Pimedate Ööde Filmifestival käivitus 7.Novembril ning Eesti filmisõbrad on järgnevaks, veidi üle kaheks nädalaks oma õhtud planeerinud oma kalendrid kinni kinosaalides istumiseks. On ka põhjust, sest maailm ja maailma kinokunst tuuakse koju kätte. Ühelgi muul ajal pole võimalik nii palju vaatamisväärset valida, et sedavõrd paljust heast ja huvitavast tuleb lausa loobuda.
Katsun jõudumööda enda silme ette sattuvate linateoste kohta ka väiksed tähelepanekud kirja panna ning samaga märgi maha jätta nähtu kohta.
PÖFFi 1.päev
Radu Jude "Dracula - lugu verest ja kinos"
Jude filmikunst on võrdlemisi eksperimentaalne, mängides nii filmitehniliste nüansside kui ka jutustamisvormidega. Ta on ka väga produktiivne, ehk mehel selgelt ideedest puudu ei ole. Iseasi, kuidas need ka vaatajatele kohale jõuavad või meeldivad. Kõik pole ju kuld, mis hiilgab. Samas kui ideesid on sedavõrd ohtralt, siis vast midagi ikka head leiab igaüks ka kogu ideedemassist... kinoelamusega rahule jäämiseks olenebki, et kas piisavalt.
Minu puhul seekord mitte. Kinosaalis kostuvad naerupursked olid täiesti arusaadavad, selline tobenaljakas toon, mida Jude pakub oma eriskummalise vampiiri-filmi sees ajas mindki korduvalt muigama, ent kogu eklektilisus ja AI kasutamine ning arvuti genereerid animatsioonid, need jäid kokkuvõttes lihtsalt veidraks ja isegi hapult labaseks. Sotsiaalne teravus neile, kes kaasa mõelda viitsivad, jällegi annab liha luudele.
Kontseptuaalne ülesehitus, kus tegelikult üks noor filmitegija jutustab, kuidas ja millist filmi ta teeb ning see siis mängitaksegi meile 3 tunni jooksul ette, vahele kommentaarid ka sellelt näitlejalt, kes nagu pitchiks, kuidas ja mis järgmiseks, see oli võttena vahva, aga kas ka vajalik? Ilmselt oleks saanud filmi mitmetest kohtades teravdada nii, et film oleks sellest ainult võitnud.
Transylvaania, ehk Dracula kodukants asub ju Rumeenias ja turismimagnetina igati õigustatud seda kõikvõimalikel viisidel ära kasutama. Nii on ka filmi keskmes "Dracula-elamust" pakkuvate tegijate kamp. Küll tehakse lihtsalt showd mingis etendussaalis, küll lastakse osalejatel puutoigastega Draculat mängivaid taga ajada. Iroonia lendab tugevate tiibadega, aga ometi on see kõik liiga jura poole kalduv. Väsitav. Lapsik. Saalist oli ka lahkujaid filmi jooksul. Üllatavalt palju ka saalist välja ja sisse tagasi saalijaid. Aga no 3 tundi on ka liiga pikk aeg ühe filmi jaoks. See lihtsalt hakkab juba iseenesest tüütama. Absurd on lahe, kui seda ammutatakse ise absurdi tõsiselt võttes, aga siin oldi ses suhtes liialt lõdvad (minu arvates). Eks vampiiridki põhimõtteliselt elavad surnud, aga siin olid ka zombied mängu toodud, lisaks üksjagu Star Treki (odavate efektidega... justkui taotleks D-kategooria filmi) ning lõpuks kokku üks paras pudru ja kapsad, mida oli raske alla neelata. Muide Jude'l tuli sel aastal ka teine film välja. "Kontinental '25" ning tal viimasel ajal oleks nagu 2 aastas lausa miinimum... aga minule ei istunud see teine ka. Samas 2 aasta tagune "Do not expect too much from the end of the world" oli väga hea... Seega ei saa Radut päris maha kanda, aga tuleb siiski suhtuda eelarvamustega iga tema teost.
Ei saanud lahti mõttest neid tema siinseski filmi kasutatud tehnikaid vaadates, et huvitav kas ta on ka mõnes filmikoolis õppejõud ning koos oma õpilastega neid erinevaid tehnikaid läbi käies, tegi ka ise oma Draculasse üht ja teist.
Igatahes ei saa kuidagi rohkem hinnanguks anda kui * ja 1/2 ning soovitada pigem seekordsest Radu Jude nime ahvatlusest hoolimata hoiduda sellest filmist ning vaadata mõnd tema varasemat, kiidetud filmi.
(foto on pärit PÖFFi lehelt)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar