, ehk kontrollimatus, ehk hullus... Aasta üks parimaid heliloominguid ja üks parimad meeskõrvalosarolle - Peeter Rästas'elt. Lavastusena vaatet tugevamgi oma ilusate jõujoonte pärast kui tervikelamus, mille väärtus koorus välja alles lõpuks. Mõned vaatajad olid juba alguses kärult kukkunud ning ei saanudki sellepärast enam tagasi peale, aga kes suutis püsida koorma otsas, see sai sealt nii mõndagi.

36. 451° Fahrenheiti - Tallinna Linnateater (autorid: Ray Bradbury/Diana Leesalu, lavastaja: Diana Leesalu)
Klassika. Lähitulevik. Tuletõrjujad. Keelatud raamatud, keelatud mõtted. Leegid, mis põlevad hinges, leegid, mis põletavad raamatuid. Salme suure saali lava ja üldse suur saal, ei ole minu arvates hea teatritegemiseks. Lavastus on hea, tekitab futuristlikku tunnet ning suure venna suure silma paranoiatki, aga ometi jääb tunne, et see kõik võiks olla veelgi mõjuvam ja veelgi endasse imavam kusagil teises saalis. Ei jõua ära oodata, millal ometi (2024) Linnateater oma kodumajja ja sealsetesse saalidesse tagasi saab (lisaks ju tuleb uus saal + sisehoovi välilava), sest nagu ikkagi jäi filter tugevamale mõjuvusele vahele, seletamatult hingetu saal, mis võtab hinge vähemaks ka sealsetest lavastustest, milles ei olegi süüdi tegijad ise... Ja hei - isegi sellestki hoolimata, kumas tugev tekst, lavastus ja mäng siiski läbi. 

35. Minul on vari - Kontserdihunt (autorid: Ott Kilusk/Toomas Uibo, lavastaja: Kaili Viidas)
Toomas Uibo lapse- ja nooruspõlvelugu, samaga ka peresidemed ja perekonna lugu, nõukaajastu omapärad ja peategelase lapsena tuntuks saamise valud. Ise olen ta noorema vennaga kunagi koos töötanud (Mersus), aga lapsena sai ikka Toomasele ülespoole vaadatud, kuna oma kooli kooris ja ansamblis lauldes teisi Eesti omavanuste (ja natuke vanemate, nagu Toomas on) seas sellist imelist häält ei teadnud. Meie tantsutrenni (Palestra) tüdrukud käisid "Kevad südames" filmis ka ja seegi pani seda filmi lapsena alati vaatama kui see telekast jälle tuli - üks neid, mis sõna-sõnalt pähe kulus. Maal sai isegi pesast kukkunud linde õpetatud, inspireeritult just sellest filmist.. selle kõige pärast oli omamoodi sooja südamega nostalgialaks ka lavastuse kogemine-etenduse vaatamine, paralleelide tõmbamine. Meeldejäävaimad lõigud kindlasti Ain Kaalepi ja Hando Runneli, suurepäraste Egon Nuteri ja Mait Malmsteni mängitud lõbus stseen, aga ka omaaegsete fännikirjade ja heiterite südantlõhestavalt valus eluloolõik.

34. Tiit Pagu - Tallinna Linnateater/ Tallinna lavakool (autor: Jaan Kross, lavastaja: Jaak Prints)
Lavakanoored on siirdunud pea 100-aasta tagusesse aega ning hakkavad sealt nende juhendaja-dramatiseerija-lavastaja sillutatud radapidi nimitegelasega liikuma, kuniks juba 2.maailmasõja aastatel lugu katkeb. Sellel teel on nii armastust, sõprust kui poliitikat. hulgaliselt ajastust tingitud eripärasid. Nooruse uljust, millele just lavakoolis alles õppivad noored oma silmade sära ning fantastilise tegemistahtega annavad vaimustavalt tabava raami ja sisu. Keerlev-pöörlev pöördlava joonib alla pöördelised ajad ning tõukab veel omakorda hoogu juurde. Mingis mõttes isegi klassikaline kostüümidraama, kui selles poleks nii palju lavastuslikku dünaamikat - liikumist ja laulugi ning tekst ise värsis... ja seda 4 tundi! Minul läks hetk aega, enne kui sisse sain, aga kui sain, siis hoolitseti selle eest, et magnetina kiskus kaasa. Kohati jäi küll ise sõnadesse nõndamoodi mõnulema, et juba jõuti kusagile eest liikuda, aga õnneks sai kiirest kärule tagasi.

33. Ajurünnak - Rakvere Teater (autor: Aaron Loeb, lavastaja: Taago Tubin)
Konspiratsiooniteooriate pesa on seal, kus mõeldakse konspiratsioone välja. Kui pead ise kompromiteerivaid strateegiaid punuma, kui kiiresti jõuad selleni, et järsku muutud ise ka seeläbi ohtlikuks töö tellijatele? Praeguse-paranoiliste-ajastu-lavalugu, mis on kui vesi selliste kodanike veskile, kes arvavad, et meil kõigil tahetakse nahk üle kõrvade tõmmata udujutu ajamisega. Siin nimelt ongi 1 tagatuba, mis kahtlaste ja ülisalajaste strateegiatega tegeleb. A mis siis kui viirus olekski osutunud ohtlikumaks kui see oli - mis siis haigetega teha? Kas ja kuidas nad ühiskonnast kõrvaldada? Julmad mängud... Ja kui selline tiim on olemas, siis kas tõesti nad on üldse sama teadlikud kõigist detailidest ning lõpuni ikka sama asja eest väljas? Postament paranoilistele, lühter lihtsameelsetele ning kreedo konspiratiivteooriate punujatele!

32. Ma võiksin sulguda pähklikoorde - Vaba Lava (autorid: Mari-Liis Lill/Aare Pilv/Priit Põldma, lavastaja: Priit Põldma)
Üksildaste südamete sümfoonia. Peamiselt monoloogidel põhinev lavalugu, pole siiski kaugeltki mitte lihtne “monoloogide-paraad”. Mängulises mõttes on lausa märkimisväärselt mitmeid erinevaid lahendeid nii ühis-, paaris- kui ka muidugi üksikesitusteks. On ju paarisuhteid, kus tuntakse end üksi ja see on ju eriti valus. On enda poolt teadlikult valitud/soovitud üksiolek, on pealesunnitud üksindus, eriti kurb siis kui keegi on kellegi maha jätnud. Kurb võib olla ka üksindus, kui tahaks, aga ei oska kedagi leida. On ka suutmatust sotsiaalselt teisi otsida. Kompromisse teha, avatud olla või lihtsalt latt on liiga kõrgel või siis hoopis vales kohas (või kui latti polegi, siis lihtsalt sõidetakse Sinust lühiajaliselt üle). On neid, kes kaitsevad end teiste sõrmega näitamiste eest, öeldes, et tahangi üksi olla, on neid, kes on kasvanud lahku ja siis ongi hoopis lihtsam üksi olla. On neid, kes otsivad kuulutusega endale kaaslast või neid, kes kardavad oma üksindusest loobuda. Muidugi on ka neid, kes lihtsalt ei leia seda “õiget” üles või satuvad korduvalt “valede” otsa ning on seeläbi kõvaks, tefloniks või isegi pelglikuks muutunud. Vanem inimene on jäänud “üksi” kui terve-pika-elu-kaaslane on lahkunud...kuidas Sa siis järsku enam kellegi teisega elu jagadki? On ju neidki, kes selle üle tõesti uhked on ja tahavad päriselt üksi olla sellepärast, et saaksid vabalt pidada mitmeid suhteid - nemad ju tegelikult üksi polegi... Siin selles loos, mis on intervjuude põhjal üles ehitatud, leidub veel igasuguseid üksikute-vormidest kilde, sest iga “üksindus” on ju ka natuke isemoodi. Nii paljudel detailidel on sellele oma mõju. Üksindusega tihti käibki kaasas kurb alatoon ja eks see pähklikoordegi sulgumise lugu ole selline nukravõitu (eriti teatud lugudes, aga ka tervikuna). “Nauding” tundub kuidagi kohatu selle lavastuse vaatamise määratlemiseks, aga “äratundmine”, “kaasatundmine”, “kaasaelamine” ja “kohalolu” on kindlasti märksõnad, mida tegijad suutsid tekitada. 

31. Sinel - Eesti Noorsooteater (autor: Nikolai Gogol, lavastaja: Daniil Zandberg)
Imelik tunne tekkis seda vaadates. Daniil Zandberg’i sõnadeta visuaallaks justkui baseerub Gogoli lühilool, ehk jutustab peategelasest, kes töötab ümberkirjutajana ning teeb oma vana kulunud sineli ümbervahetust uue ja hea vastu, aga samas vaadates jääb mulje, et kõik on dekonstrueeritud ning natuke vinksti kokkupandud, ehk siin nagu otseselt siiski Gogoli lugu ei järgitakski... Sõnadeta vormi võlu ongi see, et saab enda jaoks ise lugu tõlgitseda ja ükski tõlgitsus pole vale. Pean siinkohal tunnistama üles, et minul see “lugu” vaadates jooksma peas ei hakanudki... mitte sellepärast, et seda seal poleks. Tagantjärgi mõtestasingi, aga vaadates olin nii lummatud kogu visuaalist, protsessist ja atmosfäärist ning hoopis nendest "tunnetest", mida nii neelasin kui ka mis minus endas tekkisid, et ma ei jõudnud... või siis pigem vist ei tahtnudki seda rikkuda “mõtlemisega”. Harva kui saab lasta mõttevoolu vabaks ja eksisteerida aistingute-tunnete peal. Täiesti sürreaalne äratundmine, et nii on ka võimalik teatrit teha... ja vaatajana seda nautida(!) Assotsiatsioonid viisid isegi Hitlerini välja, aga ma ei tahagi neid kirjeldada, et igal vaatajal tekiksid omad. Kirjeldan hoopis, et lugedes Sinelit tundsin omamoodi sarnaseid tundeid- kaastunnet, üleolekut, naeruväärsust, lõbu ja viha, kurbust, uudishimu ja hirmu. Jah, ehtsat õõvagi! Mida ju teatris tihti tunda ei saagi, aga siin küll. Seda paljuski tänu lavastaja koostööle kunstnik Rosita Raua ja valgusvõluri Anton Andrejukiga. Kahtlemata oli oma roll helilooja Markus Robami heliribal, mis ühtviisi tõmbas toolil kaasanõksuma kui ka emotsioonidel mängima. Olga Privise liikumises on 1 eriti tähelepanuväärne (ja lavastuse lemmiklõik) riidepuudel sinelite ristirästi käimine. Unenäoline, hämar ja kahtlane Peterburg, ideaalselt raamatu groteski tunnetust tabatud ja kõige selle keskel Taavi "Akaki" Tõnisson, higipull otsa ees, aga tegelane ongi vaene vanur, keda elu raputab üht- ja teistpidi. Maskitagant Anti Kobinit, Steffi Pähni ja Getter Meresmaad ära ei tundnudki, aga 1 tüdrukutest sirutas jalga ja liikus kohe tähelepanuväärselt hästi. Eh, teine ikka ka. Lummav!


TOP 30


30. Kiri kodukandist - Teater Nuutrum (autor: Andra Teede, lavastaja: Jaanus Nuutre)
Sisu jaoks koguti Elva inimestelt lugusid värvikatest inimestest ja juhtumitest, mida kohalikud kõik teavad, ent lavalugu ise jutustab kahest kunagisest sõbrannast, kelle teed on lahku läinud, aga nüüd tuleb linnadaam maanaisele kodukanti külla. Põrkuvad linna- ja maainimese maailmad, aga ka kunagised ühised mälestused ja vanad jutud kisutakse maade-jagamiseks välja. Autor Andra Teede'l kohati lausa kirjanduslikul tasemel huvitavate, tabavate ja leidlike sõnavalikute ning mõnusalt teravate dialoogisõnelustega rikastatud. Kuigi lõpuks läks südamlikuks ka, siis teekond sinna oli puhas komöödia! Selle lavastuse juures tähtis oli ka selle “hõng”. Esialgu natuke mahajäetud, aga siis (ja väga lihtsate kunstiliste vahenditega) muutus ka lava nagu uueks, mis omakorda käis käsikäes loo sisuga, mis nii positiivsete nootidega tõstis esile “uute alguste” võimalikkuse ja (tegelikult ka käeulatuses olevate vahenditega) võime elu taas õitsele löömiseks. Ükskõik kui raske see siis ka pole. Ja tore, ehkki natuke kummaline ka, kui tuleb selline “müstiline kiri” kodukandist, mis kogu sündmuste ahela võib käivitada! Aga kui oled rööpast välja aetud, võibolla siis tulebki hoopis oma kodukanti tagasi minna ja uued rööpad valida, kui tahta edasi sõita? Nii tore ju, kui seal on siis ees aitamas Su vana hea parim sõbranna või sõber, sest eks me ju teame, et naised-mehed tulevad ja lähevad, aga tõelised sõbrad jäävad. Võibolla sellepärast on täitsa sügav mõte ka selles, et oma elukaaslane peakski olema ühtlasi nii armastatu kui ka see kõige parem sõber? Eks see sõpruski pole muud kui teatud sorti armastus.
Kahe naise lavakeemia siin on sõnulseletamatult tugev ja hea. Seal kus lõppes üks, sealt algas teine. Nii ehe ja just sellepärast ka nii võluv. 

29. Läbi linna: Supilinn - ProTheMus (autor: erinevate inimeste jutud, mille sidus tervikuks Kaija M Külm, lavastaja: Jaanika Tammaru)
Teatraliseeritud "ekskursioon" oli eriti minusugustele - kunagi Tartus sellesse linnaossa varem mittesattunute jaoks nii silmi-, maailma- kui teadmisi avardav, ent lisaks ka väga elamuslik! Juba vaid kontseptsiooninagi nii eriline, mänguline ja lahe. Osalusteater selles kõige paremas vormis- ehk osaled küll giidi(de) juhitud rännakul, aga vaatama pead ikka teiste mängu ja loodud lugusid. Supilinn on tõesti avastuslik ja kõik need naljakad, erinevad tegelased, kellega seal kokku sai põrgata ning kes oma mahhinatsioonidesse, esoteerikalaagrisse, garaažidemaale, telki või kunstnikku abistama meid tirisid! Vahva, poeetiline, täis maju, aedasid, liiklust, värvikaid tüüpe, muinasjutte, kontraste ja üllatusi, justnagu supilinn ise linnajaona. Nii logistiline- kui ka teatriime. Tõenäoliselt mu lemmik linnaekskursioon läbi aegade, sest varem ju nendel saanud ainult passida ja pildistada, siin juhtus nii palju iga tänavanurga taga, isegi bussipeatustes, rääkimata läbipõikehoovidest! (Mitte ainult "teatri") "Elamus" suure Ega!

28. Kuninganna ja viinakurat - Teater Nuutrum (autor: Loone Ots, lavastaja: Jaanus Nuutre)
MEREteater/MEREtrupp viib meid aastasse 1933, ühte majja Käsmus, kus elavad Käptn oma noore naise, virtina (MER(l)E Palmiste) ja äsja kurbadel asjaoludel koju naasnud tütrega. Niigi närvilisse ellu ses rannaküla segases ajas sekkuvad noor ja agar piirivalvur, kes peretütresse armunud, kohalik väikemafioosik, naistevallutaja(muuhulgas siin ühel naisel pea segi ajanud) Viinakurat ning keegi salapärane, vanglast põgenenud, rase naine, keda tuntakse kui piiritusekuningannat. Rannast (ja majast) leidub nii mõndagi ja kas selles ajas, seal kohas päris puhas oli keegigi, sest isegi kui pingutada aus olla, kaovad ju põhimõtted kui kaalul on armastus või näiteks oma lapse tervis. Huvitavate, dramaatiliste nüanssidega- on selleks siis revolvritest paukuv ehe tulevahutus, noorte armunute salakohtumine, purjakil frustreeritud preili ehmatavalt naljakas alastikiskumine (nii täpselt lahendatud, et sa näed, aga ei näe ka ja jääb maitsekaks, aga meeltülendavaks), võrratu virtina, kõike nägev-kõike teadev kohalolu lava keskel või nurga taga, muutes ta maja südameks, kes küll sehkendab kõigi teiste asjad joonde, ent pole iseenda elu armastust suutnud niimoodi ajada nagu südames tahaks. Lisaks veel vana kapteni keeruline kõige vahele paigutamine, nagu kuningas kõikide teiste malendite keskele, kes küll isepäine ja tark, aga naiste suhtes siiski mitte kõige teravam pliiats karbis. Karakterid on siin nii selged ja puhtad, nagu oleks kusagilt välja lõigatud. Pinge püsib pidevalt algusest lõpuni välja. Merevaade oma ilu ja rahuga seal ümber ja taustal on ideaalseks taustaks draamale ja dramaatilisusele, mis selle rüpes publikule lahti mängitakse. Tundub, et seda lavastust oli ka üpris vaja, sest paljud publikust peale etenduselt lahkumist tõstatasid, et ikkagi ei tea sellest ajast ja piiritusevedamisest kuigi palju. Keegi väitis, et Käsmus seda ei tehtudki, sest seal olla olnud nii palju ametivõimude tähelepanu ja sealsed mehed selleks liiga uhked ning lihtsam olekski ju olnud kusagile kõrvalisemasse kohta selline sättida, aga antud juhul on ju muidugi dramaatiline vabadus lubatud ning tekstis ei käinudki vist “Käsmu” iseenesest kordagi läbi. Publiku seas tribüünilt lahkudes tõdeti kõikjal ümberringi- hea lugu ja hästi mängitud ning ise ka ühtin teiste arvamusega.

27. Tule õige koju - Ugala (autor: Phillip McMahon, lavastaja: Johan Elm)
Phillip McMahoni nõelterav dialoog - kohati nagu tulevahetus. Iiri loole omaselt kreftisema suuvärgiga inimesed. Kõike öeldakse otse ja paisatakse kõik suust välja, ka sügavad sisemised saladused. Häärberis on “laip laual”, sest kohe-kohe on "ema matused"...Etenduse alates tõmbab ärevuslik-ebameeldiva tunnetuse sisse laiba ja kirstuga samas ruumis viibimisest, mõtlesin, et millal see huvitav kaob - ei kadunudki! Ei laip, ei tunne. Ent kes teatris käib emotsioonide pärast, see asjata selle lavastuse etendustele ei longi. Nii vaatamist, kiitmist kui ka soovitamist väärt. Ehk siis valusate saladustega Iiri perelugu, kus palju nii musta- kui ka situatsioonikoomikat, ehkki ka vastikuid, pikalt hinges kaasa rännanud haavasid... aga ka konteksti väga vajalikke "valguskiiri". Kõige keskmes kolme venna omavaheline “veri on veest paksem” hoolimine ja soe süda. Koos saab ka raskematest asjadest elus üle…ja kellega siis veel kui mitte oma pere toega.

26. Vihmameister - 1Teater (autor: N.Richard Nash, lavastaja: Erki Aule)
Eestis on sündinud uus teater! Pikka elu ja muusade korduvalt kõrgustesse kandmist! “Vihmameister” pole saanud klassikaks, lisaks Broadway muusikaliks, mitmeteks filmideks (nii Ameerikas, N Liidus kui isegi Indias) ning inspireerinud lavastajaid kümnetes riikides ilma asjata. Seekordne ühe siseteatrilava kohta vägagi eriliselt panoraamselt kogu nägemisulatust ära kasutades. Loo keskmes on pere ja põud. Peres abiellumisealine tüdruk, tema 2 venda ja isa. Põud laastamas nende rantšot. Üks sõber tõstatas, et tema lootis nutta ka saada, kuid päris selline see tükk pole. Selle eest mitmed ja mitmed korrad muheleda ja isegi naerda saab ning päris korralik dramaatiline kese on ka olemas. Nii erinevad frustratsioonid (suhetepõud), tunnete otsimine-leidmine, enesekindluse kõikumised, õnnetunde otsimine kasvõi hetkekski (taaskord parandamatu romantiku eneses äratundmise võimalus ka vaatajale) ning lõpuks eluoluliste valikute tegemine, kui neid suhteotsi on rohkem kui 1! 

25. Kauboid ja vampiirid - Tartu Uus Teater (autor/lavastaja: Martin Kork)
Martini debüüt- ja ühtlasi autorilavastus. Metsik lääs, püssid ja vampiirid. Tarantino oleks Martini loominguga rahul, ma arvan. Kui laval ainult mehed, siis muidugi läheb või(s)tlemiseks. Higi, testosterooni ja äkšonit, pluss kamaluga head huumorit. Eks naljasoon on ju ikka ja alati väga isikukohane, aga minu soonde lõikas küll nii, et kohe alguses, kui vampiir ilmub lavale ei-tea-kust, ilmus ka loll irve näole ning ei lahkunudki sealt kuni kummarduste ja 4kordse lõpuaplausini välja!
4 läänenaba legendaarset Jacki saavad saluunis kokku ja lähebki madinaks…Sest kes neist ikkagi see kõige ägedam on? Ja kas keegi isegi veelgi vingem salapäraselt tegevustikku pidevalt sekkuvast vampiirist? Minusuguste edetabelitefanaatikute unistuslavastus, sest live’s saab pidevalt jälgida kuidas Jackide positsioonid vahetuvad. Ideedest&detailidest pakatav lavastustööd ja tabavate leidudega tekst. Poolteist tundi westernit läheb nagu vihisev kuul, et ei saa arugi kui juba kõik see Sulle pihta on läinud. Lopsakalt-lahedalt tobenaljakas ning tugev ja järgmisi lavastusi ootama panev esimene linnuke. 

24. Lennart. Pöördtooliaastad - Ekspress Meedia teatriprojekt (autor: Jaak Jõerüüt, lavastaja: Karl Laumets)
Mõnikord on tunne, et meil kõigil on meie oma Lennart Meri. See kui tähtis ta meie riigi jaoks oli, selles pole ilmselt kellelgi tänaseks päevaks kahtlust. Eks ühest küljest ju aeg andis talle ka hoovad, aga me kõik teame, et kui mõnel need käes on, siis ta ei oskagi nendega tegelikult midagi peale hakata. Meri oskas ja kuidas veel! Tänavuse teatriaasta vast üks olulisemaid ja just tekstile mõeldes, ka parimaid originaalnäideneid. Seal saavad ühtlasi kokku teadmised ja info nimitegelase kohta, ent on ka omamoodi autorihäälega. Lavalugu ise koosneb 7st pildist, peamiselt aastatest 1992-1995. Mõni kui otse ajalooraamatust, aga mõni ka tervikut silmas pidades stiilipuhas autori fantaasia (unenägu). Lõpetuseks suisa 1 “kõne”. Kokku- väga hea materjal, suurepärased rollid ning ansamblimäng, vaimustav muusikaline kujundus...nendel kolmel sambal seisab juba lavastus uljalt ise püsti... paraku lavastusliku külje kallal oleks norimist küllaga. 

23. Amadeus - Eesti Draamateater (autor: Peter Shaffer, lavastaja: Karl Laumets)
Olen Shafferi selle näidendi põhjal valminud lavastusi jõudnud näha juba mitmeid (muide parim Salieri kõigist siiani on Indrek Sammul, kes mu teatriaastakokkuvõttes 2011 võttis 1.koha…kuigi teatriliit jättis Indreku hoopis nominatsioonita!), sest materjal on ju väga hea. Geeniuse-lugu, geniaalsuse ära tundja kadedus ning saatuse keerdkäikudega mäng + muidugi muusika. Tegemist helilooja ühe surmamüüdi fantaasiaga. 

22. Inspektor tuleb - Vanemuine (autor: John B.Priestley, lavastaja: Jaanus Rohumaa)
Lugu on ühtlasi nii lihtne kui keeruline korraga. Pealt lihtne, krimkaliku tunnetusega, aga mida etendus edasi, seda sügavamale tungib…nii moraali kui inimpsüühika mōttes. Kogu trupp on ka tõeliselt hea!
On toimunud surm…ja tulebki inspektor ühe kõrgklassi koju 1912.a, perekeskse kihlusteatamise peo rikkujaks. Eriline krimka, sest polegi küsimus selles “kes” tappis, aga selles küll “kes” on süüdi?! Samapalju kostüümidraama ja klassivaheuurimus, ent eelkõige vast just inimpsüühika keerdkäikudest. Huvitav! Esietendus toimus küll juba 2021, ent minul õnnestus näha 2022.

21. Kõik minu emast - Vanemuine (autorid: Pedro Almodovar/Samuel Adamson, lavastaja: Ain Mäeots)
Pedro Almodovari filmiajaukku kuldsete tähtedega kirjutatud linateose teatrilava-versioon. Ja Vanemuise tegijatel tuli see üpris mõjuv ning hingega. Loo keskmes ema ja poeg. Isemoodi teekonnalugu, kus surnud poja ema oma lapse isa proovib üles leida...aga see osutub tavalisest keerulisemaks. Järjepanu astuvad sellel teekonnal ette naised, omade elude ja vürtsiga...sh. transnaine - üks aasta parimaid ja meeldejäävamaid "nais"kõrvalosasid (Ragne Pekarevilt). Pöörded võibolla pole mitte nii põrutavalt puäntlikud kui pigem see nende pöörete hulk, mis omakorda hoiab ka kogu "teekonna" väga elava, dünaamilise ja huvitavana...aga ka puändid pole puudu.


TOP 20


20. Cafe Theatral - Eesti Draamateater (autorid: Karmo Nigula/Hendrik Toompere jr/Andrus Kivirähk, lavastajad: Karmo Nigula/Hendrik Toompere jr)
Saabud Eesti Draamateatri suurde saali, laval on palm ning justkui kunagise Viru või Kungla varjetee tuhatoos. Ees piirdekett, millest šveitser hakkab laskma läbi vaid broneeringu teinud inimesi…või ka meid, kes me lihtsalt näeme niivõrd võluvad välja, et see ongi sissepääsu aluseks! Baaripukk, millele kohe istub ka kabaree “Cafe Theatral” konferansjee-maadam (Viire Valdma) ning käsib viimasel hetkel saabuvatel siseneda ja kiiresti kohad leida. Siin kehtivad tema reeglid ning nendest üle astumine ei tule kõne alla! Ei see pole siin Kander-Ebb’i natside tõusuajastu Berliinis Cabaret-muusikal, vaid täiesti teine- Eesti oma! Kuigi tegelikult üldse mitte Viru või Kungla, vaid pigem lahe ja äge selline “põrandaalune patupesa”! Kõige geniaalsemad asjad ongi ju oma olemuselt lihtsad, nagu ka selle lavastuse kontseptsioon- kabaree oma numbritega, stammkundede, esinejate, baarmenide, pillimeeste ja kahtlaste, intriigiderohkete suhetega nii töötajate endi vahel kui ka armukadedusest või üldse kabareetöötajate-staaride töö eripärast tingitult oma elukaaslasega. Kõik see tuuakse koomiliselt (dramaturgiks ju ikkagist Andrus Kivirähk!) kaksipidi võetavalt lavale- ühest nagu see olekski laval askeldavate tegelaste elu, teisalt võib ka võtta just nimelt kabareeshowna. Teater, mida võib vabalt vaadata mitu korda…Pole siis ka ime, et Draamateatril on käes uus publikumagnet ja seda meelelahutuslikus ja lõbusa õhtuveetmise mõttes absoluutselt õigustatult!

19. Õhtused majad - Rahvusooper Estonia (autorid: Tiit Härm/Gustav Mahler/Eduard von Keyserling, lavastaja: Tiit Härm)
Uhiuus Eesti originaalballetilavastuse maailmaesietendus! Seda ei juhtu ju meil tihti. 1899/1900 sajandivahetuse lubatud ja keelatud armusuhete kostüümidraama kirgede kütkes! Imeilusa koreograafia ja võimsa režiiga, mis seob endas kokku Estonia suurepärase trupi tantsu, Mahleri muusika, Margus Vaiguri huvitava valguskujunduse, Vanemuisest laenatud Maarja Meeru kunstnikutöö, sh.suurepärased kostüümid ning jah- Ali Urata, Ketlin Oja ja Anna Roberta tantsitud, aga ka muuseas “mängitud” armukolmnurga. Just nimelt TANTSU ausse tõstev, ILU ausse tõstev, TUNDEID esiletõstev balletilavastus. Kergesti tõlgendatav, aga väga huvitavate otstega lavalugu. Ajaloolise kostüümidraamana on lavaltoimuv paljutähenduslik ja isegi mitmekihiline ning kõik see on "kohalejõudvalt" tantsitud-esitatud. Inimsuhted, mis on seotud inimlike nõrkuste, ehk antud juhul petmisega ja sellest tingitud järeljuhtumistega ju alati ongi keerulised! Balti-saksa parunid ja parunessid ning “Õhtused majad”, kus tunded on erksad, valgused hämarad ja ajal, mil puudusid igasugused tehnilised vidinad, internet ja sotsiaalmeedia, lahutatigi meelt koosviibimistega ning sealt need niidid ka siinses lavastuses hargnema hakkavad… Kui üks vaba ja vallaline, kena, tumeda peaga, noor, jõuline, rikas parun kõigi naiste pead sassi ajab…iseäranis ühe blondi noore parunessi oma…ent samas ei lõpeta ka ühe šatääni, abielus kaunitariga oma salasuhet, siis saavad sellel olema ka "tagajärjed"… 

18. Arst - Ugala (autor: Robert Icke, lavastaja: Taago Tubin)
Üks suur, oluline ja lausa suurepäraselt õnnestunumaid Eesti teatrite naispeaosasid möödunud aastast! Garmen Tabor paneb oma väga mitmete nüanssidega karakteri lavale üdini sügavtõsises võtmes, aga kuivõrd rikkalike varjunditega! Seejuures on hetki, millisena Garmenit pole kunagi varem näinudki! Sellisel tasemel rollisooritustega võidetakse ka aastaauhindu! Taago Tubin on suure lava mõistes ja koostöös kunstnik Pille Jänesega loonud silmale ilusalt sümmeetrilise, terviliku, “kliiniliselt” puhas-selgete joontega lavamaailma. Mis muutub Laura Maria Mäits’i seatud valguse ning kahe erineva lavatasandi abil dünaamiliselt haiglast teiseks - koduseks, soojemaks, intiimsemakski, olgugi, et suurel laval on ju nii palju avarust ja õhku. Lisaks on sellel “eesliinil” ka ajalis-nostalgia mõõde, mis käsikäes teiste, peategelase isiklike väärtustega, avalduvadki tabavalt tekitatud kodusoojuslikkusega. Versus haigla külmad, kalgid ja teravad toonid ning atmosfäär. Loo mõttes on siin midagi väga värsket (küll 100a. taguse materjali põhjal, kuid briti tippdramaturgi, Robert Icke poolt 2019 ümberkirjutatult. Vahemärkusena- Bob muide kirjutas koos Macmillaniga eelmise suve Vanemuise "1984" dramaturgia…ja omakorda Macmillani Ibseni Rosmersholmi dramatiseering tuli ka 2022.a Rakveres välja ning Noorsooteatris "Kõik ägedad asjad". Ehk siis veel 2 dramaturgi, kes vallutavad praegust eesti teatriskeenet! "Arst" iseäranis on just meie praeguses maailmas woke, diversity ja tasavõrdsuse valguses eriti kõnekas! 1 lavastuse ägedamaid kontseptuaalsuseid mängibki inimeste tegeliku nahavärvi või sellega, millist sugupoolt keegi on, sest näitlejad ilmtingimata ei esinda iseenda oma (eriliselt hea, et kas peategelase kodus Charlie/Terje Pennie on tema meessoost abikaasa või on nad ikkagi lesbid). Rääkimata teemadest, kus LGBT+ ning onupojapoliitikad mistahes äris(ka haiglas), ent ka sugupoolepoliitika, usutaust ja eelistuste tegemine- tegelikud oskused versus nende poliitikate järgimine- see on ju saanud igapäevaseks. Taago kohe oskab neid teravaid, ühtviisi nii ühiskonna tasandil kui ka üksikinimese jaoks olulisi asju õigel ajal teatris välja tuua! Ja kokkumäng kaasatud kunstnikega näiteks võtmesündmuse hetkel, mil väidetavalt arst ühe peatselt sureva noore patsiendi vanemate palvel viimast riitust tegema tulnud usumeest “tõukab”, näitab ka lavastaja täppisseadeoskus, lisaks suurtele plaanidele. Kuid ka mitmeid teisi häid rolle on lavastuses ridamisi ning Garmeni ja Terje lavakeemia on veel omaette nähtus. 

17. Iraani konverents - Theatrum (autor: Ivan Võrõpajev, lavastaja: Maria Peterson)
See on üks neid teatrilavastusi, mis ei jäta külmaks mitte kedagi, kes vähegi enda sisemaailma ja ennast ümbritsevat mõtestada püüavad. Kirjutasin selle sisust ja küsimustest, mida Ivan Võrõpajevi tekst tõstatab seoses Kuldne Mask Eestis toimunud Moskva Teatr Natsii külalisetendusega (leitav pikemalt instagrammist, aga natuke ka 2021 Kuldne Mask festivalipäevikust). Kui Rõžakovi lavastus Venemaal välja tuli, võitis see ka sealse tähtsaima teatriauhinna- Kuldne Mask parim draamalavastus suurlavastuste kategoorias, sellepärast ei ole need küll lavastuslikus mõttes Theatrumi omaga võrreldavad. Lembit Petersoni lavastus on tunduvalt väiksem vorm, ent me siin Eestis oleme ka harjunud palju väiksemamahulisemate konverentsidega. Kuigi tegevus toimub ju hoopis Taanis. “Iraani” konverentsiks on see ristitud pigem sisulises mõttes. Vaadeldes lääne seisukohast arusaamatut riiki ja meie vaatest sealseid inimesevastaseid kuritegelikke ühiskonnanorme. Selles mõttes kontseptuaalne lavastus, et publik seda vaadates osalekski nagu konverentsil. Ei tea, kas sellepärast, et sai vaadatud nüüd teist versiooni või siis sellepärast, et emakeeles, aga mõte liikus ka lisaks teistsugustesse kohtadesse seekord, võibolla ka ebaolulisematesse detailidesse, ent mis ometi laiendasid iseendagi tundmaõppimist. Toon mõned siin ära:
-see peaks olema nö.teaduskonverents või vähemalt esoteerikat ja teadust kõrvutav, aga teadusest on asi siin kuidagi kaugel. Selles suhtes mulle meeldib Venemaal lavastanud Rõžakovi diagnoos, et “inimesearmastus” ongi terve teadus omaette ja see lugu siin ongi teaduslik konverents just “sellel” teemal (ok, mõni võib ju väita, et see on otsapidi ka filosoofia- või teoloogia konverents)
-olles 10 aastat väga lähedalt Taani ja taanlastega töötanud ja seal kõikvõimalikel konverentsidel osalenud, siis “selle” lavaloo konverents ei ole “taanlaste” oma…pigem võib selliseid kirgi ja vastuvaidlemist kohata Venemaa konverentsidel. Taanis on tegelikult just praegu VÄGA kuum teema “õpitud viisakus”. Palju meediakära ja kultuuriloomingut tegeleb (näiteks mullu Sundance’il esilinastunud taanlaste film “Speak no evil”) ja tõstab esile seda põhjamaisest viisakusest tingitud allaheitlikust, millest on saanud inimestele endale tõsine koorem. Siis sõidetaksegi Sinust üle ning parempoolne (ja radikaalsem) maailmavaade saab õilmitseda.
- ka Venemaal Ksenia Rappaport naistest oli nomineeritud Astridi rolli eest Kuldsele Maskile ja siin Laura Peterson peaaegu, et varastab kogu show! See kuidas ta iseennast jõuliseks, emotsioone pidevalt allasuruvaks, ent siiski nende olemasolu reetvaks naiseks mängib, on kogemist väärt. Üldse vaatasin seda tugevat truppi, kellel ju palju mänguvahendeid sellises “konverentsiettekandjate” rollides pole ning mõte jooksis etenduse päeval Teater-Muusika-Kinost loetud Toomas Suumani tekstile ning tema meeldetuletavale võrdkujule saksakeelsest sõnast “näitlejale”- Shauspieler…”Näitamise mängija”…nii hea oli siin näha kõigilt just seda (versus “olemine”, mis küll vast näiteks filmis mängides siiski oluline, aga sealgi just nimelt usutav, ent siiski “näitlemine” eristab suurepärase näitleja heast). Loe edasi ja pikemalt Instagrammist.

16. Linda Vista - Endla (autor: Tracy Letts, lavastaja: Andres Noormets)
1.vaatus veel nii ei vaimustanud kui 2.vaatusega kättesaadav tervik, kuigi näitlejatööde meistriklassi aimas kohe. VAU, Ago Anderson! Nii nüansirikas ja huvitavate, uute vimkadega roll, kus tema tavapärasele heale koomikutajule on aimatav annus traagiku oma sisse segatud ja see muudab kogu rollijoonise nii värskeks! Peeter, Hendrik, Andres, Leonid ja Ott on saanud aasta parima meespeaosa tiitlile konkurendi! Ja ühtviisi üllatavaid ja vaimustavaid rolle on siin ridamisi! Kadri Rämmeld petetud, siis seksika ja armunud, siis solvunud ja lõpuks läbi saatuse kättemängitud nii-nii õigesti käitutud lõpuga karakter (ja laiemalt tükk) nagu eneseabiõpik kõigile, kes on maha jäetud. Üldse see mahajätmise ja mahajäetuse teema tõusebki siin minu jaoks peamiseks…keskeakriis on vaid kōrvalnähtus. Inimsuhete virrvarr, mis lavalukku kodeeritud, on ju tegelikult universaalne, mitte ainult minuvanustele. Märt Avandi karakternäitlejana ka üllatab, sest temagi on kuidagi ootamatu- nullist loodud tegelaskuju, stiilipuhas, vaimustav mäng. Meelis Rämmeldi emotsionaalne ameerika mäed, mis ta oma tegelasega läbi teeb-hea sõbra, frustreeritud..25 aastat abielus oleva mehena, kes küll endale sisendab, et elab õnnelikus abielus, a kõrvaltvaataja saab kohe aru, et midagi õnnelikku selles harjumuslikus, lahtunud tunnetega rutiinis enam pole. Carita Vaikjärv lõi see aasta pahviks juba Suvitajates, aga siin need emotsioonidega äärmustesse minekud kinnistavad tema head vormi. Liis Karpov loob samuti ja nii väliselt kui sisemiselt midagi uut, vaba plix, kolleeg, kes märkab ja on ning elab hetkes. Jane Napp omakorda keerulises tegelases, noor naine, kes ise ka ei tea, mida tegelikult elult tahab…aga ta ongi noor ja olukorras, mis polegi kerge. Aeg annab neile ja meile kōigile arukust. Saatusel on irooniline irve, aga asjad lähevad lõppude lõpuks ikkagi nii, nagu minema peavad. Lavastuslikult oli nii head kui ?-e, a antud juhul mäng ja sisu on olulisemad. Soovitan!


15. Kolm õde - Must Kast (autor: Anton Tšehhov, lavastaja: Ingomar Vihmar)
Prozorovite “Kolm õde” ja nende mängurist vend oma võimuka naisega jagavad maid, suhteid, üksindust ja igatsust Moskva järele Ingomar Vihmari külalislavastuses, ehk taaskohtumises kunagise TÜVKA lennu diplomilavastuse endiste lavastatavatega….
Lavastusel on mitmeid Ingomari väikseid kunstnikuomapärasid sees ja see teebki ju kunstnikule au. Eriti plaadimuusikaga atmosfääri ja emotsioonide suunamised. Aga ka teatav, justkui näilisest laiskusest tingitud ajastule käegalöömine, mis on parajalt suur risk, aga kui see toimib, siis see rokib…või Vihmari puhul "pungib" päris hästi. Seda juhul muidugi, kui kõik need ta väiksed ja suured riskid töötavad, justnagu seekordses Tšehhovis. Ja no mida truppi! Kõik 10…5naist ja 5 meest panevad kõikse 3 tundi täiega. Kes karikatuursemalt, kes sügavat psühhot po Stanislavskomu…Milline nauding sellisest mängude paablist! Õhtu kunn…või antud juhul “printsess” oli minu jaoks Irka, ehk Laura Niils! Sellise kohati seestunud ümarate silmade piiril rollisisseminek on erakordne! Maša ning Oljaga komplektis Irina on mõnusalt piiritletud vastavalt vanuste psühholoogiale. Laura sinisilmsus, avatus, Birgit Landbergi Mašale antud kibestumus, pinna all keev viha ning Kaija M Külm'a vanema õe headus, juba kibestumistega lepitused teinuna “imesta, ära vihasta” valdamine. Nii tark ja kaval ja ilus publikule seda lahendit hoomata anda läbi ausa mängu. Tšehhovil on nii palju populaarfilosoofiliste põhitõdede algeid teksti sisestatud, seega kes tahab kogu Vihmari ja trupi võõritusefektidepillerkaare pinna alla vaadata, selle jaoks kogu Tšehhovi sügavus terves oma eheduses on siin ka olemas ja mõnusalt lihtsalt nopitav. Kunagi... nii oma 5 “Kolme õe” erinevat lavaversiooni tagasi, sai otsustatud, et aitab nüüd vast küll selle materjali lüpsimannergutest…ideaalseidki paar tükki nähtud…nii ekraanilt Šapiro oma kui ka elusast peast (minu elu lemmikversioon) Sagadis Mikiveri oma (Klenskaja, Semjonova, Reinumägi õdedena, aga lisaks Aarne Üksküla, Jüri Aarma, Tõnis Mägi, Martin Veinmann, Carmen Mikiver jne)…rohkem lihtsalt pole vaja…aga näe võta näpust…see Vihmari oma lahutas küll meele ära ja vist esimest korda lahkusin selle materjali lavastuse etenduselt “üliheas tujus”…kes siis ootaks, et just muusika ja kogu Moskvasse ihkava kambaga saab kogu lõpu isegi keerata “feelgood-teatriks”! Naeruga iseenda üle näitab nagu sõrmega, millised imelikud elukad me inimesed alati oleme olnud ja oleme ka praegu ning tulevikus- tekitame iseendale oma probleemid, et ainult igav ei oleks…aga nii pagana suur hirm on ikka selle üksinduse ees, sest üksinda ongi oht igavusele…aga selle üle nutmiseks leiame ikka tee teiste juurde, sest ikka peab ju kurtma kellelegi teisele…nii ei ole me ka tegelikult üksi ja nii ei ole meil ka tegelikult kunagi igav…Ja justkui Moskvas (või kustahes mujal) oleks parem…oleks lahendus…kuigi tegelikult läheks seal ka kõik sellele samale ringile…elu absurd. Natuke ka siin mainimata jäänud rollidest ja rollikestest leiab instagrammis ilmunud pikemast peegeldusest, mis ajapuudusel jäi blogisse kahjuks lahti kirjutamata ning ühtlasi siiralt kõiki seda vaatama utsitamata - olgu see soovitus nüüd siin siis vähemalt lõpuks tehtud!


14. Kõik ägedad asjad - Eesti Noorsooteater (autor: Duncan Macmillan, lavastaja: Tanel Jonas)
Justkui nagu polekski midagi uut, aga ometi nii värske, justkui nagu teema "enesetapud" ei peaks praegusel surmaderohkel ajastul (viidates sõjale) kõnetama, aga mõtteid saab vaadates pea täis ning kaasa haaratakse esimesest hetkest ja hoitakse peos kuni lõpuni välja. Justkui kammerlik, vaid 1 näitlejaga monoetendus, aga oma siseilmalt nii oluline. Justkui noortele, aga tegelikult vähemalt sama palju ka täiskasvanutele. Justkui saab muiata siin-seal, aga ometi ülimalt tõsine. Ühe tegelase eluteekond, mis on tugevalt mõjutatud lapsepõlves juhtunust…
Mõnikord on võimalik oma teatrikogemusse justkui natuke armuda. Viimati juhtus see eelmisel suvel, vaadates Petserimaa igatsust. See mingi magusvalus tunne, et saad seda kogeda vaid ühe korra esimest korda.
Olin vaatama minnes tegelikult näidendit lugenud ning sellepärast lausa ootasin, et kas see ikka Eesti (tagasihoidliku) publikuga hakkabki tööle…Nimelt sinna on väga suures osas sisse kirjutatud publiku osalemine. Isegi see, et selle monotüki ainuke näitleja enne etenduse algamist käib publiku seas ringi ja jagab kätte numbrid ja tekstid ning määrab ka mõned konkreetsemad rollid. Vaatajal pole vaja karta neid rolle vastu võtta (või kui, siis vast “isal” on natuke keerulisem ühes kohas). Ma läksin ise tsipa varem kohale, aga castingule jäin ikka hiljaks…isa roll oli jagatud…heh, olin isegi “kõne” valmis mõelnud😉 Samuti kui küsiti salli või jakki koera rolli, olin juba üle ühe õla oma pintsaku tõstnud…Getter Meresmaa isegi peaaegu juba…aga siis otsustas ikkagi ühelt neiult tema villase vōtta... Ja peikaks ju enam ei sobi…Getter on napilt vanem kui mu enda lapsed… ülejäänuteks valiti naised…No tegelikult hea ongi, sest nii sai kõrvaltvaatajana kõigele detailselt keskenduda. Ma ei tahaks siin rohkem väga sisu paljastada, seda peab ise kogema ja kaasa mõtlema vaadates, sest üllatusi on üksjagu. Heldimust, naeru ja kurbust…
Kunagi…vist veel Getteri lavakooli ajal, kas ta ise või keegi tema kursakaaslastest tōi välja Getteri enda nimekirjade-lembuse…see tuli kusagilt tagaajust esile, ühendas ära ja muutis kogu ta muidu ka väga eheda plikaliku sarmiga tehtud rolli kohe eriti orgaaniliseks. Lisaks tuleb kasutusele tema musikaalsus. Sellega seoses tahaks lisaks Getterile kiita ka ilmselt tõlkijat, ehk Pirjo Jonas’t…või kes iganes just selle "eestinduse" tegi, nii nimede kui muusikavalikuga! Just nii mõjub see veel erakordselt lähedaselt…nagu olekski eesti lugu. Ühe eesti pere lugu. Ja kuigi siin on tegemist ema plaaniga teise ilma oma soovil liikuda, siis ometi seob see ka tänapäeval eriti valusalt aktuaalse laste enesetappude teemaga…aga muidugi üldse vaimse tervise ja just eriti olulisuse - kuidas lapsed leinaga hakkama saavad… Ja selline “kõikide ägedate asjade” list on külmavärinaidtekitavalt armas 1 võimalik…kas just lahendus, aga moodus seda kurbust adresseerida kuhugilegi ning enda elujanu säilitada. Ja parem juba enne kui alles järeltegevusena, sest depressioonis olles võib selleks olla juba hilja. Siin omakorda tulevad mängu vanemad, kes teavad ja märkavad ning seeläbi oskavad suunata…
PS. Ja ”kōik need mitmed-mitmed ägedad asjad” mis tulevad mainimisele, eriti mõned pikemad eraldi, aga kõik kokku ka, mõjuvad nagu luule…tead ju seda imelikku tunnet, et luuletaja oskab mingid asjad sõnadesse panna…just seda tundsin mina siin kohati ka…

13. Robin Hood - Rakvere Teater (autor: Urmas Lennuk, lavastaja: Taavi Tõnisson)
Lapsepõlve lemmikfilmid ja telesarjad ning muidugi raamat ise ka elustusid, kuigi värske ja uue lahenduse abil, aga ka just see uutmoodi-teistmoodi lahend oma kõigi viidetega ja laenude ning ideedega on vahva lisand Robin Hoodi sadade... võibolla isegi tuhandete legendide reas. 
Kuna sellest sai nii instagrammis kui blogis pikemalt peegeldatud, siis kes soovib, leiab näiteks siit kõikvõimalikke tähelepanekuid ja mõttepoegi: https://danzumees.blogspot.com/2022/08/robin-hood-rakvere-teater.html

12. Röövlitütar Ronja - Eesti Noorsooteater (autor: Astrid Lidgren, lavastaja: Taavi Tõnisson)
Eks meil, “vanematel inimestel”, ole juba loetud-nähtud seda vana head Lindgreni-lugu mitmeski versioonis, ent sest hoolimata, kui Noorsooteatri  suure saali kardin eest liugles ja selle tagant paljastus kivikoopalik, maagiline lavamaailm, siis võttis nooremate ja võibolla ka veel Ronjaga lähemalt mittetuttavate saalisviibijatega koos vanad ja vanemad Ronja-sõbrad täpselt ühtviisi AHHetama!
Peegeldasin oma esmamuljed blogis pikemalt siin lahti: https://danzumees.blogspot.com/2022/02/roovlitutar-ronja-eesti-noorsooteater.html, aga ega seda, pea 3 tundi kestvat Taavi Tõnisson’i tehtud suurlavastust polegi võimalik sõnadega hoomata…seda tuleb ikka ise minna kogema. Jah, nii võimas on ja megapalju lavastuslikku ilutulestikku! Kuidagi oli see minust mööda läinud, et tegemist on isegi väikestviisi muusikaliga, sest Liina Sumera imeilus helilooming (milline suurepärane aasta tal teatrimuusika mõttes laiemalt!) sisaldab siin ka laule ning Olga Privis on seadnud tantse ja muudki liikumist. Ja kui on Röövlibandega tegu, siis on ju ka kaklust (lavavõitlus Laura Nõlvakult)…Üldse see hämar ja kahtlaste tegelastega lavamaailm oma üsna süngetes toonides tekitab ka hea noosi õudu! Kirstel Maamägi on saanud selle kogu lava sisustava ja mitmeid mängutasandeid pakkuva kivilossiga küll hämmastavalt vinge asjaga hakkama! Ja rollid ka kõik mõnusad. Minu jaoks tõusid Doris Tislari Ronja ja Joosep Uus’i Birk’i kõrval sama oluliseks vanemad. Laura Kukk pole kunagi varem veel NII hea olnud! Ja nii tema kui ka Kaisa Selde lausa jahmatavad seal emalõvideks muutudes! Aga samastusin muidugi Leino Rei Mattisega (Ronja isa)…ja kuidas veel…psühholoogilise tasandini välja… Ent vahvad väiksed kõrvalrollid teevad veel mitmed. Lisaks ka mitmed üllatused tegelaste näol, kellest osad on nukud ja osalt ka mitte! Siret Campbell on huvitavad aktsendid leidnud üles ning kõik (vähemalt minu jaoks) olulise dramatiseerida suutnud ühe lavaloo raamistikku…olgugi, et kestab see etendus pea 3 tundi…Aga nii huvitav oli tõesti, et isegi pisemad vaatasid ümberringi suure põnevusega kuni lõpuni välja! Elamus tervele perele!

11. Võõrad - Eesti Draamateater (autor: Paolo Genovese, lavastaja: Taavi Teplenkov)
-keskealiste näitlejate/tegelaste/teemadega tükk -eluline huumor, saab naerda✅
-komöödia kõrvale piisavalt tõsiseid allhoovuseid ehk draamat✅
-lemmiknäitlejatest keegi esindatud(siin mitu)✅
-huvitav&kõnetab✅
-tänapäevane✅
-on tunda ka lavastajanägemust✅
-hea ansamblimäng✅
-hea tekst/terav dialoog/sisaldab üllatusi✅
-võimalus tegelastega oma peas kaasa mängida✅
-lahutab meele kuid laseb ikkagi eluga paralleele tõmmata✅
Mis Sa ühelt teatriõhtult veel ihkad, eks?!
Mina jäin küll kohe VÄGA rahule Taavi Teplenkovi nägemusega sellest Paolo Genovese kirjutatud loost, mis on saanud globaalseks formaadifilmiks ja meile jõudis nüüd teatrivormis.
Eks juba see filmgi oli selline teatrilik, ehk põhimõtteliselt toimus ühes ruumis ning kuna keskne idee on piisavalt põnev ja mänguline, siis sellest täiesti piisab. Isegi kui film ongi nähtud ja see teatriversioon ju jälgib selle liine, siis kummalisel kombel oli ikkagi megahuvitav. Ehk siis sõpruskonna ühine õhtusöök, mil mobiilid pannakse lauale ja kõik saabuvad sõnumid-kõned-tekstid-pildid-jne jagatakse teistega. Algne tees, et kellelgi mingeid luukeresid kapis pole ja "muidugi" võib puhta südamega kõike jagada, saab üsna kiiresti vastupidise tõestuse ning õhtu kerib üha uute paljastuste ja omavaheliste valelike liinide paljastuste paraadiks.
Näitlejatööd esmaklassilised! Iseäranis meeldis meestest Markus Luik ja tegelikult kõik naised, aga eriti Harriet Toompere oma liigutava endast väljaminekuga ning Marta Laan, kes loob tervikkarakteri, sellise malbe, justkui hippitüdrukuna, kes on kõrvuni (oma petisest mehesse) armunud. Aga ka Britta Soll ja Amanda Hermiine Künnapas(minu arvates tema siiani parim!) 
Hehh, endal küll poleks midagi varjata😄


TOP 10


10. Suvitajad - Endla (autorid: Maksim Gorki/Ingomar Vihmar, lavastaja: Ingomar Vihmar)
Ingomar Vihmar on keeranud Gorki “Suvitajad” täiesti kreizipööraseks lauludega-tänapäeva-killuloopijaks! Kuigi polnud esietendus, siis seisis osa rahvast püsti aplodeerides!
Ja kuigi ma ise pole tavaliselt selliste moderniseeringute ning ka liiga vabalt välismaa lugudesse eesti enda vihjete + justkui täiesti kohatute “see, keda Karpov mängib” repliikide tegelaste suust ütlemiste + Baskini parodeerimise jms “justkui banaalsuste” austaja, siis kuidagi need kõik siia sobitusid ja tegid klassika natuke stiilitult stiilseks mitteklassikaks (Vihmar tõesti on lavastajana “enfent terrible”), kohati lausa suurepäraseid, aga ühtlasi sügavsisukaid ütlusi kaotamata. Lavastuslikult on siin nii palju leidlikke lahendusi ja mängulisust, et muudkui vaata ja nopi neid geniaalseid “üllatusi”… olgu see siis näiteks Kleer Maibaumi laulmise ajal (wow - mis hääl!!! Uu-uutasin&plaksutasin peale ta laulu ning oleks tahtnud kohe keset etendust püsti aplodeerima karata!) “heinakuhjaga toimuv” või see kuidas Ott Raidmets on kolmele laulvale naisele korraga mikrofonihoidjaks!
Trupp on suur (ja -epärane), kohati on seal "datšas" kokku 14 näitlejat korraga. Mehed on siin suuremas osas jobud ja naised vaesekesed peavad nendega “hakkama saama”. Ehkki mõni naine on teisele ka madu. Ja naised ihkavad samas mehi…mehed on sellised, et mida noorem, seda kirglikumalt tahaks naist, aga mida vanem, seda suvamalt. Nagu näitlikustamaks “can’t live with them, can’t live without” ja lõpus joonides alla, et kui ikka armastust pole, siis tuleb tugev olla ning mõistusele kuuletuda…muidu ongi nii, nagu Varja-Kati (umbes) ütleb, et elad kogu oma elu midagi südamesse saamata, kõik on ainult mõistusele. Loe edasi ja pikemalt instagrammist.

9. Lotman - R.A.A.A.M. (autor/lavastaja: Aleksander Plotnikov)
Juri Lotman on minu jaoks eelkõige nimi lapsepõlvest. Tema vestlustega Vene kultuuriloost, mida televiisorist näidati, oli kodus “iganädalane külaline”. Kaugemas mälusopis ajasin teda segamini vist isegi Einsteiniga…ja mõlemad ju targad mehed ka :)
RAAAM tahtis selle välja tuua nii ilusasti Lotmani 100.sünniaastapäevaks, aga terviseolukorral olid teised plaanid ja nõnda nägi vene noore auteur’i Aleksander Plotnikovi teos ilmavalgust mõnevõrra hiljem. Kuid see ei vähendanud selle seotust ja tähtsust karvavõrdki.
Lavastus on teekond läbi endise TÜ professori elukäigu ja kõikvõimalike ühenduste, alates tema sünnist Petrogradis ja armastuse leidmisest, Eestisse kolimisest, uuritud Puškinist...KGB läbiotsingutest, lõpetades lahkumise ja sealt edasi veel mõnede eluliste sidustega, sest ega ju ka Lotman pole päriselt siiani siit ilmast lahkunud, kuni elavad tema õpilased ja õpilaste õpilased ning mäletatakse tema panust meie harimisse…ja otse loomulikult semiootikasse kui märgisüsteemide ja tähenduste uurimisse. Ka lavastus ja dramaturgia (1 tänavuse teatriaasta parimaid!) ise oli nii tabavalt semiootilise suhtumisega, pidevalt otsiti kõigele taha seletusi ja isegi seletustele seletusi- see ongi semiootika (minu jaoks). Loe edasi pikemalt siit: https://danzumees.blogspot.com/2022/04/lotman-raaam.html

8. Naksitrallid - Estonia (autorid: Eno Raud/Tõnis Kaumann/Vahur Keller, lavastaja: Vahur Keller)
Kuna blogis jäi pikemalt see peegeldamata, siis jagan oma instagrammis ilmunud teksti ka siin peaaegu tervikuna: 
Uus lasteooper on sündinud! Mai viimastel päevadel toimus maailmaesiettekanne! Ja see on nii vahva mitte ainult lastele, vaid täiskasvanutele ka “hea-tuju-süst”, kuid lastele muidugi eriti! Tõnis Kaumann on kirjutanud nii mitmekülgselt, stiilselt kirju ja igati laheda muusika ning Eno Raua, meie ühe armastatuima lastekirjanduse klassika, on Vahur Kelleri dramatiseeritult ning megamõnusa libretoga saanud nii ägeda lavaloo, et isegi minusugune, kelle arvates need naksakad trallitajatest sellid on vast kirjanikult ainus, mis minule otseselt südameligi polegi siiani varem mingiski vormis jõudnud (jah, isegi sünge, raamatuillustraator Edgar Valter’i esteetikas multikanagi mitte…selle eest kogu ülejäänud Eno looming on kohe vägagi lemmik). Vahur tegelikult säilitab loo, aga lisab siia sisse veel igasuguseid huvitavaid vihjeid- näiteks Hamelini rottidele vilepillimängija oma jne. Ja need laulud jäävad juba ühekordsest kuulmisest kummitama, ehk on sedavõrd geniaalsed. Ja ei meloodiliselt ega ka sõnade mõttes üldsegi mitte lihtsad, ent väga lihtsalt kohale ja sügavale jõudvad. Kui isegi vaid öelda sõnad “Anna gaasi, Muhv” ja kohe hakkab peas laulma see lahe kihutamise laul😊 Aga ka  “Ja just see on lahe”, mis oleks nagu südamlik ning oma ilusa refrääninõksuga hümn sõprusele…”et meie kolme vahele…” hämmastav kui mõnikord harva teatrilaulud nii hästi meelde jäävad!
On ju seal ka selliseid, mis kohe meelde ei jäägi, aga on etenduse loo sisse niivõrd ideaalselt integreeritud, et need ongi tegelikult loo enda osa, kuigi samas võiks ka võtta ka eraldiseisvate lauludena, näiteks “Kadunud Alberti blues”.
See viib jällegi kohe mõtted vahvalt koomilise (milline vinge komödienne’i anne on Janne Ševtšenkos peidus! 😂-“komödienne anne Jannes”) kassidaami kuju juurde… Vahva oli saalis aduda, kuidas just proua-inimesed tema peale eriti häälekalt naersid…äratundmine kõverpeeglist ilmselt ongi veel omakorda eriti humoorikas🙃
Ja siis veel kõik need Vahuri lavastuslikud trikid, millest üks muudkui ajab siin režiis teist taga! Mõned väga peened ja vaid luubiga vaadates nähtavad, aga hunnikute viisi ka suuri ja vägagi nähtavaid ja efektseid. Näiteks Sammalhabe võimsalt sammaldunud habe haudumisel lõi ahhetama! Aga siis veel vahva (lihtne, kuid lihtsuses peitubki ju geniaalsus) üllatus sinna otsa! Muide taaskord suurepärased kostüümid ühelt meie teatrite parimalt kostüümikunstnikult - Gerly Tinn'ilt. Üks varasemastki, ehk lavastaja käekirjast tuttav- sirmi kasutamine - aga see on tal nii oskuslikuks lihvitud, et saavutab ka täisefekti siin. Ja terve rida väiksemaid, olgu selleks siis Muhvi "kaevamine" või erinevate plaanide kasutamine - ees lavaääres, versus suured massistseenid.
Ja muidugi kõik need 3 tuttavat naksitralli tegelast. Sammalhabet esietendusel mängis üks mu viimaste aastate Estonia-lemmikuid- René Soom (no milline hääl!…kuigi temaa suure habe tagant nägu ei näegi), Kingpoolena tõeline karakteeriseeringumeistri-avastus - Mart Madiste! Uskumatult lahe! Ja tema kogu särav isiksus ja isikupärane mäng on ju täiesti säravalt Kingpooles näha! Ning ma ilmselt suurt paljastust ei tee, kui ütlen, et Muhvi rollis oli Aule Urb…üldse, muhv ongi ju rohkem naiste riietusese…miks siis ei võiks Muhvi rollis olla naine? Siit päris kindlalt aru ei saagi, kas Aule eesmärk oligi sugupoolt mängida, aga sellel tegelikult ju siinses kontekstis polegi vähimatki vahet, sest see lugu on ju loodusest ja sõprusest ja sõpradest looduses. Kui proovida kriitikat ise siit kaevata kuskilt otsast, siis alguses natuke mõtlesin, et miks küll Sammalhabe habe rohelisem ei ole…sammal ju ikkagi…aga vaatasin järele…heh…olen ju küll otsapidi maalaps ise ka ja hakkas punastamist väärivalt häbi-põdrasammal ongi ju kergelt hallikas-sinakas ja sellest ka sammalhabe värv! 
Margus Vaiguri valgusrežii läheb etenduse edenedes üha efektsemaks ja sellega alati ei näidatagi vaid lavale, vaid ka orkestrisse ja vilgutatakse ka publikusse, mis annab ka särtsakusefekti. Muide dirigent (esietendusel lavastuse muusikajuht Kaspar Mänd) on lahedalt kaasatud lavastuse osaks 🙂 Märt Agu tantsud efektsed ning nii rotid kui kassid, ehk tantsijad ka võimekad ja vinged…tavalisest balletitrupist isikupärasemad, seega mõni meeldis vähem, mõni rohkem, aga kõik ju igati tasemel ja mõni kohe eriliselt hea!
Ja jälle hakkas peas laulma- “Kui kontroll, siis kontroll”. Tamar Nugis lõi ka korra publiku ärevaks oma vinge hääle ning ägedalt ekspressiivse korravalvuri rolliga. Päriselt käiski publikust korralik kahin läbi just tema laulu peale ja keset etendust hõigati isegi “Braavo!” 
Ning meenub veel üks efektne väike režiilahend, kui külaelanike “rotiahastuse” ajaks kaob korraks kogu taust, vaid üksikud valgusvihud “mustas masenduses”…
Vahur on viimasel ajal kammerlikke lavastusi teinud mitmeid ja kõrvaltvaatajana jäi tunne, et kui nüüd (üle pausi) sai kätte suure lava mastaabid, laskis kohe kõik viled mängu! Nii vaimustav! Ent, eks see Eno Raua lugu ise on ka ju oluline. Nii loodusõpetuse tunnist tuttav, aga ka eluks vajalik teadmine maailma mõistmiseks, ehk looduse tasakaal tuleb nii didaktiliselt kui ka lihtsalt eluoluliselt siin välja.
Ja selle muusika kaasakisutavuse tunnistuseks on ka see, et viimaste laulude ajal tahtis publik juba pea kõigele kaasa plaksutama hakata! Ma tõusen aplodeerides üliharva seisma, aga nii hea tuju tuli seda kõike vaadates, et olin seekord vist üks esimesi krapsti jalgel. Kogu publik ka! Ja see punane auto- tuled kiiskamas kihutamas mööda lava! Naksitrallid peal, aga kogu see erivanuseline kaasaelajaskond saali poolel oma mõtetes-ettekujutuses ka! 
Vau!!! Sellest ilmselgelt saab suur hittlavastus aastateks ja ühtlasi ka suur soovitus minu poolt! 

7. Einstein ja Margarita - TEMUFI (autor: Aleksander Gelman, lavastaja: Peeter Tammearu)
1945.aasta augustikuu. 2 nädalat peale USA tuumapommide kukutamist Hiroshimale ja Nagasakile. Einstein ei saa oma New Yorki lähistel asuvas, Princetoni kodus asu- ta tunneb endal süüd. Kuniks külla saabub armastatu- teise mehega abielus olev Margarita, kes paraku ei too kaasa mitte hingerahu, vaid paneb enda teatega plahvatama oma pommi, mis Einsteini ja tema suhte tuumas paiskab kõik segi, aga toob ka päevavalgele nii mõndagi….
Näitlejatööde kõrgem pilotaaž! Peeter Tammearu ja Triinu Meriste eraldi, aga ka nende keemia koos sellel kammerlikul ja huvitavalt omapärasel laval on oma igas misanstseenis meistriklass. Üks teatriaasta mõjuvamaid lõppe - epiloog, mis on lavastuslikultki geniaalselt sisuga seonduvalt tähenduslik, ent ka mõlema tegelase valikud ja otsused, mis annavad terve lavaloo teekonnale veel omad pöörded sisse. Sest kuigi jah tegemist ju maailmakuulsa teadlase elulooga (mäng laval toimub vaid lühikese aja jooksul, aga siia on pikitud tõesti kõik olulisem ka kogu Einsteini elu kohta- tema naised, elutöö ja muidugi seos aatompommide loomisega, ent vast peamiseks dramaatilisuse seisukohast tõuseb peamiseks ikkagi armastus…või armastusetus - ehk mäng ja manipuleerimine teise inimesega…ning kui esiti ja oma varasemate teadmiste põhjal pigem just ühe poole…aga selle näidendi sisu järgi antakse igasuguseid üllatavaid vihjeid, mis panevad hoopis huvitavamalt-laiemalt asja üle järele mõtlema! Üks selle suve oodatuimatest uuslavastustest ning ma muudkui kruttisin ja kruttisin veel neid ootuseid omakorda üles, sest teadsin selle loo kohta juba eelmise sajandi lõpust peale, mil Sotheby oksjonil müüdi 9 Einsteini armastuskirja ning mis paljastasid “Almar”i armastusloo, aga ootused täideti - isegi ületati! Nendele kirjadele tuginedes paljuski, on ka maailmanimega dramaturgist autor-Aleksander Gelman selle loo üles ehitanud…ent siin on veel palju rohkem…Dokumentaalainestel fiktsioon, mis on ühtlasi psühholoogiline inimsuhtedraama, aga muidugi ka oluline maailmaajaloo pusletükk. Uskumatult dramaatiline, aga see kõige suurem konks on tegelikult ka päris! Lisaks absoluutselt kõnekas just praegusel ajahetkel, mil Putler on siin oma tuumarelvastuse valmisolekuga meid kõiki ülesärritanud… Kas ilma Einsteinita oleks üldse need esimesed, ehk Jaapani linnade pommid kukutatud…ei tea. Aatompommi üheks loojaks peetakse ju hoopis Oppenheimerit, Einsteini efekt oli tema erirelatiivsusteooria ning Roosevelti tagant surkimine aatompommi väljatöötamiseks (aga tal oli ka mõjuv põhjus selleks...natsid avastasid uraani aatomite lõhestamise 1938). Einstein, kes pidas end patsifistiks, veel oma surma eel kahetses seda tegelikult. Kuigi Gelmanil on siin huvitavalt sellega seonduvalt hoopis armastuse võimu efekt näitlikustatult sisse toodud! Oppenheimer käib ka tekstist mõned korrad läbi ning kes ootab järgmist Christopher Nolani filmi 2023.aasta suvel, see sai siit hea annuse tausta- ja kõrvalinfot, et sealt edasi oma peasolevat ajaloopuslet veelgi laiemalt ja uhkemalt kokku panna. Ei hakka siin kõiki neid oma blogis lahtikirjutatud pealmisi mõtteid korrutama, suunan pigem sinna lugema. 
Ka lihtsalt teatrina igas mõttes väärtlavastus ja elamus ning psühholoogilise rolliloome tulevärk!

6. Kalaranna 28 - Tallinna Linnateater (autor/lavastaja: Uku Uusberg)
Blogis pikalt lahti kirjutatud https://danzumees.blogspot.com/2022/06/kalaranna-28-tallinna-linnateater.html ja siin kõike kordama ei hakka…
Olen kuulnud, et lavastus polariseeris vaatajaid päris palju, oli neidki, kes lahkusid vaheajal ja on minusuguseid, kes nautisid seda teatavat julgust teatud teemadest ja just niimoodi rääkida. Kindlasti ju paljud läksidki seda vaatama oodates lõbusat suveetendust ja kuna seda mängitaksegi näiliselt just sellises vormis, siis ei viitsitud või suudetud selle pinna alla vaadata.
Maitsed on muidugi ka erinevad. Minu jaoks oli siin sisu korralikult palju…iga tegelase kohta omad nõksud. Puudu ei olnud ka Uusbergi kirjanduslikud mängud, mis muutsid teksti enda ja seosteloomise põnevaks läbi etenduse, kirjud ja elust tuttavad karakterid, lisaks poliitika tögamised ja palju elulisust kõverpeeglis. Eriti teises vaatuses oli krõbedamat ja teravamat. Ja nii palju actionit laval, et kui üht ei viitsinud vaadata, siis oli palju muud, mida uudistada…Kogu aeg oli huvitav ja naerda sai ka. Kuigi natuke sarnane oligi kunagisele Rakvere Teatri Kivirähki “Maailma otsas” loole ja lavastusele, oli siin ka palju originaalset ning just nimelt üllatusi teineteise otsa. Samas mõistan ka seda kui see ei meeldinud. Eks ta ju selline masside naerutamiseks ka mingis mõttes oli ja võibolla 800-le inimesele sellise panoraamlavastusena ei saagi midagi väga peent teha. See mastaapsus ise ju ka omamoodi “peen”. Käisin ise esietendusel, aga teisel etendusel käinud naisele ja lapsele (15a) meeldis ka. Teismeline oli eriti vaimustuses! Me oleme Uku lavastusi pea kõiki näinud ja no "Pea vahetust", "Vahe peatust" ja tema tõeliselt suurepäraseid klassikatõlgendusi - "Põhjas" ja "Ivanov" see küll ei ületa, aga minu arvates on ka “Kalaranna 28” igatahes vaatamist ja isegi soovitamist väärt! Minu arvates tegid parimad näitlejatööd laiale tegelaskonnale Anu Lamp, Märt Pius, Egon Nuter, Priit Pius ja Mart Toome. Naise lemmikud olid Argo Aadli ja Alo Kõrve ja lapse lemmikuks "Otto"…aga seda ju seega Kalju Orro mängituna. Kristjan Suits'ult üks aasta võimsamaid ja detailirohkemaid Eesti teatrite kunstnikutöid! Kõik on tänu sellele (absurdinootidest hoolimata) rohkem “päris”. Emil Kallase valguskujundus saab alles etenduse 2.pooles natuke tähelepanu. Ja tähelepanuröövijaid on siin palju!


----

5. Kolm musketäri - Ugala (autor: Alexandre Dumas, lavastaja: Tanel Jonas)
Dumas suurteos “Kolm musketäri” on ilmselt maailmakirjanduse kõige kuulsam “mõõga ja keebi -seiklus” ning Ugala jõududega on Tanel Jonas selle ka vääriliselt suure ning võimsa kostüümidraamana lavale toonud Versailles’ lossiks moondunud Õisu mõisa aias. Moondamisabiliseks ka kunstnik Kristjan Suits. Kordama ei hakka, seega suunan oma mõtete ja tähelepanekute lugemiseks pikema blogipeegelduse juurde: https://danzumees.blogspot.com/2022/06/kolm-musketari-ugala.html
Pea 4 tunnine etendus päädis publiku seisvate ovatsioonidega napilt enne südaööd ja kõigil, kes möödunud suvel ei jõudnud, saavad seda tuleval suvel uudistama minna või siis veel kord kogema seda uhket ja seiklusi täis kostüümidraamat.

4. Sihtisid pole sel sillal - Eesti Noorsooteater (autorid: Indrek Koff/Mirko Rajas/Juhan Liiv, lavastaja: Mirko Rajas)
“Sihtisid pole sel sillal”…kas tõesti mõni selline sild kusagil on? Nagu näha, siis #eestinoorsooteater laval, kunstnik Illimar Vihmari loodult täiesti olemas! Tegelikult on tegemist viitega ühele Juhan Liivi luuletusereale…nii poeetiline pealkiri, aga eks ole ka poeetiline kogu see Juhan Liivi elust ja loomingust pajatav lavastuski. Ja mitte ainult sisu (sh. rikkaliku esitatava luulevaliku) poolest, vaid ka Mirko Rajase lavastuslik looming, mis lavastaja enda ning Indrek Koff’i poolt kirjutatud ning Emil Kallase valgustooniderežiis Tallinna lavakooli 30.lennu mängitud! Kirjutasin oma teatrielamuse vaimustusest, aga ka möödunud aastal lavakooli lõpetanud verinoortest näitlejatest pikalt ja laialt blogis: https://danzumees.blogspot.com/2022/01/sihtisid-pole-sel-sillal-eesti.html


3. Ukuaru - Emajõe Suveteater (autor: Veera Saar, lavastaja: Peep Maasik)
Nüüdseks, mil Veera Saar’e “Ukuaru” sai teatrietenduse kogemise mahitusel loetud, siis võib öelda, et järeltundena meeldis see isegi veelgi rohkem, ent olin tegelikult kohe vaadates vaimustuses. Veera tekst muide on just selles 1.osas, mis ka teatriks ja filmiks on saanud eriliselt ilus. Tabasin end tundmast midagi sarnast, mida Tammsaaretki lugedes - just selle teksti ilu tunnetades.  Urmas Lennuk pole oma dramatiseeringus seda kaotanud, vaid lisanud veel omad huvitavad pöörded sisse. 
Eks meid teatriskäijaid ole igasuguseid, minu jaoks korralik alusmaterjal on vaatet a ja o, sellele saab ju ehitada, see on vundament ning siin on see vägagi kindel, tugev ja vastupidav. Teiseks muidugi on see lugu vaja muuta lavalooks, ilma traagelniitideta, rõhkudega mängides, huvitavaks ka silme ees muuta, tekst usutavalt elama panna ning mängijad loogiliselt sellesse loo keskonda tegutsema tuua…ning Peep Maasikul on see kogu baas väga hästi paigas, aga lisaks on ta kostitanud enda ideedega ning viinud nende abil lavastuslikult kõrgemale tasemele…ootamatult veelgi huvitavamaks, ehedamaks ja ühtlasi sisseimavamaks. Vau, MILLINE lavastus! Sest tugev trupp, vaimustavate näitlejatega on 1 pool asjast, aga kogu keskkond, mis siin ju looduse näol juba täiesti eriline ja annab panoraamse mängumaa, mida lavastaja ka edukalt ja leidlikult kasutab. Lisaks kunstnik Laagriküll on loonud veel selle ürgse metsajõu sisse ning liikumisteede vahele mitu väiksemat “lava”, sh.vaese pere väga eheda “kokkuklopsitud” onnmaja, vaimudele oma kogunemispoole, palgikoorimiskoha ning sulatanud need teatrimaagiaga kokku…aga ka ajastule, stseenidele, iseloomudele ja seisustele vastavad riided tegelastele on omaette oluline. Ja see kuidas “sõja”koledus on loodud sinna metsailu sisse. No ikka tōeline TEATRIIME! Ma ei tea, kuidas teistele, aga minu jaoks 1 õudsamaid sõjatundeid on lennukite madalal peakohal lendamine, sest ei tea ju millal sealt see pomm langeb ning polekski pääsu… Täpselt selline tunne tekkiski… Seejuures ei näidata näpuga, et vot nüüd viitame kuidagi praegusele sõjale. Ei, selle paralleeli saab iga vaataja ise ka tehtud. Aga no ehedamaks on juba raske turvaliselt minna. Jah, sain päriselt vapustatud. 
Absoluutselt kindel vaatamissoovitus(!) ja seda isegi kui lugu ongi tuttav, isegi kui tegevus ongi viidud Põhja-Eesti Jänijōe äärest Tartumaa Vooremäele, sest tegemist on väga tunneteküllase materjali, ülimalt hea mängu, vapustava helikujunduse muusika, suurepärase lavastuse, erilise mängukoha kui ka kogu kunstiliselt kõrgetasemelise ning eheda ja usutava terviku tõttu! Üks nendest lavastustest, mis jääb kindlasti mitte ainult seda teatriaastat ilmestama, vaid pikemaks ajaks meelde! Loe pikemat ja detailsemat pegeldust siit: https://danzumees.blogspot.com/2022/08/ukuaru-emajoe-suveteater.html

2. ADA. Rääkimata lugu - Thors Films (autor: Ott Kilusk, lavastaja: Ain Mäeots)
Selle suve SUUR muusikal osutus ka kogu teatriaasta üheks SUURimaks elamuseks!
Kuigi pealtpoole paistis kommertsliku kaldega ja teatrikriitikud tihtipeale juba eoses kannavad sellised lavastused “teatud” kategooriasse, siis ma arvan, et juba ainuüksi see, kuidas seda lavastust vaatama minnes tunned, kuidas Sinu eest on igasuguste udupeente sääsepeletite, palavat ilma arvestades jätsikioskite, maitsvate ja keskmisest kobedamate toitlustajate ja isegi sümpaatsete vaheajahoiatustega hoolitsetud, siis sellised “kommertslikud kõrvalkalded” mina oma teatriskäkudesse võtan suurima hea meelega! Liiatigi kuigi ju show, tantsude ja lauludega, millest mõnedel vaid ajastuhõnguline sobivus ning mitte otsene sidusus just tegelasega, kellest kogu lugu räägib, on igas väiksemaski nõksus näha läbimõeldud otsuseid ning saab aru ja neelab alla kõik seosed, tunnistades ja tunnustades isegi mitmeid leidlikkusi valikute osas. Jah, minu nad võlusid igati ära, sest mul ei ole mitte kõige väiksematki kriitikat selle kõige kohta Kiidjärvel ühestki otsast välja pigistada. Vastupidi - ainult rõõmustada, et midagi nii head, sisukat, ilusalt austustavalduslikku ja erilist on Ada Lundverist ja teatud mõttes ju ka epohhist, ehk estraadiajastust meie teatrimaastikul ning ühtlasi 60-70ndate filmikunstist läbi Ada Lundveri ning tema kaasteeliste ja -aegsesete “suurte nimede” loodud. Isegi kui piletihind ongi keskmisest kõrgem, siis vastu saab ka sõna otseses mõttes “kogu raha eest”…Mis see siis on, mida lavalt pakutakse? Rida eklektilisi mälestuspilte, mis ma loodan kokku loovad terviklikuma peegelduse, võib leida blogist pikema peegeldusena: https://danzumees.blogspot.com/2022/08/ada-raakimata-lugu-thors-films.html
Kui õnnestub järgmisel suvel ka vaid korra teatrisse jõuda, siis usun, et keegi ei pettuks, kui selleks ainsaks korraks osutuks just see lavastus - saab nii komöödia kui tragöödia, sügava ja pinnapealse, elu- ja ajastuloo, draama, muusika ja tantsud, ehk kõik teatrimaskid ning -stiilid ühest, suurepärasest, efektsest ja terviklikust suurlavastusest!

1. Tõrksa taltsutus - Vanemuine (autor: William Shakespeare, lavastaja: Priit Strandberg)
Pole ju üldsegi paha, kui teatriaastat jääb troonima üks korralik, ehe Shakespeare! Ja seda igas mõttes väljateenitult! Kuna jäi pikemalt blogis lahti kirjutamata, siis jagan oma instagrammis ilmunud (pisut teatriaasta tervikule tagasivaatavalt positsioonilt mugandatud) arvustust tervikuna:

4 tundi ehtsat Shakespeare’i-mul on aukartus sellest siin üldistavalt kirjutadagi. Teen oma vaimustusest hoolimata nii palju liiga tegijatele... Tegemist on kogu teatriaasta suurima teatrielamusega! Toon ära TOP5 põhjust (mitte pöörata tähelepanu järjestusele, kirjutan kuis meelde tuleb):
1. Võimas, uhke, lõbus ja muusikaline oma mõnusate tarantellade ja pillimänguga. Pikka aega pole nii õigele Shakespeare’ile ligidale asja laval näinud! Priit Strandberg on saanud vägeva asjaga hakkama!
2.SEE finaal! 3.vaatuse teine pool on puhas KULD! Ja selle sees Maria Annuse nii laul kui monoloog. Ja mitte isegi ainult see monoloogi sisu, vaid ka eriti see kuidas Maria seda esitab, iga sõna armastades.
3.Kõik need lopsakalt karikatuursed ja megavahvad meestegelased! Üks naljakam ja erilisem kui teine! Eriti Andres Mähar, Oskar Seeman, Ken Rüütel, Karol Kuntsel ja Hannes Kaljujärv, Janek Joost, Kristjan Üksküla (ometi endale väärilises rollis, kusjuures tema tegelane vist ka kõige tekstimahukam? Ehkki siin peaosalist polegi, ent ta kaval teener on kuidagi realistlikum ja karikatuuril on näiliselt isegi nurgad maas). Absoluutselt iga kord kui Hannes, Karol, Ken või Andres laval midagi tegid, rahvas naeris möiratest! Kui Oskar Seeman alguses lavale ilmus, siis inimesed pidid kavalehte vaatama, kes see näitleja on! Ja suurpäraselt hoidiski ta oma kare(n)da(tud) hääle ja väikeste tabavate italiaano-nüanssidega karkaterit kuni lõpuni välja! Ken on nii hoogne ja vingelt eripärane ja seda nii eesliinil kui taamal! 2 uut noort näitlejat, kelle iga rolli oodata pikisilmi!
4.Jakobi Mäe teatristuudio noored annavad nii palju kogu lavastusele, aga samas on olulised muusikalise kujunduse ja kõikvõimaliku massi loomisel. Iris Viru ja Helo Kaplinski neist varasemast tuttavad, aga siit avastas veel mitmeid…näiteks on Gustav Nikopensiusel hea lavasarm, Mirjam Aavakivi, kes muide sai sügisel Tallinna lavakooli sisse, Elo Kaalep jne jne jne…
5.Koomika pea kõik valdkonnad esindatud füüsiline-, karakteri-, situatsiooni- ja muidugi Shakespeare’i mahlaselt hea tekst. Jambiga, aga see on ilmselt masside jaoks kavalalt suuremas osas peidetud (värsifännina isegi oleks tahtnud rohkemgi, aga nagu näha, siis ei võtnud ka miskit vähemaks! BRAVO!



----

Boonusena toon eraldi välja ka 2022.aastal eeskätt just lastele- ja noortele mõeldud teatrielamuste TOP Kuraditosina:

12.-13. Palle üksi maailmas - Eesti Noorsooteater (väiksematele lastele ka sobiv)
12.-13. Lotte ja vana õunapuu saladus - Ekspress Meedia teatriprojekt (väiksematele lastele ka sobiv)
7.-8. Lohe linna all - Rakvere Teater
7.-8. Kunksmoor - Kellerteater
5.-6. Eveline ja mina - Eesti Noorsooteater
5.-6. King nr.39 - Piip ja Tuut Teater
3.-4. Kõik ägedad asjad - Eesti Noorsooteater (noortele)
3.-4. Robin Hood - Rakvere Teater (jah, kogu perele, aga ka just lastele vägev)
1.-2 Naksitrallid - Rahvusooper Estonia


Kui esiti virisesin, et polnud suurem asi teatriaasta, siis ometi oli ju küll nii palju, mida kiita ja kauemaks meelde jätta ning teistelegi soovitada. Tegelikult olekski tahtnud 50 parimat välja tuua, aga usun, et mida suurem kontsentreeritus, seda rohkem saavad vast tähelepanu ka just nimelt need tõelised šedöövrid. Tore on taaskord tõdeda, et hea teater ei ole ainult Tallinna-keskne - siin tipus on lavastusi üle terve Eesti!

Teatriaasta kokkuvõtete-sarjast on tulekul veel viimases, ehk 3.osas ka teatritegijate - autorite, lavastajate, näitlejate ning erinevate kunstnikutööde  + stiilide ja muugi lõikes parimate tipud.