Olen Buffalo Bill,
olen Buffalo Bill.
Mitte Kill Bill,
mitte Kill Bill.
Ja sõbraks mul on Benny Hill,
aga Buffalo Bill on olla chill :)
Oh neid Eesti noori lavastajaid küll :) Teevad ikka kuidagi kiiksuga, ikka omanäoliselt, ikka kombates teatri äärealadel - ehk "out of the box". Mart Koldits ju ammu teadatuntud huvitavate asjade katsetaja, väljamõtleja ja siinkohal ka erinevate teatrivormide ja -võtet integreerija. On ju "Indiate uurimine" segumix Stanislavski-teatrist, ooperist, performance-ist, varjuteatrist, sõrmteatrist :) ja ma ei tea veel millest, lisaks on kasutatud live-muusikuid, koori, videot ja kõiksuguseid abivahendeid.
Teater reklaamib tükki kui ooperit - ma alguses mõtlesin, et ei tea, kas ja mis ooperit need Eelmaa, Sarv ja vennad Raudsepad teevad ja Raivo E.Tamm. Ja mu kahtlused polnud alusetud - kui nüüd ka reklaami täpsemalt lugeda, siis tehakse "Von Krahli" ooperit... ehk siis kiiksuga ooperit... ehk siis jah, olid küll paar ooperi hääleulatusega tegelast - rüütlid, kuid seda siiski ainult esimeses vaatuses ning mitte otseselt olulises mahus. Pigem on tegemist koomiliselt ära kasutatud nõksuga, mis minu jaoks töötas küll hästi, kuid mitte mu kaaslase jaoks. Selles suhtes pean küll nõustuma, et esimene vaatus, kui olid need ooperihääled seal rohkem sees, see ei töötanud nii hästi kui teine vaatus, kus nendele enam erilist häält ei antud. Kas siis liiga supiks läks see esimene vaatus kätte ära selle segaduse pärast või lihtsalt mulle ei meeldi kui laval paberkotte puruks pekstakse (ja seda oli liiga pikalt ja palju) või siis üldse kui laval mingi peksmine pikalt käib, aga tõesti vaatuse lõppedes olin sellest kõigest väsinud ning "kartsin" järgmist vaatust - et kui see selline edasi läheb, et kas ma siis suudan unele vastu panna, mis mind esimese vaatuse ajal lõpuks kummitama hakkas.
Aga teises vaatuses on nii palju vahvaid leidlikke nippe ja peidetud hommage (austusavaldusi) ja muidugi läbi etenduse hoidis etenduse äraspidine konferansjee-lahtiseletaja-selgitaja Raivo E.Tamm-e Buffalo Bill oma huumori ning muhedusega seda kogu "teekonda" või "uurimisretke" koos, andes isegi tavaliste anekdootidega särtsu sisse. Isegi vana hea lugu "Andke mu Edasi tagasi" mõjus ikka jälle naljakana :) Aga jah, teises vaatuses on ridamisi neid lahedaid asju, millepärast on vahva just noorte, otsivate-katsetavate lavastajate töid vaadata. Kuigi teabmis "noor" see Kolditski enam on. Vana tegija juba, aga "I hope you know what I mean" (nagu ütles Buffalo Bill :)) Näiteks see jutumullide värk seal tagaseinal, varjuteater westerni stiilis, Lynchilik "kohvik", kus dekadentlikult kombineeväel ja erkpunastes kingade justkui uimas Riina Maidre laval "tiksus" tantsida ja ma pidevalt ootasin, et mõni tantsib lilliput kusagilt välja ilmub ning laudade vahel liikuma hakkab.. aga viimane jäi siiski tulemata... Isegi see viimane kaader, kui püssiga Kristjan Sarvele filmi näkku lastakse, mis tõi meelde ühe filmi. Samuti "elus" saun laval - "lava laval".
Lugu ise oli kavalehe lahti üritatud seletada, aga see kõik tundus natuke "liiga" ambitsioonikas ning kui just täpsemalt sellele hakata mõtlema, siis ehk ei saavutatud ligilähedalegi seda, mida justkui teha taheti. Aga kui võtta seda tükki visuaalse kompotina, ehk nagu spekaaklina, siis see töötas minu jaoks. Tervikut kui sellist polegi ju vaja, selline stseenide rida on ka vahva, isegi kui see "uurimine" sealt otseselt nagu välja ei koorugi. Aga kes ütles, et see peakski. Näitlejad teevad väga head tööd, olles kui suurema masinavärgi hammasrattad - kõik olulised, kuid kedagi eraldi väljatooma hakata peale ühe, kes ehk kogu kaadervärgi "käivitab", polegi mõtet. Aga see kes käivitab - seda ma juba korra mainisin - Raivo E.Tamm. Assa kui mahlakas roll temalt. Ta tundub justkui ise täiega nautivad seda. Paratamatult mingil hetkel vaatad ja mõtled, et see on ju täie aruga täiskasvanud mees seal laval :) Ja kui julgelt muhedalt ta seda cowboyd teeb, oma "korpulentse" kehaga... nagu ta ise rõhutab :) Automaatselt tuli hea tuju! Veel tahaks siiski öelda, et Kristja Sarv, kes on kasvult üsna pikk ja see kuninglik ürp mis tal esimeses vaatuses seljas oli - see oli väga mõjuvõimas ning uhke. Iseenesest emotsioone tekitav. Samas see teise vaatuse cowboyde stseen ehk see kus Eelmaa ja Gert kannavad pikke mantleid ja püsse... seal on neid dressid seljas mantlite all, ei tea kas see oli mingi viide venelastele või miks nad dressides olid? See ei sobinud ja häiris silma... sest tegemist oli ikka ju "ameerikaga" või nii seda seal lahti seletati...elik "Indiad" millele pealkirjas viidatakse on "Ameerika" - ehk mida Kolumbus omal ajal otsima läks ja mille ta siis eest avastas 1492...
Hinnang: 3+ (tubli ja ambitsioonikas ettevõtmine. Julgeks öelda isegi, et "julge". Kui esimene vaatus oleks paremini töödanud ja kui oleks mingi loomoodi asja sealt kusagilt otsast osanud ena jaoks luua, siis oleks rohkem nautinud. Siiski usun, et see tükk ei jäta külmaks kedagi ning kui mõni asi sealt ei meeldigi, siis kindlasti on avastamisrõõmu ning seostetegemise vahvat ahhaad küllaga. Julgeks soovitada just neile, kes midagi "uut" ja "teistmoodi" teatrist vahelduseks otsivad. Ja kindlasti ei maksa esimese vaatuse järel ära minna (minul nimelt käisid need mõtted korraks peast läbi, sest teine vaatus on palju parem! Ja Raivo E.Tamm paneb ikka täiega ja mõnuga sellist palagani piiril tola, aga see mõjub millegipärast nii mõnusalt lahedalt! Ja tegelikult kõik näitlejad on head... ja "seebimullisadu" on täiesti mõjuv!)
Tekst lavastuse kodulehelt:
Indiate uurimine
On aeg murda ajaloo muusikaline selgroog, purustada senise maailmapildi võlts kullakuma ja lüüa verise konkistadoorimõõgaga sajandite saladuselaeka eest tõe tabalukk. Rüütlid, ristisõdalased, indiaanlased, vaprad kauboid ja Buffalo Bill sihivad oma mõõgad, tomahoogid ja koldid koos vaatajaga otse elu saladuse südamesse! Aasta anarhistlikuim, julmim, sentimentaalseim ja oodatuim ooper on teie ees:
Muusika MÄRT-MATIS LILL , libreto JAN KAUS, lavastus MART KOLDITS, visuaalsed lahendused PRIIT TENDER
Osaleb hulk muusikuid eesotsas VOCES MUSICALES kammerkoori ja TALLINN SINFONIETTA orkestriga, trio koosseisus JÜRMO EESPERE või VLADIMIR VÕSSOTSKI, MIHKEL MÄLGAND, JORMA PUUSAAG ning lauljad MATI TURI ja TAAVI TAMPUU
Loomulikult teevad kaasa näitlejad Von Krahlist ja mujalt: TAAVI EELMAA, GERT RAUDSEP (Teater No99) või MART KOLDITS, RAIVO E. TAMM, RIINA MAIDRE, KRISTJAN SARV, BERT RAUDSEP
“Indiate uurimine” on poeetilis-ajalooline ja ängistav-mänglev sissevaade lääneliku kultuuri mõtte- ja meelelaadi. See on intensiivne ja tundeline retk läbi unistustesse ja hävingusse mässitud sajandite, mille kangelasteks kaks kurtuaasset rüütlit, kes nakatuvad igavesse kullapalavikku; unenäolist silmapiiri igatsev vaimulik, kelle unenägu püsib siiani silmapiiril; see on lugu katsetest leida ja luua maapealset paradiisi ja sellest, kuidas pingutuste tagajärjel saadi kätte maapealne põrgu. See on lugu põletavast kihust liikuda, kuigi kallas on ammu vastas. Pakume helilis-sõnalist ja unenäolist teatriõhtut, mille muusikas ja lüürikas vilksatavad-voolavad kesk- ja uusaegsed elemendid. Rännakut aegade taha ja kohale hoiab koos ajaloolise taustaga konferansjee, kelle ahnust ja suuvärki kompenseerib talutav haridustase ning mõningad ebausutavana mõjuvad pärismaalased, kelle sõnad on pelk kaja, kuid kaja on võimas.
Festival NYYD '09 ja Von Krahli Teatri ühistöö
Esietendus NYYD'09 raames
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar