„Tähemõrsja“. Tasapisi saab „nendest“ „meie“ ja mida sügavamale metsa, seda süngemaks lugu läheb
Visuaalselt elavate ja surnute maailma piiril toimuva „Tähemõrsja“ tegelased räägivad tundmatus keeles, aga mida kauem etendus kestab, seda arusaadavamaks nad muutuvad.
Elamus algab äratuskella tirinaga kell veerand neli öösel. Tallinna lavakooli 32. lennu diplomilavastus „Tähemõrsja“ algab vabaõhumuuseumi väravas. Edasi, teisel pool piletikontrolli olekski järsku nagu teises reaalsuses.
Selles reaalsuses (ja ajas) elava rannarahva tundmatu keele sõnadest ei saa midagi aru, aga nad on sõnadetagi mõistetavad. Õrn patsutus seljale eriskummaliselt riietatud, sel hetkel veel ebaselge liigilise kuuluvusega elukalt, müstiliselt olevuselt või ikkagi inimeselt (Joonas Koff) on märguanne. Publik asub koos etendusega (ja sääskedega) teele...
Loe edasi tervikarvustust siit: https://epl.delfi.ee/artikkel/120390100/arvustus-tahemorsja-tasapisi-saab-nendest-meie-ja-mida-sugavamale-metsa-seda-sungemaks-lugu-laheb
---
Tegelikult jõudis lehte väga suur üldistus minu algsest tekstist. Lausa nii suured toimetajate käärid käisid sellest üle, et lehte saadetust jõudis "eetrisse" vähem kui pool. Samas on lehte valitud lõigud koos ju üpris ladus ja loetav ning kõik oluline on ju ka nii vähesega edastatud. Hea ongi võimalikult palju ikka igal vaatajal endal avastada vaadates ise, mis selles lavastuses toimub. Ajaleht peakski andma vaid "eelmaitse", et saaks otsustada, kas see või teine lavastus üldse lugejat võiks kõnetada (kriitika mõttes mittetoimiv või arusaamatu ikka ka).
Kirjutades võtsin küll eesmärgi, et kõik lennu näitleja- ja lavastajaüliõpilased saaksid vähemalt mingitki pidi mainitud. Ja kuna ju ikkagi sai aeg võetud ja mõeldud ja mõtestatud ja sõnu otsitud, siis ei tahaks ka lehest välja jäänud kõiki tekstilõike täiesti küberkosmosesse kellegi lugemata jätta. Eriti oluliseks pean mingisugustki selgitust hinnanguks valitud "kolme ja poole päikese kohta" - sellepärast toon siin lisaks ülalolevale viitele tervikarvustusele EPLis ära veel neidki tekstilõike, mis lehest täiesti välja jäid (samas ei paljasta seda, mis seal avaldati):
"Ühtlasi ühe natuke kergema ja mängulisema lõigu ajal, kus puu otsas „poisid“ katsuvad publikut haneks tõmmata või kes-teab-millisesse-lõksu meelitada. Mõni julgem neelabki konksu alla, aga sedasi saab ka etendus edasi minna. Kribinal-krabinal puu otsast alla ning juba ollakse kusagil järgmise või ülejärgmise loo juures tegutsemas."
"Ka siis kui kaks meest (Mattias Nurga ja Erling Eding) sedapuhku vaid mängisid surmaga - üks tegi, nagu oli koolnud, ent teine seda mitte ei uskunud..."
"Just veskiväljal hakkas laule ja laulumänge tulema ridamisi, ilma suuremate üleminekute ja vahelugudeta. Joonas Koff ja Mauri Liiv võtavad jutujärje üle, muuhulgas saame teada, et mitte kratte ainult ei mõistnud vanarahvas teha, aga kui naine surnd, saab ka säänse ise uue valmistada."
"Ühes pulmamängus läksid naised-mehed vastamisi, teineteist valetamises süüdistades või oma õigust taga ajades ning tekkis võistluselaadne ringmäng. Alex Paul Pukk ja Carolyn Veensalu näitavad, et tantsijatena see pole siin neile kaugeltki esimene rodeo. Sinna juurde ikka trilla-tralla või kaske-kaske..."
"Minu jaoks senistest lugudest kõige rohkem hinge mineva - "tütretapmise-loo" - esitas Katarina Sits. See on nii hingelõhestav ja kaastunnet äratav itk, et mõjub lausa nagu etendus etenduses! Mesilane, kes annab tegelikult head nõu ning aegade süntaksis võis ette kujutada, et kuna esietendus toimus täpselt 28.Üldlaulupeo esimese peaproovi hommikul, siis sattus see mesilindki kurvale naisele peale ise parajasti „lennates mesipuu poole“. Noore ema sohu kadudes algas etenduse nimilugu..."
"Mirjam Aavakivi unelaulu äiu-äiu-kussutuse saatel saame veel viimase visuaalse pusletüki oma regilauludest tekkiva tervikelamuse pilti koos vaatega, mis parajasti keset merd toimub."
"Tegijate poolt väga ilus, valus ja võimas pühendus Lea Tormise ja Jaan Toominga mälestusele.
Ükski hinnang pole sellele lavastusele õigustatud, sellepärast palun võtta seda 3 ja pool päikest kui keskmist sellest, mis see tegelikult väärt oli oma mõjuvuse ja elamuslikkusega, aga ühtlasi ka üsna masendava stardina kohe varahommikust tervele pikale päevale."
(foto Anita Kremm)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar